D.Bolathanuly: Balet ártisi - bedeldi mamandyq
«Álemdik daǵdarystarǵa qaramastan Elbasymyz N.Á.Nazarbaevtyń syndarly saıasatynyń arqasynda elimizdiń kúrdeli qıyndyqtarǵa urynbaı, mejelegen maqsattaryna qol jetkizip kelýde. Osy rette Memleket basshysynyń uıytqysymen qurylǵan Qazaq ulttyq horeografııa akademııasy - kóp deńgeıli mádenı-kásibı bilim mekemesi bolmaq. Ónerdiń maqsaty - dúnıeni, adam ómirin, qorshaǵan ortany kórkemdik-estetıkalyq turǵydan ıgerý. «Bı halyq ónerinen týyndaıdy», - dep Shara Jıenqulova apamyz beker aıtpaǵan bolar. Qazaqtyń halyq bıleri álemdik sahnaǵa shyǵyp otyr. Bı álemi - bıik óner. Bıdiń qurylymynan, bolmysynan ulttyq qasıet kórinis tabady. Balet óneri - adamdardyń rýhanı ómirinde erekshe oryn alady. Balet shydamdylyqty talap etetin qıyn jáne qyzyqty óner. Óner degenimiz ne? dese, ony ádemilik degen eken. Ádemilikti ár halyq óz ereksheligine qaraı qabyldap, ózine tán uǵymdarymenen baǵalaıdy. Uly oıshyl, entsıklopedıst ǵalym, aqyn Ábý Nasyr Ál-Farabıdiń mynadaı sózi bar: «Ónerdiń teorııasyn meńgerý degenimiz - ónerge qatysty máselelerdi aqyl arqyly uǵyný jáne talǵam qabiletin ıgerý», - dedi ol.
Departament basshysynyń atap ótýinshe, akademııa balet ónerin úıretýdiń birneshe baǵyty boıynsha jumys jasaıdy. Osy arqyly «Balet ártisi», «Bı ansambliniń ártisi», «Horeograf rejısseri», «Horeografııa pedagogy», «Sporttyq bal bıiniń pedagogy», «Ónertaný», «Art-menedjer» sııaqty mamandyqtary boıynsha kásibı mamandar daıyndalady. Qazirgi kezeńde bı óneri qaıta jańǵyryp, ártúrli janrda jańarýda.
«Horeografııa akademııasy - kásipqoı oryndaýshylardy bala jasynan daıyndaıtyn arnaıy oqý orny. Básekege qabiletti týǵan tilin, elin, jerin súıetin, óz oıyn erkin jetkize alatyn quzyretti tulǵa tárbıeleý - qazirgi zaman talaby. Biz balany jas talǵa uqsatatynymyz ras. Taldy mezgilinde sýaryp, túbin qopsytyp, artyq butaqtaryn kesip otyrsań, baptap ósirseń, ol túzý, máýeli aǵashqa aınalady. Jemisin kórsetedi. Al qaraýsyz qalǵan, óz betimen ketken taldan qandaı túzý aǵash óssin?! Sol sııaqty balalarda qandaı tárbıe, bilim, óner, ónege alady, balalyq shaǵy qalaı ótedi, soǵan baılanysty keleshegi qalyptasady. Óskeleń urpaqqa ónege bolar óner joly qıyn da qyzyqty. V.A.Sýhomlınskıı bilim berý jolynda mynadaı pikir usynǵan: «Tek qana ata-analarmen birge, jalpy kúsh-jigerdi biriktirý arqasynda muǵalimder balalarǵa úlken adamdyq baǵyt berýi múmkin», sondyqtan jas jetkinshekterge bı óneri arqyly tárbıe men estetıkalyq talǵamy bıik tárbıe berý ónerli qarlyǵashtardy ushyrý bizdiń mindetimiz», - dedi ol.
D.Bolathanulynyń paıymynsha, ulttyq ónerimizdi kózimizdiń qarashyǵyndaı saqtaý, urpaqtan-urpaqqa jetkizý eń asa úlken jaýapkershilik. Sondyqtan akademııadan bilim alyp shyqqan balet horeograftary bı óneriniń naǵyz mamany bolyp shyǵady. Olar sahnada ózderi óner kórsetip, bılep qana qoımaı, sonymen qatar mýzyka, dramatýrgııa, beıneleý óneri, pantomıma sııaqty óner túrleriniń bastaryn biriktirip, ártúrli mýzykaly-sahnalyq qoıylymdar qoıa alatyn sheberlikke baýlıtyn bolady. Álbette, balet ártisiniń jumysy ońaı emes. Ol psıhologııany tereń meńgergen shyǵarmashylyqtyń adamy bolýy tıis. Mine, osyndaı jas daryndardy sahna tórine shyǵaryp, ónerdiń naǵyz maıtalmanyna aınaldyrýda jańadan ashylyp, alǵy qatarǵa qosylyp jatqan Qazaq ulttyq horeografııa akademııasynyń atqaratyn qyzmeti orasan zor bolmaq.
«Bı óneri - aqıqat pen jalǵandyqty kórsetetin, parasattylyq negizin qalaıtyn, ómirdi súıýge baýlıtyn padısha óner. Bıdi tula boıy tunǵan sulýlyq poezııasy desek, onyń oralymdaryn, tuńǵıyq tereń sezimin jurtshylyq júregine sol qalpynda jetkizip bere bilý de úlken jaýapkershilik. Qaı kezde bolmasyn, balet bıshilerin oqytyp, tárbıeleý asa joǵary jaýapkershilikti talap etedi. Óıtkeni, baletke barǵysy kelgen adam shıraq ta shydamdy, jigerli de jınaqy bolýy kerek. Sondyqtan akademııada balet bıshisi bolamyn degen adamnyń betin qaıtarmaı, onymen jeke jumys jasaý tyńǵylyqty jolǵa qoıylýda», - dedi departament basshysy.
Onyń atap ótýinshe, joǵary oqý ornyndaǵy stýdentterdiń sapaly bilim alýy úshin barlyq jaǵdaılar jasalynatyn bolady. Oqý protsesi barysynda jalpy pánderden bólek, arnaıy pánder de mindetti túrde oqytylady. Eger stýdent balettiń naǵyz kásipqoı bıshisi bolamyn dese, sol úshin aldyna úlken maqsat qoıylýy tıis.
«Basqa mamandyqtarǵa qaraǵanda, balettiń ártisi mamany azamat (jeke tulǵa) retinde erte qalyptasady. Óıtkeni, ózi oqyǵan bilim ordasynda mamandyqtyń barlyq qyr-syrlaryn bilip shyǵýyna úlesin tıgizýi shart. Balet ártisiniń oqý bitirgen soń jumys istep, tájirıbe jınaýǵa ýaqyty bola bermeıtini barlyǵymyzǵa anyq. Mysaly, medıtsına qyzmetkerleri, basqa óner adamdary oqýdan keıin kóp jyl tájirıbe jınaqtaýyna, asa múmkinshilik ýaqytyn ketirse, balet ártisi jastaıynan alǵan bilimi men tájirıbesin ushtastyryp óz biliktiliginiń arttyrýyna árdaıym joly ashyq jáne aıqyn bolmaq. Horeografııa akademııasynda balet ártisi kásibı bilim ǵana emes, sonymen qatar orta bilimde alýyna barlyq múmkinshilik bar», - dedi ol.
Departament basshysynyń aıtýynsha, sahnada balet ártisine qoıylatyn talap ta óte joǵary. Ol birden sahnaǵa shyǵa almaıdy. Úlken irikteýden ótip qana sahna tórine betteıdi. Mundaı irikteý basqa mamandyqtarda joq. Sahnaǵa shyǵýy úshin ártiste bir jaǵynan óz isine degen adaldyq, súıispenshilik, ónerdi baǵalaıtyn qasıet, ustamdylyq kerek bolsa, ekinshi jaǵynan jumysyna shydamdylyq, tózimdilik qajet. Sol sııaqty onda kerek kezinde qyzbalyq sııaqty psıhologııalyq minez-qulyq ta bolǵany jón. Bir sózben aıtqanda, ol naǵyz shyǵarmashylyq ortanyń adamy bolyp qalyptasýy tıis.
«Qazaqstan Respýblıkasynyń Halyq ártisi, belgili baletmeıster, álemdik balet juldyzy Bolat Aıýhanov: «Bı - bul ózińniń búkil kóp qyrly mazmundylyǵymen de ıgi» - dep óte jaqsy aıtqan. HHІ ǵasyr mádenıettiń, ónerdiń, ǵylym men aqyl-oı básekesiniń ǵasyry demekshi, elimizdegi bilim men óner ordasynyń oshaǵyna aınalatyn Qazaq ulttyq horeografııa akademııasynyń otandyq mádenıettiń álemdik deńgeıge balet ónerin damytatyn, halqymyzdyń órkenıetiniń damýyna qyzmet etetin rýhanı ortanyń bolatynyna úlken senimmen qaraımyz», - dep túıindedi sózin D.Bolathanuly.