Byltyr Qazaqstanǵa 33,7 myńnan astam oralman keldi

ASTANA. QazAqparat - 2016 jyly 16 myń 417 otbasy nemese 33 myń 754 etnıkalyq qazaq tarıhı Otanyna qaıta oralyp, oralman mártebesin aldy, dep habarlaıdy Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń baspasóz qyzmeti.

«Qazaqstanǵa kelgen oralmandardyń kópshiligi, ıaǵnı, 65,5% - Ózbekstannan kelgen. Sondaı-aq, 24,9% - Qytaıdan, 3,2% - Túrikmenstannan, 2,7% - Mońǵolııadan, 3,7% - ózge elderden oralǵan qandastarymyz», - delingen habarlamada.     

Olardyń basym bóligi, ıaǵnı 33,9% - Ońtústik Qazaqstan oblysyna, 25,4% - Almaty oblysyna, 10,6% - Mańǵystaý oblysyna, 5,8% - Jambyl oblysyna, 24,3% - elimizdiń ózge óńirlerine qonystandy.        

Elge oralǵan qandastarymyzdyń 65,4% - eńbekke qabiletti jasta bolsa, 16 jasqa deıingileri - 28,6%, zeınetkerler - 6% quraıdy.

Eńbekke jaramdy qandastarymyzdyń 10,8%-nyń joǵarǵy bilimi bar bolsa, 20,3%-ynda orta arnaýly bilim bar, 65% - jalpy orta bilimi bar azamattar, al 3,9%-nyń bilimi joq.

Esterińizge sala keteıik, «Keıbir zańnamalyq aktilerge halyqtyń kóshi-qony jáne jumyspen qamtylýy máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» QR Zańynda etnıkalyq qazaqtardy tarıhı otanyna oralýyn yńtalandyrý maqsatynda:

- etnıkalyq qazaqtarǵa qonystaný óńirine qaramastan oralman mártebesin berý. Olarǵa sheteldik azamattarǵa qaraǵanda kóshi-qon polıtsııasyna habarlasý arqyly tólem qabiletin rastaýsyz ýaqytsha turý yqtııarhatyn alý múmkindigi beriledi;

- etnıkalyq qazaqtarǵa Úkimet belgilegen óńirlerge qonystanǵan jaǵdaıda áleýmettik jıyntyq berý. Sondaı-aq, elimizdiń kez kelgen óńirinen Úkimet aıqyndaǵan ekinshi óńirge qonystanǵan oralmannyń áleýmettik qoldaýdy alýǵa múmkindigi bolady. Eger olar qonystanǵan óńirden 5 jyl merzimnen buryn qonys aýdaryp ketetin bolsa, alǵan kómekterin Úkimetke qaıtarý mindetteri qarastyrylǵan.

- oralmandarǵa Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyǵyn berý merzimin ýaqytsha turý yqtııarhatyn alǵannan keıin 1 jylǵa deıin qysqartý kózdeledi.