BUU-nyń bilim alý quqyǵy jónindegi arnaıy baıandamashysy K.Sıngh QHA ókilderimen kezdesti
Kezdesý elimizdiń mádenıetaralyq dıalog salasyndaǵy jetistikterimen, etnosaralyq toleranttylyqtyń qazaqstandyq úlgisimen jáne násildik, dinı, etnostyq belgilerine qaramastan kepildik berilgen teń bilim alý quqyǵyn qamtamasyz etýge yqpal etetin azamattyq qoǵam ınstıtýty retinde Assambleıanyń qyzmetiniń baǵyttarymen tanysýǵa nıet bildirgen K.Sıngh myrzanyń bastamasymen uıymdastyryldy.
Áriptestik jaǵdaıynda ótken kezdesý barysynda qonaqtarǵa N.Nazarbavtyń etnosaralyq toleranttylyq pen qoǵamdyq kelisim úlgisi tanystyryldy. Etnosaralyq beıbitshilik pen kelisimdi qamtamasyz etýdegi Memleket basshysynyń saıası jigeriniń mańyzy atalyp ótildi. BUU ókilderi Assambleıanyń aldynda turǵan mindettermen, onyń halyqaralyq jumysymen tanysty, memlekettik ulttyq saıasatty júrgizýdiń mehanızmi men erekshelikteri, etnostyq toptar quqyqtaryn qamtamasyz etý salasyndaǵy halyqaralyq ólshemderdi iske asyryrý týraly naqty túsindirmeler aldy.
Etnomádenı birlestikterdiń qyzmetin mysal etý arqyly QHA-nyń Qazaqstan halqynyń mádenı ár alýandyǵyn saqtaý jáne damytý boıynsha qyzmeti kórsetildi. BUU-nyń arnaıy baıandamashysy Assambleıanyń konstıtýtsııalyq mártebesi, onyń joǵary zań shyǵarý organy - Parlamettegi ókildigi, QHA-dan saılanǵan depýtattardyń jumysy týraly aqparattar aldy.
K.Sıngh myrza Qazaqstannyń oń tájirıbesin jáne Assambleıanyń etnosarlyq turaqtylyqty saqtaýdaǵy, qoǵamdyq kelisimdi nyǵaıtýdaǵy, sondaı-aq respýblıkany mekendeıtin barlyq etnostardyń bilim alýǵa qol jetkizý quqyǵyn qamatamasyz etýdegi mańyzdy rólin atap ótti.
Taraptar osy kezdesý Assambleıa men BUU-nyń qurylymdary arasyndaǵy áriptestikti nyǵaıtýǵa úles qosady degen ortaq pikirlerin bildirdi. Kezdesý qorytyndysy boıynsha BUU ókilderine Qazaqstan halqy Assambleıasynyń «Dostyq-Drýjba» jýrnaly ázirlegen «Qazaqstan jáne álem» jınaǵy, etnosaralyq kelisimniń qazaqstandyq úlgisiniń tanystyrylym materıaldary tabys etildi.
