BUU minberi: Tilimiz tórtkúl dúnıege tanylǵan kún retinde tarıhta qalady
Aıta keteıik, BUU-nyń alqaly jıyndary burynnan resmı jumys tiline aınalǵan halyqaralyq alty tilde (aǵylshyn, arab, ıspan, qytaı, frantsýz jáne orys) ótedi. Olardyń qatarynda qazaq tili joq árıne. Alaıda, BUU-nyń erejesine sáıkes, tıisti aýdarmasy qamtamasyz etilgen bolsa, barlyq memleket basshylary ózderiniń ulttyq tilderinde sóıleýge quqy bar. Osy quqyqqa súıengen Elbasy N. Nazarbaev dúnıedegi eń bıik minberden qazaqtyń tilin, qazaqtyń únin búkil álemniń qulaǵyna jetkizdi. Bul halqymyz úshin maqtan tutarlyq ıgi is. Keıinnen, AQSh-qa sapary men BUU bastamalaryn qorytyndylaǵan Prezıdent N. Nazarbaev muny jaqsylyqtyń nyshany dep baǵalaǵan bolatyn. «Bizdiń tilimiz dúnıejúzine estilsin, qulaqtaryna sińsin dep oıladym. Ary qaraı jyljyta beremiz. Men ádeıi solaı jasadym. Báribir onda barlyq tilge aýdarylady. Biraq, bizdiń adamdar ábden úırenip ketken. Sóıleskisi kelmeıdi. Tili basqa jaqqa úırenip, jattyǵyp ketken. Sondyqtan men aıtqannan keıin menen keıingi bizdiń basshylar solaı sóıleıdi dep senemin!», - degen bolatyn.
Prezıdenttiń bul qadamyn Qazaqstan qoǵamy qýana quptady. Zııalylar Elbasynyń eren erligine balasa, aqyndar til mereıin ústem etkeni úshin Memleket basshysyna alǵysyn aıtyp, hat joldap ta jatyr. Máselen, jaqynda aqyn Aýyt Muqıbek «Sen qazaqsha sóılediń...» degen arnaý óleńin Elbasyǵa joldady.
«Sen qazaqsha sóılediń, er Nurekem,
Táýekelge baılap bir beldi bekem.
Qazaq birge shalqıdy sen shalqysań,
Qazaq birge júdeıdi sen júdeseń!
Sen qazaqsha sóılediń, altyn Aǵam,
Aq mańdaıyń kún uqsap jarqyraǵan.
Beresińdi álemnen alam dediń,
Bermesińdi aqylmen tartyp alam.
Sen qazaqsha sóılediń shyn kósilip,
Saırap ketti ózińmen birge osy jurt.
Ana tildiń jetpesek qadirine,
Qazaq bolyp qaıtemiz kún keshirip!», - dep jyrlaǵan aqyn Qazaqstan Prezıdentiniń osy arqyly barsha qazaqstandyqtarǵa úlgi-ónege kórsetkenin aıtqan.
Memleket basshysynyń qazaq tiliniń bedelin álemge tanytqany qoǵamdy shyn qýantsa, oǵan Májilis depýtattary da óz pikirin bildirip, oılaryn ortaǵa saldy. Máselen, Parlament Májilisindegi depýtat, «Aq jol» partııasy fraktsııasynyń jetekshisi Azat Perýashev Elbasynyń erligin Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna tamasha tarıhı syılyq dep baǵalaıdy. Depýtat qazaqtyń qunarly tili arqyly Memleket basshysy dúnıedegi mańyzdy máselelerdi álem elderiniń aldyna usynǵanyn erekshe tarıhı jaıt retinde aıtady. «Bul tarıhı baıandama halyqaralyq alty tilge aýdaryldy. Ekonomıkalyq daǵdarys kúsheıip, dúnıe dúbirge toly bolyp turǵanda álemdik kúrdeli máselelerdi sheshimdi túrde túıinin túıip aıtý, álemniń búkil memleket basshylaryna qunarly qazaq sózimen quıyp aıtýdyń baǵasyn eshnársemen salystyrýǵa bolmas. Qazaq tilin bútkil álem tyńdady. Táýelsizdigimizdiń 24-jylynda Elbasymyz qazaqsha baıandaǵan sebebin: «bizdiń tilimiz dúnıejúzine estilsin, qulaqtaryna sińsin dep oıladym. Ary qaraı jyljyta beremiz. Men ádeıi solaı jasadym, sondyqtan, men aıtqannan keıin, menen keıingi basshylar da solaı sóıleıdi dep senemin» dep túsindirdi. Álemniń 190 prezıdentiniń qazaq tilin tyńdaǵany umytylmaıtyn sát. Tilimizdiń álemge tanylǵan kúni Elbasymyzdyń Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna tartqan tamasha tarıhı syılyǵy boldy dep bilemiz», - deıdi Azat Perýashev.
Bul rette Májilis depýtaty memlekettiliktiń sımvoly bolyp tabylatyn memlekettik tildi Konstıtýtsııaǵa saı damytýdy alǵa tartyp, ol úshin Elbasynyń erekshe eren eńbegine qarap otyra bermeýge shaqyrdy. Bul rette Azat Perýashev Úkimet músheleri, Parlament depýtattary memlekettik qyzmetkerler men qoǵam qaıratkerleriniń barlyǵy memlekettik tilge úlken qurmet jasap júrgen Prezıdentten úlgi alýǵa tıis ekenin sóz etti. «Sol sebepten memlekettik tilge memlekettik organdarmen birge saıası partııalar, árbir qazaqstandyq azamat óz úlesin qosýǵa mindetti. Ásirese, «BUU-nyń qazaqstandyq úlgisi» atalyp júrgen Qazaqstan halqy Assambleıasy óziniń kórsetetin kez keldi. Osylaısha, Elbasy bastamasyn Assambleıa jalǵastyryp, Prezıdent aıtqandaı «memlekettik tildi ult birliginiń tili» retinde ispen dáleldeýleri kerek», - deıdi Azat Perýashev.
Al Májilis depýtaty, jańaǵy Perýashev myrza aıtqan Qazaqstan halqy Assambleıasynyń múshesi Rozaqul Halmuradov ta álemdik minberden qazaq tilinde baıandama jasalýyn tarıhı sát retinde baǵalady.
«Elbasy Nursultan Nazarbaev búkil álemge óz oıyn qazaq tilinde jetkizdi. BUU-nyń resmı tilderi retinde aǵylshyn, arab, ıspan, qytaı, orys jáne frantsýz tilderi bekitilgen bolsa da, sol resmı tildiń bireýi - orys tilin jetik biletin bolsa da Elbasy álemdik minberden Uly dala eliniń tilinde sóıledi. Dúnıejúzi kóz tikken osynaý alqaly jıynda Prezıdent qazaq tilinde sóılep, mereıimizdi tasytyp qana qoımaı, qasıetti qazaq tiliniń qudyretin álemge tanytty. Kúlli álem Elbasynyń arqasynda jumyr jer betinde Qazaqstan degen memleket baryn ǵana emes, onyń rýhty, áýezdi, ǵajap tili bar ekenin de bilip, soǵan kýá boldy. Til - qaı kezde bolmasyn memlekettiń eń asyl qasıeti, taban tireıtin tuǵyrly temirqazyǵy. Qazaqtyń sary dalasy qandaı keń bolsa, tili de sondaı baı. Álemdik minberde muny Elbasy taǵy bir dáleldedi», - dedi Rozaqul Halmuradov.
Onyń aıtýynsha, qazaq tili tuńǵysh ret BUU minberinen estilýi Elbasynyń danalyǵy men daralyǵyn, ana tiliniń naǵyz janashyry ekenin kórsetedi.
«Memleket basshysynyń osy áreketi birinshi kezekte Úkimet múshelerine, Uly dala eli Parlamentiniń depýtattaryna - bizderge úlgi bolýy tıis. Memlekettik tildi bilmeıtinderge amal joq. Olar tildi jaılap úırene jatar. Al biletin bárimiz aldaǵy ýaqytta qazaq tilinde sóılep, onyń mereıi men mártebesin kóterýge atsalysaıyq!», - dedi depýtat Rozaqul Halmuradov.
Túıindeı aıtsaq, bul kún, ıaǵnı qyrkúıektiń 28-i, shyn máninde BUU minberinen alǵash qazaq tilinde baıandama jasalǵan kún retinde tarıhqa enetini belgili. Óıtkeni, shyndyǵynda bundaı bıik minberden baıandama ultymyzdyń tilinde buǵan deıin esh ýaqytta jasalmaǵan. Endeshe, bizdiń de sózdiń túıinin aqyn aǵamyz jyrlaǵanyndaı:
«Alsyn halyq bul kúndi jylda esine,
Tiksin tulpar báıgeniń júldesine!
Qazaq tilin shegelep kettiń máńgi,
Dúnıeniń eń ústem minbesine!», - dep aıaqtaǵymyz keledi.
