Burynǵy balabaqsha ǵımarattary halyqqa qaıtarylatyn boldy - kóshpeli keńes
Onyń naqty nátıjesi búgin, qazannyń 26-sy kúni QR Premer-Mınıstri Kárim Másimovtyń qatysýymen ótken kóshpeli keńestiń jumysy kezinde kórindi. Úkimet basshysy qala ákimi Imanǵalı Tasmaǵambetov pen Bilim jáne ǵylym mınıstr Janseıit Túımebaevpen birge elordadaǵy burynǵy balabaqsha ǵımarattaryn aralap, kezinde memlekettik organdarǵa berilip ketken osy nysandardy memlekettiń ıeligine qaıtarý barysymen tanysty. Máselen, Máskeý kóshesinde ornalasqan №3 balabaqshanyń burynǵy ǵımaraty kezinde Astana qalasynyń Qorǵanys jónindegi departamentine berilip, qazirgi kezde bul jerde № 5570 Áskerı bólimi jataqhanasy men ashana bólmesi ashylǵan. Zataevıch kóshesindegi №5 balabaqshada QR Qorǵanys mınıstrliginiń departamenti ornalasqan. Jeńis dańǵylynda oryn tepken №23 balabaqshada QR Ádilet mınıstrliginiń aqparattyq-óndiristik ortalyǵy» RMK-sy, QR Іshki ister mınıstrligi Ákimshilik polıtsııa komıtetiniń kóshi-qon jáne azamatyq basqarmasy men Kóshi-qon polıtsııasy basqarmasy bar. Sondaı-aq Qyrqynshy kentiniń balabaqsha ǵımaratynda QR Іshki ister mınıstrliginiń Kásibı daıyndyq ýchılışesi ashylǵan. Osy nysandardy aralap shyqqan Úkimet basshysy Kárim Másimov jaqyn arada burynǵy balabaqsha ǵımarattaryn qalanyń kommýnaldyq menshigine qaıtarý qajettigine toqtalyp, olardy balabaqsha retinde qaıtadan jabdyqtaýǵa qajetti qarajatty bólýdiń tetikterin ázirleýdi tapsyrdy.
Osynaý ıgilikti istiń paıdasyn K.Másimov Kóktal-1 kentinde jańadan ashylǵan № 39 «Merýert» balabaqshasynyń úlgisinde kórdi. Kezinde Aqmola oblysynyń ákimdiginiń quzyrynda bolǵan bul nysan 2008 jyly elordanyń menshigine qaıtaryldy. Qala ákimdiginiń sheshimimen bul jerde kúrdeli jóndeý jumystary atqarylǵannan keıin jańa balabaqshanyń esigi búldirshinder úshin óz esigin aıqara ashty. Qazirgi kezde qazaq jáne orys tilderinde oqytatyn osy balabaqshaǵa 11 top boıynsha 240 bala bara alady.
Astana qalasynyń ákimdigi balabaqshalar júıesin damytýdy osy sanataǵy shaǵyn nysandardy ashý arqyly júrgizýdi kózdep otyr. Elordada salynyp jatqan 15 turǵyn úıdiń birinshi qabatynda ornalasatyn shaǵyn balabaqshalardyń jalpy aýdany 16 myń sharshy metrden aspaq. Búgingi tańda osy ispetti balabaqshalardyń qurylysy «Eýropalyq-2», «Táýelsizdik» jáne «Oqjetpes» keshenderinde júrgizilýde. Qalǵan shaǵyn balabaqsha oryndaryn 2010 jylǵa deıin jabdyqtaý kózdelgen. Qala ákimi Imanǵalı Tasmaǵambetovtyń sózine qaraǵanda, shaǵyn balabaqshalardaǵy oryndardyń sany 2,5 myńǵa deıin jetedi. Biraq osy maqsatqa qosymsha 735 mln. teńge qajet. Astana qalasynyń ákimdigi taratqan málimetke sáıkes, bul qarajat elordadaǵy shaǵyn balabaqshalar ornalasatyn problemaly qurylys nysandaryn aıaqtaýǵa qajet. Sondaı-aq qurylysy aıaqtalmaǵan nysandardaǵy belgili bir turǵylyqty aýdandy kommýnaldyq menshikke berý nemese ony shaǵyn balabaqshalardy uıymdastyrý maqsatynda zańdy tulǵalarǵa tapsyrý boıynsha búgingi zańnamaǵa tıisti ózgeristerdi engizý kerek.
Jalpy, Astana qalasynyń ákimi Imanǵalı Tasmaǵambetov atap kórsetkendeı, qazirgi kezde Astana qalasyndaǵy balabaqsha máselesin sheshý jumysy tórt negizgi baǵyt - kezinde memlekettik organdarǵa berilip ketken balabaqsha ǵımarattaryn qaıtarý, shaǵyn balabaqsha oryndaryn ashý, osy sanattaǵy jeke menshik nysandaryn damytý jáne respýblıkalyq bıýdjettiń esebinen jańa balabaqshalardy salý boıynsha júrgizilýde. Osynyń nátıjesinde 2010 jyly Astana qalasynda qosymsha 11 myń balabaqsha oryndaryn ashýǵa múmkindik bar. Bul qala turǵyndarynyń suranysyn 50-60 paıyzǵa óteıdi. «Al 2011 jyly elordada 20 jańa mekteptiń boı kóteretinin eskersek, sol jyly Astanadaǵy balabaqsha máselesi tolyqtaı sheshiledi deýge bolady», - deıdi I.Tasmaǵambetov.
Al kóshpeli keńestiń jumysyna qorytyndy jasaǵan QR Premer-Mınıstri Kárim Másimov el aımaqtaryndaǵy balabaqshalar máselesin Astananyń úlgisinde sheshýdi tapsyrdy. «Búginnen bastap bir aptanyń ishinde jergilikti ákimder biz sııaqty burynǵy balabaqsha ǵımarattaryn aralap, Astananyń úlgisinde osy máseleni sheshýi tıis. Men buqaralyq aqparat quraldaryn balabaqsha máselesiniń elordada qalaı sheshilip jatqandyǵyn kórsetip, jergilikti jerlerde osy problema boıynsha atqarylyp jatqan jumystardy jiti baqylaýda ustaýdy suraımyn. Biz Astananyń tájirıbesi negizinde respýblıkadaǵy balabaqsha máselesin sheshýimiz qajet. Bul bizdiń negizgi baǵytymyz bolmaq»-, dedi K. Másimov.