Býryltoǵaı aýdanynyń ókilderi kerqulandarǵa jem-shóp jetkizdi - sheteldegi qazaq baspasózi
ASTANA. KAZINFORM - Kazinform HAA sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.
Kóshpendi oıyndary úshin keri sanaq bastaldy - TRT
Qazaqstan bıyl qyrkúıekte ótetin besinshi Dúnıejúzilik kóshpendi oıyndaryna daıyndalýda. Dúnıejúzilik etnosport konfederatsııasynyń prezıdenti Bilál Erdoǵan Qazaqstanǵa resmı saparmen keldi. Sapar barysynda QR Týrızm jáne sport mınıstrligi men Konfederatsııa arasynda kelisimge qol qoıyldy.
Bul týraly Túrkııa Radıo Televızııa portaly habarlady.
Atalǵan BAQ-tyń málimetinshe, Dúnıejúzilik etnosport konfederatsııasynyń prezıdenti Bilál Erdoǵannyń resmı sapary barysynda 5-shi Dúnıejúzilik kóshpendiler oıyndary úshin keri sanaq bastaldy.
Keri sanaq kestesin QR Parlament spıkeri Erlan Qoshanov ashty.
Resmı rásimniń ashylýynda sóz sóılegen Bilál Erdoǵan kóshpelilerdiń mádenı jáne sporttyq murasyn jandandyrý men saqtaýdyń mańyzdylyǵyna toqtalǵan.
Sonymen qatar ol V Dúnıejúzilik kóshpendiler oıyndarynyń alǵashqy bıletin de satyp aldy.
Aıta keteıik, Qazaqstanda ótetin oıynda 20 sport túrinen 4000-ǵa jýyq qatysýshy baq synaıdy. Oıyndar 8 qyrkúıekte Astanada bastalyp, bir aptaǵa sozylady.
Áleýmettik jelide tanymal bolǵan tasjol qaıta ashyldy – «Halyq gazeti»
Shyńjańdaǵy qysta júrýge shekteý qoıylatyn «jelide tanymal bolǵan tasjol» Panlýn ejelgi joly kóktem kelip qaıta ashyldy, dep habarlaıdy Qytaıdyń «Halyq gazeti».
Qytaılyq basylymnyń keltirgen málimetinshe, 21 naýryzda Shyńjańdaǵy qysta qar men kóktaıǵaq saldarynan kólik qozǵalysy úshin jabylǵan Panlýn ejelgi joly qaıta ashylyp, kólikter osy «jelide tanymal bolǵan tasjolmen» júre bastaǵan.
Aıta keteıik, Panlon ejelgi joly Shyńjańnyń Tashqorǵan Tájik avtonomııalyq aýdanynda ornalasqan. 30 shaqyrymdyq taýly jolda 600-den astam S-tárizdi jáne U-tárizdi tumsyqtar bar. Bul ash ishekshe shubatylǵan jol teńiz deńgeıinen 3000 metr bıiktikten 4100 metrge deıin joǵarylaıdy. Jalpy aralyǵy 1100 metr.
Sondaı-aq osy aptada «Halyq» gazetinde «Úrimjide Qazaqstannyń saýda ókildigi ashylady» degen taqyryptaǵy aqparat jarııalandy. Qytaılyq basylym bul aqparatty «Baq.kz»-ke silteme jasap habarlapty.
Keltirilgen derekterge súıensek, QR Saýda jáne ıntegratsııa mınıstri Arman Shaqqalıev QKP OK Saıası bıýrosynyń múshesi, QHR Shyńjań uıǵyr avtonomııalyq regıony partkomynyń hatshysy Ma Sınjýımen jáne ShUAA basshysy Erkın Týnııazben kezdesýde Úrimji qalasynda Qazaqstan-Qytaı saýda yntymaqtastyǵyn nyǵaıtý jáne saýda ókildigin ashý máselelerin talqylaǵan.
Qazaqstannyń saýda jáne ıntegratsııa mınıstriniń aıtýynsha, eki el arasyndaǵy saýda kólemin keńeıtý barysynda, atap aıtqanda Shyńjańmen saýdany ulǵaıtý úshin QR Memleket basshysy Úrimjide saýda ókildigin ashýdy tapsyrǵan. Mınıstrlikke vedomstvolyq baǵynysty QazTrade uıymy osy ókildiktiń qyzmetimen aınalysatyn bolady. Bolashaqta ol bizdiń óndirýshiler men ónimdi satyp alýǵa múddeli Shyńjań kompanııalary arasyndaǵy jolserikke aınalady.
Irandyq basylym Naýryz meıramyna arnap kúıshashý usyndy - Parstoday
Osy aptada Irannyń «Parstoday» aqparat agenttigi Naýryz meıramyna oraı «Naýryz meıramyna arnalǵan kúıshashý» degen taqyrypta Qurmanǵazynyń «Adaı» kúıimen merekelik shashý joldaǵan eken. Sonymen qatar Naýryz meıramynyń shyǵý tarıhyna da toqtalǵan.
Irandyq BAQ-tyń keltirgen deregine súıensek, Naýryz meıramy – astronomııalyq kún kúntizbesin qoldanatyn parsy jáne túrkitildes halyqtar úshin kóktem mezgiliniń kelýi jáne jańa jyldyń bastalýy.
Sondaı-aq «Naýryz» sózi parsy tilinde «jańa kún» degen maǵynany bildiretinin de tilge tıek etken.
«Naýryz qut-bereke, dostyq, baqyt pen mahabbatty beıneleıdi. Shyǵys halyqtary úshin Naýryz – Jańa jyl merekesi, jańa ómirdiń habarshysy bolyp sanalady. «Naýryz» parsy tilinde «jańa kún» degen maǵynany bildiredi», dep jazady «Parstoday».
Aıta ketý kerek, Naýryz – Qazaqstanda on kún boıy toılanatyn ulttyq meıram ǵana emes, sonymen qatar BUU "Halyqaralyq kún" dep jarııalaǵan meıram. Naýryz meıramy 300 mıllıonnan asa turǵyny bar Ortalyq Azııa, Balqan, Batys Azııa, Kavkaz, Qara teńiz jaǵalaýy jáne basqa da aımaqtar, sonyń ishinde Úndistan men Qytaıda da toılanady. 2009 jyly Naýryz ıÝNESKO-nyń adamzattyń materıaldyq emes mádenı murasynyń ókildik tizimine engizildi.
Býryltoǵaı aýdany kerqulandarǵa jem-shóp jetkizdi - «Altaı aqparat ortalyǵy»
Dál qazir kerqulandardyń(prjevalskıı jylqylary – avt.) kóbeıý kezeńi. Naýryzdyń 20-sy kúni Býryltoǵaı aýdandyq orman sharýashylyǵy jáne jaıylym mekemesiniń Úshbulaq kerqulandardy qorǵaý pýnktiniń qyzmetkerleri Jońǵar oıpatynyń shyǵys jıegindegi Qaramaıly jaratylystyq qoryǵyna baryp, jabaıy jylqylar jaıylatyn jerge jem-shóp shashty. Sonymen birge býaz kerqulandarǵa ilese júrip qorǵap, baqylaý jumysyn bastady, dep habarlaıdy «Altaı aqparat ortalyǵy».
Qytaılyq BAQ-tyń keltirgen derekterine súıensek, kerqulan (prjevalskıı jylqysy) dúnıe júzinde saqtalǵan jalǵyz jabaıy jylqy túri. Onyń evolıýtsııalyq tarıhy 60 mıllıon jyl. Qazirgi ýaqytta álemde nebári 2000-nan astam ǵana kerqulan qalǵan. Ol birinshi deńgeıdegi ulttyq qorǵaýǵa alynǵan janýar. 2024 jyly Býryltoǵaı aýdanyna qarasty óńirden 4 úıirdegi 25 kerqulan baıqalǵan.
Qazir solardyń ishinde toǵyz jabaıy jylqy býaz, tóldeý merzimi mamyrdyń shamasynda bolýy múmkin.
Aýdandyq orman sharýashylyǵy jáne jaıylym mekemesiniń orman sharýashylyǵy ınjeneri Jarysbek Taıkenniń aıtýynsha, kerqulandardy qorǵaý men baqylaýdy kúsheıtý jalǵasýda. Bıyl 20 qosymsha azyqtandyrý pýnkti qurylyp jáne turaqty taratý úshin 100 tonna jem daıyndalǵan.
Ózbekstanda týysqan tildi mektepter ózbek kórkem ádebıetimen qamtamasyz etiledi - «ÓzA»
Mınıstrler Kabınetiniń «Týystas tilderde oqytatyn jalpy orta bilim beretin mektepterdi kórkem ádebıetpen qamtamasyz etý jónindegi sharalar týraly» sheshiminiń jobasy jarııalandy, dep habarlaıdy «ÓzA» aqparattyq agenttigi.
Oǵan sáıkes, ózbek tilindegi kórkem ádebıetter týystas tilderge aýdarylady jáne kitaptar týysqan tildi mektepterge taratylmaq.
«Memlekettik satyp alýlar týraly» zań talaptaryn saqtaı otyryp, ózbek kórkem ádebıetin týystas tilderge aýdarýda jáne kitaptardy basyp shyǵarýda ashyqtyq, aıqyndyq jáne básekelestik qaǵıdattary negizinde aýdarmashylar men baspalardy irikteý sharalaryn qabyldaıdy. Sonymen qatar, jarııalanǵan kórkem ádebıettiń belgilengen tártipte Mektepke deıingi jáne mektep bilim berý mınıstrligine jetkizilýin qamtamasyz etedi. Jarııalanǵan kórkem ádebıettiń belgilengen tártipte Mektepke deıingi jáne mektep bilim berý mınıstrligine jetkizilýin qamtamasyz etedi», - dep málimdegen Aqparat jáne buqaralyq kommýnıkatsııalar agenttigi.
Sondaı-aq, osy aptada «ÓzA»-da «Ózbekstannyń syrtqy saýda aınalymy 10 mıllıard dollarǵa jýyqtady» degen taqyryptaǵy aqparat jaryq kórdi.
2024 jyldyń qańtar-aqpan aılarynda Ózbekstan Respýblıkasynyń syrtqy saýda aınalymy 9,9 mıllıard AQSh dollarynan asty. Ózbekstannyń Statıstıka agenttiginiń málimetinshe, Ózbekstan 2 aıda 151 elmen saýda baılanysyn ornatqan.
Syrtqy saýda aınalymynyń kólemi 2023 jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 940,3 mln AQSh dollaryna nemese 10,5 paıyzǵa ósti.
«Qytaı (21,5 paıyz), Reseı (17,8 paıyz), Qazaqstan (5,9 paıyz), Túrkııa (4,4 paıyz) jáne Koreıa Respýblıkasynyń (3,7 paıyz) syrtqy saýda aınalymynyń salystyrmaly túrde eleýli úlesi bar», dep jazady ózbekstandyq BAQ.
Boǵda kólinde halyqaralyq qar voleıbolyna shaqyrý týrnıri ótip jatyr – «Harajorga»
21 naýryzda Shyńjańnyń Tıanshan Boǵda kóli halyqaralyq qar shańǵy bazasynda «Bir beldeý, bir jol. Jibek joly» atty 2024 jylǵy Qytaı halyqaralyq qar voleıbolyna shaqyrý týrnıri bastaldy, dep habarlaıdy Qytaıdyń «Harajorga» aqparattyq jelisi.
Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, osy jolǵy týrnırge Frantsııa, Iran, Qazaqstan jáne Qytaı qatarly elderden 10 er jáne áıelder komandasy qatysýda.
«Halyqaralyq qar voleıbolyna shaqyrý týrnıri 4 kúnge jalǵasady. Er, áıelder komandasy bolyp baqtaryn synaıtyn jarysta ár top aldymen bir aınalymdyq match oınaıdy. Sodan keıin reıtıngterge negizdelgen kross-elımınatsııa jarysy bastalady», dep jazady qytaılyq BAQ.
