Bulaǵy - tánge shıpa, duǵasy - janǵa demeý Álmerek áýlıe

ALMATY. QazAqparat - Qazaq dalasy aıtylǵan duǵa, tilengen tilek qabyl bolatyn qasıet tunǵan jerlerge baı ekendigi aqıqat. Sondaı kıeli jerlerdiń zamanynyń kósemi, abyzy, batyry bolǵan Álmerek baba jatqan jer. Almatydan 30 shaqyrym soltústikke qaraı zırat basyna kesene soǵylǵan.

Uly júzdiń alban rýynan shyqqan Álmerek batyr 22 jasynda qalmaqtyń Shonjy degen batyrynyń basyn alǵan eken. Asqan batyrlyǵymen kózge túsken jas jigit ómiriniń orta shaǵynda rýbasy, aıtqany aıdaı kelgen aýzy dýaly abyz bolǵan eken. Iisi qazaqqa belgili Raıymbek batyr, múıizdi Ótegen, Malaı syndy batyrlar joryqqa shyǵarda Álmerekten bata alǵan desedi.

Álmerek Táýke hannyń Jeti jarǵysyn jazýǵa at salysqan Jetisýdiń yqpaldy azamattarynyń biri bolǵan.

Onyń áýlıeligi jaıly aıtylyp júrgen támsil kóp.

«Birde Álmerek túsinde aıan alyp, naıman eliniń kósemine shabarman jiberedi. Elińdi alysqa kóshir, jaý shabady dep. Álmerektiń ol kezde dárejesi asa óse qoımaǵan kez. Naıman eliniń kósemi aıdaladaǵy Álmerektiń túsin neǵylsyn. Shabarmandy sabap sabap qoıa beredi. Alaıda, az kún óte salysymen naımandy qalmaq qyryp ketedi. Sol kezde 2 ógizimen ǵana qalǵan rýbasy Álmerektiń aldyna jyǵylypty-mys. Sodan onyń abyroıy asqaqtap ketken eken», - dedi shyraqshy Sábıt Súıgenbaıuly.

Álmerektiń 3 nekeden 8 uly qalǵan eken. Olardyń 5-i rýlyq dárejege jetken.

«Úsh anamyz 3 júzden eken. Úlken anamyz shapyrashtynyń qyzy, ortanshy anamyz orta júzdiń qyzy. Kishi anamyz kishi júzdiń qyzy dep topshylaımyz. Úıtkeni 80 asqanda nekelenip, ol kisi Edil, Jaıyq, Jumyq degen 3 ul týyp bergen. Balalardyń atyna qarap, sol Oral jaqtyń qyzy bolsa kerek dedik», - - dedi S.Súıgenbaıuly.

Bir qyzyǵy, babalarynyń jatqan jerin urpaǵynyń kópshiligi bilmegen.  

«Dinmuhamed bala kezinde ákesi Meńdiahmet ekeýi sapar shekkende at basyn buryp quran baǵyshtap ótedi eken. Keıin albannyń atqa mingen uldaryn kórse suraıdy eken. Ákelerińniń jatqan jerin bilesińder me dep. Táýelsizdik kelgen soń barlyǵy joǵalǵanyn izdeı bastady emes pe», - dedi shyraqshy S.Súıgenbaıuly.

Sóıtip Dinmuhamed Qonaevtyń kórsetýimen 90 jyldary artynda qalǵan urpaqtary jınalyp as berip, basyn kótergen eken.

Sol kezde qarapaıym mazardyń aınalasyna shaǵyn baq otyrǵyzylyp, ǵıbadat bólmesi salynǵan eken.

Qazir bul oryn aýrýyna shıpa izdegen jandardyń aǵylyp keletin ornyna aınaldy. Týra tóbeniń  astynda bulaq aǵyp jatyr. Bulaq sýyn ishken adam da jýynǵan adam da aýrýyna shıpa tabady.

Sýdyń hımııalyq quramyn zerthanadan ótkizgende, onyń quramynda aýyr metal múlde joq, kúmisi mol ekeni anyqtaldy. Jaqynda tóbeshiktiń joǵarǵy jaǵynan bulaqtyń taǵy eki kózi ashyldy. Ol jerde qystyń qaqaǵan aıazynda da adamdar quıynady.

Bul jerdiń qasıeti týraly el aýzynda áńgime kóp. Bala kótermeı júrgen kelinshekterdiń kóbi sábı súıgen. Sý qarańǵy soqyr qyzdyń kózine sáýle júgirgen desedi. Mazar mańynda bir túnep aşy sýǵa qumarlyqtan arylyp jatqandar qanshama.

Tipti, sonaý Máskeýden, Omskiden týrıstik maqsatta kelip rýhanı kúsh alyp ketip jatqandar barshylyq. Dál osyndaı adamdy sabyrǵa shaqyratyn, kóńilge demeý beretin, rýhanı tazarýǵa sep bolatyn kıeli jerdiń kóp bolǵany qazaqtyń osy ýaqytqa deıin ózin joǵaltýynan saqtap keledi.

Munyń ózi Memleket basshysy aıtqandaı, tutasa kelgende halqymyzdyń ulttyq biregeıliginiń myzǵymas negizin quraıdy.