Bul kúni dańqty qolbasshy, Keńes Odaǵynyń Batyry Baýyrjan Momyshuly dúnıege kelgen
Batyr Jambyl oblysy Jýaly aýdanynda týǵan. Lenıngrad qarjy akademııasy janyndaǵy kýrsty, Keńes Armııasy Bas Shtabynyń janyndaǵy Joǵary áskerı akademııany bitirgen. 1936 jyly Qyzyl Armııa qataryna alynyp, vzvod, rota komandıri, polk shtaby bastyǵynyń kómekshisi, Qazaq áskerı komıssarıatynyń nusqaýshysy bolǵan.
Otan soǵysy bastalysymen 316-shy atqyshtar (keıinnen 8-shi gvardııa) dıvızııasynyń jasaqtalýyna belsene qatysyp, sol dıvızııa quramynda maıdanǵa attanǵan. Máskeý túbindegi urystarǵa qatysyp, Panfılov atyndaǵy 8-shi gvardııalyq dıvızııa batalonynyń, polkiniń komandıri bolǵan. 1944-1945 jyldary osy dıvızııany basqarǵan. Onyń soǵys kezindegi urys júrgizýdegi áskerı sheberligi, tapqyrlyǵy men jeke basynyń eren erligi erekshe kózge túsip, batyrlyq dańqy ańyzǵa aınalǵan.
Batyrdyń qalamynan týǵan kórkem shyǵarmalar birneshe shetel tilderine aýdarylǵan. Ol týyndylaryn orys-qazaq tilinde birdeı jazǵan. Onyń «Bizdiń semıa», «Ushqan uıa», «General Panfılov», «Kýba áserleri», «Moskva úshin shaıqas», «Maıdan», «Tólegen Toqtarov» atty kitaptary bar. Sonymen qatar batyrdyń qaharmandyq erligi týraly orys jazýshysy Aleksandr Bektiń «Volokolam tas joly» atty povesi, Ázilhan Nurshaıyqovtyń «Aqıqat pen ańyz» atty roman-dılogııasy, Mekemtas Myrzahmetulynyń «Baýyrjan Batyr» atty kitaby, Maǵıra Qojahmetovanyń «Tosyn syr-suhbat» atty pesalary jaryq kórip, jazýshy-dramatýrg Elen Álimjannyń «Polkovnıktiń jarııalanbaǵan jazbalary» pesasy qoıyldy. «Qazaqfılm» kınostýdııasy «El basyna kún týsa» atty kórkem fılm túsirdi. Moskva akademııalyq drama teatry Baýyrjan Momyshuly týraly «Volokolamsk tas joly» spektaklin qoıdy.
2001 jyly Baýyrjantaný ǵylymı zertteý ortalyǵy ashylǵan. Batyrǵa týǵan jerinde, Astana qalasynda eskertkishter qoıylyp, Máskeý oblysy Volokolamsk qalasynda batyrdyń tas músini ornatyldy. Batyr esimi aýyldarǵa, kóshelerge, respýblıkalyq áskerı balalar mektebine berilgen.
Qazaqstanda Baýyrjan Momyshulynyń 100 jyldyǵyna arnalǵan mereıtoı respýblıka kóleminde keńinen atalyp ótildi. 2010 jyldyń aqpan aıynda Máskeý qalasynda «Ańyzǵa aınalǵan batyr» kitabynyń tusaýkeseri ótkizildi. Baýyrjan Momyshulynyń 100 jyldyǵy, onyń týǵan jerinde ústimizdegi jyldyń 24-25 qyrkúıek kúnderi atalyp ótti. 24 qyrkúıekte Taraz qalasynda Baýyrjan Momyshulynyń san qyryn sıpattaıtyn konferentsııa ashylyp, Taraz qalasyndaǵy saıabaqta batyr atyna memorıaldyq taqta ornatyldy. Jambyl oblysy Jýaly aýdanynda Baýyrjan Momyshulynyń úlken murajaıy ashyldy.
Dańqty batyrdyń 100 jyldyq mereıtoıy qarsańynda Baýyrjan Momyshulynyń 30 tomdyq akademııalyq shyǵarmalary 2010 jyldyń 22 qyrkúıeginde «Óner» baspasynan tolyǵymen jaryq kórdi. 2010 jyldyń 29 qazanynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq akademııalyq kitaphananyń «Kógildir» zalynda tuńǵysh ret Astanada qazaq halqynyń uly perzenti Baýyrjan Momyshulyna arnalǵan «Qazaqtyń Baýyrjany» derekti fılminiń kórsetilimi bolyp ótti. Fılmdi «Qazaqfılm» stýdııasy túsirgen, rejısseri Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Qazaqstan Respýblıkasy kınomotografıster Odaǵynyń múshesi, kınodokýmentalıst Qalıla Omarov, stsenarıin jazǵan - Elshat Eskendir. Qyzyl Tý, Eńbek Qyzyl Tý, Halyqtar Dostyǵy, 1-dárejeli Otan soǵysy, 2 ret Qyzyl Juldyz, «Qurmet belgisi» ordenderimen jáne medaldarmen marapattalǵan.
