Búgin — Halyqaralyq balalardy qorǵaý kúni
ASTANA. KAZINFORM – Bul aıtýly data Áıelderdiń halyqaralyq demokratııalyq federatsııasynyń kongresinde 1949 jyly resmı túrde bekitildi. 1950 jyldan beri búkil álem osy kúndi balaǵa qamqorlyq kúni retinde atap ótip keledi.
Osy úrdisten Qazaqstan da tys qalǵan joq. Elde azamattyq qoǵamnyń qalyptasýy jedeldegen saıyn bala quqyǵyn qorǵaýǵa degen jaýapkershilik, balaǵa degen qamqorlyq artyp keledi.
Qazir elimizde Bala quqyqtary jónindegi ýákil jumys isteıdi. Bul laýazym ıesiniń tikeleı Prezıdentke baǵynatyny bala quqyǵyn qorǵaýǵa degen memlekettiń ustanymy qandaı deńgeıde ekenin kórsetedi.
Qazaqstanda bala men áıeldiń, jalpy adamnyń quqyǵyn qorǵaıtyn negizgi zańdardan bólek, balalarǵa arnalǵan ondaǵan zań men normatıvtik aktiler qabyldanǵan.
15 sáýirde Prezıdent áıel quqyǵy men balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etetin zańdarǵa qol qoıdy.
Atalǵan qujat áıelderdi nemese balalardy jaraqattaǵandardy qylmystyq jazaǵa tartýdy kózdeıdi. Ondaı jaıt qaıtalansa, sot jábirleýshige qatysty sharany kúsheıte beredi. Sondaı-aq, zańda pedofılder men bala óltirgenderdi ómir boıy bas bostandyǵynan aıyrý jazasy bar. Zań memlekettik organ ókilderine kámeletke tolmaǵan nemese múgedektigi bar balalardyń arnaıy mekemelerin eskertýsiz tekserýge quqyq beredi.
Sonymen birge, zańda:
- kámeletke tolmaǵandardy jábirlegeni (býllıng, kıberbýllıng) úshin ákimshilik jaýapkershilik alǵash ret engizildi;
- 16 jasqa deıingi balalar jol aqysyn tólemese de qoǵamdyq kólikten májbúrlep túsirýge tyıym salyndy.
Balaǵa qarsy qylmys azaımaı tur
Quqyqtyq statıstıka derekterine súıensek, 2024 jyldyń basynan sáýir aıyna deıin kámeletke tolmaǵandarǵa qatysty 1027 qylmystyq is tirkelgen. Onyń 68-i teris qylyq retinde, 959-y qylmys retinde saralanǵan. Osy 959 qylmystyń ishinde 215 asa aýyr qylmys dep baǵalanǵan.
Qańtar-sáýir aralyǵynda jasalǵan sýıtsıdterdiń sany 1109 bolsa, sonyń 16-syn 5-14 jastaǵy er balalar, 32-sin 15-14 jastaǵy er balalar, 5-ýin 5-14 qyz balalar, 16-syn 15-17 jastaǵy qyz balalar jasaǵan.
Jyldyń 4 aıynda kámeletke tolmaǵan 497 adam qylmys jasaǵan. Onyń 182-si aýyr, 35-i asa aýyr qylmys. Tirkelgen qylmystyń 29-yn ǵana qyz balalar jasaǵan.
Qańtar-sáýir arasynda tirkelgen qylmystyq isterde 11 jasqa deıingi 275 bala, 12-13 jastan 124 bala, 14-15 jastaǵy 292 jasóspirim, 16-17 jastaǵy 329 jasóspirim qurban retinde tirkelgen.
Jyl basynan beri adam ólimine ákep soqqan qasaqana qylmys saldarynan 246 adam kóz jumsa, sonyń 11-i – kámeletke tolmaǵan bala. Onyń 7-ýi anasynyń jańa týǵan balany óltirýi retinde, 1-ýi affekt jaǵdaıynda kisi óltirý retinde, 3-ýi densaýlyqqa qasaqana zııan keltirý retinde saralanǵan.
Al abaısyzda qazaǵa ushyratý sanatymen kámeletke tolmaǵan 7 adamnyń ólimi tirkelse, ózin-ózi óltirýge deıin jetkizýdiń 26 faktisi tirkelgen. Sondaı-aq, 31 jaǵdaıda krımınaldyq ólim faktisi anyqtalmaǵan.
Sondaı-aq, kámeletke tolmaǵan adamdy qylmys jasaýǵa tartýdyń 7 faktisi, qoǵamǵa jat áreketter jasaýǵa tartýdyń 2 faktisi, jezókshelikpen aınalysýǵa tartýdyń 7 faktisi, kámeletke tolmaǵandardy satýdyń 9 faktisi, bala asyrap alýmen baılanysty 4 zańsyz áreket, bala asyrap alý qupııasyn jarııa etýdiń 1 faktisi, kámeletke tolmaǵan adamdy tárbıeleýmen baılanysty mindetterdi oryndamaýdyń 113 faktisi, balalardyń ómiri men densaýlyǵynyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý mindetterin tıisinshe oryndamaýdyń 43 faktisi, kámeletke tolmaǵan adamdy Qazaqstannan tysqary jerge zańsyz áketýdiń 2 faktisi belgili.
Ulttyq qor – balalarǵa
«Ulttyq qor – balalarǵa» jobasy bıyl iske asa bastady. Bıyl 18-ge tolatyn 304 815 jasóspirim Ulttyq qordan alatyn nesibesin alǵashqy bolyp kádege jaratýǵa múmkindik aldy. Qarjy mınıstri Mádı Takıev BAQ ókilderine bergen málimetinde osyndaı derek aıtqan bolatyn.
«Bıyl alǵashqy qadam jasalyp, 6,9 mln bala 100,52 dollardan aldy. Óıtkeni, Ulttyq qordyń kirisi 1,3 mlrd dollardy qurady. Onyń jartysy – 695 mln dollar, osy qarajat bólindi. 2024 jyly 18 jasqa tolǵan ne tolatyn balalar sany – 304 815. 1 naýryzda olar 30 mln 640 myń dollar qarajatty aldy. Ulttyq qordyń kirisi artqan saıyn balalarǵa tólenetin tólem kólemi de ulǵaıady», - degen mınıstr.
12 naýryzdaǵy málimet boıynsha, 304 myń 815 adamnyń 775-i óz shotyndaǵy aqshany jumsaýǵa ótinish jazyp úlgergen. Onyń ishinde 487 adam shotyndaǵy 100,52 dollardy bilim alý shyǵyndaryna, 288 adam baspana shyǵynyna jumsaıtynyn aıtqan.
Bul jerdegi baspana shyǵyndaryna mynalar jatady:
- Azamattyq-quqyqtyq mámileler boıynsha turǵyn úıdi menshigine satyp alý (túpkilikti esep aıyrysý);
- Ipotekalyq turǵyn úı qaryzyn alý úshin bastapqy jarnany engizý (onyń ishinde ıslam bankiniń qarjylandyrýy sheńberinde);
- Ipotekalyq turǵyn úı qaryzy boıynsha bereshegin ishinara óteý (onyń ishinde ıslam bankiniń qarjylandyrýy sheńberinde);
- Turǵyn úı qurylys jınaǵy arqyly ıpoteka alý (qurylysty qospaǵanda);
- Tólemdi bólip tóleý arqyly satyp alý, jekeshelendirý, satyp alý-satý quqyǵymen turǵyn úıdi uzaq merzimdi jalǵa alý sharttary boıynsha ishinara tóleý;
- Jeke turǵyn úı salýǵa nemese jeke qosalqy sharýashylyqqa arnalǵan jer ýchaskesin azamattyq-quqyqtyq mámileler boıynsha menshikke satyp alý (túpkilikti esep aıyrysý);
- Turǵyn úı qurylysyna úlestik qatysý týraly shart boıynsha turǵyn úıdi (páterdi) satyp alý nemese kóp páterli turǵyn úıdiń úlesin berý týraly akti jasaǵan kezde (túpkilikti esep aıyrysý);
- Odan ári jınaqtaý úshin turǵyn úı qurylys jınaǵyna salym salý.
Al bilim alý shyǵyndaryna mynalar jatady:
- Qazaqstan aýmaǵynda ornalasqan bilim berý uıymdarynyń bilim berý qyzmetterine úlestermen (árbir akademııalyq kezeń nemese oqý jyly úshin) nemese bir ret tolyq kólemde (búkil oqý merzimi úshin) aqy tóleý;
- Sheteldik bilim berý uıymdarynyń bilim berý qyzmetterine úlestermen (árbir akademııalyq kezeń nemese oqý jyly úshin) nemese bir ret tolyq kólemde (búkil oqý merzimi úshin) aqy tóleý:
- Bilim berý jınaqtaý salymyn tolyqtyrý;
- Bilim berýge qarjy jınaqtaý shartynyń saqtandyrý jarnasy túrinde engizý;
- Bilim berý kredıtin ishinara nemese tolyq óteý.
