«Búgingi qazaq kınosy: neden utyp, neden utylyp júrmiz?» - baspasózge sholý

None
None
ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 30 naýryz, sársenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, ǵalymdar Pavlodar obly­synyń aýmaǵynan tabylǵan múıiztumsyq qańqasynyń budan shamamen 26 myń jyl bu­ryn ómir súrgen janýar­dyń qaldyǵy ekenin anyqtady. Rasy kerek, buǵan deıin synyn jo­ǵaltqan sol súıekke qarap, onyń 350 myń jyl burynǵy qańqa ekenin bil­dirgen bolatyn.

- Múıiztumsyq qań­qa­­sy­nyń bir bólshegin mura­jaıǵa Qojamjar mektebiniń bıologııa páni muǵalimi tapsyrdy. Eger aýyl ustazy ózdi­ginen kelmegende, ǵalym­dar bul tarıhı olja týraly bil­meıtin de edi, - deıdi Pav­lodar mem­lekettik pedo­­gogıkalyq ıns­tı­tý­tynyń mu­rajaı ke­sheni dırektory Jar­qyn Qabdolov. Ol, son­daı-aq, sú­ıek­ten kó­mirtek uzaq ýaqyt shyǵa­tynyn, son­­dyqtan onyń quramyna qaraı qańqaǵa qansha jyl ekenin anyq­taýǵa bolatynyn aıtty.

-Taǵy bir aıta ke­terligi, múıiz­tumsyq tabylǵan jar­­tastaǵy sýretter bul janýar­lardyń adammen birge ómir súrgenine dálel bolady. Bú­ginde bul rastaldy jáne de paleontologııa salasy úshin tańǵalarlyq oqıǵa bolyp otyr, - deıdi murajaı dırektory.

Aıta keteıik, atal­ǵan ja­n­ýardyń por­t­reti álemniń túk­pir-túk­pirindegi paleontologtar taýyp alǵan qań­qalarǵa qarap salynǵan. Sol úshin de ǵalymdar janýardyń dál osyn­­daı bolǵanyna 100 paıyz­­ǵa kepildik bere almaıdy.

Aıtpaqshy, elasmoterııa tabylǵan jer «Haırýllın jary» dep atalady. Mundaı ataý 1988 jyly qaldyqtardy taýyp alyp, mektepke ákelgen Qurmanǵazy Haırýllınniń qurmetine berilgen. Bul materıal «Múıiztumsyq qańqasy» degen taqyryppen berilgen.

Bas basylymda «Búgingi qazaq kınosy: neden utyp, neden utylyp júrmiz?» atty kólemdi maqala jarııalandy.

«Bul rette osy aralyqta kı­no­stýdııanyń qyrýar jumys atqarǵanyn aıtyp ótýimiz kerek. 2010 jyldan bermen qaraı «Qazaqfılm» kıno­stýdııasynda 50-ge jýyq kórkem­sýretti, 100-den astam derekti, 30-dan astam anı­matsııalyq fılm, 4 teleserıal túsi­rildi. Árıne, bular­dyń árqaısysy jeke-jeke taldaý­dy qajet etedi jáne olardyń bárin bir ǵana áńgimede baıandap shyǵý taǵy qısynsyz. Sondyqtan, áýeli tek kórkem fılmderdi alyp otyrmyz.

...Árıne, 50 - az da, kóp te emes. Al keıbir jyldary túsirilgen kór­kem fılmderdiń sany onnan asyp jy­ǵyl­sa, keıde odan azyraq bolǵan (2010 jyly - 7, 2011 jyly - 13, 2012 jyly - 7, 2013 jyly - 7, 2014 jyly - 11, 2015 jyly - 3). Jylyna 800-1000-nan astam fılm túsiretin álemniń keıbir elderimen salystyrsaq, árıne munyńyz óte mardymsyz. Biraq, alys-jaqyn keıbir eldermen salystyrǵanda, kóńilge edáýir jylý uıalatady. ıAǵnı, birazyna qaraǵanda, elimizdegi kınoóndirisi salasynyń aıaq alysy jaman emes deýge bolady (buǵan jeke stýdııalardyń fılmderin qosyńyz)»,-dep jazady maqala avtory.

***

«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, Qazaqstannyń menshigine jáne basqarýyna biregeı strategııalyq aktıv túpkilikti ótpek. Jáne ol nysan tek jerde ǵana emes, sondaı-aq ǵaryshta da «ornalasqan». Keshe «Qazǵarysh» otandyq «KazEOSat-2» ǵarysh serigi men onyń jerdegi segmentin qabyldap alý baǵytynda arnaıy memlekettik komıssııa jumys júrgizip jatqanyn habarlady. Muny Táýelsizdiktiń 25 jyldyǵyna arnalǵan tartý dep baǵalaýǵa bolady. Óıtkeni ol, mamandardyń túsindirýinshe, «qazaq jerine jáne onyń tutastyǵyna jedel monıtorıng júrgizýdegi Qazaqstannyń táýelsizdigin qamtamasyz etedi».

Ekiniń biri bile qoımas, biraq dál qa­zir qazaq eliniń ǵaryshta «eki kózi» bar: Jerdi qashyqtyqtan zondtaýǵa arnalǵan tuń­ǵysh qazaqstandyq spýtnık «KazEOSat-1» 2014 jyldyń 30 sáýirinde fran­tsııa­lyq Gvıanadaǵy Kýrý kosmodromynan ushyr­ylǵan bolatyn, búginde ol qalypty jumys jasaýda. Sol jyldyń 20 maý­sy­mynda reseılik «ıAsnyı» ǵarysh aıla­ǵy­nan osyndaı otandyq ekinshi jer serigi - «KazEOSat-2» kók seńgirine jol tart­ty. Jáne búginge deıin josparly sy­naq­tan ótti.
Eń ǵajaby sol, bizden 630 shaqyrym bıik­tikte, kúnmen sınhrondy orbıtada qa­lyqtap júrgen «KazEOSat-1» arqyly Qa­zaqstan jer betindegi uzyndyǵy 1 metrden asatyn kez kelgen nárseni anyq baı­qaı alady. Osy jaıynda «Qazaq eliniń ǵaryshta «eki kózi» bar» atty maqaladan oqyńyzdar.

Osy basylymda «Balalar dramatýrgııasy nege álsiz?» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr.

«Balalar ádebıeti sekildi balalar dramatýrgııasy da quldyraý ústinde. Balalarǵa arnalǵan pesalardy rejısserlerdiń ózi jazýǵa májbúr. Nelikten?Onyń basty sebebi, balalar taqyrybynda jazatyn dramatýrgterdiń azaıýynda. Ótken aptada Ǵabıt Músirepov atyndaǵy balalar men jasóspirimder teatrynyń uıymdastyrýymen «Altyn saqa» balalar spektaklderiniń festıvali ótken. Uıymdastyrýshylar dramatýrgterdiń azaıyp ketkenine alańdaýshylyq bildirdi. Balalarǵa arnalyp jylyna úsh spek­takl qoıylady. Bul bir ǵana jastar teat­ryna tán nárse. Odan bólek, memlekettik «Qýyr­shaq» teatry bar. Demek, jyl saıyn ke­minde alty-jeti pesa sahnaǵa shyǵady de­gen sóz. Eger dramatýrgııa salasy aqsap tur­ǵan bolsa, teatrlar ózderine qajetti dú­nıeni qaıdan tappaq?»,-dep jazady gazet.

***

«Kazahstanskaıa pravda» gazetinde «Fast-fýd po-kazahskı»atty maqalada jaryq kórdi. Almatylyq Sáýle Sábıtova ótken jyldyń jazynda burynnan armandaǵan bıznes-jobasyn iske asyryp, dámhana ashqan eken. Alaıda, bul dámhananyń eresheligine toqtalatyn bolsaq, ol ulttyq fast-fýdty ashqan kezde tek qazaqstandyq ónimdi ǵana paıdalanýdy maqsat qoıyp, óziniń brendin jasady. Osy jaıynda tolyq bilgińiz kelse, maqalany qarap shyǵyńyz.

Сейчас читают
telegram