Bir sháýgim shaı: Qytaıdaǵy qandastarymyz shaıdy brendke aınaldyrdy
Qazaq halqy úshin shaıdyń orny bólek. Ózge ulttarda shaı ishpeıtin adamdar bolýy múmkin, alaıda qazaq arasynda shaı ishpeıtinder kemde-kem. Jalpy shaı ishý dástúri ejelgi Qytaı elinen bastaý alǵany belgili.
Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy» aqparat portalynyń tilshisi Shyńjańdaǵy qazaqtardyń qazaqy shaıdy qalaı daıyndaıtyny, atalǵan sýsynǵa qazirgi ýaqytta qoǵamnyń suranysy qalaı — sol týraly shaǵyn beınerolık jarııalady.
«Shaı — ýaqyt ótken saıyn jańarǵan Qytaıdyń memlekettik sýsyny, shaı — ár ult halqynyń ózara toǵysýynyń tarıhı aıǵaǵy. Ortalyq radıotelevızııa bas stansasynyń ulttyq til baǵdarlama ortalyǵy qysqa keskindi jeliles baǵdarlama daıyndady. Búgin osy baǵdarlamanyń „Bir shaı“ degen bólimine nazar salyńyzdar. Men qazir Іle qazaq avtonomııa oblysynda turmyn, búgingi áńgimemiz keń baıtaq qarly daladan bastalady» dep bastalady vıdeo.
Tilshi qarly daladaǵy qazaqtyń kıiz úıiniń aldynda sút pisirip júrgen qazaq áıelimen sóılesedi.
Qazaqy kıim kıgen sút pisirip turǵan kelinshek, óziniń tańerteńgi shaıge qosatyn sút daıyndap jatqanyn, bul súttiń qaımaǵy qalyń ekenin, al qaımaǵy qalyń sútti shaıge qossań óte dámdi bolatynyn aıtady.
Bul beınerolıkte Qytaıdaǵy qazaq shaıhana qyzmetkeri bir kúnde 2 myń kese shaı satylatynyn aıtady.
Kezekti kórsetiliminde tilshi qaladaǵy arnaıy qazaqsha shaı beretin shaıhanaǵa keledi. Onda jumys isteıtin daıashy dámhanada tańǵy shaıdan bastap keshke deıin klıentterdiń aıaǵy úzilmeıtinin aıtady.
Onyń aıtýynsha, qazaqtyń shaıhanasyna sút qosylǵan shaıdy baýyrsaǵymen ishý úshin ár ult halqy turaqty kelip turatynyn, sondaı-aq týrısterdiń qyzyǵýshylyǵy jaqsy ekenin, tipti keıbiri qazaqy shaı ishý úshin arnaıy izdep keletinin tilge tıek etedi.
Shaıhana qyzmetkeriniń málimetinshe, olar kúnine 2000 kese shaı daıyndaıdy. Oǵan 40-50 lıtr kóleminde sút ketedi. Mundaǵy qazaqtyń sútti sháıine qazaqy baýyrsaq, jent, sary maı sekildi ártúrli ulttyq taǵamdardy da ózderi jasaıdy.
Tilshi kelesi kórsetilimin qala ortasynda ornalasqan qazaq kıiz úılerine baryp jalǵastyrady. Ondaǵy taqyrypta da ultymyzdyń shaı mádenıetiniń búgingi betalysyn kópshilikke kórsetý ekenin aıtady.
Qazaq úıleriniń aldynan kútip alǵan Jeńisgúl Nurdanaqyn atty kásipker qandasymyz ony úıge kirip shaı ishýge shaqyrady.
Tilshi kıiz úıge barǵan soń úıdiń óte sándi jasalǵanyna tańdanysyn jasyra almaıdy. Kásipker Jeńisgúl Nurdanaqyn shaıyn quıa otyryp, bul sándi qazaq úıler arnaıy sheberlerdiń qolynan shyqqanyn, sonymen qatar ol qazaq úıde shaıdy qalaı ázirleıtinin kórsetedi.
J. Nurdanaqyn Shyńjańdaǵy qazaqtar shaıynyń birqansha túri baryn, sondaı-aq shaıdy qalaı daıyndaıtynyn tilshige kórsetedi.
«Kúrek shaı», «qyzyl shaı», «tas shaı», «tary shaı», «un shaı», «qalampyr shaı», «qara shaı» jáne «sútti shaı» qatarly alýan túri bar. Sonymen qatar shaı berý qurmettiń, iltıpattyń belgisi sanalady. Adam jaqsy asyn jaqsy kóretin adamyna arnaıy daıyndap, qonaqqa shaqyrady. Mysaly, qazirgi ortamyzda jalpylasyp ketken «týystar shaıy», «qudalar shaıy», «kelin shaıy» dep kóptegen túrlerge bólinip ketýi de sol shaıdyń ultymyz mádenıetine sińip bara jatqanyn kórsetedi», — deıdi kásipker.
Shaı Shyńjańda shyǵa bastaǵan kezden-aq tez tarady. Soǵan sáıkes osynaý baıtaq daladaǵy qazaq halqy da aq shaıdan (sútti shaıdan) aıyryla almaıtyn, qazirgi ýaqytta qalaǵa kóship kelse de, áýeli shaı ishpese tura almaıtyn ádet qalyptasty.
«Ýaqyt kerýeni aıalsyz alǵa tartyp, búginge jetken shaqta shaı mádenıeti qazaq halqynyń salt-dástúriniń, qonaq kútý jol-jorasynyń, turmysynyń barlyq salasyna tereń sińip, bógenaıy qazaqy erekshelikke shaı mádenıeti qalyptasty» dep túıindeıdi tilshi.
Ári qaraı Serik Núsipqan atty ánshi qandasymyz búgingi taqyrypqa oraı «Bir sháýgim shaı» ánin oryndap bergen.
