Botaı mádenıetine arnalǵan eskertkishti jasaýǵa respýblıkalyq baıqaý jarııalandy

None
None
PETROPAVL. QazAqparat – Petropavlda Botaı mádenıetine arnalǵan músindik kompozıtsııa boı kótermek. Úzdik avtordy anyqtaý maqsatynda respýblıkalyq baıqaý jarııalandy. Ol 1 sáýir men 5 mamyr aralyǵynda ótedi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

18 sáýir – halyqaralyq eskertkishter men tarıhı oryndar kúni. Osyǵan oraı SQO-da eskertkishter aptalyǵy bastaldy. Osylaısha ár kúnge is-shara josparlanǵan. Olar túrli kórmeler, onlaın kezdesýler, kitaptardyń tusaýkeseri jáne eskertkishterdiń birinde senbilik uıymdastyrylmaq. Sondaı-aq Taraz qalasyna oqýshylarmen, stýdenttermen onlaın ekskýrsııa josparlanǵan.

Jalpy qazir SQO-da 597 tarıhı-mádenı eskertkish bar. Olardyń 8-iniń respýblıkalyq mańyzy bar. 33 nysan Soltústik Qazaqstannyń sakraldy kartasyna engen. Olardyń 8-iniń jalpyulttyq mańyzy bar.

«Byltyr osy kartaǵa kiretin Meńgeser kóliniń mańy abattandyryldy. Abylaıhannyń rezıdentsııasy jóndeldi. Budan basqa ortalyq «Sakraldy Qazaqstan» kitabynyń 4-tomyn ázirlep, jaryqqa shyǵardy. Oǵan SQO, Pavlodar, Shyǵys Qazaqstan oblystary endi. Kitaptyń tusaýkeseri aptalyq aıasynda ótedi.

Ótken jyly oblysta úsh nysan qalpyna keltirildi. Olar Abylaıhan rezıdentsııasy, qalalyq mádenıet úıi, Sábıt Muqanovtyń mýzeı-úıi. Osy maqsatqa 65 mln teńge jumsaldy. Al kópes Shamsýtdınovtyń úıi kásipkerdiń óz qarajatyna áli jóndelip jatyr», - deıdi SQO tarıhı murany qorǵaý jáne paıdalaný ortalyǵynyń dırektory Rahat Mámbetalınov.

Aptalyq Petropavldaǵy beıneleý óneri murajaıynda uıymdastyrylǵan kórmemen bastaldy. Bul jerde memleket qorǵaýyna alynǵan, Sakraldy Qazaqstanǵa engen nysandarmen tanysýǵa bolady. Sondaı-aq 20 ǵasyrdyń basynda shyǵarylǵan poshta ashyqhattary nazarǵa usynylǵan. Qyzyqty jádigerlerdiń biri - tarıhı eskertkishterdiń tabylǵan bólshekteri – esik tutqalary, topsa, pesh qaqpaqtary, t.b. zattar.

Rahat Mámbetalınovtyń aıtýynsha, byltyr Ýálıhanov aýdanyndaǵy Qyzyl Oba qonysyna arheologııalyq zertteý júrgizildi. Bes adamnyń súıegi tabylyp, negizgi qorym ashyldy. 1337 jylǵy 4 kúmis moneta, aına qazyp alyndy. Bıyl bul jumystar jalǵasyn tabady.

Bıyl Botaı mádenıetine arnalǵan músindik kompozıtsııany jasaýǵa arnalǵan respýblıkalyq baıqaý jarııalandy. Oǵan kez-kelgen adam, músinshi, sáýletshi qatysa alady.

«Ol 1 sáýir men 5 mamyr aralyǵynda ótedi. Osy aralyqta eskızderin, konstrýktsııalaryn usynýǵa bolady. Baıqaýdyń qorytyndysy boıynsha memlekettik komıssııa sheshim qabyldap, jeńimpaz óz jobasyn júzege asyrýǵa múmkindik alady. Bul eskertkish Petropavl qalasynda oryn tebedi», - deıdi ortalyq jetekshisi.


Сейчас читают
telegram