Bolashaqta jeke avtokólikterdiń qajeti bolmaıdy - Nobel syılyǵynyń laýreaty
- Kópshiligin alańdatatyn bir suraq: jańartylatyn kózderden alynǵan energııa qazbaly otynnan qashan arzandaıdy? Ázirge múldem kereǵar kóriniske kýá bolyp otyrmyz.
- Shyn máninde qazbaly otyn túrleri men jańartylatyn energııa kózderi qunynyń aıyrmashylyǵy azaıyp keledi. Keı memleketterde balamaly energııa kózderi arzandaı tústi. Máselen, Ábý-Dabıde iri kún fermasy óndiretin elektr energııasynyń quny elektr stansasynda óndirilgen qýattan arzan ekeni anyqtaldy. Elektr stansasyndaǵy ótinim berilgen qun - 1 kVt/saǵ úshin 5 tsent bolsa, Ábý-Dabıdegi kún qýaty 4-ten 5 tsentke deıin baǵalanǵan.
Ortasha alǵanda, eger stansa kólemi kishigirim jáne jer telimine ketken shyǵyn joǵary bolsa, sáıkesinshe baǵa da qymbat bolady. ıAǵnı, jańartylatyn kózder energııasynyń quny ornalasqan jer men aýqymdylyqqa tikeleı baılanysty. Meniń oıymsha, teń jaǵdaıda básekege túsý úshin áli 5-6 jyl kerek. Ońtústik Koreıa syndy birqatar elderde jer qymbat. Osyǵan qatysty, keń aýqymda kún fermasyn nemese jer-energııalyq park qurý óte qıyn. Biraq, Qazaqstannyń úlken jer aýmaǵy bar, sondyqtan da jańartylatyn kózder enegııasy óte arzan (sý tegin deýge de bolady) jáne básekege qabiletti bolýy tıis.
- Balamaly kózderge aýysý úshin qalalardy qalaı salǵan jón?
- Qazirgi jańa úlken qalalar Los-Andjeles sekildi amerıkalyq qalalardy kóshirip jatyr. Amerıkanyń úlken qalalaryndaǵy josparlaý adamdar jaıaý emes, avtokólikpen qozǵalatyn tujyrymdamaǵa negizdeledi. Biraq, meniń pikirimshe, qalada turǵyndardyń jaıaý júrýine basymdyq bergen jón. Bul men úshin óte mańyzdy, sebebi, qalalar sansyz kóp energııa tutynady. Ony kólik keptelisinde bosqa shyǵyndaıdy. Shyn máninde, jol keptelisi aqshany bos rásýalaıdy jáne aýany lastaıdy. Muny múmkindiginshe azaıtqan jón.
Osyǵan oraı, kólik júıesiniń turaqtylyǵy asa mańyzdy, biraq bizge qalalardy josparlaý tásilin ózgertý qajet. Munda Brazılııanyń Kýrıtıba (Curitiba) qalasynyń o basta jeke avtokólik sanyn azaıtý maqsatymen salynýy bizge úlgi bola alady. Qala dóńgelek pishinde jobalandy jáne qoǵamdyq kólik qozǵalysyna arnaıy jolaqtar berildi. Sondyqtan da, turǵyndarǵa jeke kólikpen júrýdiń qajeti joq, barlyǵy qala ortalyǵyna avtobýspen jetedi. Bizge de osyndaı turaqty qala tujyrymdamasyn qurý kerek.
Qazir kóptegen adamdar «aqyldy qala» jóninde aıtyp júr, bul úshin aıtarlyqtaı tsıfrlandyrý qajet. Bul óz kezeginde energııany kóptep tutynýǵa ákep soǵady. Tsıfrlandyrý kólik keptelisi, aýanyń lastanýy máselelerin de sheshpeıdi. Sondyqtan, qalany amerıkalyq emes, eýropalyq úlgige súıenip turǵyzǵan jón. Máselen, erterekte Eýropadaǵy óte jińishke joldar tek jaıaý júrginshiler úshin jasaldy. Qazir de kishigirim eýropalyq qalaǵa barsańyz, avtokólik júre almaıtyn jińishke kóshelerdi kóresiz. Onda aýanyń lastanýy máselesi joq, adamdar emin-erkin qydyryp júr. Endi turǵyzylyp kele jatqan qalalarda muny da eskergen jón.
Al boı kótergen, qalyptasyp úlgergen qalanyń qoǵamdyq kólik júıesin jaqsartýǵa kóńil bólý kerek dep oılaımyn. Sonymen birge, ǵımarattyń energııalyq tıimdiligin kóterýge nazar aýdarǵan jón. Árıne, qalada ǵımarat kóp, biraq olar energııalyq tıimdiligimen erekshelenýi tıis. Jylýdy saqtaıtyn ǵımarattar kóp mólsherdegi energııany únemdeı alady. Eýropanyń kóptegen qalalaryndaǵy ǵımarattar jylýdy jaqsy saqtaıdy. Germanııa men Danııada jylýdy saqtaý myqtap qolǵa alynǵan jáne olar bolmashy mólsherde ǵana energııa tutynady. Sáıkesinshe, ǵımarattar jylýdy ustap tura almasa, energııany da kóbirek tutynýǵa týra keledi. Odan bólek, qaldyqtardy azaıtyp, qoqys óńdeý protsesin damytý kerek. Bul da ózekti máselelerdiń biri.
Meniń «Almaly qala» tujyrymdamama sáıkes, ekologııalyq qala degenimiz - adamdar jaıaý jáne velosıpedpen júretin qala. Osylaısha, jeke avtokólik bizdiń qarsylasymyzǵa aınalady. Men atvokólik júrgizbeımin. Jaqyn arada olardan bas tartamyz. Kopengagen, Amsterdam, Týrın sekildi velosıpedpen ǵana júretindeı, adamdardyń jeke avtokólikke qajettiligi týyndamaıtyndaı qala salýymyz kerek.
- Qalaı oılaısyz, Astanany «aqyldy qalalar» sanatyna jatqyzýǵa bola ma?
- Eger tsıfrlandyrýǵa kóp kúsh salsańyzdar, buǵan qol jetkize alasyzdar. Biraq, «aqyldy qala» qalanyń turaqty damýyn qamtamasyz ete almaıdy. Turaqty damıtyn qala energııa tıimdiligin jaqsartý, balamaly energııa kózderin paıdalaný jáne qoqysty azaıtý sıpattaryna ıe.
- Qazaqstan 2030 jylǵa deıin taza energııa úlesin 30% deıin jetkizýdi kózdep otyr. Bul kórsetkishke jetý múmkin be?
- Qazaqstan ór maqsat qoıyp otyr dep esepteımin. Ekonomıkalyq damý deńgeıi qatar eldermen salystyrǵanda, árıne, súısinerlik qadam. Ony júzege asyrý memlekettik saıasatqa jáne bıliktiń maqsatty kúsh-jigerine tikeleı baılanysty.
Astanaǵa ár kelgen saıyn osydan 20 jyl buryn ásem qalanyń turǵyzylatynyna eshkimniń senbegenin aıtyp júremin. Muny «aqylǵa qonbaıtyn bastama» dep oılaǵan shyǵarsyzdar. Biraq, mine, Astana - ǵajaıyp qalaǵa aınaldy. «Jasyl ekonomıka» men «jasyl energııa» da sol sekildi. Barlyǵy, sizderdiń bolashaqty qalaı kóretinderińizge baılanysty. Keshe Apple kompanııasynyń quryltaıshylarynyń biri Stıv Voznıak eń basty nárse tehnologııa emes, eń bastysy - yntalandyrý degen edi. Ózge tilmen aıtqanda, yntalandyrý arman men ór maqsatty bildiredi. Eger bir nárseni qatty qalasańyz, mindetti túrde oryndalady. Astana da bir kezderi sizderge arman bolǵan edi.
Balamaly energııa kózderi salasynda Qazaqstanda tabysqa jetýdiń barlyq quraldary bar. Qazaqstannyń jer aýmaǵy úlken, bul úlken basymdyqtar beredi. Qazaqstan balamaly energııany eksporttaı alady. Máselen, Mońǵolııanyń da bos jatqan jeri kóp, olar da kún men jel energııasyn Qytaıǵa, Japonııaǵa, Koreıaǵa eksporttaýdy josparlap otyr. Qazaqstandy da Mońǵolııadan kem túsedi dep oılamaımyn, seebi Qazaqstannyń ınfraqurylymy, tehnologııalary jáne ónerkásibi jaqsy damyǵan. Sondyqtan, Qazaqstan jańartylatyn energııany álem naryǵyna eksporttaýda úlken tabystarǵa jete alady.
- Suhbat bergenińiz úshin kóp rahmet!
Rae Kvon Chýng - Incheon ýnıversıtetiniń professory. BUU Bas hatshylyǵy janyndaǵy sý máseleleri jáne dúleı apatttar boıynsha joǵary deńgeıdegi kóshbasshylar men sarapshylar toby tóraǵasynyń keńesshisi, klımattyń ózgerýi boıynsha Koreıa Respýblıkasynda elshi bolǵan. Qorshaǵan ortany qorǵaý boıynsha ESKATO dırektory retinde «Jasyl damý» - turaqty damý strategııasynyń tujyrymdamasyn ázirlegen. 2007 jyly klımatty saqtaýǵa qosqan úlesi úshin álemdik Nobel syılyǵynyń laýreaty atanǵan.
