Bolashaqta shaharlardyń derbestigi arta túsedi - sıngapýrlyq ǵalym
«2050 jylǵa deıin Jer betindegi halyq sany 10 mlrd adamǵa jetýi múmkin. Osy oraıda qalalardyń qurylysyn qalaı júrgizemiz degen saýal týyndaıdy. Eger de qalalarǵa qaraı jappaı kóshi-qon úrdisine qarasaq, onda teńesterý, úılestirý sharalaryn bastaýǵa nazar aýdarý uajettigi baıqalady. Atap aıtqanda, qaı qala damytylady, resýrstardy qaıda baǵyttaımyz, osy qalalar qanshalyqty jyldam ósedi degen máselelerdi tyńǵylyqty pysyqtaýymyz kerek. Taǵy bir úrdiske toqtalsaq, qalalar ózderin-ózi basqaratyn bolady, shaharlardyń avtonomııasy kóbirek baıqalady. Negizi, qalalar ózderinde bıliktiń kóbirek bolǵanyn, ózderiniń resýrstaryn qadaǵalaýda mol múmkindik alýǵa nıetti», - dedi P. Hanna.
Onyń paıymynsha, «aqyldy qala» nemese «bolashaq qalasy» mártebesine ıe bolýy úshin jeke sektor eleýli ról atqarady. Ol úshin «Google» sekildi kompanııalar kerek.
«Qalalar zeınetkerler úshin qoljetimdi bolýy tıis. Sondyqtan bizge baǵa jaǵynan qoljetimdi turǵyn úı nysandaryn quryp, osy shaharlarda adamdardyń jumys isteýi men eńbek ónimdiligine nazar aýdarǵan jón. Árıne, bul baǵytta qalalardyń kópshiliginde atqarylǵan jumystar nátıjeli bolmaıtyny anyq. Degenmen de bizde qalanyń damýyndaǵy jaqsy tájirıbeler de az emes. Máselen, Astana sekildi qalalar bastapqyda shaǵyn ǵana shahar edi, keıinnen qarqyndy túrde óse bastady», - Parag Hanna.
