«Bokka» – ejelgi arýlardyń áshekeıi
Ertis boıyn mekendegen ejelgi ata-babalarymyz bas kıimniń áshekeılerine erekshe mán bergeni baıqalady. Bir shetine uzyn burymyn tańyp qoıǵan arýlardyń «bokka» bas kıimi kórgen jandy tań-tamasha etpeı qoımasy anyq.
Potanın atyndaǵy tarıhı-ólketaný mýzeıinde taza kúmisten jasalǵan bokka áshekeıi saqtalyp tur. Úlbirep qana turǵanejelgi bas kıimdi 1959 jyly keńes arheology Fıraıa Arslanovanyń ekspedıtsııasy qazirgi Pavlodar oblysy Aqtoǵaı aýdanynyń aýmaǵyndaǵy qazba jumystary kezinde taýypty. Ekspedıtsııa shamamen XIII-XIV ǵasyrlarǵa tán obadan aqsúıek áıeldiń jerlergen ornyn anyqtaıdy. Zertteı kele taza kúmisten jasalǵan bokka áshekeıin, aına jáne at ábzelderin qazyp shyǵarady.
- Mundaı shoshaq pishindi bas kıimder sonaý baǵzy zamandardan-aq sándi bolǵan. Ony ásirese, Ertis pen Ob ózenderi aralyǵyndaǵy jerleý eskertkishterinen, Monǵolııa jerlerinen tabylǵan altyn qapsyrma áshekeılerden kórýge bolady. Áshekeı bas kıim órilgen burymdy joǵary kótergen nemese basqa da ádispen bas kıimge baılaǵan. Sol arqyly adam beınesin eńseli etip kórsetken. Jalpy mundaı bokkanyń negizin kıizden tigip, syrtyna osyndaı tutas kúmisti kıgizgen. Orta ǵasyrlarǵa tán obalardan tabylǵan bul bas kıimniń eń áýeli jergilikti zergerlik dástúrge saı jasalǵany baıqalady. Zertteý nátıjesi kórsetkendeı, bokka ıesi qımaq-qypshaq taıpa birlestikteriniń násilinen shyqqan áıel adam bolǵan,-deıdi óńirlik Potanın atyndaǵy tarıhı-ólketaný mýzeıi ólke tarıhyn ǵylymı qamtamasyz etý bóliminiń basshysy Gúljanat Álıeva.
Ǵalymdardyń sózinshe, bokka kezinde ártúrli materıaldan jasalypty. Keı jaǵdaıda qaıyńnyń qabyǵyn da paıdalanǵan. Bas kıimniń shetterin ártúrli tastarmen zerlep, ásemdegen.
Atap óterligi, Aqtoǵaı jerindegi ejelgi obadan tabylǵan kúmis aına da erekshe sánde jasalǵan. Aınanyń syrt jaǵynda 12 ańnyń beınesi bar. G.Álıeva ol jyl sanaýymyzdaǵy on eki músheldi bildirýi múmkin deıdi.
Eske sala keteıik, Pavlodarda neolıt kezeńińde jasalǵan qysh qumyralar saqtalyp tur.