Bókeı ordasy tarıhı-mýzeı keshenin tamashalaýǵa shet elden de qonaqtar keledi
Onyń aıtýynsha, jýyrda Reseı ǵylym akademııasy Dala ınstıtýty Ýral bólimshesiniń ǵylymı qyzmetkerleri Stasıs Noreıka, Roman Rýhov, Vadım Petrýshevpen birge Germanııadan Iena qalasyndaǵy Frıdrıh Shıller atyndaǵy ýnıversıtettiń ǵylymı qyzmetkeri Tomas Rode (Thomas Rohde) kelip, mýzeı kesheniniń ekspozıtsııalaryn qarap, alǵystaryn bildirip ketti. Olar Batys Qazaqstan jáne Atyraý oblystarynyń tabıǵatyn, qazaq halqynyń tarıhy men turmys-saltyn zertteý maqsatynda júr eken. Sol sekildi Qytaıdyń Goń Djý qalasyndaǵy «Qytaı telekom» kompanııasynyń ókili Nı Go Şıan degen azamat rızashylyǵyn jasyra almady. Ol mýzeıdiń tilek kitapshasyna: «Búgingi kórgenim arqyly Qytaı men Qazaqstannyń baılanysynan tarıhı sáıkestik taýyp jatyrmyn. Qytaıdyń Jibek jolyna uqsastyq óte kóp. Qazaqstan men Qytaı arasyndaǵy dostyq máńgi óshpesin, birge órkendeı bereıik», - degen qoltańba qaldyrdy. Budan basqa kóptegen telearnalar men BAQ ókilderi, blogerler de kelip, Bókeı ordasynyń tarıhyna qatysty materıaldar alyp ketip jatady.
Búgingi tańda 16 myńǵa jýyqtaǵan jádigerler qory taqyryp boıynsha bes mýzeıde júıeli túrde ornalastyrylǵan. Kelýshiler Bókeı ordasy tarıhy mýzeıinen jergilikti tarıhtan tolyq maǵlumat alsa, qazirgi kezdegi, ıaǵnı táýelsizdikke qol jetkizgeli elimizdiń tabys-jetistikteri týraly aqparatty Táýelsizdik mýzeıinen tabady. Sonymen qatar HІH ǵasyrdan saqtalǵan qyzdar gımnazııasy ǵımaratyndaǵy «Bókeı ordasynda halyqqa bilim berý» mýzeıinen 1841 jyly han Jáńgirdiń bastaýymen ashylǵan qazaq dalasyndaǵy tuńǵysh orys-qazaq mektebi, Bókeıdegi bilim berý isi jóninde bile alady. Al «Tuńǵysh qazaq keńestik baspahanasy» mýzeıinde dalanyń tuńǵysh qarlyǵashy, 1911-1913 jyldary jaryq kórgen «Qazaqstan» gazeti men Ordada shyqqan basqa da basylymdar, Qazaqstandaǵy birinshi baspahana týraly baıandalady. Keshendegi eń qundy tarıhı-arhıtektýralyq eskertkish - han saraıy. 1826 jyldan bastap óz ordasyn ornatyp, kóshpeli halyqty otyryqshylyqqa baǵyttaǵan han Jáńgirdiń úıi Qazaqstanda búginge deıin saqtalǵan birden-bir han stavkasy bolyp tabylady. Han stavkasyn, han saraıyn tamashalaýǵa Reseı jáne basqa da elderden qonaqtar ádeıilep keledi. Olar Jáńgirdiń úıin qazaq jerindegi jaqsy saqtalǵan ýsadba dep aıryqsha tańdanys tanytyp, erekshe kóńil-kúımen ishin aralap shyǵady.
«Elbasymyzdyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasyna sáıkes qazirgi tańda týrısterdi burynǵydan da kóbirek tartý maqsatynda Bókeı ordasy tarıhı-mýzeı keshenin respýblıkalyq memlekettik mańyzy bar tarıh jáne mádenıet eskertkishteriniń tizimine, memlekettik reestrge ansambl retinde tirketý kózdelýde. Sondaı-aq mýzeıdi Batys Qazaqstan oblysynyń «Kaspıı qaqpasy» óńirlik mádenı-týrıstik klasterine kiretin keshendi Bókeı ordasy tarıhı, mádenı-etnografııalyq qoryǵyna aınaldyrý, osy aýmaqta ulttyq etnoaýyl qurý jáne úlgili etnoaýyl jobasyn ázirleý, keshen ǵımarattaryn qaıta jańǵyrtý, mýzeılendirý, jádigerler jınaqtaý syndy jumystar atqarylmaqshy. Ótken jyly Han ordasy aýylyna R.Súleımenov atyndaǵy shyǵystaný ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkerleri bastaǵan top arnaıy kelip, han qorymyndaǵy 600-deı qulpytasty zerttep, tirkep aldy. Bular Islam mádenıetiniń jazba eskertkishteri qataryna engiziledi. Qorymnan shyǵysqa qaraı 12 shaqyrym jerde Saǵı, Súleımen haziretterdiń zıraty ornalasqan. Aldaǵy ýaqytta osyndaı kıeli oryndardy da tarıhı eskertkishter retinde keńinen zertteý oılastyrylýda», - dedi N.Orazgeldıeva.
