«Bókeı hanǵa bir ataý buıyrmaı ma?» - baspasózge sholý

None
None
ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 13 tamyz, sársenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

Keshe Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev ju­mys sapary aıasynda Qyrǵyzstannyń EAEO-ǵa kirýine baılanysty qazaq-qyrǵyz shekarasy ýchaskelerindegi kedendik baqylaýdy alý rásimine qatysty. Saltanatty rásim bastalmas buryn Prezıdentter Ystyqkól jaǵasyndaǵy mádenı ortalyq - «Rýh-Ordoda» ekijaqty kezdesý ótkizdi. Kezdesý barysynda eki memlekettiń kóshbasshylary eýrazııalyq yqpaldastyq máse­le­lerin jáne Qyrǵyzstannyń Eýra­zııalyq ekonomıkalyq odaqqa kirýine baılanysty ózara is-qımyldyń, sondaı-aq, oǵan EAEO aıasynda qoldaý kórsetýdiń jańa jaǵdaılaryn talqylady. Sonymen qatar, ekijaqty qarym-qatynastyń ahýaly men onyń ınves­tıtsııa, ónerkásip, jol qury­lysy, týrızm jáne basqa sala­lar­daǵy perspektıvalary qarastyryldy. Memleket basshysy qazaq-qyrǵyz qarym-qatynasy ár­daıym joǵary deńgeıde ekenin, Qyrǵyzstannyń EAEO-ǵa kirýi qazirdiń ózinde 1 mıllıard dollardan asatyn taýar aınalymyn odan ári jandandyra túsýge jaǵdaı týǵyzatynyn aıtty. Nursultan Nazarbaev atap ótkendeı, kedendik shekaralardy ashý ekijaqty ekonomıkalyq qatynastarǵa oń yqpal etip, bıznes úshin jańa múmkindikterge jol ashady. Qazaqstan men Qyrǵyzstan Prezıdentteri, sondaı-aq, óńirlik qaýipsizdik máseleleri jáne halyq­­aralyq kún tártibindegi ózekti jaıt­tar jóninde de pikir almasty. Mem­leket basshysy Qyrǵyz­stan Al­mazbek Atambaevtyń basshy­ly­­ǵy­­­men ornyqty damý qarqynyn kór­­­se­tip otyrǵ­anyna nazar aýdar­dy.­ Bul jaıynda «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanyndaǵy «Qazaq-qyrǵyz shekarasyndaǵy kedendik baqylaý alyndy» atty maqalada tolyq berilgen.

Bas basylymda «Sırek sýret» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Kózi tirisinde qazaq beıneleý óneriniń negizin salýshylardyń biri retinde moıyndalǵan Ábilhan Qasteevtiń talantyna bas ımeıtin jan kemde-kem. Ol Máskeý qalasyndaǵy Krýpskaıa atyndaǵy kórkemsýret stýdııasyn­da oqyp, N.Hlýdov, I.Brodskıı sekildi bilim­pazdardan dáris alǵan. Osylaısha tabıǵı darynyn teorııalyq jaǵynan tolyqtyryp, beıneleý óneriniń qyr-syryn tereń meńgerip shyqqan. Keskindeme, grafıka janrlary boıynsha bir myńnan astam kórkem dúnıeler qaldyryp, ózindik qoltańbasymen daralanǵan. Onyń Memlekettik óner murajaıynyń altyn qorynda saqtaýly Jambyl Jabaev, Abaı Qunanbaev, Amangeldi Imanov, Shoqan Ýálıhanov, Kenesary Qasymov sekildi qazaq halqynyń birtýar uldary jaıly polotnolary shedevrler galereıasyna qosylady. Osylardyń arasynda júz jasaǵan Jambyl: «Meniń pirim - Súıinbaı, sóz sóılemen syıynbaı», dep qanatty sóz arnaǵan, Muhtar Áýezov: «Jetisý aqyndarynyń altyn dińgegi», dep baǵalaǵan, eldikti, erlikti, birlikti jyrlap ótken ataqty aqyn Súıinbaı Aronulynyń halyqtyq bolmysyn túpnusqaǵa uqsastyryp búgingi shyndyqpen bederleýi áıgili sýretshiniń epıkalyq qarym-qabiletin aıǵaqtasa kerek. «Endi negizgi áńgimege oralaıyq. Bizdi qyzyq­tyrǵany osy portrettiń Soltústik Qazaqstan oblystyq beıneleý óneri murajaıynda saqtalýy boldy. Onyń kelý «tarıhyn» mekemeniń qyzmetkeri Jibek Júzenova aıtyp berdi»,-dep jazady maqala avtory. . J.Júzenovanyń aıtýyna qaraǵanda, keńes ókimeti tusynda oblystyq beıneleý óneri murajaılarynyń qoryn Almaty men Máskeý qalalarynyń Sýretshiler odaǵy jasaqtap otyrǵan. Sol kezde jergilikti murajaı Qazaq­stan­nyń ǵana emes, ózge elderdiń de belgili sýretshileriniń týyndylarymen tolyqqan. Bul dástúr elimiz egemendik alǵanǵa deıin jalǵasqan. «Súıinbaı» portreti jáne joǵaryda aty atalǵan kartınalardy Petropavl qalasyna ótken ǵasyrdyń 90-jyldary Qazaq KSR Sýret­shiler odaǵy jáne kórkemóner kórmeleri basshylyǵy amalsyzdan jibergen. Qarjynyń jetispeýshiliginen osyndaı qadamǵa baryp, jer-jerlerge taratqan. ***

Almatyda Moldııar Serikbaıuly degen aqsaqal turady. Ózi geolog, ózi ólketanýshy. Jasy jetpisten assa da, tynym tappaıdy. Ulttyń, jerdiń qamy ǵoı. Sol Moldııar atamyz elimizdegi birqatar jer-sý attarynyń ózgerýine sebepshi boldy. Aqtóbedegi Oktıabrskaıanyń Qandyaǵash, Qostanaıdaǵy Komsomolskaıanyń Qarabalyq, Qaraǵandydaǵy Ýlıanovskiniń Buqar jyraý, Taldyqorǵandaǵy Kalpakovskııdiń Toqjaılaý, Andreevkanyń Qabanbaı, Shymkenttegi Fogelevkanyń Rabat, Vannovkanyń Turar Rysqulov, Voznesenovkanyń Tastumsyq bolyp ózgerýine osy kisiniń eńbegi sińdi. Komıssııa múshesi bola júrip, elimizdegi oryssha ataýlardyń birazyn qazaqshalaǵan bolatyn.

«Ótken jyly osy Moldııar Se­rikbaıuly Atyraý oblysy Til­der­di damytý jónindegi basqarmasyna Qurmanǵazy aýdanynyń ortalyǵy Ganıýshkın aýylynyń ataýyn óz­gertýge baılanysty hat joldady. Aýdan ortalyǵynyń ataýyn Bókeı han nemese Ábilqaıyr han dep ataý jóninde usynys bildirdi. Alaıda, aýdan basshylary aqsaqaldyń be­tin qaıtaryp tastady. Atyraý ob­lysy Qurmanǵazy aýdany ákiminiń orynbasary Ábdirahman Musa jaýap hat jazyp jiberipti», - dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «Bókeı hanǵa bir ataý buıyrmaı ma?» atty maqalasynda.

«...Ganıýshkın aýylynyń ataýyn ózgertý maqsatynda «Báı­terek», «Arna», «Jetiaral», «Bó­keı han», «Ábilqaıyr han», «Óleń­di» ataýlary aýdan turǵyndaryna usynylyp, aýmaq halqynyń piki­rin eskertý maqsatynda jına­lys­tar ótti. Turǵyndar bul ataýlardy quptamaı, «Ganıýshkın» ataýyn óz­gertpeı qaldyrýyna usynys ja­sa­lyp, kúni búgin sheshimin tappaı otyrǵanyn qaperińizge beremin» delingen hatta. Osyndaı da jaýap­syz hat bolady eken? «Ganıýshkın» ataýyn qyzǵyshtaı qorǵap otyrǵan qaı turǵyn ózi? Ganıýshkınniń ataýyn ózgertý týraly qanshama el zııalylary maqala jazdy. Solar­dyń biriniń de pikirin eskermegen be? Álde olar aýdan turǵyndary qataryna jatpaı ma?

Osy basylymda «39 «Altyn belgi» ıesi grantqa ilikpedi» degen materıal jarııalandy. Bıylǵy jyly 39 «Altyn belgi» ıesi memlekettik grantqa túse almady. Bul týraly baspasóz májilisinde Bilim jáne ǵylym mınıstrligi joǵary jáne joǵary oqý ornynan keıingi bilim, halyqaralyq qatynastar departamenti dırektorynyń orynbasary Gúlzat Kóbenova málimdedi. - «Altyn belgi» ıegeri atan­ǵan 39 bala bıylǵy jyly grant­qa túse almady. Onyń se­bebi, kóbine básekelestik jo­ǵary mamandyqtardy tańdaıdy. Máselen, ekonomıka, quqyq, medıtsına, halyqaralyq jáne shet tilderi mamandyqtary. Sondyqtan memlekettik grantqa ıe bola almady, - deıdi G. Kóbenova.

Departament dırektory orynbasarynyń aıtýyn­sha, memlekettik grantqa ıe bola almaǵan talapkerlerge basqasha da múmkindik qaras­tyrylǵan. - Qazirgi kezde joǵary oqý oryndarynyń basshylarymen kelissózder júrgizilip jatyr. Árıne, jyl saıyn bul másele kezigedi. Aldaǵy ýaqytta she­shi­min tabady dep úmittenemin. Máselen, ýnıversıtet rek­tory­nyń granty bar. Soǵan ıe bolýǵa bolady. Odan bólek ju­mys berýshilerdiń de granttary bolady. Osy másele boıynsha talapker, joǵary oqý orny jáne jumys berýshi ara­synda úsh jaqty kelissózder júrgizilip jatyr, - deıdi ol. Aıta keteıik, bıylǵy jyly memlekettik tapsyrys boıyn­sha bakalavrıatqa 32 168 grant bólingen. Burynǵydaı bıyl da memlekettik granttardyń ba­sym kópshiligi tehnıkalyq ma­mandyqtarǵa berilegen Teh­nıkalyq mamandyqtardyń úlesi - 42,4 paıyz.

Сейчас читают
telegram