Bókeı han tarıhyndaǵy aqtańdaqtar - baspasózge sholý
Jyl saıyn 1 tamyz kúni respýblıkalyq «Mektepke jol» sharasy bastalatyny belgili. Gazettiń 2 tamyz kúngi sanynda bul da qaǵys qalmaǵan - «Mektepke jol» bastaldy» (Lázzat Shaǵataı).
«Bıyl respýblıka boıynsha segiz jyl qatarynan uıymdastyrylyp otyrǵan «Mektepke jol» aktsııasyna úles qosýda oblystyq ishki ister departamenti kósh bastap keledi. Departament ujymy ótken oqý jyly áleýmettik az qamtylǵan otbasylardyń jáne jetim balalardyń mektepke barýyna 6 mln. teńge qarajat bólse, bıyl 5 mln. teńge bólýdi josparlap otyr. Bul týraly keshe oblys ákimdiginiń kishi zalynda «Mektepke jol» aktsııasynyń bastalýyna oraı ótken selektorlyq keńeste aıtyldy. Jıynǵa oblys ákiminiń orynbasary Marat Toqjanov tóraǵalyq etti», delingen onda.
- Bıylǵy aktsııa táýelsizdigimizdiń 25 jyldyǵyna oraı «Baqytty balalyq shaq mekeni» uranymen ótkizilmek. Shara aǵymdaǵy jyldyń 1 tamyzynan bastalyp, 30 qyrkúıekke deıin jalǵasatyn bolady. Birneshe jyl boıy qatarynan ótkizilip kele jatqan shara oń nátıje kórsetýde. Oblysymyz boıynsha segiz jyl ishinde 117 647 balaǵa 534 mln. teńgeden astam materıaldyq kómek kórsetildi. Byltyrǵy jyly aktsııa barysynda áleýmettik jaǵynan qorǵalmaǵan otbasynyń 19512 ul-qyzyna 101,4 mln. teńgeniń, sonyń ishinde bıýdjetten tys qarajat esebinen 11 157 balaǵa 51,9 mln. teńgege qarjylaı jáne materıaldyq kómek kórsetildi. Ótken jyldarmen salystyrǵanda Aqjaıyq, Bórli, Bókeı ordasy, Jańaqala, Qaratóbe, Terekti aýdandary men Oral qalasy boıynsha materıaldyq kómek kórsetý jaqsy deńgeıge jetip otyr. Jyl saıyn demeýshiler men bıznes qurylymdarynyń, jeke adamdar men túrli mekemelerdiń belsendiligi artyp, qolushyn sozyp keledi. Solardyń arasynda úshinshi jyl qatarynan kósh basynda turǵan oblystyq ishki ister departamenti ótken oqý jyly 6 mln. teńgege kómek kórsetti, - degen oblystyq bilim basqarmasynyń basshysy Aıgúl Myńbaeva áleýmettik jaǵynan az qamtylǵan otbasylardyń ishinen materıaldyq kómekpen qamtylmaı qalǵan oqýshy joq ekenin atap ótti.
Odan ári Marat Luqpanuly aýdandar boıynsha atqarylyp jatqan jumys barysyn talqylap, aktsııa boıynsha tómen kórsetkish kórsetip otyrǵan aýdan basshylaryna ótkir syn aıtyp, jumysty jandandyrýǵa tapsyrma berdi.
- Aldyn ala berilgen málimet boıynsha Zelenov, Qaztalov, Jánibek, Syrym, Tasqala, Shyńǵyrlaý aýdandarynda materıaldyq kómekti qajet etetin balalar sanynyń kórsetkishi joǵary. Degenmen olarǵa jan-jaqty kómek kórsetý úshin bıýdjetten qaralatyn qarjy óz aldyna, jeke adamdar men bıznes qurylymdaryn, demeýshilerdi tartý jetispeı jatyr. Bul tikeleı Elbasynyń qadaǵalaýyndaǵy tapsyrma bolǵandyqtan, aktsııaǵa jaıbaraqat qaraýǵa bolmaıdy. Aldaǵy ýaqytta aktsııa boıynsha saraptamalyq qorytyndy jasalyp, ár aýdannyń esebi tyńdalatyn bolady, - dedi oblys ákiminiń orynbasary.
- Búgingi tańda ishki ister organdarynda 96 otbasy tirkeýde tur.
Al osy qolaısyz januıalarda 300-den astam bala tárbıelenýde. Bıyl kámeletke tolmaǵan jasóspirimderdiń arasynda 23 qylmystyq oqıǵa tirkeldi. Soǵan oraı jergilikti polıtsııa qyzmetiniń basshylary túngi mezgildegi jumysty jandandyryp, reıdtik sharalardy kúsheıtý kerek. Jazǵy demalys kezinde balalardyń qaraýsyz qalýyna jol joq. Joǵaryda atalyp ótkendeı, «Mektepke jol» aktsııasy sheńberinde ishki ister organdarynyń polıtsııa qyzmetkerleri 6 mln. teńgege úles qosty. Bul - ujymnyń birlesken sheshimi. Bıyl da jumys jospary boıynsha ofıtserler men jeke quram arasynda keńester ótkizilip, usynystar qoldaý taýyp, aldaǵy ýaqytta 5 mln. teńge qarjy bólinedi dep josparlanýda, -deıdi jergilikti polıtsııa qyzmetiniń basshysy Manarbek Ǵabdýllın.
Jıyn sońynda Marat Luqpanuly «Mektepke jol» aktsııasy boıynsha tómen kórsetkish kórsetip otyrǵan aýdandarǵa jumysty shıratýǵa tapsyrma berip, oblystyq ishki ister departamentiniń basshysy Mahambet Ábısatovqa alǵysyn bildirdi.
BQO basshylyǵy Qazaqstan óńirleri ǵana emes, shet eldermen de tıimdi baılanys ornatýdy maqsat etip keledi. «Aq Jaıyq Iranmen iskerlik baılanysta» soǵan dálel.
Oblys ákiminiń baspasóz qyzmetinen berilgen aqparatta shildeniń 30-31-i kúnderi oblys ákimi Altaı Kólginov bastaǵan Batys Qazaqstan oblysynyń delegatsııasy Iranǵa issaparmen bardy. Delegatsııa quramynda munaı-gaz jáne aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy qazaqstandyq kompanııalardyń ókilderi bolǵany aıtylǵan.
Sapar barysynda Irandaǵy QR elshiligi Tegeranda birneshe paıdaly kezdesýler uıymdastyrdy. Batys Qazaqstan oblysy ákimi Altaı Kólginovtiń Iran Islam Respýblıkasynyń munaı óndirisi jabdyqtaryn óndirýshiler uıymy dırektorlar keńesiniń tóraǵasy Haııamıı men dırektorlar keńesi tóraǵasynyń orynbasary Lıdervpen kezdesýi ótti.
Sonymen qatar Batys Qazaqstan oblysynyń kásiporyndary men ırandyq munaı kompanııalarynyń arasynda V2V uıymdastyryldy. Munda bizdiń oblystyń múmkindikteri tanystyrylyp, munaı salasynyń keıbir máseleleri talqylandy.
Sapar barysynda IIR-nyń Saýda, shahta, ındýstrııa mınıstrligi, aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi basshylarymen, sonymen birge munaıhımııalyq óndirisiniń assotsıatsııasy jáne ırandyq iri kompanııa ókilderimen kezdesýler ótti.
Sondaı-aq Albýrz provıntsııasynda bıznes-forým uıymdastyrylyp, Batys Qazaqstan oblysynyń túrli saladaǵy áleýettik múmkindikteriniń tanystyrylymy boldy.
Ótken kelissózder barysynda taraptar BQO men Iran arasyndaǵy saýdaekonomıkalyq, ınvestıtsııalyq, kólik-logıstıkalyq seriktestiktiń negizgi máselelerin talqylady.
Sapar nátıjesinde aýyl sharýashylyǵy, munaıhımııa, ónerkásip salasy boıynsha ekijaqty kelisimder men memorandýmdarǵa qol qoıyldy.
- Osy jyly Memleket basshysy Iranǵa resmı saparmen barǵan bolatyn. Sáýir aıynda ótken kelissózderde saýda qatynasynyń damýy úshin bıznesmenderge vıza berýdiń jeńildetilgen rásimderin qaraý talqylanǵan edi. Sonymen qatar taraptar aýyl sharýashylyǵy, ǵylym-bilim, tehnologııa, mádenıet salasyndaǵy seriktestikti jetildirýge nazar aýdardy. Eki el basshylarynyń kelisimi boıynsha biz aımaqtyq deńgeıde jumys jasaýdy bastadyq, dedi Altaı Kólginov.
«Áleýmettik saýalnamaǵa qatysyńyzdar!» (Aısha Ótebáli) atty aqparatta oblystyq prokýratýra qyzmetkerleriniń uıymdastyrýymen «Bıznes-klımatty jaqsartý» atty taqyrypta baspasóz máslıhaty ótip, basqosýǵa oblystyq prokýratýranyń basqarma bastyǵy Jannur Ahmetbek pen basqarmanyń aǵa prokýrory Berik Súıinshálıev qatysqany keltirilgen.
Jıyndy júrgizgen Jannur Ahmetbek Elbasy tapsyrmasyna sáıkes prokýratýra organdarynyń bıznes sýbektileri quqyǵyn qorǵaý isin basty nazarda ustap otyrǵanyn aıtty.
- Aǵymdaǵy jyldyń 14 maýsymy kúni Astana qalasynda «Prokýratýranyń kásipkerlik salasyn qadaǵalaýy» atty forýmy ótip, onda QR Bas prokýrory prokýratýra organdarynyń bıznes salasyn qorǵaý maqsatynda atqaratyn jumystarynyń negizgi basym baǵyttaryna toqtaldy. Onyń sózinshe, kásipkerlikti qorǵaý isindegi kúrdeli máselelerdi sheshý úshin memlekettik organdardyń, «Atameken» ulttyq kásipkerler palatasy men «Nur Otan» partııasy janyndaǵy kásipkerlikke qoldaý kórsetý respýblıkalyq qoǵamdyq keńesiniń qatysýymen negizgi bes baǵyt boıynsha 100-den astam uıymdyq-praktıkalyq, quqyqtyq sharalaryn qarastyratyn jol kartasy ázirlengen. Osy jol kartasyndaǵy kásipkerlikke qoldaý kórsetýge arnalǵan negizgi baǵyttar mynalar:
1) Baqylaý organdarynyń tarapynan kórsetiletin qysymdy tómendetý;
2) Qylmystyq protseste kásipkerlerdiń quqyǵyn qorǵaý;
3) Azamattyq jáne ákimshilik protsesterde kásipkerlerdiń quqyǵyn qorǵaý;
4) Bıznesti damytý úshin ákimshilik tosqaýyldardy joıý;
5) Bıznestiń jappaı damýy.
Atalmysh jol kartasyn júzege asyrý sheńberinde oblystyq prokýratýra óńirimizde kásipkerliktiń qalypty júrýine jáne damýyna kedergi keltiretin ákimshilik tosqaýyldardy anyqtaý maqsatynda «Bıznes klımatty jaqsartý» atty joba daıyndaýda. Búginde memlekettik organdarmen jáne óńirlik kásipkerlik palatasymen birlese otyryp, kásipkerlikti qorǵaý baǵytyndaǵy qoldanystaǵy zańnamany jetildirý boıynsha naqty usynymdar ázirlendi. Bul jumysta ákimshilik tosqaýyldarǵa tap bolatyn kásipkerlerdiń ózderiniń tikeleı qatysýyn mańyzdy jáne qajetti dep sanaımyz. Osyǵan
oraı taıaý kúnderi oblystyń jeke kásipkerlik sýbektileriniń arasynda áleýmettik saýalnama
júrgizilmek. Bul sharaǵa óńirimizdegi barlyq kásipkerler belsendi aralasýy tıis, - degen Jannur Ahmetbek atalǵan aktsııaǵa qatysýǵa tilek bildirýshilerdiń birde-biri nazardan tys qalmaıtyndyǵyn, olardyń árbirimen jeke jumys júrgiziletinin, qajet bolǵan jaǵdaıda olarmen anonımdi jumys jasalatynyn qaperge saldy.
«Basqarma basshysynyń sózinshe, qajetti blankilerdi oblys prokýratýrasy men óńirlik kásipkerler palatasynyń elektrondyq resmı portalynan, sondaı-aq
jergilikti BAQ-tardyń ınternet saıttarynan alýǵa bolady. Usynymdardy 7112155@prokuror.kz. elektrondyq poshtasyna joldaý kerek. Sondaı-aq joǵarydaǵy másele boıynsha túsinbestik jaǵdaı týyndasa, myna telefondar arqyly (8-7112) 50-79-62 nemese 8-747-163-25-20, 8701-512-53-83 habarlasýǵa bolady», delingen aqparat sońynda.
Bekbolat Qalenovtiń «Alda - Kaspıı» degen habarynda dástúrli «Jaıyq - Oral» tarıhı-mádenı, ekologııalyq, sporttyq, týrıstik ekspedıtsııasynyń Taıpaq aýyldyq okrýgindegi Shabdarjap eldi mekeni tusyna aıaldaǵany aıtylǵan. Osymen 20-ret Jaıyq boıymen júzip otyrǵan Qazaqstan - Reseı ókilderin turǵyndar ystyq yqylaspen qarsy aldy. Osynda aýdan ákiminiń orynbasary Tımýr Shınııazov quttyqtaý sóz sóıledi.
- Ózenniń ekologııalyq ahýalyn zerttep, qorshaǵan ortany qorǵaý máselesin kóterip kele jatqan sizderdiń bıylǵy saparlaryńyzdyń el táýelsizdiginiń 25 jyldyǵyna arnalýy óte súıinishti-aq, - dedi ol. - Ótken jyldary aýqymdy is tyndyrdyńyzdar. Sonyń qorytyndysymen qos memleketti qosyp otyrǵan Jaıyǵymyzdan baq taımaýy úshin eki eldiń basshylary tıisti kelisimge qol qoıýy josparda bar. Osy jaıtty estip-bilip, halqymyz qýanyp otyr. Sizderdiń jumystaryńyz eki eldiń tarıhynyń tereń qatparlaryn ashýda, mádenı murany saqtaýda da orny zor.
T. Shınııazov saıahatshylarǵa Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna arnap shyǵarylǵan «Óz ólkeńdi ózgeden buryn tany» atty kitaptyń birneshe danasyn syılady.
Qoǵam qaıratkeri, ekspedıtsııa jetekshisi Elena Tarasenko qoldaý tanytqan aqjaıyqtyqtarǵa zor alǵysyn bildirdi. Ol Orynbor aýmaǵynan bastalǵan júzýleri jaıynda keńinen baıandap, transshekaralyq ózenniń ekojúıesin qalpyna keltirýge baılanysty mindetterdi saralady. «Biz júrgen jerimizde, mine, 20 jyldan beri halyqtar dostyǵyn, birligin, ata-babalarymyzdyń eńbegin, erligin áspettep, mysaly, Juban Moldaǵalıev sııaqty aqıyq aqyndy da kórshi elge tanytyp júrmiz», - dedi E.Tarasenko. Ol ekspedıtsııa jumysyna kómekke talaı jyldan beri atsalysyp júrgen aýdan ákiminiń orynbasary Meńzıpa Jumatovaǵa «Jaıyq - Oraldyń» estelik medalin tapsyrdy.
Jaıyqtyń arǵy-bergi tarıhy jaıynda jazylǵan «Basseın Ýrala» atty kitabyn ekspedıtsııa múshesi Aleksandr Chebelev aýyl ákimdigi men kitaphanasyna tabys etti. Orynbor qalasy ákimdiginen oqýshylarǵa sport quraldary tapsyryldy.
Áıgili qalamger, sazger, ónertanýshy І. Jaqanovtyń «Edil men Jaıyq» ánin kórkemónerpazdar E. Talapov pen A. Taýdaeva meımandardyń qurmeti úshin qos tilde shyrqap berdi. «Tolqyn» bıshiler toby oryndaǵan «Rýskıı tanets» bıine kópshilik qoshemetpen qol soqty.
Taıpaq aýyldyq okrýgi ardagerler keńesiniń tóraǵasy Ǵaınolla Sadyrov júzýshilerge aq jol tiledi.
Alda - kári Kaspıı.
Óńirde «Beıbitshilik pen kelisimniń jol kartasy» odan ári jalǵasýda. Bul jóninde «Dostyq kerýeni - Aqsaıda» (Aıym Nurǵalıeva) atty materıalda sóz bolady.
«Beıbitshilik pen yntymaqtastyqtyń irgesin nyǵaıtyp, ult pen ulys arasyndaǵy dostyqty keńeıtetin «Beıbitshilik pen kelisimniń jol kartasy» megajobasy aıasynda Tasqala aýdany Bórli aýdanynyń ortalyǵy Aqsaı qalasyna kelip, atalmysh jobanyń estafetasyn tabystady», delingen onda.
Eki aýdan basshylary men etnomádenı ortalyqtary ókilderiniń qatysýymen ótken «Birlik pen kelisim - táýelsiz Qazaqstannyń turaqtylyǵy men damýynyń negizi» atty dóńgelek ústel basynda tatýlyqtyń úlgisi kórsetildi.
Bórli aýdany ákiminiń mindetin atqarýshy Jańabaı Qanalın qonaqtarǵa «Qosh keldińizder!» aıtyp, aýdanymyzdyń tynys-tirshiliginen habardar etti. Dóńgelek ústel barysynda Tasqala aýdanynyń ákimi Sanjar Álıev eki aýdannyń jan-jaqty damýy úshin qol qoıylǵan memorandýmǵa toqtalyp, ystyq yqylaspen qarsy alǵan Bórli halqyna óz rızashylyǵyn bildirdi.
«Memleketimiz máńgilik el bolýy úshin Otanymyzdyń táýelsizdigin nyǵaıtý - bizdiń basty maqsatymyz. Bizde bir-aq múdde bar, ol - bizdiń ortaq qundylyqtarymyzdy saqtap, erkin jáne órkenıetti elde ómir súrý. Elbasy tapsyrmasy boıynsha «Beıbitshilik pen kelisimniń jol kartasy» megajobasynyń estafetasy búgin, mine, Bórli jerine kelip jetti. Búgingi sharanyń aýdandarymyz arasyndaǵy yntymaqtastyq, dostastyq, áriptestiktiń nyǵaıýyna septigin tıgizetinine senemin. Bir shańyraq astyndaǵy halqymyzdyń yntymaqtastyǵy men ózara aýyzbirligimiz nyǵaıa túsip, respýblıkamyzdaǵy ultaralyq tatýlyq árdaıym berik bolyp, dostyq, birlik máńgi jasaı bersin! Táýelsizdigimiz tuǵyrly, elimiz eńseli, memleketimiz irgeli bola bersin.
Barshańyzdyń otbasylaryńyzǵa amandyq, baıandy baqyt, eńbekterińizge jemis jáne barlyq bastamalaryńyzǵa sáttilik pen tabystar tileımin», - dedi Sanjar Jumataıuly.
Sharada eńbek ardageri, ólketanýshy Ǵalym Hısmetdınov Tasqala aýdanynyń keńpeıil halqy men darhan dalasyn sýrettegen jáne bórlilikterdiń qonaqjaılyǵyna tánti bolǵan tilegin óleń arqyly jetkizip, eki aýdannyń qurmetine shyǵarǵan qos óleńdi Bórli aýdandyq ólketaný murajaıyna tapsyrdy.
Dóńgelek ústel barysynda sóz alǵan BQO Qazaqstan halqy assambleıasy tóraǵasynyń orynbasary, hatshylyq basshysy Ǵaısa Qapaqov, Tasqala aýdandyq máslıhatynyń depýtaty Vladımır Frolov, «Bórli aýdandyq «Dostyq» ázirbaıjan etnomádenı birlestigi» qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy Anvar Agaev, «Tarlan» JQB-nyń tóraǵasy Erjan Kemelhanov el birligin nyǵaıtyp jatqan Qazaqstan halqy assambleıasynyń qos aýdandaǵy jumystary týrasynda keńinen baıandady.
Tasqalalyq kórkemónerpazdar ujymy daıyndaǵan tamasha kontsert bórlilik kórermenniń ystyq qoshemetine bólendi.
«Zamannyń» jumysy shıraq» (Gúljan Aıazbaeva) degen aqparatqa bıylǵy egin oraǵy arqaý bolǵan.
ıAnvartsev aýylynda ornalasqan «Zaman» sharýa qojalyǵy bıyl ıeligindegi 10 myń gektar jerdiń 7 myń gektaryna egin ekken edi.
Qojalyq ıeleri búginde qyzý naýqan ústinde. Egistikke at basyn tiregenimizde, bizdi qojalyq basshysy Abaı Janǵalıev pen uly Qaırat qarsy aldy. Jaıqala ósken egis dalasynda, qaınaǵan eńbek ortasynda júrgen sharýashylyq basshysy bıdaı masaǵyn kúrekteı alaqanyna salyp ysqylap, tolyp pisken dándi kórsetip turyp:
- Kúzdik daqyldyń shyǵymy jaqsy. Jyl saıyn aramshópterge qarsy hımııalyq zalalsyzdandyrý sharalaryn júrgizemiz. Sonyń nátıjesinde alqabymyzda eshqandaı
aramshóp joq, taza, - dedi toq kóńilmen. Egin egýmen aınalysyp kele jatqan 17 jyl ishinde bıyl alǵash ret eginniń ár gektarynan 35-45 tsentner arasynda ónim alyp otyr. Mundaı mol ónim alýynyń sebebin jaýyn-shashynnyń kóp bolýynan dep túsindiredi. Abaı aǵamyzdyń qýanyshyn onymen kóp jyldan beri birge eńbek etip kele jatqan úzeńgiles dosy Málik Edresov te bólisip júr alqapta. Sharýashylyqqa jumysqa turǵan Jasulan Shabalıev, Márlen Nurǵalıev, Sergeı Jánibekov, Sansyzbaı Nuǵmanov, Aıap Aıapqojıev, Danııar Ǵızzatov sııaqty keıingi býyn dıqandar osy jyldar ishinde jermen jumystana júrip, egin ósirýdiń qyr-syryn bir kisideı ıgergenin maqtanysh etedi. Olar da mol ónimge ıe bolyp otyrǵanyna qýanyshty. Biraz jyldan beri egin egýdiń qyr-syryna qanyqqan tájirıbeli dıqan Abaı Janǵalıev: «Óz tájirıbem kórsetkenindeı, kúzdikti erterek sebýge bolady eken. Buryn tamyzdyń aıaǵyna taman egýshi edik. Sol ótken jylǵy erteleý egýimiz jaqsy dán jınap alýymyzǵa sebep bolyp otyr», - deıdi. Qazirgi tańda sharýashylyqtaǵy toǵyz kombaın, 10 «K-700», 20 «Djon Dır», 20 «MTZ» tehnıkalarymen
dıqandar óz jumystaryn bastap ketken. Alqaptaǵy kombaındardyń júrisi shıraq. Zamanaýı tehnıkany tizgindegen júrgizýshiler sharshaıtyn emes. Al júk kólikteri birinen soń biri kelip, dala kemeleriniń býnkerlerinen altyn dándi quıyp alyp, qyrmanǵa jóneltýde. 50 adamdy jumyspen qamtyp otyrǵan sharýashylyq jumysshylary jalaqylaryn ýaqtyly alyp turady. Barlyǵyna jaǵdaı jasalǵan. Abaı aǵamyz ben uly Qaırat dala jumystaryn dóńgeletip júrse, qojalyq ıesiniń jubaıy Salıha apamyz esep-qısapty óz moınyna alǵan, budan bólek týma-týystary da qoldarynan kelgen kómegin aıamaýda.
«Birligi bekem aýyl» atty habar«Tasqala aýdanyndaǵy Mereı aýyly turǵyndarynyń tynys-tirshiligi kópti rıza qylǵandaı. Kósheleri taza, jınaqy. Aýylda túrli ult ókilderi tatý-tátti ómir súrýde»dep bastalady.
Aýyldyq okrýg turǵyndarynyń sany 1700-den asady. Tórt túlikten 3569 múıizdi iri qara, 9783 qoı, 630 eshki, 1064 jylqy tirkelse, odan basqa 5423 qus ósirilýde. Mal sharýashylyǵymen 71 qojalyq aınalyssa, sonyń ishinde on biri byltyr selektsııalyq jumystar júrgizýge 23 mln. 53 myń 543 teńge alǵan. Ótken jyly 12 sharýa qojalyǵy 8435 ga jerge egistik egip, 2 mln. 517 myń teńge demeýqarjymen qamtylǵan. «Egin sharýashylyǵymen aınalysatyndar sońǵy bes jylda qýańshylyqqa baılanysty ónim ala almady» - deıdi aýyl ákimi Qazıhan Táshimov. Munda aýyldyq tutyný kooperatıvi bar. Segiz jeke kásipkerlik tirkelgen. Olardyń birqatary saýdamen, keıbiri jolaýshy tasymalymen shuǵyldanýda. Máselen, jańa jyl qarsańynda Lıýtsııa Ismaǵulova «Aq dám» kafesin ashqan. Al memlekettik baǵdarlama aıasynda aýyl turǵyny Násipqalı Ahmetov úsh mıllıon teńge qarajat alyp, mal sharýashylyǵyna jumsasa, Azat Muqanǵalıev bir mıllıon teńgege plastıkalyq tereze shyǵaratyn tseh ashqan. Bıyl «Órleý» baǵdarlamasy aıasynda bes otbasy balalar járdemaqysyn alyp otyr. On eki turǵyn aqyly qoǵamdyq jumysqa tartyldy.
Okrýgte bes eldi meken bar. Sonyń úsheýine kógildir otyn tartylǵan. Aınabulaq aýylynda negizgi, Órken men Toǵaılyda bastaýysh mektepter jumys jasaıdy. Al Mereı jalpy bilim beretin mektebinde 120 bala oqıdy. Pedagogıkalyq ujymda 34 muǵalim qyzmet etedi. Sonymen qatar Tasqala aýdandyq balalar saz mektebi men balalarjasóspirimder sport mektebiniń fılıaldary talapty órenderdi qanattandyrýda. Aýylda 2011 jyly meshit ashylǵan. Meshit ımamy Myrzabaı Tileýov Almaty qalasynda medrese bitirgen. Imam aýyldaǵy tárbıelik is-sharalarǵa belsene aralasady.
Qazir aýyldyq okrýgte taza aýyz sý tartý men mádenıet úıine kúrdeli jóndeý júrgizý jáıi ǵana ózekti kúıinde tur. Degenmen iske uńǵyt, sharýaǵa bekem jan kóp ekeni aýyl tirliginen baıqalady. Kásipkerlerden aýyldy kórkeıtýge janashyr azamattar kóptep tabylýda. Máselen, Baýyrjan Saqypkereev zıratty qorshaýǵa 160 myń teńge bergen. Oral qalasynda turatyn Amangeldi Ahmenkeev týǵan jerine balalar oıyn alańy men fýtbol stadıonyn salý úshin 1 mıllıon 500 myń teńge qarajat bólip otyr.
Osyndaı ıgilikti ister órbigen aýyl eńsesi bıik bolary anyq.
«Qaratóbedegi bıblıokesh» Qaratóbe aýdandyq mádenıet jáne demalys saıabaǵynda Shóptikól, Úshaǵash, Sonaly aýyldary kitaphanashylarynyń uıymdastyrýymen ótken QR Táýelsizdiginiń 25 jyldyǵyna oraı «Táýelsizdik - qazaǵymnyń maqtany, taýsylmaıtyn ańyzy men dastany» taqyrybynda bıblıokeshti pash etken.
Oqyrmandar bilimin arttyrý, jasóspirimderdiń boıyna otanshyldyq súıispenshilikti qalyptastyrý maqsatynda uıymdastyrylǵan shara «Táýelsizdik muraty - Máńgilik el» atty beınekórsetilimnen bastaý aldy. Shaǵyn fılmdegi «Altyn adam», «Astana
- Báıterek» monýmenti, «Han shatyr», Beıbitshilik pen kelisim saraıynyń beınesi kórermenderge erekshe áser syılady. Budan soń kitap kórmesi ótip, týǵan ólke tarıhy men elge eńbegi sińgen azamattar jóninde derekter tanystyryldy. Kesh táýelsizdik týraly jalyndy jyrlarmen aıaqtaldy.
Múlikti jarııa etý naýqanynyń bıylǵy jyl sońynda aıaqtalatyny belgili. Oblystyq qarjy basqarmasy basshysynyń orynbasary Erbol Shúkirǵalıevtiń «Jarııalaý naýqanynyń aıaqtalýyna bes aı qaldy!» degen maqalasy osy taqyrypqa arnalǵan.
Qazaqstan Respýblıkasynyń 2014 jylǵy 30 maýsymdaǵy №213-V «Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattaryna, oralmandarǵa jáne Qazaqstan Respýblıkasynda turýǵa yqtııarhaty bar adamdarǵa olardyń múlikti jarııa etýine baılanysty raqymshylyq jasaý týraly» zańyna (ári qaraı - zań) sáıkes 2014 jyldyń 1 qyrkúıeginen 2016 jyldyń 31 jeltoqsanyna deıin múlikti jarııalaý naýqany júrgizilýde.
2016 jyldyń 1 shildesindegi jaǵdaı boıynsha múlikti jarııalaý komıssııalaryna 426 ótinim túsken. Olardyń 130 ótinimi keri qaıtarylyp, 292 nysan (obekt) jarııalanǵan. Tórt ótinim qarastyrylý ústinde. Bes ınstıtýtsıonaldyq reformany júzege asyrý jónindegi 100 naqty qadam - Ult josparynyń 41-qadamynda Múlikti jáne qarjyny zańdastyrý rásimderin ońaılatý maqsatynda qoldanystaǵy zańǵa ózgertýler men tolyqtyrýlar engizý kózdelgen. Osyǵan oraı múlik pen qarjyny zańdastyrýdy retteıtin birqatar zańnamalyq aktilerge tıisti ózgerister engizildi.
Aqshany zańdastyrý
Búginde aqsha qarajatyn eki ádispen zańdastyrýǵa bolady. Onyń birinshisi - aqshany bank shottarynda kórsetý arqyly zańdastyrý. Ekinshi deńgeıdegi bankten nemese «Qazposhta» aktsıonerlik qoǵamy bólimderinde aǵymdaǵy shot ashyp, soǵan aqshańyzdy aýdaryp, keıinnen ony ózińizdiń qalaýyńyz boıynsha jumsaı alasyz. Mysaly, bızneske salasyz, jyljymaıtyn múlik satyp alasyz nemese jaı ǵana banktik shottan qolyńyzǵa sheship alasyz. Bul jerde sizden aqshańyzdy jarııalaǵanyńyz úshin 10% alym alynbaıdy. Ekinshisi - sheteldegi nemese qolma-qol aınalymda júrgen aqsha qarajatyn bank shottarynda kórsetpeı jarııalaý. Bul jerde bıýdjetke jarııalaıtyn aqsha qarajatynyń jalpy somasynan 10% alym tólenedi. Joǵaryda atalǵan eki jaǵdaıda da múlikti jarııalaý sýbektisi memlekettik kiris organdaryna belgilengen nysandaǵy deklaratsııa tapsyrýǵa mindetti.
Múlikti zańdastyrý
2016 jyldan bastap múlikti jarııalaý rásimderi de ońaılatyldy. Endigi jerde Qazaqstan Respýblıkasy terrıtorııasynda ornalasqan, biraq ózge tulǵaǵa rásimdelgen múlikti zańdastyrý úshin memlekettik kirister organdaryna belgilengen nysandaǵy deklaratsııa men tıisti qujattardy tapsyrý jetkilikti. Shetelde ornalasqan múlikti de zańdastyrý osylaısha júzege asyrylady. ıAǵnı osyǵan deıin memlekettik kirister organdarynda bolǵan komıssııalar taratylyp, jarııalaý sýbektisiniń ótinishin qaraý bes kún bolyp belgilendi. Al Qazaqstan Respýblıkasy terrıtorııasynda ornalasqan, biraq zańnama normalaryna sáıkes rásimdelmegen múlikterdi zańdastyrý boıynsha múlikti jarııalaý sýbektisi jergilikti ákimdikter janynda qurylǵan komıssııalarǵa júginýi qajet.
Osy jerde erekshe atap ótetin jaǵdaı, bul - múlikti jarııalaýǵa baılanysty kez kelgen málimet banktik jáne salyqtyq qupııa bolyp esepteledi. Sondyqtan eshkim de, sonyń ishinde múlikti jarııalaý komıssııalarynyń músheleri, memlekettik kirister organdarynyń qyzmetkerleri, ekinshi deńgeıdegi bank jáne Qazposhta bólimderiniń qyzmetkerleri múlikti jarııalaýǵa baılanysty málimetterdi úshinshi tulǵalarǵa bermeıdi. Atalǵan málimetterdi taratqany úshin qylmystyq jaýapkershilik bel-
gilengen. Osyǵan oraı múlikti jarııalaýǵa baılanysty naqty tulǵalar, deklaratsııalar týraly suranymdarǵa qandaıda bolmasyn, aqparat berýden bas tartylýy qajet. Sonymen qatar múlikti jarııalaý sýbektileri quqyq qorǵaý jáne basqa da memlekettik organdar tarapynan negizsiz qýdalanýdan qorǵalǵan. Mysaly, múlikti nemese aqshany jarııalaý faktisi boıynsha qylmystyq is qozǵaýǵa jáne osy jaǵdaıdy qylmystyq iste dálel retinde qoldanýǵa zańmen tyıym salynǵan. Sondaı-aq jarııalanǵan múlik tárkilenýge jatpaıdy. Taǵy bir aıta ketetin nárse, kez kelgen múlik zańdastyrý nysany (obekt) bola bermeıdi. Ondaı nysandarǵa (obektilerge) adamnyń jáne memlekettiń quqyqtary men bostandyqtaryna qarsy, sybaılas jemqorlyq quqyqbuzýshylyqtar men qylmystardy jasaý arqyly jalǵan aqsha men baǵaly qaǵazdar jasaý jáne ótkizý nátıjesinde alynǵan múlikter men aqshalar jatady. Naqtyraq aıtsaq, sot tártibimen oǵan quqyqtar daýlanyp jatqan, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda oǵan quqyqtar berýge jol berilmeıtin múlik, kredıtter retinde alynǵan aqsha, memleket
paıdasyna berilýge jatatyn múlik, qurylysy bıýdjet qarajaty esebinen aıaqtalǵan jyljymaıtyn múlik nysandaryndaǵy (obektilerindegi) turǵyn jáne turǵyn emes úı-jaılar jarııa etýge jatpaıdy.
Múlikti jarııalaýdyń memleket jáne azamattar úshin paıdasy qandaı?
Aqshany jarııalaý naýqany azamattar úshin de jáne elimizdiń ekonomıkasy úshin de tıimdi. Sebebi jarııalanǵan aqsha azamattyń kirisi bolyp tanylmaıtyndyqtan, oǵan salyqtyq aýyrtpalyq túsirilmeıdi. Osylaısha azamattar óziniń aqshalaı qarajatyn jarııalaý arqyly onyń 10% mólsherin únemdeı alady. «Eger múlikti jarııalaý múmkindigin jiberip alsańyz ne bolady?» degen suraqqa jaýap berip kórelik.
Qazaqstan Respýblıkasynyń «Ákimshilik quqyqbuzýshylyq týraly» kodeksiniń 153-babynda kásipkerlik qyzmettiń tyıym salynǵan túrlerimen aınalysý, eger bul is-áreket azamatqa, uıymǵa nemese memleketke iri zalal keltirse, ne iri mólsherde kiris alýmen nemese aktsızdeletin taýarlardy edáýir mólsherde óndirýmen, saqtaýmen, tasymaldaýmen ne ótkizýmen ushtasqan bolsa, eger bul áreketterde qylmystyq jazalanatyn is-áreket belgileri bolmasa jeke tulǵalarǵa, shaǵyn kásipkerlik sýbektilerine - keltirilgen zalal somasynyń, alynǵan kiris somasynyń jáne zańsyz kásipkerlik nátıjesinde alynǵan aktsızdeletin taýarlar qunynyń - 30 paıyz, orta kásipkerlik sýbektilerine - 40 paıyz, iri kásipkerlik sýbektilerine 50 paıyz mólsherinde aıyppul salýǵa ákep soǵady.
Sondyqtan eger azamatta aǵymdaǵy zańnama normalaryn buza otyryp alynǵan kirister bolatyn bolsa (zańnyń 3-babynyń erekshelikterin eskere otyryp), múlikti jarııalaý naýqany jaýapkershilikke tartylmaýdyń múmkindigi bolyp tabylady.
Joǵaryda baıandalǵandardy qorytyndylaı kele, jergilikti ákimdikter janynda qurylǵan komıssııalarǵa múlikterdi jarııalaý boıynsha qujattar qabyldaý merzimi 2016 jyldyń 30 qarashasy, al memlekettik kiris organdaryna qujattar tapsyrý merzimi 2016 jyldyń 25 jeltoqsanyna deıin jalǵasatyndyǵyn nazarǵa sala otyryp, oblys turǵyndaryn memleket tarapynan usynylyp otyrǵan múmkindikti jiberip almaı, múlikti jarııalaý naýqanyna belsendi qatysýǵa shaqyramyz.
«Oǵylan edi-aý, Oralbek» atty aqparat (Nurtaı Tekebaev) ataqty palýan Oralbek Qojageldın týraly kitaptyń jaryq kórýine arnalǵan.
Qazaqstan Respýblıkasynyń sport sheberi, belgili túıe palýan Oralbek Qojageldınniń esimi jalpaq Jaıyq jurtshylyǵyna keńinen tanymal. Toqsanynshy jyldardaǵy naryq qyspaǵynda aýyldastaryna súıeý bolyp nar júgin arqalaǵan azamattyń jasaǵan jaqsylyǵy kópshilik jadynda. Qapııada mert bolǵan esil er týraly túrli alypqashpa jel sózdi jaqynda jaryq kórgen «Oralbek batyr» kitaby seıiltýge sep bolatyny sózsiz. Keshe «Jaıyq Press» JShS-nyń májilis zalynda osy dereknamanyń tanystyrylymy ótti.
Kitap avtory Nurlan Sádirdiń aıtýynsha, dzıýdo men sambodan oblys chempıony, qazaqsha kúresten oblystyń birneshe dúrkin absolıýttik jeńimpazy, respýblıkalyq, halyqaralyq saıystardyń júldegeri Oralbek Qojageldın týraly syr shertetin estelikter jınaǵynda qysqa ǵumyrynda jasyndaı jarqyldap ótken jampozdyń asqan kúsh-qaıraty, adamgershilik qasıeti jańa qyrynan ashylǵan. Júzden astam adam palýan týraly jyly pikir bildirip, óz estelikterimen bólisken. Osy kitaptyń jazylýyna túrtki bolǵan, qarjylaı baspa shyǵynyn kótergen belgili zańger, ıdeıa avtory Abzal Quspannyń bastamasymen jınaqty qurastyrý isi eki jyl buryn qolǵa alynypty. Baspasóz betterinde buryn arakidik jarııalanǵan maqalalar, qolda bar tam-tum derekter arnasy keıin kózkórgender aıtýymen keńeıe túsip, daqpyrt pen dabyranyń kóleńkesinen aqıqat astaryn arshýǵa, batyrdyń bekzat bolmysyn tanyta túsýge múmkindik týǵan.
- Shyn máninde, elimizge qorǵan bola bilerlik azamattar saýsaqpen sanarlyqtaı. Al Oralbek jeke bas qamynan óz ultynyń múddesin bıik sanady. Baılyq jınaýdy, bıznesin óristetýdi murat qylmady, mansap qýmady, esesine artyna óshpes ónege qaldyrdy. Sanaly ǵumyryn eline arnady. Máselen, Jympıty aýylynda
«Syrym» kúres mektebin ashyp, jastardyń sportpen shuǵyldanýyna ótpeli kezeńniń ózinde zor jaǵdaı jasady. Sol arqyly jetkinshekterdi shymyrlyqqa, qajyrly bolýǵa baýlyp, túrli qylmystyq jolǵa túsip ketýden saqtady. Oralbek týraly, ásirese, orystildi BAQ betterinde túrli qaýeset taraǵany ras. Shyn máninde, resmı organdardan oǵan birde-bir aıyp taǵylǵan joq. Zań sheńberinen attap ótip, túrmege túspegen. Tarıhta Qazaqstan otar eldiń qatarynda bolǵany, kúni búginge deıin sonyń zardabyn tartyp kele jatqany ras. Qıly kezeńde bodandyq qamytyn salǵan ımperııa aldymen batyrlarymyzdy buǵaýlap, qýǵyndady, jalǵan aıyptar taqty. Máselen, Mahambet-Isataı syndy arystardyń, «bandy» Amanǵalıdyń taǵdyr talaıy qalaı bolǵanyn bilemiz. Oralbek týraly derek jınaǵanda da keıipkerimizdiń halyq súıispenshiligine bólengenine anyq kózimiz jetti. Sondyqtan arda azamat «batyr» degen ataqqa tolyq laıyq, erjúrek ata-babalarymyzdyń zańdy murageri dep esepteımiz. Kitap «Bizdiń eldiń jigitteri» serııasymen shyǵyp otyr. Aldaǵy ýaqytta ultqa naqty qyzmet etken, teperish kórse de sol joldan taısalmaǵan tarlandar týraly dereknamalyq jınaqtardy shyǵarý jalǵasady, - dedi joba avtory Abzal Quspan.
«Oralbek batyr» kitabynda qaıratty kúsh ıesiniń eshkimge ılikpeı, egesti jerde shart ketetin qyzýqandy qasıeti de jasyryn qalmaǵan. Kitap avtorlary er minezin birjaqty baǵalamaýǵa tyrysyp, kózkórgenderden tereńirek suraǵanda, eshkim palýan minin aıtarlyqtaı sóz qylmaǵanyn da atap ótti. Kerisinshe onyń kishipeıildiligin, asqan jomarttyǵyn, qaıyrymdylyǵyn keńinen áńgimelegen. Basqosýda Oralbektiń týǵan apasy Aqyl Mátnııazqyzy, jezdesi, oblystyq qazaq drama teatrynyń kadr bóliminiń meńgerýshisi Ǵalymjan Isqaqov, nemere qaryndasy, M. Ótemisov atyndaǵy BQMÝ-dyń professory, jas ǵalym Rıta Sultanǵalıeva óz estelikterimen bólisip, jınaqty shyǵarýǵa qajyr-qaıratyn jumsaǵan azamattarǵa alǵys bildirdi.
Ataqty Syrym Datulynyń atalas týysy Ersary batyrdyń urpaǵy, Syrym aýdanyndaǵy Qosoba aýylynyń týmasy Oralbek Qojageldın týraly derekke oqyrman qaýym molynan qanyǵary sózsiz. «Dana.kaz» jornalynyń redaktory Qazybek Quttymuratuly da eńbektiń resmı tanystyrylymyna qatysyp, óz pikirin bildirdi.
Gazettiń 4 tamyz kúngi sanynda «Ulttyq bank tóraǵasyn qabyldady» degen aqparatta (www.akorda.kz) Elbasynyń Ulttyq bank tóraǵasy D.Aqyshevti qabyldaǵany aıtylǵan. Kezdesý barysynda D. Aqyshev Memleket basshysyna Ulttyq banktiń aǵymdaǵy qyzmeti, aqsha-nesıe saıasatynyń basty baǵyttary týraly, sonymen qatar eldiń qarjy naryǵyndaǵy ahýal týraly baıandaǵan.
Elbasy ishki valıýta naryǵyndaǵy jaǵdaıdy turaqtandyrýdy qamtamasyz etý, respýblıkanyń banki júıesin damytý jáne ekinshi deńgeıli bankter arqyly ekonomıkany nesıelendirý kólemin arttyrý jóninde tıisti sharalar qabyldaý qajettiligine nazar aýdardy.
Nursultan Nazarbaev sondaı-aq teńge baǵamymen baılanysty jaǵdaıǵa qatysty tıimdi aqparattyq-túsindirý jumysyn jalǵastyrýdyń mańyzdylyǵyn atap ótti.
- Erkin aıyrbas baǵamyn engizý týraly sheshim durys boldy. Alaıda qazir belgili keleńsiz jaǵdaılar oryn alýda jáne onyń sebepterin turǵyndarǵa túsindirý qajet, - dedi Elbasy.
Ulttyq banktiń tóraǵasy ulttyq valıýtanyń dollarǵa qatysty baǵamynyń álsireýine áser etken faktorlardy aıtyp ótti.
- Bıylǵy alǵashqy alty aıda munaı baǵasy barreline 27-den 52 dollarǵa qymbattady, alaıda shildede 52-den 42 dollarǵa -15%-ke arzandady. Barlyq shıkizat eksporttaıtyn damýshy elderde osyndaı jaǵdaı oryn aldy. Olardyń ulttyq valıýtalary Qazaqstandaǵy sııaqty bekip, keıinnen 2-3%-ke tómendedi. Shildede teńge shartty túrde 4,2%-ǵa álsiredi, bul qalypty ózgeris dep sanaımyz. Qazirgi ýaqytta jaǵdaı turaqtandy. Aldaǵy ýaqytta baǵam qandaı da bir jaǵdaılarǵa baılanysty ózgeredi dep kútilmeıdi. Teńgeniń erkin aıyrbas baǵamy jaǵdaıyndaǵy 2016 jylǵy shildedegi terbelisi ishki ekonomıkalyq turaqtylyq úshin eshqandaı qaýip tóndirmeıdi, - dedi D. Aqyshev.
Budan bólek, Ulttyq banktiń tóraǵasy eldegi ınflıatsııa úderisterin ustap turý boıynsha júrgizip jatqan jumys týraly málimdedi.
- Jyl basynan bastap ınflıatsııa ósimi 5,2%-dy qurady. Osy kórsetkishte 2015 jylǵy qyrkúıek-qarasha aılarynda baǵa tez ósken kezeńdegi baǵamnyń túzetý áseri qarastyrylǵan. Bul áser endi artta qaldy. Jyldyń qorytyndysy boıynsha biz úkimet kózdegen 6-8% ınflıatsııalyq dálizge qol jetkizemiz degen senim bar, - dedi D. Aqyshev.
Memleket basshysy kezdesý qorytyndysy boıynsha birqatar tapsyrma bergen.
«Kúzdik daqyldardan rekordtyq ónim» (Lázzat Shaǵataı) - bul materıalda Zelenov aýdanynyń jetistikteri aıtylady.
Bıyl Zelenov aýdanynyń dıqandary kúzdik daqyldardy jınaýda sońǵy 20 jylda birinshi ret joǵary kórsetkishke ıe bolyp, rekordtyq deńgeıdi kórsetýde. Tek aǵymdaǵy jarty jyldyń ishinde 263 jańa jumys orny ashylyp, túrli baǵytty qamtıtyn alty nysan paıdalanýǵa berilgen. Jyl sońyna deıin táýligine 7,2 tonna sút óndiretin bes sút fermasyn qurý josparlanýda. Sondaı-aq aldaǵy qarasha aıynda Rýbejın jáne Makarov aýyldyq okrýgterinde qýattylyǵy jylyna 30,0 mln. jáne 15,0 mln. bolatyn kirpish zaýyttary iske qosylmaq. Al keler jyly Şapov aýylynda qýattylyǵy jylyna 5 000 tonna qus etin óndiretin fabrıkanyń qurylysyn aıaqtaý josparlanýda.
Bul týraly seısenbi kúni Qazaqstannyń ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetiniń oblystyq fılıalynda ótken baspasóz brıfınginde Zelenov aýdanynyń ákimi Kárim Jaqypov aıtyp ótken. Sondaı-aq ol birinshi jartyjyldyq boıynsha atqarylǵan jumystar men aýdannyń 2020 jylǵa deıingi damý jospary týraly baıandady.
- Búgingi tańda aýdanda 22 aýyldyq okrýg jáne 68 eldi meken bolsa, halyq sany 56 426 adamdy quraıdy. Ekonomıkalyq belsendi halyq sany 34 828 adam nemese jalpy halyq sanynyń 61,7% paıyzy. Ár túrli salada jumyspen qamtylǵandar sany - 32598, onyń ishinde 7727 adam - óz betinshe jumyspen qamtylǵandar, sáıkesinshe olar ekonomıkalyq belsendi halyqtyń 22,2%-yn quraıdy. Jumyssyzdar - 2230 (6,4%), az qamtylǵandar - 4688 adam (8,3%). Reseıdiń Orynbor, Saratov, Samara oblystarymen shektesetin Zelenov aýdany aýyl sharýashylyǵy jáne ónerkásiptiń túrli salasyn damytýǵa múmkindik beretin resýrstyq áleýetke ıe.
Birinshi jartyjyldyqta aýdan boıynsha ónerkásip óndirisiniń kólemi 56,2 mlrd. teńgeni qurap, ótken jylǵy kórsetkishten 7,1%-ǵa artsa, sáıkesinshe aýyl sharýashylyǵy óniminiń jalpy kólemi 5,4 mlrd. teńgeni qurap, 2015 jyldyń qańtar-maýsym aılaryndaǵy kórsetkishten 39,5%-ǵa ulǵaıǵan. Al munaı-gaz óndirý ónerkásiptiń negizgi salasy bolyp tabylatyndyqtan, ónerkásip óndirisi jalpy kóleminiń 91,4%-yn quraıdy. Aýdandaǵy kómirsýtek shıkizatynyń negizgi qory Chınarev munaı-gaz kondensat ken ornynda shoǵyrlanǵan. Salanyń jetekshi kásiporny «Jaıyqmunaı» JShS bolyp tabylady.
Azyq-túlik ónerkásibi óńdeýshi sektordaǵy jalpy óniminiń 92,4%-yn qamtyp, bul salada «BelesAgro» JShS (dıirmen kesheni), «Karkýla» sharýa qojalyǵy (nan bólkelik jáne sút ónimderi), «Mahorın» sharýa qojalyǵy (et konservileý), «Oral Kaspıı» JShS (balyq óńdeý), jeke kásipker «Pıven» (kondıterlik óndirisi) jáne t.b. jumys jasaıdy. Bıylǵy ınvestıtsııa kólemi 35,1 paıyzǵa artyp, negizgi qarjy qory 42,0 mlrd. teńgeni qurady. Onyń ishinde memlekettik bıýdjetke 2,9 mlrd. teńge, aýdandyq bıýdjetke 930,4 mln. teńge jınaldy, - degen aýdan ákimi odan ári ár sharýashylyqtyń damý jospary týraly baıandady.
- Agroóndiristik keshen aýdannyń áleýmettik mańyzdy jáne iri sektorlarynyń biri bolyp tabylsa, onyń negizin aýyl sharýashylyǵy quraıdy. Aýdanda «Kroýn Batys» JShS iri mal bordaqylaý alańy, «Şapovo» sharýa qojalyǵynyń shoshqa fermasy, qýatty bıdaı óńdeýshi termınal «Beles Agro» JShS, jumyrtqa óndirýshi «Aqas» qus fabrıkasy jumys isteýde. Sonymen qatar «Karkýla V.N.» JShS jáne «Baıan» sharýa qojalyǵy aýmaǵynda sút ónimderiniń óndirisi jáne sútti óńdeý boıynsha shaǵyn sút tsehtary jumys isteıdi. Bıylǵy jyly aýyl sharýashylyǵy daqyldary egininiń jalpy aýmaǵy - 200 974 myń gektar, onyń ishinde kúzdik daqyldar - 31 569 myń gektar, jazdyq daqyldar - 93 439 myń gektar, maıly daqyldar - 22 284 myń gektar, birjyldyq jáne kópjyldyq shópter 49 072 myń gektardy quraǵan.
Búgingi kúnge deıin kúzdik daqyldardyń ishinde 54,7 myń tonna bıdaı jınaldy. Aýdannyń keıbir sharýashylyqtarynda ónimdilik kólemi gektaryna 45-48 tsentnerge deıin jetýde. Mundaı ónimdilik 20 jylda birinshi ret baıqalyp otyrǵanyn atap ótý kerek.
Kókónis sharýashylyǵyn damytýda aýdan halqy qajettiligin tolyǵymen óziniń kartop jáne kókónis ónimderimen qamtamasyz ete alady. Aýdanda «Altyn Bolashaq» ShQ, «Jaına» ShQ, «Dáýqara» ShQ-nyń jylyjaılarynda baý-baqsha jáne kókónis ónimderi jyl-on eki aı boıy óndiriledi.
Mal sharýashylyǵy da qarqyndy damýda. Aýdanda jeti asyl tuqymdy sharýashylyq jumys isteıdi. Etti baǵyttaǵy iri qara mal ósirýmen alty sharýashylyq aınalysady, bir sharýashylyq sútti baǵyttaǵy mal ósirýmen aınalysýda.
Otandyq jáne sheteldik selektsııalyq asyl tuqymdy mal alý boıynsha jumys jolǵa qoıylýda. Aıtalyq, «Shkanov» sharýa qojalyǵy sútti baǵyttaǵy asyl tuqymdy 100 bas qashar, «Almenova» sharýa qojalyǵy etti baǵyttaǵy qazaqtyń aqbas tuqymynan 52 bas iri qara satyp aldy. Sonymen qatar aýdanda qazaqtyń aqbas tuqymynan 90 bas tuqymdyq buqa, «Qulan» baǵdarlamasymen «Jumaqaı» sharýa qojalyǵy taýarlyq baǵyttaǵy 20 bas analyq jylqy satyp aldy.
Aǵymdaǵy jyldyń aıaǵyna deıin ónimdiligi táýligine 7,2 tonna sút óndiretin, 600 basqa shaqtalǵan bes sút fermasyn qurý josparlanýda.
Kásipkerlik baǵyty boıynsha aýdanda 2 652 orta jáne shaǵyn bıznes sýbektileri tirkelse, onyń 2 245-i jumys isteýde. Kásipkerlik salasynda jumys isteýshiler sany 4 566 adamdy qurap, 2,5%-ǵa ósip otyr.
Shaǵyn jáne orta bıznes salasynda 2016 jyldyń 1 shildesi boıynsha 263 jańa jumys orny ashylyp, aǵymdaǵy jyldyń alty aıynda alty nysan paıdalanýǵa berildi.
«Bıznestiń jol kartasy - 2020» baǵdarlamasy jumysyn bastaǵaly Zelenov aýdanynda jalpy somasy 10,6 mlrd. teńge bolatyn barlyǵy 57 joba maquldanyp, myńnan astam jańa jumys oryndary ashyldy. Aldaǵy qarasha aıynda Rýbejın aýyldyq okrýginde qýattylyǵy jylyna 30 mln. kirpish bolatyn «134» JShS kirpish zaýyty, Makarov aýyldyq okrýginde qýattylyǵy jylyna 15 mln. kirpish bolatyn jeke kásipker «Janar» kirpish zaýyty, Peremetnyı aýyldyq okrýginde jeke kásipker «Ijanovanyń» 300 oryndyq kafe-meıramhanasy iske qosylyp, sáıkesinshe 70 jańa jumys orny ashylatyn bolady. Bıyl aýdanda eki tulǵa aǵylshyn tilin oqytý ortalyǵyn uıymdastyrý jáne sport mektebin uıymdastyrý (fıtnes-ortalyq) úshin árqaısysy 1 mln. teńge kóleminde grantqa qol jetkizdi. Al 2017 jyly Şapov aýyldyq okrýginde qýattylyǵy jylyna 5000 tonna qus etin óndiretin «Jaıyq Agro LTD» JShS qus fabrıkasynyń qurylysyn aıaqtaý josparlanýda.
Aýdandaǵy aýyldardyń tabıǵı gazben qamtylýy 72%, ıaǵnı 68 eldi mekenniń 49-y gazben qamtylǵan bolsa, bıyl Gorbýnov, Kırsanov, Mırnyı, Pavlov, Vladımırov, Kishi Shaǵan, Kojevnıkov jáne Fakel aýyldaryn gazdandyrýǵa tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdeme jasaqtaýǵa aýdandyq bıýdjetten qarajat bólý josparlanýda. Al kerisinshe sýmen jabdyqtaý nebári 26 eldi mekendi qamtyǵan. 2017 jylǵa respýblıkalyq bıýdjet qarajatynan Volodar, Kóshim, Şapov, Pavlov, Darııan, Aqjol eldi mekenderine sý qubyrlaryn ótkizý josparlanyp otyr.
Aýdannyń bilim berý júıesine 46 kúndizgi mekteptiń 13-i beıimdelgen oryndarda ornalasqan, 35 mektep eki aýysymda oqytady, 11 mektep bir aýysymda. Búgingi kúni aýdanda mektepke deıingi jastaǵy balalardy oqytý jáne tárbıeleý máselesi mańyzdy másele bolyp tur. Qamtý deńgeıiniń tómendeý sebebinen mektepke deıingi bilim berý jáne tárbıeleý uıymdaryna kezekte turǵan balalar sany kóbeıýde. Atalǵan máseleni sheshý maqsatynda mektepke deıingi ǵımarattar salý jospary quryldy. Olar:
- 2018 jyly Dostyq jáne Mıchýrın aýyldarynda 200 oryndyq balabaqsha qurylysy;
- 2019 jyly Úlken Shaǵan aýylynda 120 oryndyq balabaqsha qurylysy jáne Darııan aýylynda 280 oryndyq balabaqsha qurylysy;
- 2020 jyly Volodar jáne Novenkıı aýyldarynda 50 oryndyq balabaqsha salý josparlanyp otyr. Bıyl Dostyq aýylynda «Memlekettik-jeke menshik áriptestik» (MJÁ) baǵdarlamasy aıasynda jeke kásipker «Týralıeva A.S.» 100 oryndyq jeke balabaqsha ashý josparlaýda. Ókinishke oraı, aýdan boıynsha bıyl ulttyq biryńǵaı testileýge 230 túlek nemese 64% (2015 jyly - 66,3%) qatyssa, UBT-dan ortasha ball - 80, 86 baldy qurap (2015 jyly - 81,09), ótken jylǵydan tómen kórsetkish kórsetken. ıAǵnı UBT nátıjesi boıynsha Zelenov aýdany oblys boıynsha jetinshi orynda.
Aýdanda 2020 jylǵa deıin birneshe turǵyn úı qurylysy men sport jáne mektep keshenderin salý josparlanýda. Onyń ishinde Peremetnyı aýyldyq okrýginiń Munaıshy shaǵynaýdanynda 23 bir páterli turǵyn úı qurylysy, Peremetnyı aýyldyq okrýginiń Kalının aýylynda jalǵa beriletin eki qabatty alty páterlik turǵyn úı jáne 160 oryndyq dene shynyqtyrý-saýyqtyrý kesheniniń qurylysy, Darııan aýylynda 100 oryndyq ınternaty bar, 300 oqýshyǵa arnalǵan orta jalpy bilim beretin mektep qurylysyn salý jolǵa qoıylǵan.
Baspasóz máslıhatynyń sońynda Zelenov aýdanynyń ákimi Kárim Jaqypov jýrnalısterdiń suraqtaryna jaýap bergen.
«Sen de meniń taǵdyrymdy qaıtaladyń-aý, qarǵam-aı...» (Aısha Ótebáli) - 1-betten bastalǵan bul maqalada áıelderge qatysty zorlyq-zombylyq sóz bolady.
«Oral qalalyq áıelderdi áleýmettik ońaltý jáne beıimdeý ortalyǵynyń jumys isteı bastaǵanyna úsh jyldyń júzi boldy. Mundaı mekemeniń ashylýyna januıada zorlyq-zombylyq kórip, panalaıtyn jerge zárý bolatyn áıelderdiń kóbeıe túskeni sebep bolǵan-dy. Al arada ótken úsh jylda onyń kómegine súıengender 500-den asyp jyǵylǵandy. Aldaǵy ýaqytta da meıirim kútip, atalmysh mekemeniń tabaldyryǵyn attaıtyn áıel zaty kóbeımese, azaıatyn túri joq sııaqty. Oǵan biz osynaý mekemege baryp, onyń tynys-tirshiligimen tanysqan bir kúnde kóz jetkizdik», dep bastalǵan maqala ári qaraı bylaısha baıandalady.
Ortalyq basshysy Gandı Shamkelova usynysyma qarsylyq bildirgen joq. Sóıtip, kelisken kúni atalmysh mekemege at basyn tiredim. Men barǵanda, syrtta jas mólsherleri ár túrli 3-4 bala oınap júr eken.
- Bul balalardyń analary jumysta, - dedi Gandı Іzturǵanqyzy meniń olarǵa qarap qalǵanymdy baıqap. - Olar keshte bir-aq keledi. Sóılesemin deseńiz, ishte taǵy eki áıel bar. Qazir olar osyndaǵy medbıkeler men psıhologtyń, zańgerdiń kómegin alýda, - dep Gandı Іzturǵanqyzy meni olarǵa bastap alyp bardy. Qustyń uıasyndaı ǵana shaǵyn mekemeniń bir bólmesinde ortalyqtyń psıhology Nurgúl Qýanǵalıeva zábir kórýshi áıeldermen áńgimelesip otyr eken.
- Biz kúnde osyndaı ýaqytta kestege sáıkes jábirlenýshilermen kezdesip, áńgimelesemiz. Olardyń ómirinde kezdesken qıyn jaǵdaıdy ózara talqylaımyz. Bul jerde qıyndyq kórgen jandarǵa tek men ǵana keńes berip qoımaımyn, sonymen qatar jábirlenýshi áıelder de bastarynan ótken jaǵdaılar jóninde bir-birine áńgimelep, aqyldaryn aıtady, - deıdi ortalyq psıhology. Sol jerde jábirlenýshilerdi áńgimege tartqym kelgen, biraq ózderi qıyn jaǵdaıda júrgesin be, olar áýeli qashqaqtap, menimen sóılesýge onsha yqylas tanyta qoımady.
- Oral qalalyq áıelderge arnalǵan áleýmettik ońaltý jáne beıimdelý ortalyǵy 2013 jyly ashyldy. Bul mekeme turmysta zorlyq-zombylyq kórgen jáne ómirdiń qıyn jaǵdaıyna tap bolǵan, jastary 18-den asqan áıel zatyna jáne olardyń jasy 18-ge tolmaǵan balalaryna áleýmettik turǵydan tegin kómekter kórsetedi. Mundaı mekemeler ázirge elimiz boıynsha óte az, respýblıkada bar bolǵany beseý, - deıdi Gandı Іzturǵanqyzy. Kóp uzamaı psıhologtyń dárisinen bosaǵan eki áıeldi biz otyrǵan bólmege shaqyrdy. Qysylyp-qymtyrylyp kirgen áıelderge jylyshyraı tanytyp, olardy menimen tanystyrǵan ortalyq basshysy áıelderdi ashyq áńgimege shaqyrdy. Tıisinshe, men de olardy sýretke túsirmeıtinimdi, gazetke maqala ázirlegende olardyń shyn esimderin jazbaıtynymdy aıtyp, jábirlenýshilerden turmysta kórgen qıynshylyqtary jóninde baıandap berýin suradym.
Nurgúl, 32 jasta. Turmys qurǵanyna tórt jyl bolǵan. Bórli aýdanynyń týmasy. Qala jigitine turmysqa shyqqan, qazirgi ýaqytta «Qus fabrıkasy» aýmaǵynda turady. Ortalyqqa jaqynda kelip túsken. Aıtýynsha, kúıeýi ishimdikke úıir, karta oınaıdy.
- Úıge únemi keshigip keledi, sebebin surasam, judyryǵyn ala júgiredi. Bıyl jeltoqsan aıynda qylǵyndyryp, óltirip tastaı jazdady. Odan áreń qashyp qutylyp, anamnyń úıine baryp tyǵyldym. Onyń osy qylyǵynan ábden sharshadym, tipti onyń daýsyn estisem, tula boıym túrshigedi. Budan ári shydaı almaımyn. «Qus fabrıkasy» aýmaǵynan jer telimin satyp alyp, úı salyp jatqanbyz, ol áli bitken joq. Ol úıge turý maǵan jazylmaǵan shyǵar. Otbasymdy qanshama saqtaǵym kelse de, múmkin bolmaı tur. Bir kúni óltirip tastaı ma dep qorqamyn. Basqa jaqqa ketip qalyp, jańa ómir bastaǵym keledi. Jumys tapsam, óz kúnimdi ózim kórer edim. Bala kezimde ákem araq iship alyp, sheshemdi jıi sabaıtyn. Aınalyp kelgende, ózim de sondaı adamǵa tap boldym. Anam baıǵus: «Sen de meniń taǵdyrymdy qaıtaladyń-aý, qarǵam-aı...» dep jylaıdy.
Óz betimshe ómir súrsem, sheshemdi qolyma alyp baǵar edim, inimdi de úılendirip, adam qataryna qosqym keledi. Qazirgi ýaqytta kúıeýim qyzym ekeýmizdi izdep áýre. Uıaly telefonǵa úzdiksiz qońyraý shalýda, biraq men telefon tutqasyn kótermeı otyrmyn. Óıtkeni ol qaı jerde ekenimizdi bilip qalsa, taǵy úıge alyp ketip, bizdi uryp-soǵady. Buryn da úıden qashyp ketkenimde, izdep taýyp alyp, úıge aparyp burynǵy ánin qaıta bastaıtyn. Endi meniń oǵan qaıtyp qosylǵym kelmeıdi, - degen Nurgúl óz jaqynyńnan kórgen qorlyqtyń ózge adamdardan kórgen qııanattan áldeqaıda aýyr bolatynyn aıtty.
Sáýle, 41 jasta. Joǵary bilimdi, qaladaǵy bir mekemeniń bas mamany. Sáýle Jańaqala aýdanynan qalaǵa sonaý 2007 jyly kóship kelgen. Turmys qurǵanyna 20 jyldaı ýaqyt bolǵan, búginde úsh balasy bar. Úıden ketken sebebi kúıeýi óte qyzǵanshaq, sonyń kesirinen áıeline árdaıym kiná taǵyp, kún kórsetpeıdi. Kúıeýiniń joǵary bilimi joq, sondyqtan ózin áıelinen kem sanaı ma eken, áıteýir, urys-keris jıi týyndaıdy.
- Úılengennen keıin 1-2 jyl tatý-tátti turdyq, sodan keıin yryń-jyryń ómir bastaldy. Kúıeýim araqty salynyp ishpeıdi, jalaqysyn sońǵy tıynyna deıin sanap, qolyma ákelip beredi. Balalaryn janyndaı jaqsy kóredi, olarǵa barlyq jaǵdaıdy jasaıdy. Biraq meni úıge syıǵyzbaıdy. 20 jyldan beri kórgen kúnim osy, endi meniń onymen birge turǵym kelmeıdi. Osy kúni jumys ýaqyty aıaqtalar kezde, úıde kútip turǵan kıkiljińdi oılap, júregim soǵatyn bolǵan. Kúnde bolatyn urys-keristen sharshap kettim. Balalarymnyń aldy, mine, 9-synypqa kóshti, úsh balam da oqý ozaty. Sońǵy kezderi úıdegi berekesizdik balalarymnyń minezine teris áser ete me dep qorqatyn boldym. Sol sebepten kúıeýimnen ajyrasqym keledi. Endi balalardyń kanıkýlynda bir jaǵyna shyqqym kelip, kezekti aıqaı-shýdan soń osynda kelgenmin. Biraq kúıeýim bizdiń osynda ekenimizdi bilip alyp, kúnde kelip, tynyshtyq bermeı júr. Bizge «Men basqa páter taptym. Balalardy qańǵyrtpa, úıge júr. Endi burynǵydaı urys-keris bolmaıdy. Men bala-shaǵamnyń qadirin endi túsindim. Senderdi joǵaltqym kelmeıdi» dep telefonyma úzdiksiz habarlama jazady. Kúıeýim tipti osynda kelip, Gandı Іzturǵanqyzyna da «Otbasymdy saqtaýyma kómektes» dep kómek suraǵan. Oǵan taǵy bir múmkindik beremin be, qaıtemin, bilmeı júrmin. Ábden basym qatty... - deıdi Sáýle kúıeýiniń bul áreketine ne senerin, ne senbesin bilmeı.
Osy kezde biz otyrǵan bólmeniń esigi qaǵylyp, ishke bet-aýzy isińki bir jas kelinshek endi. Ol Gandı Іzturǵanqyzymen burynnan habarlasyp júrgen adam eken. Qal-jaı surasqan ortalyq basshysyna ol ótken túni kúıeýiniń taǵy da urys-keris shyǵaryp, úıiniń oıranyn shyǵarǵanyn aıtty.
- Kúıeýim - memlekettik qyzmetker, ózim de bir mekemede bas mamanmyn. Ekeýmiz de joǵary bilimdi adamdarmyz. Biraq solaı bola tura, jaqsy otbasyn qura almadyq. Kúıeýim maǵan jıi qol kóteredi jáne onymen qoımaı, úıdegi zattyń bárin qıratyp tastaıdy, - degen jas kelinshek ortalyq basshysynan ýaqytsha turatyn oryn surady. Bul joly «skandalnyı» kúıeýimen birjolata ajyrasqysy keletinin jetkizgen kelinshek shydamynyń ábden shegine jetkenin aıtyp, óksip-óksip jylady. Ony sabyrǵa shaqyrǵan Gandı Іzturǵanqyzy bul kelinshektiń ortalyqqa budan buryn da kelip, kómek suraǵanyn aıtty.
- Bir-eki kúnde oryn bosap qalar dep oılaımyn. Oryn bosaǵan boıda ózim habarlasamyn. Al ázirge bizdiń psıhologpen, zańgermen sóılesip, tegin keńes alyńyz, - degen ortalyq basshysy jabyrqaý kelinshekti mamandarǵa bastap apardy. Medbıke jalma-jan kóńili qaıaý kelinshektiń qan qysymyn ólsheýge umtyldy.
Sóıtip jatqanda, ashana qyzmetshisiniń «Tamaqqa!» degen daýsy estildi. Jábirlenýshilerdiń as mázirin kórmek bolyp, ashanaǵa men de kirdim. Bul joly túski asqa úı kespesi men et qosylǵan kartop berilipti. Bularǵa qosa qııar men qyzanaqtan jasalǵan salat ta bar. Osy jerde Gandı Іzturǵanqyzy keshki asqa keletin adamdardyń sany budan kóbirek bolatynyn aıtty. Onyń sózinshe, taǵy eki áıel jumysta júr, olar túski asty jumys basynda ishedi. Ortalyq basshysynyń sózinshe, bul jerde tamaq pisirilmeıdi. Ortalyq turǵyndaryna ystyq tamaqty memlekettik tenderdi jeńip alǵan «Al-Er» JK (jetekshisi Qalamqas Haırýllına) daıarlaıdy eken. Kásipkerdiń jumysty taza ári adal isteıtinin aıtqan Gandı Іzturǵanqyzy onyń keıde, ásirese, meıram kúnderi jandary jabyrqaý jandarǵa meıirimin tógip, qaıyrymdylyq sharasyn uıymdastyryp jiberetinin jetkizdi.
Jurt aýqattanyp jatqanda, biz dırektordyń qyzmet bólmesine baryp, manaǵy úzilip qalǵan áńgimeni qaıta jalǵastyrdyq.
- Qorǵansyz qalǵandardy ýaqytsha panalatý maqsatynda ashylǵan bul ortalyqta osy úsh jyl ishinde 500-den astam adam bolyp, olarǵa qajetti kómekter kórsetildi. Sonyń ishinde 400-ge jýyǵy áıel, tórt er adam, 100-den asa balalar boldy. Keńes alýǵa 390 adam júgindi, onyń ishinde psıhologtyń kómegin 212, zańgerdiń keńesin 178 adam aldy. Ýaqytsha panalaǵandar sany - 197, onyń ishinde 76 áıel jáne 121 bala. Sonyń 48-i ishki ister basqarmasynyń joldamasymen, 28-i qalalyq jumyspen qamtý jáne áleýmettik baǵdarlamalar joldamasymen keldi. Bıyl jarty jyl ishinde 57 áıel, onyń ishinde psıhologqa 36, zańgerge 21 áıel kelip, tegin keńes aldy. Ýaqytsha panalaý ornyn 24 adam paıdalandy, onyń 12-si - áıel, 12-si - bala. Sonyń segizi jergilikti polıtsııa basqarmasynyń joldamasymen, tórteýi qalalyq jumyspen qamtý jáne áleýmettik baǵdarlamalar joldamasymen keldi. Ortalyqqa kelip panalaýshylardyń 44-i otbasyna qaıta oraldy, 22-si ajyrasty.
Bul - bizge resmı túrde tirkelip, kómek alýǵa kelgenderdiń sany, al otbasynyń abyroıyn oılap, eshkimge shaǵymdanbaı, óz qasiretin jalǵyz ózi tartyp júrgen áıelder qanshama?! Statıstıkalyq málimetke súıensek, zorlyq-zombylyq, áıelderge kúsh kórsetý kóbinese turmysy tómen, tabys-kirisi mardymsyz otbasylarda bolyp jatady. Biraq áıelderge qol kóteretinder arasynda memlekettik qyzmetkerler de, quqyq qorǵaý qurylymdarynyń ókilderi de, kásipkerler, tipti joǵary laýazymdy qyzmettegi adamdar da ushyrasady. Jalpy, áıel sabap, óziniń týǵan balasynan jeriný degen er-azamattyń jasaıtyn isi emes qoı, - degen ortalyq basshysy munda óz balalarynan zábir kórgen ata-analardyń da kómek suraı keletinin jetkizdi.
- Bizdiń ortalyqqa tek jábirlengen áıelder ǵana emes, sonymen qatar qııanatqa shydamaǵan er-azamattar men týǵan balalarynan zábir kórgen úlken apaılar da keledi. Mysaly, osy ortalyq ashylǵaly bizden tórt er-azamat kómek surap keldi. Olardyń úsheýi osy Oral qalasynan, taǵy bireýi - Ońtústik Qazaqstan oblysynan. Olardyń barlyǵy da óz bala-shaǵasynan qııanat kórgender. Bireýlerin týǵan balasy turǵyzbasa, ekinshisin qyzdaı qosylǵan qosaǵy syıǵyzbaǵan. Taǵy bireýi óz áıeliniń týǵan sheshesine jasaǵan ozbyrlyǵyn kórip, sharasyzdyqtan eki qolyn tóbesine qoıyp, tentirep ketýge májbúr bolǵan. Budan basqa munda kelinderinen taıaq jegen eneler de keldi kómek surap. Bul júrekti aýyrtatyn-aq jaǵdaı, árıne. Biz olarǵa qolymyzdan kelgenshe kómegimizdi kórsettik. Buǵan naqty mysaldar keltirer bolsaq, 1927 jyly týylǵan E. esimdi jáne 1942 jyly týylǵan O. esimdi analar týǵan qyzdarynan jábir kórip, osy ortalyqty panalady. Sondaı-aq baspanasy turýǵa jaramsyz bolyp qalǵanda, týǵan balalarynan qaıyr kórmegen 1938 jylǵy A. esimdi ájeı de bizdiń ortalyqtyń kómegin aldy. Panasyz qarııany aqyry osy qaladaǵy halyq arasynda "Qarttar úıi" atanyp ketken mekemege ornalastyrdyq. 1950 jylǵy taǵy bir zeınetkerdi joq jerden janjal shyǵaryp, óziniń týǵan kelini úıinen qýyp jibergen. Baratyn jeri bolmaǵandyqtan, ol kisi de bizdiń ortalyqqa keldi. 1945 jyly týǵan zeınetker de týǵan kelininen jábir kórip, ortalyqqa kómek surap keldi. Eki keıýana da kezinde oqytýshylyq qyzmette bolyp, uzaq jyldar boıy bala tárbıesimen aınalysqan adamdar. Olarǵa zábir kórsetýshi kelinder de bala tárbıesimen aınalysatyn ustazdar. Tárbıe jumysymen aınalysatyn ustazdyq qyzmettegi adamdar osyndaı uıat isterge baryp turǵanda, basqalary ne istemeıdi?! Budan basqa taǵy jalǵyzbasty eki birdeı anany Analar úıine ornalastyrýǵa kómektestik. Ókinishke oraı, qoǵamda osyndaı júrekti aýyrtatyn oqıǵalar jıi oryn alyp turady. Bul, árıne, jaqsy emes, - degen Gandı Іzturǵanqyzy bul ortalyqqa zorlyq-zombylyq kórgen jandar tek qaladan ǵana emes, sondaı-aq oblystyń túkpir-túkpirinen keletinin aıtty. Biraq ortalyqqa bólingen orynnyń tym shaǵyndyǵyna baılanysty olardyń bárin sıǵyzý múmkin emes. Qaladan tys jerlerden kelgender kóbinese tek ortalyqtan psıhologııalyq jáne zańgerlik kómek alýmen ǵana shekteledi eken. Meniń sol kúngi ortalyqtan kórip, kóńilime túıgen nárselerim men ortalyqtyń úsh jyldyq jumysynyń qorytyndysy bul mekemeniń oblystyq deńgeıge suranyp turǵanyn baıqatady. Ázirge qıyn jaǵdaıda qalǵan qala turǵyndaryna ǵana kómek qolyn sozyp otyrǵan bul mekeme, eger ózderine arnaıy úlken orynjaı bólinse, óz jaqyndarynyń kesirinen taǵdyry tas-talqan bolǵan talaı adamnyń keshendi kómek alyp, durys ómir bastap ketýine sebepshi bolar edi...
Keshki saǵat altydan kete men osy maqalanyń jazylýyna múddelilik tanytqan ortalyq basshysyna raqmetimdi aıtyp, úıge qaıtýǵa jınaldym. Sol kezde taǵy bireý esik qaqty. Bul budan eki aı buryn osy ortalyqta turyp, qajetti kómek alǵan Raýshan esimdi jas kelinshek eken. Eki balasyn jetektep alypty. Kezinde kúıeýinen taıaq jep, kókala qoıdaı bolyp júrgen kelinshektiń búginde júzi jarqyn. Óıtkeni ol baqytty, bala-shaǵasymen, kúıeýimen birge óz shańyraǵynda tatý-tátti ómir súrýde. Raýshannyń sózinshe, bala-shaǵasynyń arty-nan kelgen kúıeýi ortalyq qyzmetkerleriniń aqyl-keńesin tyńdap, qazirgi kezde óz qateligin birjola túsingenge uqsaıdy. Ot-basyndaǵy berekeli tirshilikti qýanyshpen jetkizgen Raýshan bul joly óziniń otbasyn aman saqtap qalýǵa sebepshi bolǵan ortalyq qyzmetkerlerine alǵysyn aıtýǵa ári kúıeýiniń kómegimen syrttaı oqyp júrgen oqýyn bitirip, kúni keshe dıplomyn alǵanyn jetkizýge kelipti. Onyń bul qýanyshyna ortalyq qyzmetkerlerimen qosa, sol jerdiń ýaqytsha turǵyndary da ortaqtasty. Olar da Raýshanǵa aq tilekterin arnap, ózderiniń de osyndaı ýaıymsyz-qaıǵysyz, shattyqqa toly otbasylyq ómirdi ańsaıtyndaryn jetkizdi.
«Iá, bul ómirde shańyraq shattyǵyna jetetin esh nárse joq. Burynǵylar muny «Bala-shaǵań - baqytyń» dep qysqa qaıyrǵan. Bul dáleldeýdi qajet etpeıtin aksıoma emes pe?!..» osyndaı sózdermen támamdalǵan maqala oqyrman kózine túseri anyq.
«Beıbit kúnniń qadiri qymbat» - BQO memlekettik muraǵatynyń dırektory Aıjan Saýǵabaeva Uly Otan soǵysy kezindegi aǵa urpaqtyń batyrlyǵyn, sonyń ishinde kózi tiri maıdanger Muhtar Ájiǵulovtyń ónegeli isterin sóz ete kelip, beıbit kúnniń qadirin bilýge shaqyrady.
Áli kúnge ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń qasireti janyńdy túrshiktiredi ári aǵa urpaqtyń erligine basyńdy ıip tańǵalasyń. El basyna kún týǵan kezde rýh pen namystyń myqtylyǵy synaldy. Erlerimiz qanǵa bókken dalasy, ańyraǵan anasy, jetim qalǵan balasy úshin kektendi. Qarsy kelgen ajalǵa qasqaıyp qarsy turdy.
Er basyna kún týyp, etegimen qan keshken, at basyna kún týyp, aýyzdyǵymen sý ishken» aýyr synda qazaqstandyqtar da erlik pen batyrlyqtyń baǵa jetpes úlgisin kórsetip, orasan zor jigeri men qaıtpas qajyr-qaırat jumsady. Qandy qyrǵyn shaıqasta jaýmen aıqasyp ajal qushqan aǵalarymyz ben apalarymyzdyń rýhy aldynda máńgilik qaryzdarmyz. Óıtkeni solardyń arqasynda biz búgin baqytty ǵumyr, saltanatty tirlik keship kelemiz.
Surapyl kezeńnen syr shertetin maǵlumattar men derekterdi muraǵatta saqtaý arqyly tarıh tábárigin urpaqtan urpaqqa mıras ete alamyz. Osy oraıda oblystyq memlekettik muraǵatta Uly Otan soǵysy ardagerleriniń jeke tektik qujattary kózdiń qarashyǵyndaı saqtaýly ekenin aıta ketken jón. Solardyń qatarynda soǵys jáne eńbek ardageri Muhtar Ájiǵulovtyń qujattary da (bıografııalyq málimetteri, maqalalar, shaqyrýlar, quttyqtaý hattary, jýrnaldar, qurmet gramotalary, anyqtamalar, fotosýretteri) bar. Onda Uly Otan soǵysynda jaýmen arpalysyp, Otan úshin ot keshken, ómirde kezdesken aýyrtpalyqtarǵa moıymaı, kerisinshe alǵa umtylyp, elin, jerin tý etip, taýdaı talaby men eńbeginiń arqasynda elengen jannyń ómir joly kórinis tapqan.
Kúrmeýli tustarda kóregendilik jasaı alý da paıymdylyq pen parasattylyqtan týyndaıtynyn eskersek, Ájiǵulov Muhtar aǵa tamyryn tereńge tartqan báıterek, meıirimdilik pen adamgershiliktiń nuryn tógip, adamdyq pen adaldyq syndy asyl qasıetterdi dáriptep júretin, boıdaǵy týma talanty men ishki qýaty bite qabysqan parasatty jan dep esepteımiz. Uly Otan soǵysynan soń ol mektepte ustaz, keıin dırektor bolyp, partııa, keńes organdarynda zeınetkerlikke shyqqansha abyroıly qyzmet atqardy. Tynymsyz eńbektený men úzdiksiz izdenýdiń arqasynda sarbazdan sardarǵa, beıbit eńbekte qosshydan basshyǵa deıingi baspaldaqtan ótip, óz ýaqyty men dáýiriniń azamaty, jaı ǵana el aǵasy emes, adamgershiligi úlgi, ónegesi mol ustaz bola bildi. Abzal aǵa talaı talantty jasty demep, isker maman bolyp qalyptasýyna sebepshi boldy.
Bitimi kesek, baılamy bólek, bilimi men biligi elden erek Muhtar Ájiǵulovtyń maıdandaǵy erligi men beıbit kúndegi eńbegi memleket tarapynan I jáne II dárejeli «Otan soǵysy», «Eńbek Qyzyl Tý», eki ret «Qurmet belgisi» ordenderimen, «Stalıngradty qorǵaǵany úshin», «Erligi úshin» jáne t.b. kóptegen medaldarmen laıyqty baǵalandy.
M. Ájiǵulov Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń qatysýymen ótkizilgen «Álem: XXI ǵasyr manıfesi» atty sharanyń qazaq jerinde buryn-sońdy bolmaǵan eleýli oqıǵalardyń biri ekenin tilge tıek etip otyrady. Kúmándi kóbeıtip, tumandy qoıýlatqan surapyl jyldarda kóńildi kólegeılegen kúdikti úkili úmitke sep qylǵan, álemdi fashızmniń buǵaýynan azat etip, beıbit ómirdiń baqýatty kúnderin syılaǵan sarbazdar men sol jolda janyn qıǵan bozdaqtardyń esimi, qandykóılek maıdandastarynyń beınesi men Jeńis kúniniń qadiri Muhtar ata úshin tym qymbat. Bul soǵys onyń júregine óshpes jara salǵan bolatyn. Sondyqtan ol qazaq elinde jelkildep ósip kele jatqan jas urpaqty búgingi beıbit ómirdiń qadirin baǵalaýǵa shaqyrady.
Búginde Elbasymyzdyń sarabdal saıasatynyń jáne ulttar arasyndaǵy dostyq pen birliktiń arqasynda elimizde tynyshtyq ornap tur. Jahandyq máseleler shıelenisip otyrǵan tusta asa tabysty 30 eldiń qataryna kirý jolynda uly kóshke ilesken memleketimizdegi halqymyzdyń minezine tán tózimdilik, syndarlylyq, salmaqtylyq, meıirimdilik, pragmatızm syndy uly qasıetterimiz Máńgilik el qurý jolyndaǵy armanymyzdy júzege asyratyn qasıetti qundylyqtar bolmaq.
«Qara kózge qara sý ilindirgen» kezeńderdi kórgen aǵa urpaqtyń ókili retinde jetkinshekterge ónegeli isimen úlgi bolyp, aramyzda otyrǵan Muhtar atamyzǵa amandyq tileımiz», deıdi avtor.
«Jóndeý jumysyn jandandyrý qajet» (Raýan Satybaldıev) degen aqparatta oblys ákiminiń orynbasary Baǵdat Azbaevtyń jumys saparymen Tasqala aýdanynda bolyp, aýyl-aımaq tirshiligimen tanysqany aıtylǵan.
Óńir basshysynyń orynbasary aldymen aýdandyq órt sóndirý bóliminde bolyp, atalmysh mekemeniń tehnıkalyq bazasymen jáne ǵımarattyń jaı-kúıimen tanysty. Tozyǵy jetip turǵan eski ǵımaratty qarap shyqqan Baǵdat Orazaldyuly aýdan ákimi Sanjar Álıevke jańa ǵımarat salý jolyn qarastyrý kerek ekenin jáne óz tarapynan qoldaý bildiretindigin aıtty. Sondaı-aq aýdandyq qorǵanys isteri jónindegi bólimge bas suqqan oblys ákiminiń orynbasary aýdan basshysyna ǵımaratqa jóndeý jumystaryn júrgizýdi qolǵa alýdy tapsyrdy.
Sonymen qatar óńir basshysynyń orynbasary bıyl kúrdeli jóndeý júrgizilip jatqan Shejin aýylyndaǵy orta mektepke arnaıy baryp, jumys barysymen tanysty.
- Jóndeý jumysynyń nobaıy aıaqtalǵanymen, áli kúnge qabyrǵasy áktelip, edenine tósemesi tóselmegen. Onyń ústine jylý júıesi de tolyq aıaqtalmaǵan. Jumysshylar sany da az. Búginnen bastap jumys kúshin kóbeıtip, 20 tamyzǵa deıin mektep tolyq daıyn bolý kerek, - dedi Baǵdat Azbaev.
Gazettiń shtattan tys tilshisi Tiles Jazyqbaı «Kónekketkendegi baǵban» degen habarynda tájirıbeli baǵban jóninde syr shertedi.
Aqjaıyq aýdanyna qarasty Kónekketken aýyldyq okrýgindegi Jaıyq ózeniniń ertedegi arnasy atanǵan qart Jaıyqtyń qabaǵynan 1,2 gektar jerge kópten beri baqsha salynyp keledi. Bul jerdiń ıesi -«Fırma Rodnık» JShS-nyń Qamystykól ańshylyq sharýashylyǵy bólimshesiniń qoryqshysy Serjan Qamenov.
- On segiz jyldan beri negizgi atqaratyn jumysym - ormandy, ondaǵy jan-janýarlardy baqylaımyn. Tóńirektegi taǵy ań-darǵa qys qatty bolǵanda jemshóp berý, olardy brokonerlerden qorǵaý, el baılyǵyn órtten saqtaý sııaqty jaýapty mindetterim bar. Osyǵan qosa baqsha salamyn, jemis aǵashtaryn kútemin, - deıdi tabıǵat janashyry.
Serjan zaıyby Nurlygúl, ortanshy balasy Orazaı, kenjesi Armat, baldyzy Naýryzbekpen osy baqshany ósirýge múddeli. Oral qalasyndaǵy J. Dosmuhamedov atyndaǵy kolledjdiń bıylǵy túlegi Orazaı - ózine úlken kómekshi. Onyń qol kúresindegi sporttyq tabysy da az emes.
Oǵan respýblıkalyq, oblystyq túrli jarystarda alǵan dıplomdary men alǵyshattary kýá. Jas jigittiń tabysyna rıza boldyq.
Olar ózderine jylǵa jeterlik baqsha ónimderin daıyndap alady. Oralda jumys isteıtin úlken uly Jánibektiń de baqshalyqta úlesi bar. Qoldary qalt etkende kelin men nemeresin ertip, týǵan úıine aýnap-qýnap ketedi. Bularǵa qolǵabys etedi.
Búginde baqta 70 túp alma aǵashymen qatar, almurt, qııar, qyzanaq, alhory, júzim, asqabaq, kartop molynan ósýde. Ózderinen artylǵanyn satyp, paıda etýde. Bıyldyń ózinde 500 keli alma satyp úlgeripti.
- Osy ónimderdiń qaı-qaısysynda qys maýsymyna ýyttap alýǵa bolady. Qazir sol jumyspen aınalysýdamyn. Onyń sharýasy da az emes, - deıdi zaıyby Nurlygúl.
Jer-ananyń adamzatqa bereri kóp qoı. Kezinde osy baqtyń negizin salǵan Vavıl Haırýllındi (ulty tatar) jergilikti halyq úlken qurmetpen eske alady. Qunarly jerge qut qutaıtqan sol azamattan da Serjannyń úırengeni kóp bolypty.
Árıne, kútpese, baq óspeıdi. Oǵan jyl boıy qamqorlyq qajet. Máselen, ormannyń qorqaq qoıany da qaýipti eken. Alma aǵa-shynyń qabyǵyn mújip, jalańashtap ketse, ol tuqym bermeıdi. Sondyqtan únemi baqtyń qorshaýyn muqııattap júrmese bolmaıdy.
Eńbekke degen qulshynysy mol, qara jerdiń ıgiligin kórip otyrǵan eńbekqor januıanyń isi - kópge úlgi.
«Adamdardyń qaıtys bolýyna dárigerler emes, jasandy qalqanshany jasaǵan kompanııa kináli bolyp shyqty». Ótken jyly «Oral óńiri» gazetiniń bólim redaktory Sáken Muratuly ekonomıka, ındýstrııa taqyryptary boıynsha respýblıkalyq ınnovatsııalyq baıqaýdyń jeńimpazy atanyp, sonyń nátıjesinde Londonǵa baryp qaıtqan bolatyn. Bul joly onyń osyndaı taqyryppen suhbaty jaryq kóripti.
«Konı Sent-Lýı - London qalalyq ýnıversıteti jýrnalıstıka fakýltetindegi ǵylymı jýrnalıstıka bóliminiń jetekshisi. Eńbek jolyn «Bı-Bı-Sı» teleradıokompanııasynda radıojýrnalıst bolyp bastap, onda taban aýdarmastan jıyrma jyldaı qyzmet atqarypty. Eýropanyń biraz elinde menshikti tilshi bolǵan. Mine, on jyldan beri atalmysh oqý ornynda tálim-tárbıe berip kele jatqan Konı Sent-Lýımen Londonǵa barǵan saparymyz barysynda suhbattasqan edik», delingen kirispesinde.
- Ǵylymı jýrnalıstıka degenimiz ne? Ol qoǵamda qanshalyqty mańyzǵa ıe?
- Maǵan mundaı suraqty qoıǵan saıyn oǵan belgili amerıkalyq ǵylymı jýrnalıst Dorotı Nelkınniń sózimen jaýap beremin. Onyń aıtýynsha, ǵylym salasyndaǵy jetistikter jóninde kópshilikti turaqty túrde habardar etip, ǵylymı jańalyqtarǵa, zertteýlerge baılanysty ózindik baǵasyn berip otyratyn jáne jurtshylyq ókilderine jańa shyqqan ǵylymı ónimdi tutynýǵa kómektesetin nemese odan saqtandyratyn, ıaǵnı adamdardyń bul ónimderdi tutyný arqyly qandaı táýekelge baratyndaryna taldaý jasaıtyn jýrnalıstıkany ǵylymı jýrnalıstıka dep aıtýǵa bolady.
Ǵylymı jýrnalıstıkanyń qoǵamdaǵy mańyzyn bir mysal arqyly keltireıin. Osydan on jyl buryn Londondaǵy Výekpeld degen bir dáriger aýtızm aýrýyna dýshar bolǵan balalar arasynda zertteý júrgizip, atalmysh aýrý men AKDS vaktsınasy arasynda baılanys bar degen qorytyndyǵa kelgen. Aıta ketý kerek, atalmysh zertteýge tek bes sábı qatysypty. Balalardyń ata-analary dabyl qaǵyp, bul dárini jasaýshylardy sotqa bergen. Osy ata-analardyń advokattary manaǵy dárigerge aqsha berip, vaktsınanyń osyndaı keri áseri bar dep jarnamalatady. Kóptegen jýrnalıster ony óz maqala-materıaldaryna arqaý etken soń, atalmysh dárilik preparatqa baılanysty qoǵamda teris pikir qalyptasady ǵoı. Buǵan deıin Anglııadaǵy sábıdiń bári alyp kelgen ekpege osylaısha kóptegen ata-ana qarsy shyǵady. Artynan bir gazettiń tilshisi jýrnalıstik zertteý júrgizip, túrli olqylyqtardy anyqtaıdy. ıAǵnı advokattarǵa satylǵan Výekpeld zertteý qorytyndysy jazylǵan qujattarǵa jalǵan aqparattar engizgen. Tıisti mekemeler tarapynan júrgizilgen tekserýler Výekpeldtiń zertteýi shyndyqqa saı kelmeıtinin dáleldeıdi. AKDS vaktsınasynyń aýtızmge esh qatysy joqtyǵy qansha jerden aıtylyp, jazylsa da, sábılerdiń burynǵydaı tolyqqandy ekpe alý-yn qalpyna keltire alǵan joq. Ekpe jasaý maýsymy kezinde emdeý oryndary ata-analarǵa arnaıy shaqyrtý qaǵazyn jiberse de, áli kúnge deıin oǵan 60 paıyzdan astamy keledi. Sonyń nátıjesinde Anglııada sábıler arasynda qyzylsha, dıfterııa, shoshqaboryq (svınka) syndy aýrýlar azaımaı otyr. Jasandy júrek qalqanshalaryna (klapandaryna) da qatysty oqıǵa boldy. Jasandy qalqansha salynǵan adamdar birinen soń biri qaıtys bola bastaǵasyn jýrnalıstik zertteý júrgizildi. Nátıjesinde buǵan kináli dárigerler emes, qalqansha jasaýshy kompanııa ekendigi anyqtalyp, álgi qalqanshalar qoldanystan alyndy. Mundaı mysal kóp. Mine, ǵylymı jýrnalıstıkanyń mańyzy osynda!
Keıbir áriptesterimiz ózderin ǵylymı jýrnalıspiz dep eseptep, Výekpeld syndy ǵalymdardyń aıtqanyn zań sanaıdy. Soǵan oraı biz stýdenttermen birigip karıkatýra daıyndadyq. Onyń birinde minberde sóılep turǵan adam beınelengen. Al bir top kisi tómende ony qoldap-qolpashtap tur. Bul jerde minberdegi ǵalym bolsa, tómende «Ǵylym jasasyn!» dep aıqaılap turǵan jýrnalıster. Ekinshi mysqyl sýrette qojaıynyna taǵzym etip turǵan bir qyzmetker salynǵan. Bul da ǵalymnyń aldyndaǵy jýrnalısterdi kórsetedi. Eýropa elderiniń birazynda osyndaı jaǵdaı oryn alyp otyr. Munyń bári ǵylymı jýrnalıstıkanyń maqsatyna saı kelmeıdi. Jýrnalıst birinshi kezekte alynǵan aqparattyń aq-qarasyn anyqtap, teksere bilýi qajet. ıAǵnı ol aqparat qandaı zertteý negizinde paıda bolǵanyn anyqtap baryp, qoǵamǵa usynǵany durys. Bul týrasynda men álemdik deńgeıdegi baspasózderge maqalalar jazyp, teleradıo habarlarda aıtyp júrmin. Sózdiń shyny kerek, muny bári birdeı jaqtyra bermeıdi...
- Álemde ǵylymı jýrnalıstıka jaqsy damyǵan el qaısy?
- Qazir álemniń kóp elinde ǵylymnyń damýyna úlken qarajat baǵyttalýda. Ásirese, Eýropa elderinde bul úrdisti anyq baı-qaýǵa bolady. Sózim jalań bolmas úshin aıta keteıin, ótken jyly Londonda DNK-ny zertteýge arnalǵan ǵylymı ortalyq ashyldy. Atalmysh ǵylymı mekemeni salýǵa 2 mlrd. fýnt sterlıng jumsaldy. Osydan-aq ǵylym salasyndaǵy qarjy aınalysyn kórýge bolady. Bul óz kezeginde ǵalymdardyń qoǵamdaǵy yqpalyn kúsheıtti. Joǵaryda aıtyp ótkenimdeı, jýrnalısterdiń ǵalymdarǵa tabynýynyń basty sebebi osynda jatyr. Al AQSh-taǵy meniń áriptesterim osyndaı túrli yqpaldan qorǵalǵan. Olarda táýelsiz ǵylymı jýrnalıstıka jaqsy damýda.
- Siz Qazaqstandaǵy jýrnalıstıkany qanshalyqty bilesiz?
- Óte mardymsyz deńgeıde, negizinen bizde oqyǵan stýdentter arqyly Qazaqstan men Orta Azııa elderindegi BAQ jóninde habarym bar. Táýelsiz jýrnalıstıka, ǵylymı jýrnalıstıka sizderde endi-endi damyp kele jatyr ǵoı. Eger ǵylymı jýrnalıst bolýǵa talpynysy bar jastar bolsa, men London qalalyq ýnıversıteti jýrnalıstıka fakýlte-tine oqýǵa shaqyrǵym keledi. Máselen, Reseıdegi farmatsevtıka, munaı salasyndaǵy kompanııalar demeýshilik tanytyp, ózde-rindegi jastardy bizde oqytýda. Bul baǵytta Qazaqstanmen de seriktes bolýǵa daıynbyz.
- Ǵylymı jýrnalıstıkany ıgerýge talpynyp júrgen jastarǵa qandaı keńes berer edińiz?
- Birinshi kezekte ǵylymı materıaldardy kópshilik túsinetindeı qarapaıym tilmen jáne anyq etip daıyndaýǵa mán berý kerek. Jýrnalıst árbir aqparatqa synı turǵydan qaraı bilýi tıis. Eger bir nárseden kúdiktenseńiz, jýrnalıstik zertteý júrgizgen jón. Sonyń nátıjesinde jalǵan aqparat taratýshylardy anyqtap, olardyń osyndaı áreketi úshin jaýap berýine qoljetkize alsańyz, onda ǵylymı jýrnalıstıkany ıgerý qıynǵa soqpaıdy...
M. Ótemisov atyndaǵy BQMÝ-dyń aǵa oqytýshysy, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Jánibek Allaıaruly «Bókeı han tarıhyndaǵy aqtańdaqtar» atty kólemdi maqalasynda Bókeı han men onyń uly Jáńgir hanǵa qatysty tarıhı derekterdi tilge tıek etedi.
Bókeı handyǵynyń tól tarıhymyzdan mańyzdy oryn alatynyna eshkimniń shúbá keltire almasy anyq. Edil men Jaıyq arasyndaǵy osy kıeli atameken talaı tuńǵyshtardy dúnıege ákelýimen de qundy.
Tarıhnama ne deıdi?
Bókeıdiń ata-tegi Qazaq handyǵynyń negizin salǵan Jánibek hannan bastaý alatyn han, sultandar áýletinen. Áıgili Ábil-qaıyr hannyń tuńǵysh uly Nuraly han shańyraǵynda dúnıege kelgen Bókeıdiń anasy da tóre tuqymynan. Ol jóninde Bókeı 1806 jyly 22 aqpanda áskerı mınıstr S. Vıazmıtınovke joldaǵan habarynda «Birge týǵan aǵaıyndy úsheýmizdiń ákemiz han, al sheshemiz han qyzynan taraıdy» dep, óz teginiń taza aqsúıekter áýletinen ekendigin alǵa tartady [Materıaly po ıstorıı Kazahskoı SSR (1785-1828 gg.). T. IV. Pod rýk. M. Vıatkına. - Moskva-Lenıngrad: Izd. AN SSSR, 1940. 268-b.]. Knıaz G. Volkonskııge jazǵan hatynda da Bókeı óziniń han men han qyzynan týǵandyǵyn aıtyp, ata-tegi boıynsha ózin aqsúıek sanaǵan.
Alaıda Bókeıdiń anasynyń naqty esimi ári qaı áýletten taraıtyny osy kúnge deıin qujattyq derektermen naqtylanǵan emes. Ótken ǵasyrdyń 60-70 jyldary Atyraý óńirinde ómir súrgen shejireshi Ybyraı Qorqytov Bókeıdi Nuraly hannyń úshinshi áıeli Aqqoltyqtan órbigen úsh uldyń ortanshysy degen. Bizdińshe, Bókeıdiń anasy Orta júzdegi tóreler tuqymynan bolýy múmkin. Sebebi, Bókeı, onyń inisi Shyǵaı esimderi Orta júzdegi Jádik áýletinen taraıtyn tórelerge tán. Ári babalarynyń esimderin óz balalaryna qaıtalap qoıý tóreler tarıhynda jıi kezdesedi.
Bókeı hannyń dúnıege kelgen ýaqyty jóninde de birizdilik joq. Búginde otandyq zertteýshilerdiń ıek artyp, taban tirer deregi 1901 jyly «Astrahanskıı lıstok» gazetinde jaryq kórgen zertteýshi I. Ivanovtyń eńbegi bolyp tabylady. Ol boıynsha 1811 jyly tómengi Oral shebinde Bókeımen júzdesken Orynbor kedeniniń dırektory sultannyń jasyn 60-tan asqan dep shamalaǵan. Osyny negizge alǵan I. Ivanov Bókeıdiń dúnıege kelýin XVIII ǵasyrdyń 40-jyldarynyń sońyna jatqyzady [Ivanov I. K stoletnemý ıýbıleıý Vnýtrenneı (Býkeevskoı) kırgız-kaısatskoı ordy // Istorııa Býkeevskogo hanstva. 1801-1852 gg.: Sb. dokýmentov ı materıalov. - Almaty: Daık-Press, 2002. 940-b.]. Osy derekke saı tarıhshy I. Erofeeva Bókeıdi shamamen 1748 nemese 1749 jyly týǵan dese, muraǵatshy B. Janaev 1749/1750 jyldardy topshylaıdy. Al Ó. Qajymǵalıev pikirinshe, Bókeı han 1757 jyly týǵan [Qajymǵalıev Ó. «Bókeı han tańdap qonǵan Naryn edi...» // Ana tili. - 2015. - 21-27 mamyr. - № 20. 9-b.].
Onyń ústine Bókeıdiń Nuraly hannyń neshinshi uly ekendigi de dál anyqtaldy deý qıyn. Tarıhshy J. Qasymbaevtyń anyqtaýynsha, Bókeı Nuralynyń tuńǵyshy [Kasymbaev J. Gosýdarstvennye deıatelı kazahskıh hanstv. XVIII - pervoı polovıny HІH vv. Jangır han (1801-1845 gg.). T.4. - Almaty: Nash Mır, 2001. 10-b.], A. Samıǵollaulynyń saralaýynsha, ekinshi uly [Samıǵollauly A. Qazaqtyń maqtanyshy // Prezıdent jáne halyq. - 2011. - 28 qańtar.], I. Ero-feevanyń esebinshe Esim, Piráli handardan, Qarataı sultannan keıingi tórtinshi uly [Erofeeva I. Vnýtrennıaıa, ılı Býkeevskaıa, Orda v pervoı polovıne HІH v.: ıstorııa ı ıstorıografııa // Istorııa Býkeevskogo hanstva. 1801-1852 gg.: Sb. dokýmentov ı materıalov. - Almaty: Daık-Press, 2002. 8-b.]. Jazýshy Ánes Saraı alǵashynda Bókeıdi Nuralynyń tuńǵyshy dep anyqtaǵanymen, [Saraı Á. Isataı-Mahambet tarıhy. Zertteý. - Almaty: Ólke, 1997. 9-b.], keıinnen «Bókeı - osy Nuralynyń kóp uldarynyń biri. Orynbor áskerı gýbernatory G. Volkonskıı ony han taǵaıyndaý tusyndaǵy minezdemesinde «sultandardyń úlkeni» dep kórsetken. Bul anyqtama - Nuralynyń tuńǵyshy degendik pe, joq, Nuraly uldarynyń kózi tirisiniń arasyndaǵy qazirgi úlkeni degeni me - anyq emes. Qaısybir jazbalar Bókeıdi Nuralynyń tuńǵyshy dep kórsetedi. V. Voskresenskıı Bókeıdi Nuralynyń kenjesi dep jazady. Olaı bolýy múmkin emes. Bókeıdiń Syǵaı degen týǵan inisi bolǵany jáne belgili. Bul másele áli de anyqtaı túsýdi qajet etedi» [Á. Saraı Eki tarlan. Isataı-Mahambet tarıhy týraly zertteý. - Almaty: Arys, 2003. 11-b.] degen toqtamǵa keldi.
Jalpy, Bókeıdiń qashan týǵandyǵyn, soǵan oraı Nuralynyń belinen órgen 40 uldyń neshinshisi ekendigin anyqtaý úshin hannyń ózge balalaryna toqtalý qajet. Orynbor, Máskeý muraǵatynyń qujattary Nuralynyń tuńǵyshy Esim, ekinshi uly Piráli ekenin dáleldeıdi. Nuraly uldarynyń esimderi orys derekterine 1750 jyldan bastap túsken. Óıtkeni buǵan deıin Ábilqaıyr han uldaryn amanatqa alyp kelgen Orynbor ákimshiligi osy kezden Nuraly uldaryn ala bastady. 1750 jyly Ábilqaıyr uly Ádildiń ornyna Orynborǵa amanatqa alynǵan Nuralynyń balasy Piráliniń bes jasta bolǵanyn A. Levshın, L. Meıer, V. Vıtevskıı, A. Dobrosmyslov sekildi orys zertteýshileri atap ótedi. Nuraly han 1751 jyly balasy Pirálini elge qaıtarýdy surap, ornyna Muhametálini (Mámbetáli) usynǵanymen, orys úkimeti sultannyń jastyǵyn, ıaǵnı úsh jasqa da tolmaǵanyn alǵa tartqan. Osyǵan baılanysty úkimet Nuralydan úlken uly Esimdi suraǵanymen, han oǵan kelispegen. Mine, osy amanat tóńiregindegi teketireste Nuraly uldarynyń úlkenderi aýyzǵa alynǵan.
Derekter ne deıdi?
Eger de joǵarydaǵy zertteýshiler aıtqandaı, Bókeı sultan 1748/1749 jyldary shamasynda dúnıege kelse, nelikten orys úkimeti ol jóninde únsiz qalǵan. Álde Nuraly han aınalasyn «bes saýsaqtaı» biletin Orynbor ulyqtarynyń han balalary týraly málimetteri bolmaǵan ba? Alaıda Orynbor muraǵatyndaǵy qujattarǵa tııanaqty zer salǵan adam olaı deı almaıdy. Óıtkeni 1750-1770 jyldary Nuraly uldaryn kezekpen Orynborǵa amanatqa alyp otyrǵan patsha úkimeti olar jónindegi aqparattardy árdaıym keńse jýrnaldaryna muqııat tirkep otyrǵan. Máselen, 1750 jyly Piráli, 1752 jyly Muhametáli, 1753 jyly Janaly, 1754 jyly Begáli, 1756 jyly Abylaı, 1757 jyly Berdáli, 1758 jyly Aıtóre, 1759 jyly Artyqqalı, 1760 jyly Bekǵalı, 1763 jyly Berdiǵalı, 1765 jyly Abylaı, 1767 jyly Begáli, 1768 jyly Orazǵalı, 1769 jyly Nádirǵalı sultandar amanat retinde Orynborǵa kelgen. Tarıhı derekterge súıensek, Nuraly uldary Esim 1744 jyly, Piráli 1745 jyly, Muhametáli 1748/1749 jyly shamasynda dúnıege kelgen. Búginde Esimniń basyna qoıylǵan qulpytas tabylyp, onda hannyń 1797 jyly 53 jasynda opat bolǵany jazylǵan [Q. Quttymuratuly Qulpytas syryn ashaıyq. - Oral: JK «ADIL PARASAT», 2014. 16-17 bb.].
Olaı bolsa, Nuralynyń tuńǵyshy Esim sultan 1744 jyly atasy Ábilqaıyr hannyń kózi tirisinde dúnıege kelgen. Nuraly hannyń orys úkimetinen ózine murager taǵaıyndaý máselesi boıynsha 1768 jyly naýryzda Kishi júzge kelgen ıA. Gýlıaev jazbasynda Esim 23 jasta, Piráli 22 jasta dep kórsetilgen [OrOMM. 3-q., 1-t., 88-is, 133-p.]. Oǵan qosa 1767-1768 jylǵy muraǵat qujattarynan Esim, Piráli, Muhametáli sultandardyń Kishi júzdiń ońtústiginde túrikmenge qarsy kúreste qol bastap júrgenin baıqaımyz. 1770 jyly kúzde Ábilqaıyr han nemereleri Piráli Nuralyuly túrikmenge, Súıikáli Aıshýaquly qaraqalpaqqa, Aǵym Ádiluly Hıýaǵa han saılandy [RISSM. 122-q., 122/2-t., 1769-1773, 19-is, 184, 189 pp.]. Al 1771 jylǵy «shańdy joryqqa» Nuraly han bes balasymen birge attandy. Ol 19 aqpanda óziniń Esim, Janaly, Arystan, Abylaı atty uldarymen joryqqa shyǵyp, Piráli sultanǵa shaqyrý jibergenin Reseıdegi uly Bekáli sultanǵa habarlaıdy. Bul týraly knıaz N. Ýrýsov ta 1771 jyly 16 sáýirde Astrahan gýbernatory N. Beketovke jazǵan raportynda aıtyp ótedi [OrOMM. 3-q., 1-t., 119-is, 389-p.]. «Qalmaq qashý» kezinde qazaq dalasyna kelgen kapıtan N. Rychkov 3 mamyr kúni Nuraly hanmen kezdesýin: «Han qalyń kilem ústinde, eki uly Esim jáne Piráli sultandardyń ortasynda otyr eken.
Esim sultan úlken bolǵandyqtan, oń jaǵynda otyrdy, ekinshisi, túrikmen hany bolǵanyna qaramastan, sol jaǵyna otyrypty» dep sıpattaıdy [Rychkov N. Dnevnye zapıskı pýteshestvııa v Kırgız-Kaısatskýıý step v 1771 g. - Sankt-Peterbýrg: Imperatorskoı Akademııa Naýk, 1772. 49-50 bb.].
Tarıhshy I. Erofeeva Nuralynyń uly Qarataı sultandy qalmaq tutqyny Rystan 1746/1747 jyly týǵan deıdi. Qarataı tarıhyn arnaıy zerttegen A. Rıazanov, A. Ahmet, Á. Muqtar syndy ǵalymdar osy áýlettiń urpaǵy Baqytjan Qarataevtyń qaldyrǵan málimetterine súıenip, Qarataıdy 1771 jyly týǵan, Bókeıdiń inisi dese, tarıhshylar A. Rıazanov, M. Vıatkın, J. Qasymbaevtar Qarataıdy Nuralynyń ekinshi uly dep jańsaqtyqqa jol bergen. Muraǵat qujattary men tóńkeriske deıingi orys avtorlarynyń eńbekteri Qarataıdyń jas jaǵynan Bókeıdiń aǵasy ekendigin aıǵaqtaıdy. Buǵan 1811 jyly 19 tamyzda Aıshýaq sultannyń Orynbor áskerı gýbernatory G. Volkonskııge jazǵan hatynda «úlken aǵasy (Qarataı - J. A.) handy (balasy Jantóre - J. A.) óltirdi, al kishisiniń (Bókeı - J. A.) han bolýdy qalaýy maǵan sonshalyqty jaǵymsyz» degen habary dálel bola alady [OrOMM. 6-q., 10-t., 716-is, 259-p.].
Kishi júz handaryn zertteýshi J. Qasymbaev «Han Aıshýak (1719-1810)» atty eńbeginde Aıshýaq hannyń 1810 jyly qaıtys bolǵanyn keltiredi. Al L. Meıer, A. Dobrosmyslov, I. Erofeevalar Aıshýaq hannyń 1811 jyly baqılyq bolǵanyn jazsa, A. Rıazanov, Á. Muqtar, A. Ahmet sekildi tarıhshylar 1812 jyly fánıden ozǵanyn alǵa tartady. Orynbor muraǵatynyń derekteri sońǵy pikirdi quptaıdy. Ol boıynsha Aıshýaq han 1812 jyly sáýirdiń sońynda dúnıe salǵan. Sonymen birge J. Qasymbaev, I. Erofeevalar Jantóre handy Aıshýaqtyń úlken uly dep, taǵy da jańsaqtyqqa jol beredi. Sebebi, 1768 jyly kóktemde Kishi júzge kelgen ıA. Gýlıaev Nuraly hannyń, Eraly sultannyń úlken uldarymen birge Aıshýaqtyń tuńǵyshy Súıikálini 16 jasta dep anyqtaǵan [OrOMM. 3-q., 1-t., 88-is, 133-p.]. Olaı bolsa, Aıshýaq shańyraǵyndaǵy alǵashqy ul bala 1751 jyly dúnıege kelgen Súıikáli edi. Osy áýlettiń urpaǵy Seıitjafar Asfendıaruly 1898 jyly 21 qazanda Tashkentte óz qolymen jazǵan ómirbaıanynda óziniń týǵan atasy Súıikáli sultandy Aıshýaq hannyń úlken uly dep kórsetedi [ÓROMM. 1-q., 27-t., 30-is. https://kungrad.com/history/doc/ avtobiog/]. Seıitjafar áıgili Sanjar Asfendııarovtyń ákesi ekendigin eskersek, Súıikáli sultan onyń tikeleı atasy: Sanjar - Seıitjafar - Asfendıar - Súıikáli - Aıshýaq - Ábilqaıyr.
Súıikáliniń inisi Jantóre han J. Qasymbaev, I. Erofeeva jazǵandaı 1759 jyly emes, 1760 jyly dúnıege kelgen. Buǵan Terekti aýdanynyń Shaǵataı aýyldyq okrýgine qarasty Qyzyljar aýylyndaǵy «Han zıratynan» tabylǵan Jantóre han basyndaǵy qulpytas dálel. Onda hannyń 1809 jyly 49 jasynda ómirden ozǵany oımyshtalǵan [Nurmanova A. Jantóre Aıshýaquly qulpytasy // DANAkaz. - 2015. - № 6-7 (20). 75-b.].
Saıyp kelgende, munyń barlyǵy ólkemizdegi han, sultandar tarıhyn saralaýda dáıekti derektermen baıypty baılam jasamaı turyp, tııanaqty túıin, tujyrymǵa erekshe kóńil bólýdi bildiredi. Máselen, I. Kazantsevtiń Qarataı sultandy 70 jastan asqan shaǵynda qaıtys boldy deýi [Kazantsev I. Opısanıe kırgız-kaısak. - SPb.: Tıpografııa Tovarışestva «Obşestvennaıa polza», 1867. 75-b.], Orynbor áskerı gýbernatory P. Essenniń 1825 jyly 2 jeltoqsanda Syrtqy ister mınıstri K. Nesselrodege joldaǵan habarynda Qarataıdy «óziniń óte qarttyǵyna qaramastan» [Materıaly po ıstorıı Kazahskoı SSR (1785-1828 gg.). T.IV. Pod rýk. M. Vıatkına. - Moskva-Lenıngrad: Izd. AN SSSR, 1940. 478-b.] dep sıpattaýy, sultannyń egde jasta ekendigin, ıaǵnı 1771 jyldan buryn týǵandyǵyn rastaı túsedi.
Atan hanym haqynda ne bilemiz?
Al 2011 jyly Bókeı han basyna turǵyzylǵan kelbetti kesene ishindegi jańa qulpytasta onyń 1747 jyly dúnıege kelgeni kórsetilgen. Astrahandyq aǵaıyndar burynǵy eski kesene janynda qulpytas bolǵanyn aıtady. Edil óńiriniń týmasy Látıfolla Qapashev Seıit babadaǵy Bókeı hannyń burynǵy kesenesi týraly: «Ol - tik buryshty (jobamen 40+5,7 m²) kúıdirilgen kirpishten qalanǵan qorshaý ishinde temir kúmbezdi kesene. Qorshaýdyń buryshtary tórt jaǵyna qaraıdy. Kesene qasynda sultan tańbasy bar qulpytas ornatylǵan. Arab áripterimen Nuraly hannyń balasy Bókeı aty jazylǵan, oǵan qosa 62 jasynda qaıtys boldy degen jazý bar» [L. Qapashev Qaıran da qaıran Edil jurt... // Ana tili. - 2008. - 25 jeltoqsan.- № 52 (941). 15-b.] - dep baıandaıdy.
Alaıda etnograf Serik Ájiǵalı Bókeı han kesenesine qashyq emes jerde jatqan sultan tańbasy bar qulpytastyń Bókeıdiń jubaıy Ǵatan hanymǵa arnalǵanyn anyqtady. Onda «Bókeı han Nuralyulynyń jubaıy hıjra boıynsha 1239 (1823/1824) jyly 52 jasynda Ǵatan hanym ofat boldy» degen jazý qashalǵan [Ajıgalı S. Arhıtektýra kochevnıkov - fenomen ıstorıı ı kýltýry Evrazıı (pamıatnıkı Aralo-Kaspııskogo regıona). - Almaty: Ǵylym, 2002. 169-b.]. Bul qulpytas búginde Bókeı han kesenesi janyndaǵy Atan hanymǵa arnalyp salynǵan keseneniń ishine qoıyldy. Shyn máninde, Atan hanym Bókeı hannyń ekinshi jubaıy, Jáńgir hannyń anasy edi. Jergilikti turǵyndardyń «Ǵatan» dep ataýy da hanymnyń durys nyspysyn kórsetedi. Ol arab qarpimen jazylǵan hanym esimindegi alǵashqy «aın» men «ǵaın» árpiniń ózara uqsas bolýyna oraı onyń qazaqsha oqylý kezinde ózgeriske ushyraýyna baılanysty edi. Al Tilekqabyl Boranǵalıuly, Ótepbergen Álimgereev sekildi jazýshylardyń hanym esiminiń durysy Áten bolýy kerek degen pikirimen kelisý qıyn. Sebebi, Atan hanymnyń ózi 1815 jyly 8 maýsymda Orynbor áskerı gýbernatory G. Volkonskııge joldaǵan arabsha túpnusqa hatynyń sońyna «han Bókeı Nuralyuly halaly hanym Atan Nuralıeva» dep qol qoıǵan [OrOMM. 6-q., 10-t., 1286-is, 8-p.]. Bul jazýdy qazaq tiline Qazbek Quttymuratuly tárjimalaǵan edi. Onyń ústine qııamet kúni mahshar alańynda azan shaqyrylǵan atymen shaqyrylatyn bolǵasyn qulpytasqa marqumnyń durys esimi jazylatyn. Tastaǵy tóre tańbasy Atannyń da ata-tegi aqsúıek, ıaǵnı han áýletinen shyqqanyn aıqyndap tur. Ólketanýshy Ó. Álimgereev «Keıbir derekterde ony Qarataı tuqymy dep kórsetedi» [Álimgereev Ó. Bókeı han. - Atyraý: «Atyraý-Aqparat» JShS, 2015. 235-b.] degenimen, ataqty Januzaq jyraý Jáńgir hanǵa arnaǵan tolǵaýynda:
Al Shyńǵys hannyń áýleti, Handar ótti han sońy, Han ulynyń kenjesi Patsha ıemniń ana soıyn surasań, Qarabaı hannyń násili [Shaıyr. Qurastyrǵan M. Іzimuly. - Almaty: Arys, 2002. 54-b.] - dep jyrǵa qosqan. Budan Jáńgir han anasy Atan hanymdy Qarabaı han tuqymynan taraıtynyn naqtylaı túsemiz. Jyraý keltirgen Qarabaı han - ólke tarıhynda ózindik orny bar tarıhı tulǵa. Ol - Bókeıdiń atasy ataq-ty Ábilqaıyr hannyń zamandasy Batyr sultannyń uly. Batyrdyń ózi áz Táýkeden keıingi qazaqtyń aǵa hany Qaıyp Husyraýulynyń balasy. Bular Qazaq handyǵynyń negizin qalaǵan Jánibek hannyń Jádik atty balasynan, al Ábilqaıyr áýleti Jánibek hannyń Súkáli (Sók, Óseke, Súıik) degen balasynan taraıdy. ıAǵnı eki áýlettiń arǵy tegi Jánibek hannan baryp qosylady. Qazaq aqsúıekterine tán qudandalyq dástúr bul áýlet arasynda XVІІІ ǵasyrdan bastalyp, odan ári óz jalǵasyn tapqan. Ábilqaıyr hannyń nemere qaryndasyna úılengen Batyr sultan oǵan kúıeý bala bolsa, Aıshýaq sultan Batyrdyń qyzyn qalyńdyq qylǵan. Nuraly hannyń qarsylyǵyna qaramastan anasy Bopaı hanym óziniń týǵan qyzyn Batyrdyń balasy Qarabaı sultanǵa uzatqan. Áýlet arasyndaǵy qudandalyq ilik-shatys tek osymen shektelmeı, keıin bókeılikte dástúrli túrde keń óris aldy. Bókeıdiń inileri Shyǵaı sultan Qarabaıdyń týǵan nemeresi Ifaq hanym Asanqyzyna [M. Jahatov Shyǵaı sultannyń zaıyby // Oral óńiri. - 2015. - 9 sáýir.] úılense, Meńdikereı sultannyń báıbishesi Ulpesh Qulman Qarabaevtyń qyzy. Al Jantóre han Aıshýaquly Qarabaıdyń Meńdi atty qyzyn alǵan. Orynbor musylmandary dinı basqarmasynyń tuńǵysh múftıi Muhamedjan Husaıynovtyń Qarabaı sultannyń Qarakóz degen qyzymen 1800 jyly 1 tamyzda Orynborda ótken neke qııý rásimine qazaq qoǵamynyń barlyq bıleýshileri qatysqan. Buǵan qosa M. Husaıynov túriktiń Anapa bekinisinen shyqqan Kárıma bıke Jumalyqyzyna úılenip, odan týǵan Fatıma totash Jáńgir hannyń jubaıy boldy. Bókeı hannyń úlken uly Táýke sultan Jibek Qarabaıqyzymen otbasyn qursa, Bókeıdiń Qazyna degen qyzyna Qarabaı nemeresi Bajaq Qasymuly úılengen.
Óziniń týǵan aǵasy Batyruly Qaıyp hannyń 1758 jyly Hıýadan ketýinen soń Qarabaı sultan tórt aıdaı ýaqyt Hıýanyń han taǵyna otyrǵan. Akademık V. Bartoldtyń zertteýinshe, Hıýada handyqqa otyrǵan Qaıyptyń inisi Abdolla, sondaı-aq túrikshe Qarabaı esimin ıelengen [Bartold V. K ıstorıı oroshenııa Týrkestana. - S.-Peterbýrg: Tıpografııa «Selskogo Vestnıka», 1914. 111-b.]. Qarabaıdyń han atanýy osymen baılanysty. Onyń Ábilqaıyr hannyń kenje qyzdarynyń birine (Aıdarhan hanym dep te aıtylady - J. A.) úılenip, Nuraly hanǵa kúıeý bala bolýy, ákesi Batyr han basqarǵan Álimuly rýlarynan Baıuly rýlaryna, ıaǵnı Nuraly han ulysyna kelýine yqpal etken. Bul jerde Qarabaı sultan sherkesh rýyn basqardy. El aýzynda saqtalǵan áńgimeler boıynsha, XVIII ǵasyrdyń ekinshi jartysynda sherkesh rýynyń starshyny Turmambet bıdiń qoldaýymen Qarabaı osy rýǵa han saılandy [Istorııa kırgızskıh sýltanskıh rodov // Astrahanskıe gýbernskıe vedomostı. - 1898. - №4. 3-b.]. Qarabaı sultan óz áýletimen (27 uly bolǵan) 1802 jyly Bókeıdiń sońynan ishki tarapqa bet bursa, keıin 1810 jyldyń basynda túpkilikti ótip, sol jyldyń jazynda ómirden ozdy. Bul jóninde Bókeı sultan 1810 jyly 11 tamyzda Orynbor komendanty polkovnık A. Tararykınge habarlaǵan. Almaty muraǵatyndaǵy osy qujatqa qaramastan tarıhshy I. Erofeeva sońǵy eńbeginde Qarabaıdyń qaıtys bolýyn negizsiz 1822 jyldan keıin dep kórsetedi. Búginde ózderin «Qarabaı tóremiz» deıtin urpaqtary babalary taban tiregen bókeılikte, Qaztalov aýdanynda ómir súrýde.
Jáńgir han qaı jyly týǵan?
Qarabaı tuqymy Atan hanymnan dúnıege kelgen Jáńgir Bókeıulynyń týǵan jyly týraly da biryńǵaı pikir joq. 1826 jyly qazan aıynda Jáńgirdi kórgen Qazan ýnıversıtetiniń professory Fýkstiń sózinshe, han 24 jasta bolǵan. 1834 jyly hanǵa bar-ǵan Gebel sol kezde Jáńgirdiń 30 jas shamasynda bolǵanyn aıtady. 1837 jyly Ordada bolǵan Kazantsev handy 40 jas shamasynda dep anyqtaǵan. Hanykov pikirinshe, Jáńgir nemere aǵasy Shyǵaıdyń 1822 jyldyń sońynda ózine taqqan jalasynan aqtala otyryp, óziniń kámelettik jasqa jetkendigin alǵa tartyp, Ordany basqarýǵa ruqsat suraǵan. Osy derekterdi jan-jaqty saralaǵan zertteýshi I. Ivanov han zamandastarynyń málimetteri 1815 jyly shilde aıynda Jáńgirdi 14 jasta degen anasy Atan hanymnyń málimetimen aıtarlyqtaı sáıkes kelmeıtinin aıtyp, Bókeı hannyń uly Jáńgirdiń týǵan ýaqytyn naqty anyqtaý qıyn dep jazdy [Ivanov I. Djanger, han vnýtrenneı Kırgızskoı ordy. - Astrahan, 1895. V sb. Býkeevskoı Orde 200 let. Knıga 2. - Almaty: «Ólke», 2001. 8-9 bb.]. Táýelsizdik jyldary da Jáńgir han tarıhyna qalam tartqan tarıhshylar ortaq pikirge kele almady. «Jangır han (1801-1845 gg.)» atty eńbeginde tarıhshy J. Qasymbaev 1801 jy-ly týǵandyǵyn jazsa, B. Janaev 1803/1804 jyly, I. Erofeeva 1804 jyly dúnıege kelgen deıdi. Búginde basyna qoıylǵan qulpytastaǵy arabsha jazýdy oqyp, taldaǵan Jańaqala aýdandyq meshitiniń ımamy Muratbek qajy Jahatov 1845 jyly 11 tamyzda 42 jasynda fánıden ozǵan Jáńgir hannyń 1803 jyly dúnıege kelgenin anyqtap berdi [T. Kenjeǵalıev Qulpytastyń qupııasy // Alash aınasy. - 2012. - 21 sáýir. - №68 (750). 5-b.]. Muny muraǵat derekteri de qýattaıdy. 1837 jyly 3 sáýirdegi qyzmettik tiziminde Jáńgir han 34 jasta delingen. Al kelesi 1843 jyly 31 qańtardaǵy qyzmeti týraly jazbada 39 jasta dep berilýiniń ózi durys bolatyn [QROMM. 4-q., 1-t., 1607-is, 6-p.,; 78-q., 4-t., 178-is, 131-p.]. Sebebi, ol kezde qazaqtar jyl basy naýryz aıynan soń ózderine bir jas qosatyn. Eger naýryzdan keıin surasa, han ózin 40 jastamyn dep kórseter edi. I. Kazantsevtiń anyqtaýynsha, Jáńgir han 1845 jyly 11 tamyzda keshki saǵat 6 ½ shamasynda 42 jasynda Torǵyn boıyndaǵy jaz jaılaýynda júıke qyzbasynan baqılyq bolǵan [Kazantsev I. Opısanıe kırgız-kaısak. - SPb.: Tıpografııa Tovarışestva «Obşestvennaıa polza», 1867. 220-b.]. Osyǵan oraı aldaǵy ýaqytta Jáńgir han 1803-1845 jyldary ómir súrdi degen toqtamǵa kelý kerek. Al Jáńgirdiń ákesi Bókeıdiń basyna ornatyl-ǵan qulpytastyń búginge jetpeýi hannyń 1815 jyly neshe jasynda ómirden ozǵanyn jáne naqty qaı jyly týǵanyn anyqtaýǵa múmkindik bermeı otyr. Mine, sondyqtan da qolymyzda qandaı da bir qujattyq derektiń bolmaýyna baılanysty Bókeıdiń týǵan jylyn tuspaldap aıtýǵa asyǵystyq jasamaǵan jón. Sebebi keleshekte muraǵat qujattary arasynan ol jaıly málimetterdiń tabylýy ǵajap emes. Onyń ústine Á. Saraı, Ó. Álimgereev sekildi jazýshylar Bókeı hannyń shıki sýdan juǵatyn bósir dertine shaldyǵyp, sanaýly kún ǵana aýyryp, kóz jumǵanyn jazady. Bul arada Bókeı han ólimin Orynbor áskerı gýbernatory G. Volkonskııge habarlaǵan Astrahan kazak polkiniń komandıri V. Skvortsovtyń 1815 jyly 26 mamyrdaǵy raportynda kelti-rilgen «býdýchı oderjım vodıanoıý boleznıý» degen sózi negizge alynǵan [OrOMM. 6-q., 10-t., 1286-is, 1-p.]. Shyn máninde, bósir aýrýynyń oryssha maǵynasy askarıdoz bolsa, «vodıanaıa bolezn (vodıanka)» degen aýrýdyń qazaq tilindegi aýdarmasy shemen dep berilgen. Shemen - denege uıyma suıyqtyq, ıaǵnı sarysý paıda bolýdan bolatyn aýrý. Anyqtamasyn keltirsek, shemen - qan men lımfa suıyǵynyń qalyptan tys kóp bólinip, aǵza tinine qaıta sińýiniń nasharlaýynan teri asty maı qabattaryna, tinderge, býynǵa, organdarǵa suıyqtyqtyń (transsýdattyń) jınalýy [https://kk.wikipedia.org/wiki/Shemen]. Sondyqtan Bókeı han denege sarysý jınalýdan paıda bolatyn shemen aýrýynan dúnıeden ozǵan.
Tobyqtaı túıin
«Túıindep aıtqanda, bul Bókeı han tarıhyndaǵy tańdaqtardyń basy ǵana. Óıtkeni onyń ómiri men qyzmetine tereńirek úńile túsken saıyn ashylmaǵan aqtańdaq better aldyńnan shyǵa beredi. Munyń ózi «Halqyna sheker shaınatyp, bal ishkizgen» Bókeı han bitim-bolmysynyń búginge deıin arnaıy zerttelmeýimen baılanysty. El jadynda saýatty, aqyldy, ustamdy adam keıpinde ádiptelgen, qanshama jerdi keıingi urpaǵyna amanattap qaldyrǵan, óz qarjysyna Astrahannan astyq pen túrli jarma aldyrtyp, halqyna taratqan, zamanynda «Baılarǵa quba jaılatqan, Jarlyǵa myńdap jylqy aıdatqan», ıaǵnı jurtynyń mereıine bólengen Bókeı hannyń el aldyndaǵy eńbegin búgingi urpaqtyń tolyq tanyp, odan taǵylym alýy úshin áli de aıtylmaı hám ashylmaı jatqan tustaryna sáýle júgirtip, keńirek nasıhattaý qajet», deıdi avtor.
«Úırengenniń isi alǵa basady» (Bolat Esqalıev) atty aqparatta Syrym aýdanynyń ákimi Abat Shynybekov bastaǵan óńirdiń shaǵyn bıznes ókilderi Aqjaıyq aýdanynda bolǵany arqaý etilgen.
Bir-biriniń kásipkerlik kókjıegindegi tirligimen tanysyp, tájirıbe almasýdy kózdegen bul júzdesý delegatsııanyń Aqjaıyq aýdanynyń ákimi Ádil Jolamanovpen birge jol boıyndaǵy servıster keshenderimen, aty alysqa málim Jańabulaq aýyldyq okrýgine qarasty «Jámıǵa» sharýa qojalyǵymen tanysýdan bastaldy. Sondaı-aq Chapaev mańynda turǵyzylǵan, jobalyq quny 560 mln. teńge bolatyn, qýaty táýligine 50 bas sıyr etin óńdeıtin «Batys-Nyq» JShS kesheninde, qoı júnin bastapqy óńdeý tsehynda kezdesýler ótti.
Budan soń eki aýdan ókilderi dóńgelek ústelde bas qosty. Aqjaıyq aýdany ákimi Ádil Jolamanov syrymdyqtardy úlken aýdannyń ekonomıkalyq-áleýmettik tynysymen tanystyrdy. Aıtalyq, jyldyń ótken kezeńinde-aq 278 jańa jumys orny ashyldy, bul eń aldymen kásipkerlikti barynsha órkendetýdiń arqasynda múmkin bolǵan. Aýyl sharýashylyǵy qurylymdaryna beriletin nesıege 27 sýbekti qatysyp, 382 mln. teńge kóleminde qarjylandyrylǵan. «Bıznestiń jol kartasy - 2020», «Jumyspen qamtý jol kartasy - 2020» baǵdarlamalaryn tıisti bólim, uıymdar mamandary keńinen nasıhattaýda.
Ádil Taýfıquly óńir aýdandaryndaǵy kásipkerliktiń damýynan aqjaıyqtyqtardyń úıreneri de az emes ekenin, syrymdyqtardyń elge málim ilgeri isterin atap ótti. Sondyqtan olarmen qarym-qatysty nyǵaıtý basty nazarda ustalyp otyrǵanyn baıandady.
Abat Shynybekov óz sózinde kórshiles aýdandardyń osyndaı baılanysy tek berekeli nátıjelerge negiz qalaıtynyn, mal, baqsha sharýashylyqtarynda jáne jol boıyndaǵy servıske baılanysty aqjaıyqtyqtardan tájirıbe alýdyń zor mańyzdylyǵyn atap kórsetti.
Eki aýdannyń kásip ıeleri bir-birimen yntymaqtastyqqa, qajet bolsa kómekke daıyn ekendikteri jaıynda oı-paıymdaryn ortaǵa saldy. Olar keıbir túıitkildi máseleler boıynsha da pikir almasty.
Osydan soń Syrym aýdanyndaǵy Qadyr Myrza Áli atyndaǵy orta mektep pen Aqjaıyq aýdanyndaǵy Juban Moldaǵalıev atyndaǵy orta mektep arasyndaǵy yntymaqtastyq týraly memorandýmǵa qol qoıyldy. Bul atalǵan kórshiles bilim uıalary burynnan-aq bir-birimen jaqsy qarymqatysty jolǵa qoıǵan. Endi mundaı baılanys odan ári tereńdeı túsip, jas urpaqtyń jarqyn taǵdyry úshin tyń ister qolǵa alynbaqshy. Sondaı-aq aqjaıyqtyq «Balaýsa» sharýa qojalyǵy men sýpermarkette aýyl sharýashylyǵy ónimderi saýdasymen shuǵyldanatyn syrymdyq jeke kásipker Mels Saparov arasyndaǵy memorandýmǵa qol qoıyldy. Nurlan Jumashev basqaratyn «Balaýsa» sharýa qojalyǵy - baqsha ósirýden baı tájirıbe jınaqtaǵan ujym.
«Jańa karta qylmystyń aldyn almaq» (Aıymgúl Tóleýǵalı) - bul materıal óńirdegi quqyqbuzýshylyqtyń aldyn alýǵa arnalǵan jıyn jóninde habarlaǵan.
«Jýyrda oblys ákiminiń birinshi orynbasary Arman Óteǵulovtyń tóraǵalyǵymen, oblys ákimdigi janyndaǵy quqyqbuzýshylyqtyń aldyn alý jónindegi vedomstvoaralyq keńestiń kezekti jıyny ótti. Keńeske aýdan ákimderi onlaın rejımde qatysty», delingen onda.
BQO ІІD jergilikti polıtsııa qyzmetiniń basshysy Manarbek Ǵabdýllın óńirdegi qylmystyq jaǵdaı men onyń aldyn alý amaldary týraly baıandady.
- Beınebaqylaý qondyrǵylarynyń arqasynda bıyl 51 qylmystyń izi sýymaı ashylyp, 7252 quqyqbuzýshylyq anyqtaldy. Sonyń 1908-si - kóshe qylmysy. Oblys ortalyǵynda toǵyz turaqty, bes kóshpeli polıtsııa beketi jumys isteıdi. Ótken jylmen salystyrǵanda qylmystyq jaǵdaı 2,2 paıyzǵa (1062-den 1039-ǵa) tómendedi. Sonymen qatar byltyr toǵyz qorqytyp-úrkitý jáne alty zorlyq-zombylyq áreketteri tirkelgen bolsa, bıyl olardyń birde-biri tirkelmedi. Áıtse de qoǵamdyq oryndardaǵy qylmystyń sany 1,5 paıyzǵa kóterildi. Qaraqshylyq eki esege (6-dan 12-ge) ósip tur. Qaraqshylyq áreketter kóbinese polıtseı qyzmeti qamtylmaǵan jerlerde oryn alady. Bórli, Bókeı ordasy, Qaztalov, Tasqala, Terekti aýdandarynda kóshe qylmysy órship tur. Al Zelenov aýdanynda qylmys deńgeıi tómen. Qylmystyń aldyn alý maqsatynda oblystyq bıýdjetten 3 mln. 500 myń teńge kóleminde qarajat bólindi. Degenmen keıbir aýdandarda jumystar durys jolǵa qoıylmaǵan, - dedi Manarbek Serikqalıuly.
Budan soń polıtsııa qyzmetiniń basshysy qoǵamda «múldem tózbeýshilik» qaǵıdatyn qalyptastyrý maqsatynda birlesken jumys tıimdiligin arttyrý jáne máselelerdi sheshý boıynsha jergilikti atqarýshy organdardyń birlesken is-qımyly týraly baıandady. Jyl basynan beri 31523 ákimshilik quqyqbuzýshylyq tirkelgen. Naqty quqyqbuzýshylyqtar boıynsha mysaldar keltirgen M. Ǵabdýllın kámelettik jasqa tolmaǵan jetkinshekterdiń quqyǵy týraly da baıandady. Sonyń ishinde jasóspirimderdiń ata-anasynyń baqy-laýynsyz turǵyn úılerden tys jerlerde júrýiniń nátıjesinde túrli qylmyskerlerdiń qurbanyna aınalatynyn aıtty.
- Alǵashqy jartyjyldyq boıynsha jasóspirimderdiń ata-anasynyń qaraýynsyz túngi ýaqytta kóshede júrgeni úshin 829 hattama toltyryldy. Kámeletke tolmaǵan jastardyń túngi saýyq kóterý oryndarynda júrgeni úshin eki hattama toltyrylǵan. Elbasy N. Nazarbaev árbir azamatty tipti eń tómen deńgeıli quqyqbuzýshylyqqa nemquraıly qaramaýǵa, ishki quqyqtyq mádenıetti tárbıelep, qoǵamdyq minez-qulyq talaptaryn oryndaýǵa shaqyrdy. Qazaqstanda tynysh jáne qaýipsiz ómir súrý jaǵdaıyn jasaý úshin barlyq azamattar óz úlesterin qosyp, atsalysýy tıis, - dedi polkovnık Ǵabdýllın.
Sonymen qatar Manarbek Serikqalıuly Іshki ister organdary, onyń ishinde jergilikti polıtsııa qyzmetkerleriniń QR Prezıdentiniń 2015 jylǵy 29 jeltoqsanyndaǵy №153 Jarlyǵymen bekitilgen «QR memlekettik qyzmetshileriniń Ádep kodeksin (Memlekettik qyzmetshilerdiń qyzmettik ádep qaǵıdalary) saqtaýy» týraly baıandady.
- Aǵymdaǵy jyldyń alǵashqy jartyjyldyǵynda oblystyq ІІD jergilikti polıtsııa qyzmetkerleriniń jumysyna baılanysty turǵyndardan 21 ótinish túsken. Sonyń ishinde 8-i negizdi bolyp tabylady. Qyzmetkerlerge qatysty tártiptik jaza qoldanylyp, ekeýi qyzmetinen bosatyldy. Azamattardan eń kóp túsetin shaǵym olardyń aldyn ala bergen aryzdary boıynsha is júrgizý sheshimderimen kelispeýshiligimen baılanysty. Jasóspirimder isin qaraýda QR memlekettik qyzmetshileriniń Ádep kodeksin buzǵany úshin ınspektsııa qyzmetkeri jumystan qýyldy, - dedi M. Ǵabdýllın.
Halyqpen tyǵyz baılanys ornatý maqsatynda jergilikti polıtsııa qyzmetiniń basshysy aýyldyq aımaqtarǵa shyǵyp júr. Alty aıda 80 azamat M. Ǵabdýllınniń qabyldaýynda bolǵan. Atalmysh is-sharalar turaqty túrde ótkizilip turmaq.
Bas prokýratýranyń Quqyqtyq statıstıka jáne arnaıy esepke alý komıtetiniń oblystyq basqarmasynyń basshysy Jannat Nurmaǵambetova búginde quqyqbuzýshylyqtyń aldyn alýdyń tıimdi júıesi qurylǵandyǵy jóninde aıtty.
- Jyl basynan beri «Qylmystyq karta» negizinde «Qylmystyq quqyqbuzýshylyq kartasy» qurastyryldy. Ol jerge qylmystyq quqyqbuzýshylyqtar, sotqa deıingi tekseristiń biryńǵaı tizimi engizilgen. Ol aldyn alý sharalarynyń naqty baǵytyn anyqtaýǵa múmkindik beredi. Bórli aýdany, Aqsaı qalasy boıynsha júrgizilgen taldaýlar boıynsha buzaqylyqtyń 6,6 paıyzǵa, al urlyqtyń 4 paıyzǵa kóbeıgeni belgili bolyp otyr. Atalmysh kartany saraptaı otyryp, Aqsaı qalasyndaǵy Syrym Datuly kóshesiniń boıyndaǵy 31 mekenjaı aýmaǵynda bir kúnde úsh qylmystyń oryn alǵandyǵyn anyqtadyq. Sol boıynsha beınebaqylaý qondyrǵysyn ornatý jóninde usynys túsirdik. Ol ınternet portal arqyly qylmystyq ahýaldy qadaǵalap, aldyn alý jumystaryn uıymdastyrýǵa múmkindik beredi, - deıdi Jannat Jondalaıqyzy.
Onyń aıtýy boıynsha, ótken oqý jylynda №1 keshki mektepte alty fakti tirkelgen. №13, 40 mektepterde jáne QazIITÝ. BQITÝ, pedagogıkalyq jáne qalalyq №4 kolledjderdiń árbireýinde úsh qylmystyq jaǵdaı tirkelgen.
Jalpy oblys boıynsha jasóspirimder arasynda 91 qylmystyq is oryn alǵan.
- «Narkotıkalyq qylmys kartasy» kez kelgen aımaqtaǵy nashaqorlyq qylmysty qadaǵalaýǵa múmkindik beredi. Komıtettiń múmkindikteri men onyń qyzmeti týraly halyqty neǵurlym keńinen aqparattandyrý úshin Facebook, Twitter, VKontakte áleýmettik jelilerinde arnaıy paraqshalar ashtyq. Azamattar bul paraqshalarǵa óz pikirlerin jazyp, onymen bólise alady, - dedi Jannat Nurmaǵambetova.
Keńesti qorytyndylaǵan oblys ákiminiń birinshi orynbasary Arman Óteǵulov qoǵamdyq oryndardaǵy tártipbuzýshylyqtarǵa baılanysty qatań sharalar alý, tıisti aıyppuldardy óndirý máselesine erekshe kóńil bólýdi tapsyrdy. Óıtkeni 2010-2014 jyldar aralyǵynda tıisti hattamalar boıynsha 122 mln. teńgedeı aıyppul aıaqsyz qalǵan. Al bıylǵy jyldyń alty aıynda 19 myńnan astam qaýlyǵa sáıkes 214 mln. teńge kóleminde aıyppul salynǵan. Qazirgi tańda tek 111 qaýly boıynsha tıisti tul-ǵalar ákimshilik jaýapkershilikke tartylǵan.
- Taza kóshe, qaýipsiz aýla sharalary turǵyndardyń tynyshtyǵy úshin asa qajet. Bul jumysty tek Oral qalasynda ǵana emes, aýdandarda da jolǵa qoıý kerek. «Qylmystylyq kartasyn» jasaqtaýda da salǵyrttyq tanytpaı, máseleni sheshý kerek. Búgingi keńes qorytyndysy boıynsha aýdan basshylaryna osy baǵyttaǵy jumystardy shıratýdy tapsyramyn, - dedi oblys ákiminiń orynbasary Arman Kárimuly.
Gazettiń 6 tamyz kúngi sanynda jarııalanǵan «Medıatsııa ınstıtýttaryn damytý - assambleıa qyzmetiniń jańa baǵyty» (Nurtas Nabıollauly) degen aqparatta Medıatsııa kúnine arnalǵan shara qamtylǵan.
«Medıatsııa kúni» respýblıkalyq aktsııasy aıasynda «Medıatsııa ınstıtýtynyń damýy» atty forým ótti. Qalamyzdaǵy Dostyq úıinde ótken sharaǵa oblys ákiminiń orynbasary Marat Toqjanov qatysty», delingen onda.
Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Jarlyǵymen bekitilgen Qazaqstan halqy assambleıasynyń 2025 jylǵa deıingi damý tujyrymdamasyna sáıkes Qazaqstan halqy assambleıasy qyzmetiniń jańa baǵyttarynyń biri eldegi medıatsııa ınstıtýttaryn damytý bolyp tabylady. Aǵymdaǵy jyldyń 30 maýsymynda Qazaqstan halqy assambleıasy men Qazaqstan Respýblıkasynyń Joǵarǵy soty elimizde medıatsııa ınstıtýtyn damytý jaıly memorandýmǵa, sonymen qatar memorandýmdy júzege asyrý boıynsha is-qımyl josparyna qol qoıdy. Biz búgin Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti ákimshiliginiń tapsyrmasyn oryndaý maqsatynda Qazaqstan halqy assambleıasy aıasynda barlyq aýdandarda, aýyldyq okrýgterde jáne iri kásiporyndarda «Medıatsııa kúni» respýblıkalyq aktsııasyn ótkizip otyrmyz. Ondaǵy maqsat - medıatsııa ınstıtýttaryn Qazaqstan halqy assambleıasy jumysynyń negizgi baǵyttarynyń biri retinde qarastyra otyryp, ony shıelenister men daýlardy sheshýdiń ádisi retinde nasıhattaý, kelispeýshilik pen daýlardy sheshýdegi tabystyrý protsedýralarynyń tıimdiligin túsindirý bolyp tabylady, - dedi oblys ákiminiń orynbasary Marat Toqjanov jıyndy ashqan kirispe sózinde.
Forýmda oblystyq sottyń tóraǵasy Bek Ámetov, Qazaqstan halqy assambleıasy oblystyq fılıaly tóraǵasynyń orynbasary, hatshylyq meńgerýshisi Ǵaısa Qapaqov, kásibı medıator Darhan Qabıev daýly máselelerdi sheshýdegi, beıbitshilik pen kelisimdi saqtaýdaǵy medıatsııanyń mańyzy jaıynda baıandamalar jasady.
- Medıatsııa ǵasyrlar boıy beıbitshilik pen kelisimdi ornyqtyrý maqsatynda qoldanylǵany málim. Búgingi tańda, búkilálem-dik tájirıbe medıatsııanyń iri bıznesterden bastap, otbasylyq daý-janjaldarda, úı sharýashylyǵyna baılanysty dúnıeni bólisý máselelerinde qoldanylatynyn dáleldeıdi. Halyqaralyq sanaqqa júginetin bolsaq, medıatsııa arqyly búkil kelispeýshilikterdiń 30-40 paıyzy qaralsa, onyń 85 paıyzy oıdaǵydaı nátıjege ıe bolady. Medıatsııa dostyq qarym-qatynastardy saqtap qalýmen qatar abyroıǵa kir keltirmeýge múmkindik beretini sózsiz. Batys Qazaqstan oblysy Qazaqstan halqy assambleıasynyń Dostyq úıleriniń bazasynda, selolyq ákimdikter janynda medıatsııa kabınetteri ashylyp, birqatar jumystar qolǵa alyndy. Bul baǵytta alda atqarylar ister kóp. Sol josparlanǵan jumystardyń pármendiligin arttyrý - búgingi kezdesýdiń basty maqsaty, - dedi Ǵaısa Hamıdollauly óz baıandamasynda.
Shara barysynda «Tatýlas» medıatsııa ortalyǵynyń kásibı medıatory Darhan Habıev, Batys Qazaqstan oblysynyń ádilet departamenti bastyǵynyń orynbasary Hamıdolla Qusdáýletov, «Medıatsııa damytý ortalyǵy» respýblıkalyq qoǵamdyq birlestiginiń Batys Qazaqstan oblysy boıynsha ókildiginiń dırektory, kásibı medıator Qatıra Qulmaǵambetova medıatsııa salasyndaǵy belsendi jumystary úshin oblys ákiminiń alǵyshatymen marapattaldy.
Atalmysh aktsııa aıasynda qalamyzdaǵy Dostyq úıinde, «Batys sý arnasy» AQ-da, sondaı-aq aýdandarda, aýyldyq okrýg ákimdikterinde barlyǵy 144 medıatsııa kabıneti jumys jasady. Onda turǵyndar ózderine qajetti quqyqtyq máseleler boıynsha keńes aldy.
«ÚEU-nyń qyzmet aıasy keńeımek» (A.Ótebáli) - bul aqparatta oblystyq jumyspen qamtýdy úılestirý jáne áleýmettik baǵdarlamalar basqarmasynyń uıymdastyrýymen ótken «Memlekettik jáne memlekettik emes sektorda arnaýly áleýmettik qyzmet kórsetý júıesin damytý» atty semınar-keńes jóninde habardar etilgen.
Buǵan qala jáne aýdandar ákimderiniń orynbasarlary, qalalyq, aýdandyq jumyspen qamtý jáne áleýmettik baǵdarlamalar bóliminiń basshylary, úıde áleýmettik qyzmet kórsetý bólimshesiniń mamandary, úkimettik emes uıymdar jáne BAQ ókilderi qatysqan.
Semınar jumysyn oblystyq jumyspen qamtýdy úılestirý jáne áleýmettik baǵdarlamalar basqarmasy basshysynyń orynbasary Dildásh Isqaqova júrgizdi.
- Qazirgi tańda QR «Arnaýly áleýmettik qyzmetter týraly» zańyna sáıkes elimizde áleýmettik qyzmetter júıesine reformalaý júrgizilýde. Memlekettik, jeke jáne úkimettik emes sektorlarda statsıonar, jartylaı statsıonar jaǵdaıynda jáne úıden áleýmettik qyzmet kórsetý, belgili turaǵy joq tulǵalarǵa arnaýly áleýmettik qyzmet kórsetý standarttary kezeń-kezeńimen engizilýde. Arnaýly áleýmettik qyzmet kórsetýdiń jańa, balamaly nysany - úkimettik emes uıymdarda (budan ári ÚEU-da) arnaýly áleýmettik qyzmet kórsetý bolyp tabylady. Bizdiń basqarmada 2010 jyldan bastap memlekettik áleýmettik tapsyrys sheńberinde úkimettik emes uıymdarda arnaýly áleýmettik qyzmet boıynsha satyp alý ótkizilip keledi. Búgingi kúni Oral qalasy boıynsha Batys Qazaqstan oblystyq múgedek balalardyń «Báıterek» qoǵamdyq birlestigi psıhonevrologııalyq aýrýy bar 20 balany, Syrym aýdany boıynsha «Nur shýaǵy» qoǵamdyq birlestigi psıhonevrologııalyq aýrýy bar 10 balany jartylaı statsıonarlyq jaǵdaıda arnaýly áleýmettik qyzmetpen qamtyp otyr. Osy semınar-keńes arnaýly áleýmettik qyzmet kórsetýge úkimettik emes uıymdardy tartý maqsatynda ótkizilip otyr, - dedi ol óz sózinde.
Budan keıin sóılegen atalmysh basqarmanyń medıtsınalyq-áleýmettik mekemelerdiń jumysyn úılestirý bóliminiń basshysy E. Dospaev ıntegratsııalyq arnaýly áleýmettik qyzmet kórsetýdiń júıesin damytý baǵytyndaǵy jumystardyń sapasyn arttyrý týraly baıandady.
Zańǵa sáıkes jetimdik jaǵdaıyna baılanysty ata-ananyń qamqorlyǵynsyz qalǵandar, qadaǵalaýsyz qalǵan kámeletke tolmaǵandar, onyń ishinde devıanttyq minez-qulyq ıeleri, erekshe rejimde ustaıtyn bilim berý uıymdaryndaǵy kámeletke tolmaǵan balalar, týǵannan bastap psıhofızıkalyq damý múmkindikteri shektelgen úsh jasqa deıingi balalar, dene nemese aqyl-oı múmkindikterine baılanysty aǵza qyzmetteri turaqty buzylǵan jandar, áleýmettik máni bar aýrýlardyń jáne aınalasyndaǵylarǵa qaýip tóndiretin aýrýlardyń saldarynan tynys-tirshiligi shektelgen adamdar, jasynyń egde tartýyna baılanysty, aýrýy jáne (nemese) múgedektigi saldarynan ózine-ózi kútim jasaı almaıtyndar, áleýmettik beıimsiz-dikke jáne áleýmettik deprıvatsııaǵa ákep soqtyrǵan qatygezdik jaǵdaıyndaǵy adamdar, baspanasyzdyq (belgili bir turǵylyqty jeri joq adamdar), bas bostandyǵynan aıyrý oryndarynan bosaǵandar, qylmystyq-atqarý ınspektsııasy probatsııa qyzmetiniń esebinde bolý negizderi boıynsha ómirlik qıyn jaǵdaıda qalǵandar arnaýly áleýmettik qyzmetke muqtaj bolyp tanylady. Arnaýly áleýmettik kómek psıhonevrologııalyq aýytqýlary bar múgedek balalarǵa, tirek-qımyl apparaty buzylǵan múgedek balalarǵa, psıhonevrologııalyq aýrýlary bar 18 jastan asqan múgedekterge, birinshi, ekinshi toptaǵy múgedekterge jáne egde jasyna baılanysty ózine qyzmet kórsetýge múmkindigi joq adamdarǵa kórsetiledi. Arnaýly áleýmettik qyzmetke muqtaj ómirlik qıyn jaǵdaıda júrgen adam turǵylyqty jeri bo-ıynsha joǵaryda atalǵan standartta kórsetilgen qujattarmen jergilikti atqarýshy organǵa júginedi.
Búginde oblys boıynsha toǵyz medıtsınalyq-áleýmettik mekeme jumys jasaıdy. Olar statsıonarlyq úlgidegi segiz medıtsınalyq-áleýmettik mekeme jáne jartylaı statsıonarlyq úlgidegi «Shapaǵat» balalardyń kúndiz bolýyna arnalǵan medıtsınalyq-áleýmettik mekemesi. Sonymen qatar oblysta 33 úıde áleýmettik qyzmet kórsetý bólimsheleri, belgili turaǵy joqtarǵa arnalǵan áleý-mettik beıimdeý ortalyǵy jáne úkimettik emes uıymdar arqyly muqtaj tulǵalarǵa arnaýly áleýmettik qyzmet kórsetiledi, - degen E. Dospaevtyń sózin oblystyq ishki saıasat basqarmasy saıası partııalarmen jáne ÚEU-men jumys bóliminiń bas mamany E. Rahmatýllın odan ári jalǵastyrdy. Onyń sózinshe, Ult josparynyń 97-qadamyn júzege asyrý barysynda QR Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń quzyretindegi ÚEU salalary boıynsha memlekettik-áleýmettik tapsyrystardy iske asyrý monıtorıngisin jáne áleýmettik tapsyrystardy qalyptastyratyn taqyryp jobalar, ataýlar nemese lot-ataýlardy ÚEU-ǵa nemese ekinshi sektorlarǵa berý qarastyrylýda.
- Joǵaryda atalǵan memlekettik fýnktsııalar ÚEU-ǵa 2017 jyldan bastap birtindep berilmek. Bul fýnktsııalar básekege qabiletti ortaǵa berilý úshin memlekettik fýnktsııalardyń aldyn ala jasalǵan tizimine engizildi. Qazirgi tańda bizdiń basqarma tarapynan ÚEU-ǵa joǵaryda aıtylǵan eki fýnk-tsııanyń berilýi kózdelip otyr. Sondyqtan atalǵan fýnktsııalardyń bir bóligin 2017 jyldan bastap aýktsıon mehanızmimen Úkimettik emes sektorǵa berýdi usynamyz. Sondaı-aq ÚEU-nyń akkredıtatsııalaý protsedýralaryn engizý qajet dep sanaımyz. ÚEU-ny akkredıtatsııalaýdy Qazaqstandaǵy qoldanysta júrgen tájirıbege sáıkes jeke kásipkerlik sýbektilerin, sporttyq federatsııalardy akkredıtatsııalaı otyryp júrgizgen jón. Budan basqa memlekettik sektordyń áleýmettik qyzmet kórsetý quqyǵyn ÚEU-ǵa berý isindegi halyqaralyq tájirıbege súıene otyryp, ÚEU-nyń talap-sharttaryn engizýdi usynamyz. Birinshi shart boıynsha ÚEU-nyń qabilettiligin rastaıtyn qujattardyń, jarǵylyq qujattardyń bolýy kerek. Ekinshiden, usynylatyn áleýmettik qyzmetterdiń maqsat-mindetterine ÚEU-nyń Jarǵylyq maqsattary mindetti túrde sáıkes kelýi tıis. Úshinshiden, ÚEU-nyń uıymdastyrýshy qurylymy, ıaǵnı uıymnyń shtattary bolýy tıis. Tórtinshiden, uıymnyń strategııalyq jospary jáne naqty memlekettik qyzmet kórsetý boıynsha jospary bolýy kerek. Besinshiden, resýrstardy tıimdi basqarý, býhgalterlik baılanystyń kýálikteri, basshylyq pen qyzmetkerlerdiń oqytylýy týraly, ıaǵnı biliktilikti kóterý jónindegi sertıfıkattar bolýy tıis. Sondaı-aq atalǵan uıymdy monıtorıngteý jáne baǵalaý jumysy engizilýi kerek. Buǵan qosa ÚEU-ǵa bólinetin senimdilik deńgeıiniń bolýy qajet jáne ol qoǵamǵa tanymal ÚEU-nyń qatarynda bolýy tıis. Sonymen qatar maqsatty toptardyń usynymdary jáne BAQ-ta jarııalanymdary bolýy kerek. Bir sózben aıtqanda, memlekettik áleýmettik tapsyrysty júzege asyrýshy ÚEU shynaıy bolýy kerek jáne ol óz jumysyna esep bere bilýi shart. Aǵymdaǵy jyldyń 19 aqpanyndaǵy QR Mádenıet jáne sport mınıstr-liginiń №51 buıryǵyna sáıkes ÚEU-nyń jeke qory (baza dannyh) jasaqtaldy. Soǵan sáıkes bolashaqta memlekettik-áleýmettik tapsyrysqa qatysý úshin árbir úkimettik emes uıym osy ÚEU-nyń jeke qoryna tirkelýge mindetti. Eger ÚEU osy atalǵan derek-qorǵa tirkelmegen bolsa, onda olardyń 2017 jyldan bastap memlekettik-áleýmettik tapsyrysqa qatysý jumysynda kedergiler týyndaıdy. Sondyqtan óńirimizdegi barlyq ÚEU-nyń osy atalǵan derekqorǵa óz málimetterin berip, osy qazirden tirkelgeni durys, - degen oblystyq ishki saıasat basqarmasynyń ókili ózderiniń bıylǵy naýryz aıynan bastap osy jumysty qolǵa alǵandaryn aıtty. Onyń sózinshe, búgingi tańda elimiz boıynsha 18-20 myń ÚEU bar. Bizdiń oblysta aǵymdaǵy jyldyń 25 shildesine deıin 671 ÚEU tirkelgen. Sonyń tek 120-sy ǵana QR ÚEU-nyń derek qoryna tirkelgen.
Oblystyq gazet «Nur Otan» partııasy óńirdegi fılıaldarynyń atqarǵan isterin jarııa etip otyrady. «Eshbir saýal nazardan tys qalmaıdy» (Nuráli Japaq) osyǵan dálel.
«Nur Otan» partııasynyń Zelenov aýdandyq fılıaly oblystyq máslıhat depýtattarynyń kóshpeli qoǵamdyq qabyldaýyn ótken aptada Darııan aýylynda uıymdastyrdy. Oblystyq máslıhattyń depýtaty Ivan Enıýtınniń qatysýymen ótken qoǵamdyq qabyldaýǵa «Nur Otan» partııasy oblystyq fılıaly qoǵamdyq qabyldaý kabınetiniń meńgerýshisi Gaýhar Shaıhınııazova, aýdandyq máslıhattyń hatshysy Ramazan Ismaǵulov, «Nur Otan» partııasy aýdandyq fılıaly tóraǵasynyń birinshi orynbasary Nurjan Dúzbatyrov, sondaı-aq koǵamdyq keńes, ardagerler keńesiniń músheleri, aýyl belsendileri, shaǵyn jáne orta kásip ıeleri qatysty.
Qoǵamdyq máselelerdi qaýzaǵan jalpy otyrysta aýdandyq máslıhattyń hatshysy Ramazan Ismaǵulov aýdanda memlekettik baǵdarlamalar aıasynda atqarylyp jatqan jumystar jaıyn sóz etti.
- «Nurly jol» baǵdarlamasy arqyly aýdanǵa bólingen 258 mln. teńge qarajat jyldar boıy turǵyn úı salý úshin jer kezeginde turǵan 560-tan astam turǵynǵa beriletin jer telimderine ınfraqurylym tartýǵa baǵyttaldy. Trekın okrýgine qa-rasty Volodar aýyly mańynan beriletin aımaqqa elektr jelisi, aýdan ortalyǵynan bólingen jer telimderine elektr jelisi men aýyz sý tartý jumystary júrgizilýde. Sondaı-aq respýblıkalyq jáne jergilikti bıýdjetten bólingen qarajatqa Rýbejın aýyldyq klýby, Peremetnyı mektebi kúrdeli jóndelse, Ozernyı aýylynan 48 orynǵa shaqtalǵan mektep qurylysy bastaldy. Sadovoe jáne Zelenyı eldi mekenderiniń turǵyndaryn qala ortalyǵymen Shaǵan ózeni arqyly baılanystyratyn, jalpy quny 92 mln. teńge bolatyn eki aspaly (vanttyq) kópir qurylysy da bastalmaq. Aýdan ortalyǵynda ortalyq stadıon men alań jańǵyrtylyp, mektepter men aýyldyq klýbtarǵa aǵymdaǵy jóndeý jumystary júrgizilýde. Aýyl-aımaqty abattandyrý jumystary ár okrýgte «Óńirlerdi damytý» baǵdarlamasy negizinde iske asyrylýda, - degen ol bólingen qarajat-tyń tıimdi ári maqsatty ıgerilýi partııa tarapynan qatań baqylaýda ekendigin jetkizdi.
Oblystyq máslıhattyń depýtaty I. Enıýtın óziniń saılaýaldy baǵdarlamasynda josparlanǵan jumystardyń oryndalý retin baıandap ótti.
- Qazir Trekın, Volodar, Darııan, Ozernyı, Rýbejka, Krasnoarmeısk, Razdolnyı, Kırsanov, ıAnvartsev aýyldaryn oblys ortalyǵymen jalǵaıtyn «Oral - Kırsanov» tas joly jóndelýde. Memlekettik «Jumyspen qamtý 2020 jol kartasy» baǵdarlamasy arqyly nesıe alǵan turǵyndar óz kásipterin ashyp, jańa jumys oryndary qurylýda. Elbasy, partııa tóraǵasy Nursultan Nazarbaevtyń aldymyzǵa qoıǵan mindetterin oryndaýda halyqtyń muń-muqtajyn udaıy nazarda ustap, máseleleriniń oń sheshilýine qol-dan kelgenshe yqpal etýdemiz, - degen depýtat Chývashka, Dostyq aýyldarynan kóń-qoqys pavılony jasaqtalyp, Volodar mektebin ońtaılandyrý máselesiniń túbegeıli sheshilgendigin atap ótti.
- Oblystyq fılıaldyń qoǵamdyq qabyldaýyna turǵyndardyń kóptep kelýi aýyldyq deńgeıde sheshimin kútken máselelerdiń áli de barshylyq ekendigin ańǵartady. Negizinen óńir turǵyndaryn jeke úı salýǵa jer telimin berý, jumysqa ornalastyrý, áleýmettik qoldaý bildirý máselesi alańdatady. Turǵyn úı salýǵa jer telimin berý isi bıyl Zelenov pen Bórli aýdandarynda sheshimin tabýda jáne bul baǵyttaǵy jumystardyń aldaǵy ýaqytta jalǵasyn tabatyny bizdi erekshe qýantady. «Nur Otan» partııasynyń alǵa qoıǵan negizgi mindetteriniń biri - Elbasy usynǵan «100 naqty qadam» Ult josparyn ýaqtyly júzege asyrý, «Nurly jol» baǵdarlamasy arqyly Ulttyq qordan bólingen qomaqty qarajattyń tıimdi ári maqsatty ıgerilýin qadaǵalaý. Bul jumystarǵa aýdandyq máslıhat depýtattary belsendilikpen atsalysýda, - degen Gaýhar Járdemqyzy qatysýshylarǵa mazalaǵan suraqtarymen kez kelgen jumys kúni oblystyq fılıaldyń 24-44-77 telefonyna habarlasýyn qaperlep ótti.
Partııanyń aýdandyq fılıalynyń birinshi jartyjyldyqta atqarǵan jumysyna qysqasha toqtalǵan Nurjan Toǵyzbaıuly Dúzbatyrov saılaýaldy baǵdarlamada mejelengen mindetterdiń oryndalý barysyn túıindep, aýdan basshylyǵy, máslıhat depýtattary, bastaýysh partııa uıymdary tóraǵalary, salalyq bólim-mekeme basshylarymen josparly júrgiziletin qoǵamdyq qa-byldaýlarǵa halyqtan túsetin ótinish-talaptardyń qaralýyn baıandady.
Basqosýda eńbek ardagerleri R. Babaqoja men N. Kalashnıkova aýyldy abattandyrý isine halyq bolyp jumylýdyń qajettigin sóz etse, Sulýkól aýyldyq qoǵamdyq keńesiniń tóraǵasy S. Sársenǵalıev aýylǵa barar joldyń jóndelýine depýtattardyń yqpal etýlerin talap etti. Sonymen qatar qoǵamdyq qabyldaýda Makarov okrýgine qarasty Sadovoe aýy-lyndaǵy elektr qýatynyń tapshylyǵy, aýylishilik joldardy qalypqa keltirý qajettigi aıtyldy.
«Kóterilgen máselelerdiń oń sheshimi ret-retimen tabylatynyn jetkizgen depýtattar eshbir saýaldyń eskerýsiz qalmaıtynyna sendirdi. Jeke suraqpen kelgen turǵyndardy arnaıy qabyldaǵan depýtat I. Enıýtın men oblystyq fılıaldyń ókili G. Shaıhınııazova ár máseleniń sheshimi boıynsha jaýap beriletinin alǵa tartty», delingen aqparat sońynda.
Jýrnalıst Túgelbaı Bısenniń «Úmitter toǵysqan Rıo» atty sholý maqalasynda Rıo olımpıadasy jóninde sóz bolady.
«Keshe tórt jylda bir ret tórtkúl dúnıeniń nazaryn ózine aýdaratyn jazǵy olımpıada oıyndary bastaldy», delingen onda.
Buǵan deıin bes jazǵy olımpıadaǵa qatysqan elimiz eshqaısysynan júldesiz qaıtqan emes. Sol oıyndardaǵy jetistikterimizdi eske túsirip kóreıik. Táýelsiz memleket retinde alǵash ret jazǵy oıyndarǵa 1996 jyly qatysyppyz. Amerıka jerinde úsh altyn, tórt kúmis, tórt qola medal ıelengen sportshylarymyz jalpykomandalyq esepte 24-orynnan kórindi. Ol kezde altyn medaldardy bessaıysshy Aleksandr Parygın, grek-rım kúresiniń sheberi ıÝrıı Melnıchenko men boksshy Vasılıı Jırov ıelengen bolatyn. Aıta keteıik, Balqashtyń barysy Vasılıı Jırov olımpıada oıyndarynyń úzdik boksshysyna beriler Vel Barker kýbogyn da elge alyp kelgen-di sol jyly. Odan keıin Sıdneıde ótken oıyndar qorytyndysynda úsh altyn, tórt kúmis enshilep, komandalyq esepte 22-orynǵa kóterildik. Osy 2000 jyly ótken oıyndar elimizdi álemdegi boks derjavasy retinde tanytqan edi. Birden tórt boksshymyz fınalǵa shyǵyp, olardyń ekeýi altyn alǵanda, qýanbaǵan qazaq bolmady desem, artyq aıtqanym emes. Oǵan deıin de, odan keıin de boksshylarymyz Avstralııadaǵy jetistigin qaıtalap kórmedi. Avstralııa tórinde altyndy Olga Shıshıgına, Bekzat Sattarhanov pen Atlantadaǵy qolasyn altynǵa aınaldyrǵan Ermahan Ybraıymov moıyndaryna taqty. Jasyl qurlyq oıyndaryna attanar aldynda Elbasynyń qolynan kók Týdy alyp turyp, mindetti túrde altyn medalmen oralamyn degen ýádesin oryndaǵan Ermahan aǵamyzdyń erligi ár qazaqtyń esinde. Sıdneıden soń Grekııa astanasy Afınada ótken oıyndarda medal sanyn kóbeıtken sportshylarymyz altyn alýǵa «asyqpady». Ol jyly asyǵa kútken altynymyzdy sol olımpıadanyń sońǵy kúni boksshymyz Baqtııar Artaev alyp berdi. Onymen qosa Vel Barker kýbogyn taǵy da bizdiń boksshy enshiledi. Afına oıyndarynda bir altyn, tórt kúmis, úsh qolamen jalpy esepte 40-orynǵa taban tiredik. Keıin olımpıada alaýyn shyǵystaǵy kórshimiz tutatty. Beıjiń oıyn-darynda eki altyn, tórt kúmis, jeti qola enshilep, 29-orynnan kórindik. Osy oıyndarda elimizdiń aýyr atletteri ózderin jaqsy qyrynan tanytty. Bul úlken jetistiktiń basy ǵana bolatyn.
Beıjiń tórinde Ánuranymyzdy Ilıa Ilın men Baqyt Sársekbaev shyrqatty. Bul oıyndar qazaq esinde taǵy bir jaıtpen qalady. Ol - birden eki qazaq balasynyń minberde turýy, biri Qytaı namysyn qorǵaǵan Qanat Islam bolsa, biri - bizdiń Baqyt. Araǵa tórt jyl salyp Londonǵa attanǵan sportshylarymyz jeti altyn, bir kúmis, bes qola medal ıelenip, jalpykomandalyq esepte otandyq olımpıadashylar 12-orynǵa turaqtady.
Oıyndardyń alǵashqy kúninen-aq altyn medaldardy qanjyǵasyna basa bastaǵan qazaq eliniń sportshylary álem nazaryn ózderine aýdardy. Aleksandr Vınokýrov (veloshabandoz), Olga Rypakova (jeńil atlet), Ilıa Ilın, Maııa Maneza, Zýlfııa Chınshanlo, Svetlana Podobedova (bári aýyr atlet) jáne Serik Sápıev (boksshy) sııaqty sportshylarymyzdyń jeńis tuǵyrynan qol bulǵaǵan sátterin jankúıer qaýym áli umytqan joq. Araǵa jeti jyl salyp, Serik Sápıevtiń Vel Barker kýbogy qazaq eline qaıta oraldy. Ázirge London oıyndary elimiz úshin eń nátıjeli olımpıada bolyp tur. Endi Rıoda osy jetistigimizdi qaıtalaı alamyz ba?
Elimizdiń atynan attanǵan 104 sportshymyzdyń qaısysy qýantýy múmkin? Árıne, eń basty úmit boksshylarymyzda. Alǵash ret tolyq quramda attanǵan bylǵary qolǵap sheberlerimizdiń ishinde Birjan Jaqypov sııaqty tájirıbesi tolysqan sheberler men eresekter synyna endi qosylǵan Abylaıhan Júsipov sııaqty jas periler de bar. Baby kelisken ár boksshymyz olımpıada júldesine talasa alady. Al negizgi úmit asa aýyr salmaqtaǵy Ivan Dychko, 69 kelidegi Danııar Eleýsinov pen 81 kelide sharshy alańǵa shyǵatyn Ádilbek Nııazymbetovke artylady. Budan bólek búkilálemdik boks serııasynda qarsylas shydatpaǵan Vasılıı Levıt pen álem chempıony Jánibek Álimhanulyna da senim artsaq bolady. Sondaı-aq grek-rım kúresinen álem birinshilikterinde qola alýdyń sheberi (dúnıejúzilik dodanyń úsh márte qola júldegeri) Nurmuhan Tinálıev pen erkin kúreste ózin kórsete bilgen Dáýlet Shabanbaı da alysqa barýy múmkin. Almas Kebisbaev pen Dosjan Qatyqov, Gıýzel Manıýrova men jerlesimiz Ekaterına Larıonova sııaqty palýandarymyz ben júzýden Azııa oıyndarynyń chempıony Dmıtrıı Balandın de «ólispeı berispeıtini» anyq. Jeńil atletıkaǵa keler bolsaq, úmitti Olga Rypakovaǵa artamyz. Dzıýdo kúresinde Maksım Rakov pen Eldos Smetov te baryn salatyn bolady.
Buǵan deıingi oıyndarda altynnan taý turǵyzǵan tolaǵaılarymyz da óz sózin aıtýy múmkin. Iá, qazaq eliniń jankúıerleri Jazıra Japarqul men Nıjad Rahımov jáne Margarıta Elıseevadan da jaqsy nátıje kútedi.
Úlken sporttyq jarystarda kútpegen nátıje de tirkelip jatady. Ondaı keremetti bizdiń sportshylar da kórsetken. Ǵasyrlar toǵysynda áli tanyla qoımaǵan 20 jasar Bekzat Sattarhanov álemdi aýzyna qaratqany el sporty tarıhynda qaldy emes pe? Sol sııaqty jas talant Abylaıhan Júsipov te altynnan alqa taǵyp jatsa, taqııamyzǵa tar kelmesi anyq. Kórkem gımnasshymyz Sábına Áshirbaeva júlde salsa, Álııa Júsipovanyń ǵana emes, barsha qazaq eliniń armany oryndalǵan bolar edi. Aýyr atlet Jazıra Japarqul men jeńil atlet Gúljanat Janatbek qazaq qyzdarynan shyqqan tuńǵysh olımpıada chempıony atanýyna kim qarsy?!? Qalaı desek te, bizdiń qolymyzdan keletini - úmittený. Jaqsy nátıjeni tek sportshylardyń ózderi kórsetedi.
«Al óńirimizden olımpıadaǵa kimder barady?» degen suraq týýy múmkin. Onyń da jaýaby bar. Bıyl oblysymyzdan bes sportshy Peleniń Otanyna barady. Olar baıdarka jáne kanoe esýshiler Andreı Ergýchev pen Alekseı Dergýnov, sporttyq júriste baq synaıtyn erli-zaıypty Grıgorıı Sheıko men Polına Repına, áıelder kúresinde baq synaıtyn Ekaterına Larıonova. Bul bestiktiń ishinde júldege Ekaterına ǵana talasýy múmkin. Biraq basqalary da týrıst emes. Buǵan deıingi olımpıadalarda oblys sportshylary arasynda erkin kúres sheberi Taımýraz Tıgıev 2008 jyly kúmis medal alyp berse, 2012 jyly taǵy bir palýanymyz Danııal Gadjıev qola enshiledi. Óńirimizge altyn ǵana jetpeı tur. Inshalla, ol da bolyp qalar.
Maqala «Balasy atqa shapsa, úıde otyryp taqym qysatyn halyqpyz ǵoı. El namysyn arqalap, muhıt asqan sportshylarymyzǵa jappaı qoldaý bildireıik, aǵaıyn!» degen sózdermen aıaqtalǵan.
Gazette túrli tosyn oqıǵalar jóninde de berilip otyrylady. «Aqsaıdaǵy jarylys» soǵan dálel.
«Beısenbi kúni saǵat 14.45-te Aqsaı qalasyna kireberistegi gaz quıý stansasynda jarylys bolyp, órt shyqty», delingen onda.
Órt kóp uzamaı sóndirilgenimen, odan 1958 jylǵy jáne 1957 jylǵy eki er edam qatty zardap shegip, Bórli aýdandyq ortalyq aýrýhanasyna jatqyzyldy. Ekeýiniń de jaǵdaıy asa aýyr.
Oblystyq densaýlyq saqtaý basqarmasy medıtsınalyq kómek kórsetý bóliminiń bas mamany Ǵalııa Qulmuhanovanyń aıtýynsha, olardyń birin 95 paıyz, ekinshisin 75 paıyz kúıik shalǵan. Jansaqtaý bóliminde jasandy dem alý apparatyna qosylýly jatqandyqtan, olardy ázirge oblystyq aýrýhanaǵa jetkizý múmkin emes. Oblystyq klınıkalyq aýrýhana mamandary sol kúni-aq keńes berse, keshe sanavıatsııamen kombýstıolog (kúıikten emdeý mamany) pen reanımatolog jiberildi. Naýqastardyń jaǵdaıyn jaqsartý baǵytynda barlyq qajetti sharalar alynýda.
Gazettiń 9 tamyz kúngi nómirinde jaryq kórgen «Jumysty shıratyp, sapasyn arttyrý kerek» degen kólemdi habarda (Galına Samoılova) oblys ákimi Altaı Kólginovtiń Oral qalasyndaǵy ınjenerlik-kommýnıkatsııalyq jelilerdi jóndeý barysymen tanysqany aıtylǵan.
Óńir basshysy, qala ákimi Narıman Tóreǵalıev, oblystyq energetıka jáne kommýnaldyq sharýashylyq basqarmasynyń basshysy Ǵalym Orynǵalıev jáne «Nur Otan» partııasynyń ókilderi men birgejóndeý jumysy júrip jatqan Temir Masın, M. Mámetova, Ábýbákir Kerderi, Jympıty, Petrovskıı, Gagarın kósheleri men Dostyq jáne Eýrazııa dańǵyldarynda bolyp, jumystyń oryndalý barysyn baqylady.
- Búgin biz «Nurly jol» baǵdarlamasy boıynsha júzege asyrylyp jatqan ınjenerlik jelilerdi jóndeý jumysymen ta-nystyq. Atalmysh baǵdarlama boıynsha oblys ortalyǵyna 2,5 mıllıard teńge qarajat bólindi. Osy maýsymda 40 shaqyrym-nan astam ınjenerlik jeli jóndelmek, bular 7 jáne 8 magıstraldy jylý trassalary, sý qubyrlary jelisi, qárizder. Eýrazııa dańǵyly boıynsha tórt shaqyrym sý qubyry jóndelmek, bul rette tolyq jańǵyrtý jumystary júrgizilýde. Qazir káriz qurbyrynyń eki shaqyrymy aýystyryldy. Muz saraıyna deıingi aýmaqqa jańa asfalt tóseldi, buıyrsa, bul jumysty qazan aıyna deıin bitiremiz dep josparlap otyrmyz. Merdiger kompanııalarǵa belgilengen barlyq jumystardy jańa jylý maýsymy bastalǵanǵa deıin bitirý jóninde tapsyrma berildi. Injenerlik jelilerdi jańǵyrtý jumystarynyń nátıjesinde qalanyń ınjenerlik ınfraqurylymy jańaryp, turǵyndarǵa kórse-tiletin kommýnıkatsııalyq qyzmet sapasy jaqsarady. Bul jumystyń ıgiligin qala turǵyndarynyń úshten biri kóretin bolady, - dedi óz sózinde Altaı Kólginov.
Budan basqa qazir qalanyń 14 kóshesi kúrdeli jóndeýden ótýde, buǵan 3,7 mıllıard teńge bólingen. Sondaı-aq 30 aýlany jóndeýge jáne abattandyrýǵa jergilikti bıýdjetten 555 mıllıon teńge bólinipti.
Reıd barysynda oblys ákimi merdigerlermen kezdesip, olardan jumystyń sapaly bolýyn talap etti jáne mindetterine alǵan jumysty jańa jylytý maýsymyna deıin belgilengen merzimde aıaqtaýdy tapsyrdy.
- Bul - maýsymdyq jumys, sondyqtan demalys bizde bolmaıdy. Eger qajet bolsa, eki aýysymda jumys isteńizder, qosymsha jumys kúshin tartyńyzdar. Qalaı etkende de, jańa jylý maýsymyna deıin osy jumysty aıaqtap, tapsyrýlaryńyz kerek. Jáne jasaǵan jumystaryńyz sapaly bolsyn, - dedi ákim merdigerlerge jumysty shıratýdy tapsyra turyp.
Jol jóndeý jumysyn baqylaý barysynda keıbir merdigerlerdiń jumysyna óńir basshysynyń kóńili tolmady. Mysaly, ol Dostyq dańǵyly men Temir Masın kóshesiniń qıylysyndaǵy TM-7 jylý júıesin jańǵyrtý jumysymen aınalysyp jatqan «Birlik» JShS-nyń jumys qarqynyn synǵa alyp, ujymnyń moıyndaryna alǵan jumysty jańa jylytý maýsymyna deıin aıaqtap, tapsyratyndaryna kúmán keltirdi. Sálden soń atalmysh nysandaǵy jumyspen aınalysyp jatqan jumysshylardyń naq sol sátte jalpy uzyndyǵy 485 metrlik qubyrdy qysymmen synaýǵa daıyndalyp jatqany belgili boldy. Qubyrlardyń dıametri - 530 mm jáne 426 mm. Jumysshylar gıdravlıkalyq esepke sáıkes qajet bolyp turǵan uzyndyǵy 250 metrlik, eni 426 mm bolatyn tik tigisti qubyrdyń nysanǵa jetkizilýin kútip tur eken. Aldaǵy ýaqytta topyraqtyń otyryp qalmaýyn tapsyrǵan óńir basshysy merdigerlerden jumysty sapaly atqarýdy talap etti. Ol sondaı-aq jumysyn merziminde oryndamaǵan merdigerlerge aıyppul salynýy múmkin ekenin jetkizdi.
Reıd barysynda ákim bastaǵan top Petrovskıı kóshesi boıyndaǵy (M. Mámetova kóshesinen Almazov kóshesine deıin jáne Eýrazııa dańǵylynan Saraıshyq kóshesine deıingi aralyqta) sý qubyrlaryn jańǵyrtý jumystarynyń kestede kórsetilgen merzimnen erterek oryndalyp jatqanyn kórdi. Bul jerdegi jumysty «Gazkotlomontaj» JShS kólbeý burǵylaý ádisimen júrgizip jatyr eken. Qubyrdyń jalpy uzyndyǵy - 1,643 shaqyrym. Seriktestik dırektory Oleg Sokolovtyń aıtýynsha, bul nysanda 800 metr qubyr qazirdiń ózinde tartylǵan. Atalmysh seriktestik budan basqa Gagarın kóshesindegi (S. Datuly kóshesinen «2-baza» jol aıyryǵyna deıin) sý qubyrlaryn da jańǵyrtýdy qolǵa alypty.
- Jalpy, Gagarın kóshesine 900 metr qubyr ornalastyrdyq. Sonyń 400 metri kólbeý burǵylaý ádisimen salynsa, qalǵany ashyq ádispen qoıyldy. Burǵylaý barysynda keıde kútpegen jerden eski jelilerge tap bolyp jatamyz. Olardy anyqtap, shyǵaramyz, sosyn jumysymyzdy odan ári jalǵastyramyz. Jańaǵy orta jolda kezdesken jumys-tar josparǵa engizilmegen. Biz josparda kórsetilgen jumystardy jaqsy bilemiz, biraq kommýnıkatsııalyq jeli júıesinde eski jelilerdiń de kezdesip qalatynyn qaperden shyǵarmaýymyz kerek. Qalaı bolǵanda da, qyrkúıek aıyna deıin jer qazý jumystaryn aıaqtap, qalǵan jer betin tegisteý jumystaryn qazan aıynda jasaımyz dep otyrmyz. Josparly jumystardy qaıta qaraýdyń nátıjesinde jumysymyz barynsha jedeldedi. Bir aptada 400 metrdeı jerdi óttik, - deıdi «Gazkotlomontaj» JShS dırektory Oleg Sokolov.
Oblys ákimi merdigerlerge jer qazý jumysyn jaz mezgilinde aıaqtaýdy tapsyrdy. Óıtkeni kúzge qalsa, jańbyr jaýyp, jumys jasaýǵa kedergi keltiredi.
Eýrazııa dańǵylyndaǵy jóndeý jumysynyń barysyna ákim razy boldy. Munda eki shaqyrymdyq kanalızatsııalyq qubyrlar qaıta jańǵyrtylǵan, qazir tórt shaqyrymdyq sý qubyrlaryn jańǵyrtý jumystary júrgizilýde. Nysanǵa 56 adam jáne 17 tehnıka jumyldyrylǵan.
Reıd barysynda óńir basshysy Dostyq dańǵyly men Yqsanov kósheleriniń qıylysyndaǵy jóndeý jumysyn júrgizip jatqan "AzııaTehStroı" JShS-nyń basshylyǵyna birqatar eskertýler jasady.
- Eger merdiger mindetine alǵan jumysyn belgilengen merzimde aıaqtaı almasa nemese jasaǵan jumysy sapasyz bolsa, onda oǵan qatań sharalar qoldanylyp, tipti aıyppul salynýy múmkin, - degen ákim ondaı jaýapsyz kompanııalardyń aldaǵy ýaqytta osyndaı aýqymdy jumystardy oryndaýdan alastatylatynyn aıtty. Ol sondaı-aq kezdesý barysynda merdiger kompanııalardyń basshylaryna mindetterine alǵan jumystaryn jedeldetip, belgilengen ýaqytynda jáne sapaly oryndaýdy tapsyrdy. Ákimniń sózinshe, jumysyn sapasyz oryndaǵan merdigerlerge aıyppul salynbaq.
Jóndeý jumystary Jympıty kóshesinde de júrgizilýde.
- Ótken jyly Almaty jáne Qaztalov kóshelerine jóndeý júrgizilgen bolatyn. Bıyl Eýrazııa dańǵyly men Jympıty kó-shelerin jóndeýden ótkizemiz. Atalǵan aýmaqqa sapaly asfalt tóseýdi mindet qylyp otyrmyz. Bul aımaqta onkologııalyq dıspanser, áıelder bosanatyn úı, HQO jáne taǵy basqa da áleýmetnysandar kóp ornalasqandyqtan, asfalttaýdy qajet dep sanaımyz. Bul jumysty júzege asyrý úshin jergilikti bıýdjetten 65 mln. teńge bólindi, - dedi óńir basshysy.
Oblystyq energetıka jáne kommýnaldyq sharýashylyq basqarmasynyń basshysy Ǵalym Orynǵalıevtyń aıtýynsha, «Nur-ly jol» memlekettik baǵdarlamasy boıynsha 10 nysan jóndeýden ótkizilmek. Onyń bireýi Bórli aýdanynyń Aqsaı qalasynda, qalǵany oblys ortalyǵynda. Qarjylandyrýdyń jalpy somasy 2 mlrd. 554 mln. teńgeni qu-raıdy. Barlyq nysandardy jóndeý jumysy jylytý maýsymyna deıin aıaqtalmaq.
Oblys ákimi Altaı Kólginov nysandardy aralaýdy qorytyndylaı kelip, eń aldymen Oral qalasynyń turǵyndarynan ýa-qytsha qolaısyzdyqtar úshin keshirim surap, buǵan túsinistikpen qaraýdy ótindi.
- Bul - naýqandyq ári qajetti jumystar. Biz olardy ýaqytynda jáne tabysty aıaqtasaq, keler jyldarda mundaı qıyndyq-tardy kezdestirmeıtin bolamyz. Jumys sátinde kezdesken qıyndyqtar bar. Biz olardy jumys barysynda sheshýge tyrysamyz, bul - óndiristik úrdis. Júrip jatqan barlyq jumystar ákimdiktiń baqylaýynda, tehnıkalyq baqylaý bar, avtorlyq qadaǵalaý da bar, «Nur Otan» partııasy tarapynan da qadaǵalaý bar. Biz bárimiz birge oblys ortalyǵyn odan ári damytýǵa qajetti mańyzy zor ári paıdaly jumystardy oryndap shyǵýymyz kerek. On nysanda merdigerler jumys isteýde, bul jergilikti kompanııalar úshin úlken demeý, jańa jumys oryndary qurylýda, salyqtar tólenýde. Munyń bári jınalyp kelgende aımaqtyń ekonomıkasyn alǵa jyljytady, - dedi oblys basshysy Altaı Kólginov. - Qalanyń ınfraqurylymdaryn qaıta qurylymdaıtyn aýqymdy jumystar júrýde. Bizdiń aldymyzda qala turǵyndarynyń ómir sapasyn jaqsartýǵa baǵyttalǵan mindet tur. Biz nysandardy tekserdik, jumystar keste boıynsha júrýde, keıbir nysandarda azdaǵan keıin qalýshylyq bar, eger olar jumysty merziminde aıaqtaı almasa, onda biz olarǵa aıyppul salamyz. Naqty sharalar alynady. Eń bastysy - jumysty sapaly ári merziminde aıaqtaý kerek.
Oblys ákimi qalanyń shaǵynaýdandarynda, tennıs ortalyǵyna jaqyn ornalasqan 300 oryndyq kópbeıindi jańa aýrýhanaǵa baılanysty túsinik berdi.
- Bul - oblys ortalyǵyna óte qajet áleýmettik nysan. Aýrýhana osy zamanǵy jabdyqtarmen qamtylǵan, olardyń biraz bóligi ákelindi. Jalpylaı alǵanda, aýrýhana ázir, biraq onda jumys isteıtin qyzmetkerler áli oqyp jatyr, óıtkeni biz olardyń jumysynyń osy zaman talabynan shyǵýyn qalaımyz. Budan basqa aýrýhana janynan jańa jol salynýda, ol bizdiń qalalyqtarǵa qolaıly jaǵdaı týǵyzý úshin qajet. Biz joldy salýdy jáne dárigerlerdi oqytýdy aıaqtaımyz, sóıtip, aýrýhanany jýyrda paıdalanýǵa beremiz. Bul bizdiń qalamyzda adamdarǵa dárigerlik qyzmet kórsetýdi burynǵydan da jaqsarta túsetin bolady. Biz bul kúnderde aımaqtyń densaýlyq saqtaý salasyn damytýmen túbegeıli aınalysýdamyz. Oblystyq máslıhattyń eki sessııasynda «Jedel járdem» stansasyna 60 aýtokólik alý úshin qarjy bólindi. Onyń ishinde oblys ortalyǵyna beriletin osy zamanǵy reanımobılder jáne barlyq aýdandarǵa tıesili «Jedel járdem» kólikteri bar. Alaıda bul da ázirge az. Keler jyly densaýlyq salasyna taǵy da kólikter alynatyn bolady. Qazir biz dárigerler quramyn, bas dárigerlerdi oqytý úshin keńesshilerdi shaqyryp otyrmyz. Óıtkeni halyqqa medıtsınalyq qyzmet kórsetýdi jańa deńgeıge kóterýimiz kerek. Búginde №6 emhanaǵa elektrondyq kezek ornatý úshin qanatqaqty jobany qolǵa alýdyń joldary qarastyrylýda. Bul emhanada buǵan deıin emdelýshilerdiń aryz-shaǵymy basqalarmen salystyrǵanda kóp bolǵany belgili. Elektrondyq kezekti odan ári basqa emhanalarǵa taratatyn bolamyz. Densaýlyq saqtaý salasymen biz aldaǵy ýaqytta da óte muqııat aınalysatyn bolamyz, - dep naqtylady sózin oblys ákimi.
«Iran ınvestıtsııasy ıgilik ákelmek» (Nurtaı Tekebaev) atty aqparatta óńir basshysynyń ırandyq ınvestordy qabyldaǵany aıtylǵan.
Ótken aıdyń aıaǵynda oblys ákimi Altaı Kólginov Iran Islam Respýblıkasyna jumys saparymen baryp, Tegeranda ótken kezdesýde qos tarap ónerkásip, munaı-hımııa jáne aýyl sharýashylyǵy salalary boıynsha ekijaqty kelisimder men memorandýmǵa qol qoıǵany málim. Keshe oblys ákimi Altaı Kólginov Iran Islam Respýblıkasynan kelgen ınvestor Tavakol Ibraımı men gollandııalyq «KGS» kompanııasynyń prezıdenti Andrıes Koppertti qabyldady.
- Elbasymyz ınvestorlarǵa qolaıly jaǵdaı jasaýdy alǵa mindet etip qoıǵany málim. Bizdiń tarapymyzdan qandaı múmkinshilikter bar, sony qarastyrýǵa daıynbyz. Sizderge senimdi seriktes retinde qaraımyz. Kelgenderińizge óte qýanyshtymyz, - dedi oblys ákimi Altaı Kólginov meımandardy qosh alǵan soń.
Oblys basshysynyń qabyldaýyna rızashylyq bildirgen Tavakol Ibraımı oblysta qolǵa alynatyn basty joba - jylyjaı salý úshin Iran tarapy ınvestıtsııa quıýǵa ázir ekendigin jetkizdi. Merdiger retinde tartylǵan «KGS» kompanııasy qurylysty bir aı ishinde bastamaq. ıAǵnı zamanaýı jylyjaıdy salýǵa gollandııalyq tehnologııa qoldanylmaq. Jobanyń alǵashqy kezeńine sáıkes qurylys aýmaǵy 40 gektardy quramaq. Jylyjaı ónimderi bolashaqta Reseı Federatsııasyna eksportqa shyǵarylmaq.
- Qazaqstan Eýrazııalyq odaqtyń quramynda bolǵandyqtan, kóptegen memlekettermen tyǵyz qarym-qatynasta jumys jasaıdy. Aýqymdy ekonomıkalyq keńistikke kiretin elimizge ırandyq ınvestorlar da Tegeranda ótken iskerlik kezdesýde zor qyzyǵýshylyq tanytty. Nátıjesinde óńirimizge jańa jylyjaı salý úshin 176 mıllıon dollar quıýǵa nıet etip otyr. Biz sheteldik kompanııalarmen birlesip jumys jasaıtyn bolamyz, - dedi «Oral» ÁKK» UK» AQ basqarma basshysy Erjan Baltaev.
«Azııa chempıony atandy» degen aqparatta Ońtústik Koreıanyń Hvasýn qalasynda MMA aralas jekpe-jeginen ІІІ Azııa chempıonatynda batysqazaqstandyq Erkinbek Injeldiń jeńimpaz atanǵany jarııa etilgen.
BQO dene shynyqtyrý jáne sport basqarmasynan túsken málimetke qaraǵanda, Erkinbek 93 keli salmaqta úzdik shyqty.
Qazaqstan ulttyq quramasy osy Azııa chempıonatynda teńdessiz óner kórsetip, jalpykomandalyq birinshi oryndy ıelendi. Erkinbekten basqa Azamat Marqabaev, Goıtı Dazaev, Ismaıl Geroev, Mohmad Sýlımanov óz salmaq dárejelerinde chempıondyq ataqqa qol jetkizse, Neımad Asadov pen Baýyrjan Qýanyshbaev kúmis júldeni qanaǵat tutty.
Parlament depýtattarynyń elge kelip, turǵyndarmen kezdesýi gazet nazarynan tys qalmaǵan - «Aýdan aktıvimen kezdesti».
«Qazaqstan Respýblıkasynyń Parlamenti depýtattary Erbolat Muqaev, Rashıd Ahmetov jáne Keńes Ábisattırov arnaıy jumys saparymen Qaztalov aýdanyna kelip, aýdan aktıvimen kezdesti», delingen onda.
Kezdesý barysynda sóz alǵan halyq qalaýlylary Elbasymyzdyń bes ınstıtýtsıonaldyq reformany júzege asyrý jónindegi 100 naqty qadam ult jospary aıasynda elimizde atqarylyp jatqan jumystar týraly túsinik berip, el táýel-sizdiginiń 25 jyldyǵy qarsańynda atqarylǵan oń ister týraly da áńgimeledi.
Sonymen qatar depýtattar búgingi jurtshylyqty mazalap otyrǵan máseleler tóńireginde sóz qozǵap, bolashaqta 30 damyǵan eldiń qataryna kirý úshin elimizde kásipkerlik pen aýyl sharýashylyǵyn damytý kerektigi jóninde aıtyp ótti.
Kezdesý sońynda halyq qalaýlylary qoıylǵan saýaldar men usynystarǵa jaýap berdi.
«Jer kodeksine baılanysty jıyrma usynys joldanǵan» (N.Tekebaev) atty habarlamada «Qazaqstan - 2050» demokratııalyq kúshteri Batys Qazaqstan oblystyq koalıtsııasynyń otyrysy ótkeni aıtylady. Ony «Nur Otan» partııasy oblystyq fılıaly tóraǵasynyń orynbasary Gúlnaz Maǵjanqyzy kirispe sózben ashyp, júrgizgen.
Basqosýda aldymen «100 naqty qadam» Ult josparynyń ekinshi bóligi - «Zańnyń ústemdigin qamtamasyz etý» baǵyty jaıynda oblystyq sottyń qylmystyq ister jónindegi sot alqasynyń tóraǵasy Meırambek Naǵashybaev baıandama jasady. «Jyl basynan beri sot reformasyna qatysty Ult josparynda kórsetilgen ońtaıly on bir qadam júzege asty. Sot júıesi ınstantsııalaryn ońtaılandyrý úshin úsh satyly sot tóreligi júıesi qoldanysqa endi. Sýdıa laýazymyna úmitkerlerdi irikteý tetikteri qatańdaýyna baılanysty kandıdattar psıhologııalyq testileýden ótedi ári olarǵa qatysty qujattarǵa polıgrafııalyq zert-teý júrgiziledi. Bir jylda 100 úmitkerdiń aqy tólenetin taǵylymdamadan ótýine respýblıkalyq bıýdjet komıssııasynyń sheshimimen 199,3 mln. teńge bólindi. Sýdıalardyń jańa Ádep kodeksi ázirlendi. Aldaǵy ýaqytta QR Sýdıalar odaǵynyń kezekten tys VІІ sıezinde atalǵan zań jobasy qabyldanady dep josparlanýda. 20-qadamǵa sáıkes sot ashyqtyǵyn qamtamasyz etý úshin elimizdegi 1300-den astam sot zalynyń 75 paıyzyna aýdıo jáne beıne jazbalar ornatylǵan. Oblystaǵy 54 sot zalynyń 42-si osyndaı quraldarmen jabdyqtalǵan», - deı kele, Meırambek Ibragımuly sot reformasyna qatysty árbir qadamnyń mańyzyn táptishtep túsindirdi. Ult josparyna sáıkes ár óńirde jergilikti polıtsııa qyzmeti qurylǵany belgili. Koalıtsııa músheleri otyrysynda oblystyq ishki ister departamentiniń jergilikti polıtsııa qyzmetiniń basshysy Manarbek Ǵabdýllın quqyqbuzýshylyqqa qatysty zańnamalar qataıyp, qylmys sanatyna ózgeris engizilýine baılanysty bul salada birqatar kórsetkishtiń ulǵaıyp otyrǵanyn jasyrmady. Degenmen oblysta aýyr jáne asa aýyr dárejedegi qylmystar, kóshedegi quqyqbuzýshylyqtar azaıǵan. Qoǵamdyq tártipti saqtaý maqsatynda bıyl jergilikti máslıhat depýtattarynyń qoldaýymen bıýdjetten 1 mlrd. teńge bólingen. Oblys ortalyǵynda quqyqbuzýshylyqtyń aldyn alý maqsatynda 103 beınekamera ornatylǵan. Ókinishke oraı, jol-kólik apaty saldarynan kisi ólimi artyp otyrǵany baıqalady. Buǵan negizinen óńirdegi avtokólikterdiń kóbeıýi, jol erejesiniń buzylýy sebep kórinedi. Sondaı-aq aýyldyq jerlerde mal urlyǵy deregi artqan. Basqosýda koalıtsııa músheleri ýchaskelik polıtsııa qyzmetkerleriniń jumysyn shıratý kerektigi jóninde oı bólisti. Manarbek Ǵabdýllın bul synǵa qatysty jaýabyn berip, qosymsha 53 ýchaskelik polıtsııa qoly jetispeıtinin atap ótti.
Koalıtsııa músheleri Elbasy moratorıı jarııalaǵan QR Jer kodeksiniń normalaryn talqylaý jáne túsindirý boıynsha atqa-rylǵan is-sharalar jaıy boıynsha oblystyq jer qatynastary basqarmasynyń basshysy Álııa Muhambetjanovanyń baıandamasyn tyńdady. Onyń aıtýynsha, oblysta 5753,5 myń gektar jer aýyl sharýashylyǵyn damytý maqsa-tynda qoldanysqa berilgenin aıtsa, oblys qorynda áli paıdalanylmaǵan 5248,1 myń gektar jer bar. 2012-2014 jyldary jergilikti atqarýshy organdar 1004 myń gektar jer telimderi paıdalanylmaǵanyn anyqtady. Kúni búginge 728 myń gektar jer memleket menshigine qaıtarylǵan. QR Jer kodeksiniń halyq arasynda daý týdyrǵan birqatar normalaryna qatysty aqparattyq-túsindirý jumysyn júrgizý maqsatynda turǵyndarmen 400-den astam kezdesý bolsa, BAQ quraldary arqyly qajetti materıaldar jarııalanǵan, ınternet resýrstary arqyly joldanǵan saýaldarǵa jaýap berilgen. Búginge deıin qoǵamdyq keńestiń 91 otyrysynda Jer kodeksinde kórsetilgen reforma jaıy talqylanǵan. Bes otyrys oblystyq deńgeıde ótken. Nátıjesinde respýblıkalyq komıssııaǵa 20 usynys joldanǵan.
Koalıtsııa otyrysynda «Nur Otan» partııasy oblystyq fılıaly tóraǵasynyń orynbasary Gúlnaz Maǵjanqyzy Jer kodeksindegi baptarǵa qatysty túsinik jumystaryn júrgizgende, ásirese, áleýmettik jelilerdi belsendi paıdalanýdy tapsyrdy.
«Jóndeý jumystary «Nur Otannyń» baqylaýynda» (Manas Ájiǵalıev» degen aqparatta «Nur Otan» partııasy Tasqala aýdandyq fılıalynyń janyndaǵy partııalyq baqylaý komıssııasy men depýtattyq fraktsııa músheleriniń «Nurly jol» baǵdarlamasyna sáıkes salynyp jatqan Oral - Tasqala - Saratov halyqaralyq tas jolynyń jóndeý jumystarymen tanysqany sóz bolǵan.
Sharaǵa fılıal tóraǵasynyń birinshi orynbasary Dýman Ǵazez, aýdan ákiminiń orynbasary A. Safımalıev jáne jaýapty mekeme basshylary qatysty.
Elbasy N. Á. Nazarbaevtyń «Nurly jol - bolashaqqa bastar jol» atty Joldaýyn iske asyrý maqsatynda «Nurly jol» ınfroqurylymdy damytýdyń 2015-2019 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasy aıasynda Tasqala aýdanynyń aýmaǵymen ótetin tas jol kúrdeli jóndeýden ótip jatyr.
Top músheleri «RýsKazDorServıs» JShS-nyń ýchaske basshysy Oleg Sarenkomen kezdesip, joldyń búgingi jaǵdaıyn bilip qaıtty. Júzdesý barysynda depýtattar jol jóndeý jumystary baıaý júrip jatqanyn tilge tıek etip, buǵan aýdan turǵyndarynyń kóńili tolmaıtynyn jetkizdi. Sonymen qosa kóktem mezgilinde jáne jańbyrly kúnderi Oral qalasymen aradaǵy qatynastyń ózi qıynǵa soǵatynyn aıtyp ótti.
- Qazir jóndeý jumystary oıdaǵydaı atqarylýda. Qum tóselýde, endi eki aptadan keıin birtindep qıyrshyq tas salynatyn bolady. Jalpy, Mereı aýylynyń qıylysynan bastap aýdan ortalyǵyna deıingi joldyń birinshi qabatyn kúzge deıin bitiremiz degen jospardamyz, - deıdi Oleg Nıkolaevıch.
Ótken jylǵy jóndeý jumystary júrip jatqan aýmaqtaǵy aınalma joldardyń sýly maýsymda turǵyndardy biraz ábigerge salǵanyn eskere otyryp, partııa ókilderi merdigerge ondaı olqylyqqa jol bermeý kerektigin basa aıtty.
Jumys josparynyń kesheýildeý sebebin «RýsKazDorServıs» JShS-nyń ýchaske basshysy Oleg Sarenko qolaısyz aýa raıy men keıbir qajetti materıaldardyń ýaqtyly bolmaı qalýymen baılanystyrady.
10 tamyz - uly Abaıdyń týǵan kúni. Osyǵan oraı Qaratóbe aýdany Qarakól jalpy orta bilim beretin mektep-balabaqshasynyń qazaq tili pániniń muǵalimi Samal Jumınanyń «Abaıdyń kemel adamy» atty shaǵyn maqalasy berilgen.
Artyna qaldyrǵan mol ádebı murasy tek qazaqtyń ǵana emes, búkil adamzattyń rýhanı qazynasyna aınalǵan danyshpan Abaıdyń 10 tamyz - týǵan kúni. Uly aqyn qazynanyń úlkeni, ár jigerli jastyń talpynatyn armany ǵylym, bilim úırený joly bolýy kerektigin ashyp aıtty. «Dúnıeniń kilti óner men ǵylymda tur. Sol maldy saryp qylyp ǵylym tabý kerek. Ózińe tabylmasa, balań tapsyn. Ǵylymsyz ahıret te joq, dúnıe de joq. Ǵylymsyz oqyǵan namaz, tutqan rýza, qylǵan qaj eshbir ǵıbadat ornyna barmaıdy» deıdi (10-qarasózinde).
«Úsh-aq nárse adamnyń qasıeti: ystyq qaırat, nurly aqyl, jyly júrek» deı kele: «Bireýiniń kúni joq bireýinsiz, ǵylym sol úsheýiniń tilin bilmek» dep ǵylymdy asa joǵary baǵalaıdy. Bilim-ǵylym úırenbekke talap qylýshylarǵa: «Adam kóńili shyn meıirlense, bilim-ǵylymnyń ózi de meıirlenedi, tezirek qolǵa túsedi... Ǵylymdy úırengende, aqıqat maqsatpen bilmek úshin úırenbek kerek. Bahasqa bola úırenbe...» dep eskertý jasaıdy (32-qarasózinde). Kemeńger Abaı adam boıyndaǵy minez-qulyq, aqyl-parasat, bilim-ǵylymdy bir-birimen tyǵyz baılanystyrady. «Teginde adam balasy adam balasynan aqyl, ǵylym, ar, minez degen nárselermen ozbaq. Odan basqa nárselermen ozdym ǵoı demektiń bári de aqymaqtyq» degen qorytyndy jasaıdy (18-qarasózi). Uly Abaı jastardyń adam bolý úshin jaman qylyqtan aýlaq bolýyn qalaıdy.
«Paıdany kórseń, bas uryp,
Maqtandy izdep, qaıǵy alma.
Minińdi urlap jasyryp,
Maıdanǵa túspeı báıge alma.
Ózińde barmen kózge uryp,
Artylam deme ózgeden.
Kúndestigin qozdyryp,
Azapqa qalma ezbeden», - dep jastarǵa nasıhat, úgit aıtady. Kúnshildikten aýlaq júrip, bos maqtanǵa salynbaý kerektigin, paıdany oılap, ardan bezý adamdy azdyratyn qylyq ekenin uǵyndyrady. Tolyq adam bolǵysy kelgen ár jastyń aldyna maqsat qoıyp, soǵan jetý úshin izdenýi, talpynýy, erinbeı eńbek etýi kerektigin eskertedi. «Eger de esti kisilerdiń qatarynda bolǵyń kelse, kúninde bir márte, bolmasa jumasynda bir, ne bolmasa aıyna bir ózińnen óziń esep al» deıdi. Uly danyshpan nadandyqty, erinshektikti, zulymdyqty «kúlli adam balasyn qor qylatyn keselder» dep esepteıdi (38-qarasózi). Úshinshi qarasózinde erinshek, jalqaýǵa mynadaı sıpattama beredi: «Árbir jalqaý kisi qorqaq, qaıratsyz tartady, árbir qaıratsyz qorqaq, maqtanǵysh keledi, árbir maqtanshaq qorqaq, aqylsyz, nadan keledi, árbir arsyz jalqaýdan suramsaq, ózi toıymsyz, tyıymsyz, ónersiz, eshkimge dostyǵy joq jandar shyǵady».
Aldaý, arbaý, qýlyq, ekijúzdilik minezderdi: «Zalymdyq - adam balasynyń dushpany» deıdi. Ol jastardyń adam balasyn qor qylatyn osyndaı minezderden aýlaq bolýyn ańsaıdy. Ár sanaly jastyń paıdaly ispen aınalysyp, óner úırenýin talap etedi (33-qarasózinde). «Eger de mal kerek bolsa, qolóner úırenbek kerek.Mal jutaıdy, óner jutamaıdy.Aldaý qospaı, adal eńbegin satqan qolónershi - qazaqtyń áýlıesi» deıdi. «Jumysy joqtyq, tamaǵy toqtyq azdyrar adam balasyn» deı otyryp, eńbek etpeý, jumyssyzdyq adamdy teris jolǵa túsirip, buzatyndyǵyn dáleldeıdi. Aqyn adal eńbekti adamnyń barlyq raqatynyń kózi sanaıdy. «Saqalyn satqan káriden eńbegin satqan bala artyq» dep, eńbekti súıgen adamnyń jany izgi, ómiri nurly bolatynyn nasıhattaıdy. Abaı ǵaqlııalaryndaǵy ǵıbratty oılar, tereń tolǵanystar búgingi urpaq tárbıesine de qajet-aq.
Oblys basshysy óńirge kelgen sheteldik delegatsııa ókilderin qabyldaýdy jalǵastyrýda. Bul týraly gazettiń 11 tamyz kúngi sanynda jarııalanǵan «Fın ınvestorlary jańa óndiristi qolǵa almaq» (L.Shaǵataı) degen aqparatta sóz bolady.
Fın ınvestorlary bizdiń óńirimizde jańa tehnologııa arqyly óndiriletin energııa saqtaýshy esik pen terezelerdi óńdeıtin bolady. Ol úshin jergilikti kásipkerlermen birlesken kásiporyn qurmaq. Fınlıandııa eliniń bir top ókilderi bul týraly oılaryn seısenbi kúni oblys ákimi Altaı Kólginovpen kezdesýinde málim etti.
Óńirimizge issaparmen kelgen delegatsııa quramynda fınlıandııalyq «General Finland» kompanııasynyń aımaqtyq dırektory Kalver Kapper, «Lammin» kompanııasynyń ókilderi Tapanı Taısto Koıvýla, ıAkko Markký Hoppanııa, Olavı Hanný Saarınen oblys ákimdigimen jańa bıznes-jobany iske asyrýǵa kelisimge keldi. Endi dúnıe júzine jylý saqtaǵysh esik-tereze shyǵarýmen tanymal «General Finland» kompanııasy bizdiń óńirde óndiris ashyp, jańa jumysty jolǵa qoımaqshy. Álemniń birneshe elinde fılıaldary bar kásiporyn Qazaqstanǵa damý múmkindigi zor el retinde qaraıdy. Osy rette oblys ákimi sheteldik ınvestor barynsha jaǵdaı jasalatynyn atap ótti. Munyń ózi bıznestiń tez qarqyn alýyna septesedi.
- Qurmetti qonaqtar, óńirimizge qosh keldińizder! Bizdiń oblysymyzda bıznesti damytý úshin ınvestıtsııa tartýǵa jáne jergilikti taýar óndirýshi kásiporynmen ortaq jumys kózin ashýǵa múddeli bolǵandaryńyz úshin qýanyshtymyn. Investıtsııa kóleminiń artýy bizdiń jumysymyzdyń basty jetistigi bolyp tabylady. Óıtkeni Elbasymyz Nursultan Nazarbaev árdaıym aýqymdy ınvestıtsııalyq ahýaldyń jaqsarýyna zor kóńil bólip keledi. Fın elinde qurylys ındýstrııasy óte jaqsy damyǵandyǵyn bilemiz. Sizderdiń jumys tájirıbelerińizden jańa tehnologııany meńgerý bizdiń mamandar úshin óte mańyzdy. Qazaqstan men Fınlıandııa arasyndaǵy bıznesti damytý úshin barlyq kúshti jumyldyramyz, áriptestik baılanys ornatýǵa ázirmiz, - dep atap ótti Altaı Seıdiruly.
Qurylys ındýstrııasyndaǵy fın tehnologııalary búginde sapasy jóninde álemdi moıyndatyp otyr.
Buǵan bir jaǵynan qatań klımattyń da áseri bar. Jylý saqtaǵysh ónimder Qazaqstanmen qatar kórshi elderde de úlken suranysqa ıe bolary sózsiz. Sondyqtan sheteldik ınvestorlar oblys naryǵyna enýdi kózdep otyr. Jyl sońyna deıin barlyq qujattar rásimdelip, birlesken kásiporynnyń tujyrymdamasy bekitilmek.
- Bizdiń uıym birneshe fın kompanııasyn biriktiredi, búginde kompanııanyń jalpy aınalymy 600 mln. evrony qurap otyr. Azııa elderiniń ishinen Batys Qazaqstan oblysyn arnaıy tańdadyq. Búgin óndiristi damytý týraly konseptsııaǵa qol jetkizsek, aǵymdaǵy jyldyń sońyna deıin jumystyń alǵashqy kezeńin bastaımyz. Biz damýdyń úsh baǵytyn belgilep otyrmyz. Birinshisi - ekologııalyq qýat óndirgish ónimder daıyndaý, ekinshisi - mashına jasaý, onyń ishine munaı-gaz salasy da kiredi. Úshinshi baǵyt - tamaq ónerkásibi. Atalǵan salalardy damytý úshin munda barlyq jaǵdaılar jasalǵan. Budan bólek túrli saladaǵy jobalardy qolǵa alamyz. Batys Qazaqstanda energııa saqtaýshy ári ekologııalyq turǵydan tıimdi, klımattyq jaǵdaıǵa tózimdi qurylys materıaldary men esik-terezelerdi shyǵarý oıdaǵydaı iske asatynyna senimdimiz, - deıdi «General Finland» kompanııasynyń bas dırektory Tapanı Koıvýla.
- Men Fınlıandııadaǵy «Lammin» kompanııasynda bolyp, esik-tereze shyǵarýdy kózben kórip, erekshe áser alǵanym ras. Ónimderiniń sapasy óte joǵary. Osy joba negizinde birlesken kásiporyn quryp, olardy áınek ónimderimen qamtıtyn bolamyz. Nátıjesinde qýat únemdegish esik-terezeler paıda bolmaq, - deıdi «Steklo-Servıs» JShS dırektory Arkadıı Rýbtsov.
Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmeti BQO óńirlik fılıalynda aýdan ákimderiniń brıfıngteri odan ári jalǵasýda. Bul joly «Іrkilis te, ilgerileý de bar» degen aqparatta (Serik Iqsanǵalı) Qaztalov aýdanynyń ákimi N. Bekqaıyrdyń málimet bergeni aıtylǵan. Nurlan Maǵazuly aǵymdaǵy jarty jyldyń qorytyndysy týraly áńgimelep, 2017-2020 jyldary atqarylar ister týraly baıandady. Sońynan BAQ ókilderiniń suraqtaryna jaýap qaıtardy.
1928 jyly qurylǵan Qaztalov aýdanynda búginde 30512 turǵyn ómir súredi. Quramynda 16 okrýg bar. Ákiminiń ózi «kúrdeli aýdan» dep atap ótken bul óńirdiń búgingi ómir tynysynda ilgerileý basym eken. Árıne, keıbir irkilisten de kende emes.
Bıylǵa aýdan bıýdjetine 5 237 973 myń teńge qaralǵan. Jarty jylda kiris 489 991 myń teńgeni quraǵan. Óńirde 575 sharýa qojalyǵy, bes JShS bolsa, óndiristik kooperatıvtiń sany - bireý. Halyqtyń qolyndaǵy iri qara 76,8 myń bolsa, qoı men eshki 298,5 myńǵa jetipti. Jylqy sany 21 myń bastan asyp, jyldanjylǵa ósip keledi. Qazir aýdan basshylyǵynyń aldynda turǵan mindet - Jaıyqtyń sýyn Qaraózenge jetkizý. Sóıtip, mol sý qoryn jasaqtaý. Ázirge atalmysh jumystyń birinshi kezegi aıaqtaldy. Sonan soń Qaraózen boıynan bóget salynýy tıis. Saryózendi tıimdi paıdalaný da kezek kútip tur.
Aýyl sharýashylyǵyn alǵa bastyrýdyń bir kepildigi - tehnıka men qural-saımandy udaıy jańǵyrtý. Bıyl «QazAgroqarjy» AQ arqyly 27 birlik «MTZ-82» traktory satyp alynǵan. Sondaı-aq ekijyldyq mal azyǵy qoryn jasaqtaý maqsatynda jumys oıdaǵydaı atqarylýda. Ekijyldyq jospar boıynsha 343,13 myń tonna shóp daıyndaý qajet bolsa, búgingi kórsetkish 67 paıyzdy qurap otyr. Budan basqa egis qurylymyn ártaraptandyrý maqsatynda 2020 jylǵa deıin óńdeýdegi jer 690 gektarǵa deıin óspek. Onda basymdylyq mal azyqtyq daqyldar men kartop, baý-baqshaǵa berilýi tıis. Elbasymyz N. Nazarbaevtyń aıtqanyndaı, ekonomıkanyń qozǵaltqyshy - kásipkerliktiń damýy da qarqyndy. Búginde óńirdegi shaǵyn jáne orta kásipkerlik nysandary 2470 adamdy qamtyp otyr. «Bıznestiń jol kartasy - 2020» membaǵdarlamasy boıynsha aýdan ortalyǵynda úsh jobany júzege asyrý qolǵa alyndy. Bir jaqsysy, ózgege emes, tek ózine senip úırengen kóptegen qaztalovtyqtar búginmen shektelip qalmaı, erteńgi kúnin de oılaıdy. Máselen, aýdanda qus fabrıkasyn, Qaztalov aýylynan balalarǵa arnalǵan dámhana ashý oılastyrylýda. Meıramhanalar da salynbaq. Shaǵyn klýb, monsha salyp, el ıgiligine usynyp jatqandar da kezdesedi. Eki meshit salynyp, múminder ıgiligine berilgen. Basqa da áleýmettik jobalar josparlanýda.
Qazir aýdandaǵy eldi mekenderdiń gazben qamtylýy 44 paıyzdy quraıdy. Árıne, bul azdyq etedi. Áli de 29 eldi meken «kógildir otynǵa» muqtaj. Bárine birdeı gaz qubyryn tartýǵa ázirge qarjy tapshylyǵy kedergi. Sondyqtan aýdan ákimshiligi máslıhatpen birlese otyryp, bıyl on aýylǵa gaz jetkizý úshin tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdemege 10 mıllıon teńge bólgen. Gaz birinshi kezekte Taldyapanǵa jetkizilýi tıis. «Aqbulaq» baǵdarlamasyn ári qaraı jalǵastyrý isinde aldaǵy ýaqytta sýmen qamtýdyń eki jobasy júzege asyrylady. Alty eldi mekendi tuşy sýmen qamtýdyń jobalyq-smetalyq qujattary daıar. Onyń ishinde Bostandyq, Aqpáter jáne basqa eldi mekender bar. Jol salý isine kelsek, «QazAvtojol» AQ oblystyq bólimshesiniń tapsyrysymen A-31 «Chapaev - Jalpaqtal - Qaztalov - RF shekarasy 97-157 (60 km)» kólik jolynyń jobasyna respýblıkalyq bıýdjetten bólingen 9 457 237,434 myń teńge qarjynyń 2,2 mlrd. teńgesine bıyl bas merdiger «Uniserv» JShS 127-145 (18 km) aralyǵyna kúrdeli jóndeý júrgizýde. Bilim salasyna kelsek, az qamtylǵan otbasynan shyqqan jáne barlyq bastaýysh synyp oqýshylary úshin kúnine bir ret tegin ystyq tamaq berý uıymdastyrylyp, ol 3208 oqýshyny qamtydy. Aýdan oqýshylary búkil jaz maýsymy boıyna tórt demalys lagerinde bolyp tynyqty jáne densaýlyǵyn túzedi. Budan basqa 2017 jyly tórt, 2018 jyly eki, odan arǵy jyly taǵy da eki bilim nysany kúrdeli jóndeýden ótedi nemese qaıtadan salynady. Densaýlyq salasynda aýdan qazir bes mamanǵa muqtaj. Olardyń jetispeýshiligin dárigerlerdi qaıta daıarlaý men biliktiligin arttyrý joldarymen sheshý kózdelgen. Bıyl aýdanǵa úsh jalpy tájirıbeli maman kelip, jumysqa ornalasty. Kelesi jyly úsh eldi mekende emdeý oryndary kúrdeli jóndeýden ótýi ne qaıta salynýy tıis.
Ákimniń aıtýynsha, halyqtyń turǵyn úı salýǵa da yntasy jaqsy. Qazir 113 jer telimi turǵyndarǵa bólinip berildi. 15 jer telimine kommýnaldyq-jalǵa berý úıleri salynady. Búginde 24 jeke úıdiń qurylysy aıaqtalýy qarsańynda. Budan basqa keleshekte Qaztalov aýylynda 100 oryndyq mektep-ınternat salyp, paıdalanýǵa berý kózdelgen. Ári qaraı aýdan ákimi áleýmettik salalarǵa toqtalyp, atqarylǵan ister men qıyndyqtar jóninde de aıtty. Búginde ekonomıkalyq belsendi halyq - 16721 adam. Esepte turǵan jumyssyz 92 adam eken. Jumyssyzdyq deńgeıi 0,5 paıyzdy quraıdy. Jarty jylda 101 jańa jumys orny ashyldy. Mádenıet salasynda da tyndyrylǵan jumystar bar. Aýdan ortalyǵynda «Dostyq» saıabaǵy, Jalpaqtal aýylynyń «Nur Otan» saıabaǵynda balalar oıyn alańy, taǵy basqa nysandar salyndy. Bulardyń bári - demeýshilerdiń kómegimen atqarylǵan ister. Sonymen qatar Astana kúnine oraı Qaztalov aýylynda shaǵyn fýtbol alańy ashylǵan. Al aýdan ortalyǵynda balalar men jasóspirimderdiń sport mektebi paıdalanýǵa berildi. 2017-2020 jyldary bes eldi mekende mádenıet oryndaryn jańǵyrtý kózdelýde.
Gúljamal Joldyǵalıdyń «Kásipkerlermen kezdesti» degen aqparatynda QR Parlamentiniń depýtattary Rashıt Ahmetov, Erbolat Muqaev, Keńes Ábsatyrov, Snejana Imasheva oblystyq kásipkerlik palatasynda jergilikti kásipkerlermen kezdeskeni aıtylǵan.
Kásipkerlik palatasy óńirlik keńesiniń tóraǵasy Valerıı Júnisov kásipkerlerdiń kúndelikti jumys barysynda kezdesetin biraz máselesin atap ótti. Sonyń ishinde ishki áýe reısterin (Oral - Atyraý, Oral - Aqtóbe, Oral - Aqtaý) qalpyna keltirý múmkindigin qarastyrý, ımport almastyrý maqsatynda óńirimizde taǵam klasterin odan ári órkendetý, jergilikti etti óńdeýshilerge sýbsıdııa tóleý máselesin jolǵa qoıý qa-jettigin alǵa tartty. Otyrysta kásipkerler memlekettik satyp alý, jalǵan kásipkerlik, taǵy da basqa zańnamalarǵa ózgerister engizilse, býhgalterlik jáne salyq esebin birizdendirý jolǵa qoıylsa degen usynystaryn bildirdi. Kásipkerlerdiń saýaldaryna jaýap bergen halyq qalaýlylary olardyń usynys-tilekteriniń jumys toptarynda qaralatynyn aıtty.
Kezdesýde kásipkerler talap-tilekterimen qosa, bıznestegi túıtkildi máselelerdi sheshýge baǵyttalǵan óz oılaryn da ortaǵa saldy.
Jýrnalıst Nurbek Orazaev "Stroıkombınat" senimdi seriktes» degen maqalasynda atalǵan kásiporynnyń tynys-tirshiligi jóninde jazady.
Qazaqta "Óz isiniń bilgiri" degen ádemi sóz tirkesi bar. Bul teginde mamandyǵyn tereń meńgergen, óz kásibine adal, jan-júregimen shyn berilgen adamǵa qatysty aıtylsa kerek. Oraldaǵy "Stroıkombınat" JShS-yn 32 jyldan beri taban aýdarmaı, basqaryp kele jatqan Baqytjan Nurbaev osyndaı azamattardyń qataryna jatady. Shyndap kelsek, Bákeń atalmysh kásiporynda 43 jyl eńbek etip otyr. Kásiporynnyń ózi sonaý 1956 jyly qurylypty.
Árıne, ol kezde óndiris oshaǵynyń ataýy da, jumys aýqymy da ózgeshe bolǵany belgili. Deıturǵanmen, Batys Qazaqstan oblysyndaǵy qurylys salasynyń qaryshtap damýyna "Stroıkombınattyń" da qosqan úlesi salmaqty. Eńbek jolyn qatardaǵy qarapaıym qurylys sheberliginen bastaǵan Baqytjan Amanǵalıuly qysqa ýaqyttyń ishinde tseh meńgerýshiligi, bas ınjener sekildi kásibı laýazym baspaldaǵymen órlep, bas dırektorlyqqa deıin jetti. Ómir osylaısha ótip jatty, óndiris jyldan-jylǵa ósti. Alaıda máńgi myzǵymastaı kóringen Keńes odaǵynyń qulaýy, onymen birge qalyptasqan ekonomıkalyq qatynastar júıesiniń kúıreýi, memlekettik tapsyrystyń toqtaýy kásiporyndy kúıretip jibermegenmen, kádimgideı tizerletip tastaǵany eshkimge de jasyryn emes. Tájirıbeli ujym músheleri "balapan basyna, turymtaı tusyna" dep árkim ózine jaıly jaǵdaı, jalaqyly jumys izdep, jan-jaqqa taraı bastaǵanda Bákeń beldi bekem býyp, "Stroıkombınattyń" qabyrǵasyn qalap kep jiberdi. Bastapqyda senetin birdi-ekili dosymen, tozyǵy jetken tehnıkamen jumys isteýge májbúr boldy. Tipti qajet kezde ózi de sol tehnıkany urshyqsha úıirip ákete beretin.
Kúni búgin ol qıyndyqtardyń bári artta qalǵan. Seriktestik aıaǵynan nyq tur, 240 adamǵa nápaqa taýyp berip otyrǵan óńirdegi iri kásiporyndardyń biri. Shyǵarǵan ónimderi oblysymyzdy bylaı qoıǵanda, irgedegi Reseıge, qala berdi, kórshiles Aqtóbe, Mańǵystaý, Atyraý oblystaryna jóneltilýde. Óndiris oshaǵynyń qazirgi tynys-tirshiligi týraly bas dırektordyń ózinen sýyrtpaqtap syr tarttyq.
- Biz negizinen keramzıt kirpish, temirbeton buıymdaryn, jalpy sany myńǵa tarta buıym túrlerin óndiremiz. Jaz maýsymy qurylys qarqyn alatyn ýaqyt bolǵandyqtan, tapsyrys kólemi jaman emes. Qystygúni de qarap otyrmaımyz, eki aýysymda táý-lik boıy jumys istegendikten, tapsyrys ta, tabys ta jaman emes. Kúni búgin Astana, Aqsaı qalalarynan ónimderimizge suranys bar. Ózimizdegi Tasqala - Saratov tas jolynyń qurylysyna qatysýdamyz. Jaqynda ónim sapasyn anyqtaıtyn jańa zerthana jabdyǵyn satyp aldyq. Ózge quraldar, tehnıkalar da jańartylýda. Eń bastysy - biz shyǵarǵan ónimderdiń sapasy óte joǵary, - deıdi Baqytjan Amanǵalıuly.
Sapaǵa basa mán beretin kásiporyndaǵy zerthana barlyq halyqaralyq talapqa saı. Zerthana meńgerýshisi Qatıra Qupnııazovanyń aıtýynsha, munda shyǵarylatyn barlyq ónim, keletin shıkizat "búge-shigesine" deıin muqııat tekserilip, sapasyna ábden kóz jetkennen keıin ǵana óndiriske jiberiledi. "Qum, tas, tsement, te-mir tolyq tekseriledi. Sertıfıkat máselesine qatań qaraımyz. Standarttyń tolyq saqtalýyn talap etemiz. Zerthanada bes adam jumys isteıdi. Taǵy bir atap aıtatyn jaǵdaı - qaladaǵy óndiristik kásiporyndardyń ishinde jalǵyz bizdiń zerthana ǵana arnaıy akkredıtatsııadan ótkizilýi ujymymyz úshin úlken maqtanysh", - deıdi zerthana basshysy.
"Eńbek etken emedi" demekshi, kásiporynnyń tolaǵaı tabysqa jetýiniń bir syry kásibı bilikti eńbek ujymynyń arqasy desek jarasady. Áńgimemizdiń álqıssasynda aıtqanymyzdaı, naryqtyń atan belin qaıystyrǵan qıyndyǵyna synyp ketpeı, aıaqqa turǵan "Stroıkombınatqa" tájirıbeli mamandar yqylastana jumysqa kelgen. Endi bir toby Bákeńmen baıaǵydan birge kele jatqan áriptesterden turady. Olardyń qatarynda "Eren eńbegi úshin" medaliniń ıegeri Murat Qaıyrbekov, Galına Shmıdt, Núrııa Ǵumarova, Roza Іlııasova, Suńǵat Qabyshev, Lıýbov Sýshko, Gúlnaz Esenǵalıeva jáne t.b. bar. Baqytjan Nurbaevtyń ózi de - "Qurmet" ordeniniń ıegeri, "Qazaqstannyń qurmetti qurylysshysy" degen mártebeli ataqty ıelengen azamat.
«Stroıkombınat» JShS - jas mamandardy tartýmen tabandy túrde aınalysyp otyrǵan kásiporyndardyń biri. Sonyń ishinde Batys Qazaqstan ındýstrıaldy kolledjimen tyǵyz baılanysta.
- Bul kolledjben kóp jyldan beri áriptestik baılanystamyz. Elimizdiń bolashaǵy úshin bizge sapaly mamandar qajet. Olardyń óz isin jetik meńgergen maıtalman maman bolyp qalyptasýyna óndiris orny retinde biz de atsalysýymyz kerek. Sondyqtan ózimniń orynbasarlaryma tájirıbeden ótýge kelgen stýdentterge beıjaı qaramaı, maman retinde qarap, árqaısysyna bilmegenin úıretip, qatań qadaǵalaýdy tapsyrdym. Oǵan qosa olarǵa ja-laqy tóleý kerek dep sheshtim. Óz eńbeginiń nátıjesin sezinip, jalaqy alǵan stýdent óz jumysyna jaýapkershilikpen qaraıdy. Ári jas mamannyń osy jerde jumysqa qalyp, kóp aqsha tabamyn degen senimdiligi kúsheıedi. Bizdiń kásiporynda tájirıbede kózge túsip, keıinnen jumysqa qalǵan mamandar jeterlik. Sondyqtan biz jumys berýshiler jas mamandardy keýdeden ıtermeı, janashyrlyqpen qaraýymyz kerek, - deıdi kásiporyn jetekshisi Baqytjan Amanǵalıuly.
Kásiporyn tsehtarynda keramzıt kirpish, irgetas bloktary, temirbeton jabyndar, mańdaıshalar, qudyq saqınalary, tireýler, jaıaýjol jabyny, baspaldaq beldeýleri óndirilýde.
- Memleket basshysy jyl saıynǵy halyqqa arnaǵan Joldaýynda respýblıkamyzda turǵyn úı salý men qurylys ındýstrııasyn damytýdy, sóıtip, qazaqstandyqtardyń baspanaǵa muqtajdyǵyn tezdetip sheshýdi, onyń ońtaıly joldaryn qarastyrýdy basty nazarda ustap keledi. Bizdiń kombınat jumysshylary da ózderine júktelgen mindetti shynaıy sezinip, barynsha jemisti eńbek etip, halyqtyń kóńilinen shyǵýǵa tyrysady, - deıdi kombınat jetekshisi Baqytjan Nurbaev.
«Sút óńdeý zaýyty ashylmaq» - T.Bısenniń aqparatynda Zelenov aýdanynda «Jumyspen qamtýdyń jol kartasy - 2020» baǵdarlamasy aýqymynda turǵyndardy jumyspen qamtý jáne aýyl sharýashylyǵy ónimderin óńdeý, óndirý, jaıyn talqylaǵan keńes ótkeni aıtylady. Oǵan QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń mal sharýashylyǵy ónimderin óndirý jáne qaıta óńdeý departamenti dırektorynyń orynbasary Berik Nıǵmashev qatysty.
- Elimizde 675 myńnan astam adam jeke qosalqy sharýashylyq júrgizýmen aınalysady. Sút jáne ettiń 70-80 paıyzy jeke qosalqy sharýashylyqtarda óndiriledi. Alaıda mal sharýashylyǵy ónimderin daıyndaý jáne ótkizý máseleleriniń sheshilmeýine baılanysty óńdeýshi kásiporyndardyń 60 paıyzy ǵana shıkizatpen qamtylǵan. Osyǵan oraı biz aýyl sharýashylyǵy kooperatıvteri qurylymyndaǵy sharýashylyqty júrgizýdiń shaǵyn úlgilerin damytýdy usynamyz. Olardyń birinshisi sút qabyldaý pýnktteriniń jelisin qurý, ekinshisi, otbasylyq bordaqylaý alańdaryn qurý, - dedi Berik Bolatuly.
Onyń aıtýynsha, jeke qosalqy sharýashylyqtar sút zaýyttaryna 1,3 mıllıon tonnadan astam sút jetkizýge daıyn. Saýalnama nátıjesinde elimizdegi 152 sút óńdeýshi kásiporynnyń 93-i jeke qosalqy sharýashylyqtardan 380 myń tonna sút qabyldaı alatyny belgili bolǵan. Al 59 kásiporyn qurǵaq sút daıyndaýmen aınalysatyndyqtan, taza shıkizat satyp alýǵa qyzyǵýshylyq tanytpaǵan.
Aýyl sharýashylyǵy kooperatıvterin quryp, sút qabyldaý pýnktterin ashqandarǵa «QazAgro» ulttyq basqarýshy holdıngi» AQ tarapynan nesıe jáne lızıng usynylady. Osy iske tikeleı jaýapty bolatyn aýyldyq okrýg ákimderine otbasylyq bordaqylaý alańyn qurýdyń tıimdi ekeni de túsindirildi. Jıynda birqatar ózekti máseleler kóterildi. Máselen, óńirimizdegi shaǵyn sút óńdeýshi tsehtar keıde eki tonnadan artyq sút qabyldamaıdy. Al aýdandyq jumyspen qamtý ortalyǵynyń basshysy Vıktor Bashtavenkonyń pikirinshe, aýdanǵa sút saqtaýshy qosyndar emes, sút óńdeýshi tsehtar men zaýyttar kerek. Memleketten beriler nesıeler men jeńildikterdi óńdeýshi kásiporyndardyń paıdalanǵany jón. Jıynda keı kásipkerler qasaphanalarda soıylǵan maldyń kók eti men maıyn iremeı, terisinde qalatyndyǵyn jáne ólsheý kezinde salmaq jeıtin jaıttardyń kezdesetindigin aıtty.
Barlyq pikirdi muqııat tyńdaǵan Berik Nıǵmashev jıyndy qorytyndylaı kele, oblysymyzda úlken sút óńdeý zaýytyn ashý josparlanyp jatqanyn jetkizdi.
«Qurylysshylar saıysty» degen aqparatta (N.Nabıollauly) Qurylysshylar kúnine oraı Oral qalasynda atalmysh kásip ıeleriniń kásibı sheberlikterin anyqtaǵan baıqaý uıymdastyrylǵany jarııa etilgen.
Oblystyq qurylys basqarmasy uıytqy bolǵan shara Oral-Saratov, Oral-Atyraý tas joldary arasyndaǵy aýmaqta ornalasqan bes qabatty toqsan páterlik turǵyn úı qurylysy alańynda ótti.
- Birinshi kezekte búgingi baıqaýǵa qatysýshylarǵa alǵysymdy bildirip, sáttilik tileımin. Elbasymyz óziniń «Nurly jol» atty Joldaýynda qurylys salasynyń aldynda turǵan mańyzdy maqsattardy atap kórsetken bolatyn. Qurylys jumystarynyń sapaly ári ýaqtyly oryndalýy sizderdiń biliktilikterińizben tikeleı baılanysty. Sońǵy kezderi shaharymyzda turǵyn úı men áleýmettik nysandar kóptep salynyp, qurylys salasy damyp keledi. Bul maqsattarǵa ózderińizdiń kásibı sheberlikterińizdiń arqasynda jetip otyrmyz, - dedi oblys ákiminiń orynbasary Baǵdat Azbaev saıyskerlerdi quttyqtaý sózinde.
Baıqaýǵa qatysýshy qurylysshylardyń jumysyna atalmysh salanyń ardagerleri jáne qurmetti qurylysshylardan jasaq-talǵan arnaıy top qazylyq etti.
Jarty saǵatqa sozylǵan saıystyń qorytyndysynda «Úzdik tasshy» atalymy boıynsha «SKF Otdelstroı» JShS-nyń kafel qaptaýshylary Ergen Balahmetov jáne Ónerbek Jumaǵalıev je-ńimpaz atansa, «Altaır» JShS-nan Valerıı Kırıchkov pen Aleksandr Razýmets ekinshi, al «SV plıýs» JShS-nyń jumysshylary Ashat Ádıetov jáne Ashat Ǵabdolov úshinshi orynǵa ıe boldy. «Úzdik tas qalaýshy» atalymy boıynsha Erbol Saǵynǵalıev jáne Aslanbek Ǵumarov («Altaır» JShS), Arman Moldaǵalıev jáne Jasulan Baqtybaev («SV plıýs» JShS), Zerdebek Esqalıev jáne Bekjas Bekenov («Jıenbaı» JShS) sáıkesinshe birinshi, ekinshi, úshinshi oryndardan kórindi. Sondaı-aq «Úzdik sylaqshy» atalymy boıynsha Elhan Abdýrahmanov jáne ıAhıa Nasıbov («SV plıýs» JShS) birinshi, Nurǵaısha Esentemirova jáne Raıgúl Ahmetova («SKF Otdelstroı» JShS) ekinshi, Raýshan Aıdamırov jáne Asıf Ibragımov («Altaır» JShS) úshinshi oryn aldy.
Júldegerler oblys ákiminiń dıplomdarymen, aqshalaı, ózge de baǵaly syılyqtarmen marapattaldy.
«Toı sizden, kómek bizden!» atty maqalada (L.Shaǵataı) «100 naqty kómek» jobasy aıasynda uıymdastyrylǵan ıgi ister pash etilgen.
«Ótken aptada qalamyzda taǵy bir shańyraq boı kóterip, Manas pen Jazıra esimdi jas jubaılardyń nekesi qıyldy. Qazaqy dástúrge saı toılary dúrkirep ótti. Alaıda «bul toı burynǵy toıdan ózgerek». Ózge bolatyn sebebi qyzdyń uzatylý toıynyń shyǵynyn «100 naqty kómek» boıynsha demeýshiler kóteripti», delingen onda.
- Aǵymdaǵy jyldyń aqpan aıynan bastap oblystyq jastar resýrstyq ortalyqtarynyń kómegimen óńirimizde «100 naqty kómek» jobasy júzege asyp keledi. Qarajat talap etpeıtin bul joba qazirge deıin 50-ge jýyq kómekke muqtaj jastyń negizgi máselelerin sheship berdi. Odan bólek resýrstyq ortalyqtyń yqpalymen jetim, múmkindigi shekteýli, áleýmettik jaǵdaıy tómen jáne tolyq emes otbasydan shyqqan jastardyń toıyn tegin ótkizip berýdi de qolǵa aldyq. Sóıtip, bul ıdeıamyzdy oblystyq gazet-jýrnaldar, telearnalar men áleýmettik jeli arqyly biraz jarnamaladyq. Jýyrda sondaı jarnamalarǵa kózi túsken 23 jasar Jazıra esimdi arý ortalyqqa kómek suraı keldi. Biz de onyń usynysyn qabyl alyp, toıdy ótkizýge demeýshiler izdeı bastadyq. «Sabaqty ıne sátimen» degendeı, ótken aptada Jazıranyń uzatylý toıynyń kýási boldyq. Eń bastysy, eki jas baqytty bolsyn, - degen atalmysh ortalyqtyń bólim meńgerýshisi Dınara Jaroeva eki qyz tárbıelep, úlkenin uzatqan jalǵyzbasty ananyń alǵysy sheksiz bolǵanyn aıtady.
Iá, Jazıranyń ótinishin eki etpegen jomart azamat, qalamyzdyń qaq ortasynan oryn tepken «Altyn saqa» toıhanasynyń ıesi eshqandaı pulsyz, 80 adamǵa dastarqan jaıyp, tegin qoldaý kórsetken. Toıdyń oıdaǵydaı ótýine barynsha atsalysqan. Tipti bul qyzmetine jas jubaılardy qydyrtý, sýret pen beınetaspaǵa túsirýdi qosyńyz. Bul shyǵyndardy esepteseńiz, qarapaıym otbasyǵa biraz salmaq túseri sózsiz. Al Jazıra «100 naqty kómektiń» shapaǵatyn kórip, anasyna salmaq túsirmeı, shańyraǵynan uzatylyp ketti. Jastardyń bári Jazıradaı aqyldy bolsa ǵoı, shirkin!
- Ózim Aqsaı qalasynda aspazdyń kómekshisi bolyp jumys jasaımyn. Bul joba jaıynda ǵalamtordan kórgenmin. Alǵashynda ótirik shyǵar dep, senbedim. Toı kúni jaqyndap qaldy. «Qysqa jip kúrmeýge kelmeıtini» belgili, nesıe almasaq, toıdy atqara almaıtynymyz anyq. Ne bolsa da, táýekelge bel býyp, jarnama boıynsha habarlasyp kóreıin dep sheshtim. Bos qııalymnyń shyndyq ekenine kózim jetkende, qýanyshymda shek bolǵan joq. Qaraılap otyrǵan jalǵyz anam da bul jańalyǵymdy estigende, qatty qýandy. Sóıtip, toıdyń qamyna kirisip te kettik. «Talǵatov» jeke kásipkerlik ıesi toıhanasyn tegin berip, toıdyń qyzmet kórsetý shyǵyndaryn óz moınyna aldy. Toı qonaqtardyń bárine unady, dán rıza bolyp tarqasty. Tek bir áttegen-aıy, keıbir az qamtylǵan otbasydan shyqqan jastar namystanyp, el-jurttan uıat sanap, tegin kómekke júginýden bas tartyp jatady. Bul kerisinshe qatygezdenip bara jatqan qoǵamda adamdardy qaıyrymdylyqqa tárbıeleýge, muqtaj jandarǵa járdem etýge, adamgershilikke baýlıtyn bastama dep bilemin. Joba áli de jalǵasyn taýyp, talaı shańyraqtyń shattyǵyna ortaqtasa bersin, - deıdi Bórli aýdanynyń jas kelini Jazıra Dáýletkereeva qýanyshtan júzi bal-bul janyp.
Al oblystyq jastar resýrstyq ortalyǵynyń basshysy Kenesary Nurshınov bul jobany memleket qarjylandyrmaıtynyn, tek túrli kelisimder arqyly demeýshilerdiń kómegimen júzege asyp jatqan joba ekendigin aıtady:
- QR Táýelsizdiginiń 25 jyldyǵyna oraı oblystyq jastar resýrstyq ortalyǵynyń qolǵa alǵan «100 naqty kómek» jobasyna bıýdjetten arnaıy aqsha bólinbeıdi. «Toı sizden, kómek bizden» sharasy boıynsha júzege asqan alǵashqy toıymyz sátti ótti dep aıta alamyn. Jyl sońyna deıin áli de birneshe toıǵa kómek etýge múmkindigimiz bar. Jastardyń tyń bastamalaryna qoldaý bildirip, usynystarymyzdy qup alatyn barsha demeýshilerge, kásipkerlerge, júregi men jany jomart jandarǵa alǵys aıtamyz. Jaqsylyq jasaýǵa asyǵaıyq, dostar! - deıdi Kenesary Bekbolatuly.
«Tańǵajaıyp "turǵyndar" nemese jas natýralıster baǵynda» atty maqala (Aıymgúl Tóleýǵalı) oblystyq jas natýralıster saıabaǵyndaǵy janýarlar ómirin baıandaıdy.
Tabıǵat atty ortaq úıde úndestikte, syılastyqta ómir súrgenge ne jetsin. Jybyrlaǵan jándikter men alýan túrli ańdardan quralǵan haıýanattar álemi de tańǵajaıyp tabıǵattyń bólinbes bir bólshegi ispettes. Tabıǵatta tutas tirshiliktiń júıeli jalǵasýy úshin árbir jan ıesiniń orny mańyzdy. Adamdar sekildi ańdar da meıirim men qamqorlyqqa muqtaj.
Shahar irgesindegi Shaǵan ózeniniń jaǵalaýynda ornalasqan, 60 jylǵa jýyq tarıhy bar Jas natýralıster saıabaǵyna tańǵajaıyp «turǵyndar» týraly bilgimiz kelip barǵan edik. Munda aldymen, erekshe tabıǵatqa kóz túsedi. Jap-jasyl álem. Jabaıy ańdar. Atalmysh saıabaqtaǵy ekologııa bóliminiń jetekshisi Fııagúl Qaýymbaeva bizdi ár mekendeýshiniń janyna aparyp, olar týraly qyzyqty derektermen bólisti.
Eń úlken tordyń qasynda kishkentaı qyz syqylyqtaı kúlip tur. Ol apasymen birge Dasha esimdi kirekeı jáne onyń qonjyǵy Katıaǵa tamaq berip júr eken. Saqtyq maqsatynda kelýshi men aıýdyń arasy eki tormen qorshalypty. Kishkentaı qyz sol eki tordyń arasymen alma men sábizdi kezek-kezek laqtyra beredi. Aıý da toımaıdy eken, bireýin jep alady da, «Taǵy bar ma?» degendeı qarap turady.
«Apa, endi sábizdi bershi», «Almany laqtyraıynshy», «Jeı ǵoı, Katıa» degen kishkentaı qyzdyń esilderti aıýda. Aıý almany kútirletip jegen saıyn qyz syqylyqtap kúle beredi. Aıý da sábıdiń jylýyn sezgendeı, kózderin móldiretip meıirimmen qaraıdy.
Haıýanattar baǵyna kelýshilerdiń tańdanysyn týdyratyn alyp deneli janýardyń biri - Dasha. Ol 2002 jyly eki jasynda Semeıdegi haıýanattar úıinen ákelingen eken. Dasha 14 jylda birneshe qonjyqty dúnıege ákelgen. Qazir onyń urpaqtary Qazaqstannyń túkpir-túkpirindegi zoobaqtarda júrgen kórinedi. Jabaıy tabıǵatta Soltústik Amerıka jáne Eýrazııany mekendeıtin aıýdyń bul túri et, balyq jáne kókónistermen qorektenedi.
- Bul aıýdyń dene turqy eki metrge jetedi, salmaǵy 150-200 keli shamasynda. Minezi beıqam, momyn. Aıýlar úsh jasynda juptasýǵa qabiletti bolady. Býazdyǵy jeti aıǵa sozylyp, 2-4 qonjyq tabady. Olardyń denesi úlken bolǵanymen, jandary óte názik keledi. Bireýine artyq kóńil bólinse, artyq erkeletse, ekinshisi renjip, burtıyp qalady. Sondyqtan barlyǵyna teń qaraýǵa tyrysamyz, - deıdi Fııagúl Kýbınqyzy.
Zoobaqta Shyńǵys jáne Sherhan esimdi aǵaıyndy qasqyrlar ómir súrýde. Olardy bóltirik kezinde belgisiz adamdar zoobaqqa ákelip tapsyrypty. Qastaryna ja-qyndaǵanymyzda, basqa janýarlar sekildi qýanbady, tamaq ta suramady. Tipti ózderimen-ózderi jatqan kúıi bizge nazarlaryn salmady da. Jáne kelýshiler de olardyń janynda kóp kidirmeıdi.
- Qasqyr - tabıǵatynan erkindikti jaqsy kóretin ań. Ony qolǵa úıretý - qıynnyń qıyny. Tsırkke barǵanda, ań patshasy arystannan bastap, qolǵa úıretilgen ańnyń túr-túrin kórýge bolady. Al qasqyrdy eshbir tsırkten kezdestire almaýymyzdyń sebebi - osy. Qasqyr esh qaqtyǵystan qaıtpaıdy. Ne ózi óledi, ne jaýyn óltiredi. Negizinde qasqyrlardy dala sanıtary dep ataıdy. Óıtkeni olar álsiz, aýrýshań ań-qustar men ólekselerdi jep, tabıǵattaǵy tazalyqty saqtaýǵa kómektesedi. Al bizdiń saıabaqtaǵy qasqyrlar veterınarlyq tekseristen ótken, taza ári balǵyn etpen qorektenýde. Ábden daǵdylanyp alǵan. Ólek-seni tatyp ta almaıdy. Tipti maıly etti de jegileri kelmeıdi, erekshe kútimdi qajet etedi. Olardy jazdyń aptap ystyǵynda sý shashyp salqyndatamyz. Al qysqy aıaz kezinde tordyń arǵy jaǵyndaǵy jasandy inderine kirgizemiz, - deıdi zoobaq qyzmetkeri.
Zoobaqqa ásemdik syılap turǵan taýys qustary da kelýshilerdiń tańdanysyn týǵyzýda. Pań, tákappar, sulý qustyń quıryǵynyń uzyndyǵy bir metrden asady. Salmaǵy bes kelige jýyqtaıdy.
- Taýystardyń negizgi mekeni Úndistan túbegi men Shrı-Lanka, Sýmatra araldary bolyp tabylady. Olar jándikter, qurttar jáne mollıýskalarmen qorektenedi.
Kóbine jerde júredi, qaýip tóngende, aǵash basyna shyǵyp ketedi. Júgirýden aldyna jan salmaıdy, qalasańyz, torǵa kirip, janyna jaqyndaýyńyzǵa bolady, - dedi zoobaq mamany.
Torǵa kirip edik, qus bizden alystaı berdi. Jyldan-jylǵa taýystardyń sany azaıýda, sondyqtan qorǵaýǵa alynyp, halyqaralyq tabıǵatty qorǵaý odaǵynyń «Qyzyl kitabyna» engizilgen. Biz kórip júrgen ádemi taýys - atalyǵy eken. Al analyǵy sondaı sulý bolyp kórinbeıdi. Tipti kózge birden ilige qoımady.
Haıýanattar baǵynyń tórinde Valerık esimdi maımyl ómir súrýde. Jaı ǵana maımyl emes, óte erke maımyl degenim durys-aý. Oǵan jetkende qolymyzdaǵy tamaǵymyz bitken edi. Qorek ákelmegenimizdi kórgen ol teris qarap jatyp qaldy.
- Valerık, Valerık! - dep biraz dybystap edim, burylmaı qoıdy. Taýys qusy ekeýi kórshi eken. Biz janynan alystap edik, ornynan atyp turdy da, kórshi tordaǵy taýysqa qarap túrli qımyldar jasaı bastady. Torda jalǵyz ózi bolǵandyqtan, kórshilerimen «kóńil kóteredi» eken.
Mamandardyń aıtýynsha, maımyldyń kóńil kúıin syrtqy kórinisine qarap jaqsy bilýge bolady. Máselen, jymııý nemese ústińgi erinderin shúıirý, ıa bolmasa basty shaıqaý, ıyqtardy qozǵaltý - agressııanyń dabyly. Eger maımyl esinese, bul onyń sharshaǵandyǵyn bildirmeıdi. Esineý onyń sizge ashýly ekeninen de habar berýi múmkin.
Maımyldardyń ómir súrý jasy olardyń dene kólemderine baılanysty. Mysaly, eń kishkentaı oınaqy maımyldar 10 jyldan artyq ómir súrmeıdi, al orangýtangtar 57-60 jasqa deıin jasaıdy. Maımyldar bos ýaqyttarynyń kóp bóligin bir-birleriniń syrtqy kelbetterin jaqsartýǵa, kútip-baptaýǵa arnaıdy. Makakalar balalaryna tamaq tabýdy ǵana emes, tis tazalaýdy da úıretedi. Al shımpanze tobynda názik ári senimdi qarym-qatynastar qalyptasqan. Ana balasyn basqa bir analyqqa tastap kete alady. Mundaı «kútýshiler» óz balalary men ózgeniń balasyn bólip-jarmaıdy. Shımpanzelerde qaraýsyz qalǵan jetimderdi asyraý dástúri de keń etek alǵan. Aıtpaqshy, tarıhta IQ-ge (aǵyl.t IQ- intelligence quotient), ıaǵnı zııatkerlik koeffıtsentine test tapsyrǵan maımyl bolǵan. Ol óziniń qarapaıym eresek amerıkandyqtyń deńgeıinde damyǵandyǵyn dáleldegen. Sodan da bolar, maımyldardan osyndaı adamı qasıetterdi kóptep kórýge bolady.
- Jyl saıyn shyǵarmashylyqpen, ǵylymı jumystarmen aınalysqysy keletin oqýshylar sany kóbeıýde. Osy ýaqyt ishinde kóptegen oqýshylar bizdiń ekologııalyq-bıologııalyq ortalyqqa kelip, jaratylystaný salasy ǵylymdary boıynsha qosymsha bilim alýda, - deıdi ekologııa bóliminiń meńgerýshisi Fııagúl Kýbınqyzy.
6-8 jastaǵy birneshe balaqaı ózderi tergen shópti ponıdiń astaýyna salyp, qyzmetkerlerge kómektesip júr.
«Tamaqty k-ó-ó-p jeseń, úlk-e-e-n bolyp ósesiń!» dep kishkentaı qyz ponıge sóılep tur eken.
- Bul Ásem degen qyz, ol ponıdy óspeı qalǵan at dep oılap júr. Kúnde ponıdiń astaýyn shópke toltyrady, jemese, ursyp qoıady, - dep kúldi meńgerýshi maman. Jaz boıy teledıdar men planshetke úńilmeı, demalystaryn qyzyqty ótkizsin deıtin ata-analar balalaryn ádeıi osy baqqa jiberedi eken.
Búginde atalmysh haıýanattar baǵynda 60-tan astam janýarlardyń túri ómir súrse, olardyń jalpy sany 250-den asady.
- Mekendeýshilerdi veterınar maman kúnine úsh ret tekseredi. Túnde olar kúzetshiniń baqylaýynda bolady. Tańmen jumysqa kelgende ańdar bizdi shýyldasyp, qýanyp, qarsy alady. Al jumys kúni aıaqtalyp, úıge ketetin kez kelgende barlyǵy muńaıyp, únsiz jatyp alady, - deıdi Fııagúl Kýbınqyzy.
Qazirgi kezde tórtkúl dúnıe Rıo olımpıadasyna qulaq túrip, eleńdep otyrǵany belgili. «Oral óńiri» de olımpıada kúnderinen reportaj berýde. «Qos júlde tústi taǵy da» degen maqalada (Ǵaısa Báımen) olımpıadanyń qos birdeı júldegeri jóninde áńgime bolady.
Rıo-de-Janeıro qalasynda ótip jatqan jazǵy olımpıada oıyndarynda qazaqstandyq aýyr atletter Farhad Harkı men Karına Gorıcheva qola júldeger atandy.
Qazaqstanǵa Qytaıdan kelip, Aqtóbe oblysy atynan synǵa túsip júrgen dúngen jigiti 62 kelige deıin salmaqta bar bolǵany eki-aq múmkindigin paıdalandy. Ol julqa kóterýden 135 kelini baǵyndyrsa, serpe kóterýden 170 kelimen toqtady. Qossaıys qorytyndysy - 305 kg. Birden aıtý kerek, onyń júldege iligýine osy jarystyń basty úmitkeri, eki márte álem chempıony, qytaılyq Chen Lıtszıýnniń julqa kóterý kezinde jaraqat alyp, jarys jolynan shyǵyp qalýy sebep boldy. Bapkerlerdiń aqylymen qazaqstandyq atlet kúmis júldege de talasýǵa nıettendi, biraq 177 kg ziltemirdi baǵyndyra almady. Aıaq astynan qytaılyq joldan taıǵannan keıin bul salmaqta kolýmbııalyq Oskar Fıgeroa qossaıys qorytyndysynda 318 kg (142+176) nátıjemen chempıon atanyp, mártebesi assa, ındonezııalyq Eko ıÝlı Iravan kúmis júldeni (312 kg, 142+172) qaǵyp áketti. Mine, baq pen sor degen osy.
Jarystan keıin aýyr atletıkadan Qazaqstan quramasynyń bas bapkeri Alekseı Nı endi shákirtiniń 69 kelige deıingi salmaqqa aýysatynyn málimdedi. Al 25 jasar Farhad Harkıdiń ózi Tokıo olımpıadasynda altyn úshin aıqasatynyn jetkizdi. Muny ýaqyt kórsetedi.
Dopıng daýynan keıin London olımpıadasynyń tórt birdeı chempıony (Ilıa Ilın, Svetlana Podobedova, Maııa Maneza, Zúlfııa Chınshanlo) Rıoǵa bara almaǵannan keıin Qazaqstan quramasy qatty álsirep qalǵany belgili. F. Harkıge deıin Margarıta Elıseeva (48 kg) besinshi, Arlı Chonteı (56 kg) tórtinshi oryndy ıelenip, júldege qol sozym jerde qalǵan edi.
10 tamyzǵa qaraǵan túni jarys alańyna 63 kelige deıingi salmaqta taldyqorǵandyq 23 jasar atlet, eresekter arasyndaǵy álem birinshilikterinde áli júlde ala qoımaǵan Karına Gorıcheva shyqty. Olımpıadaǵa alǵash ret qatysyp otyrǵanyna qaramastan, Karına úmitti aqtady. Ol julqa kóterýden 111 kelini baǵyndyryp, ekinshi orynda turdy. Serpe kóterýden 132 kelini alǵannan keıin kúmis júldege de úmiti boldy. Degenmen 137 kg salmaq aýyrlaý tıdi. Sóıtip qossaıys qorytyndysynda (243 kg) qola júldeni ıemdendi. Bul salmaqta úsh márte álem chempıony, qytaılyq Den Veı eshkimge des bermeı, qossaıys qorytyndysynda dúnıejúzilik rekordty (262 kg, 115+147) jańartty. Soltústikkoreıalyq Chhve He Sım 258 kg (105+143) nátıjemen kúmis medalǵa qol sozdy. Bul úsheýiniń jasy 23-te bolǵandyqtan, básekelestik aldaǵy ýaqytta da jalǵasýy múmkin. Olardan bir jas úlken, 2013 jylǵy álem chempıony, osy olımpıadadan shettetilgen reseılik Tıma Týrıevany da esten shyǵarýǵa bolmaıdy. Degenmen Qazaqstanǵa tórtinshi medal syılaǵan Karına budan keıin 69 keli salmaqqa aýysatynyn aıtty.
Búgin túnde olımpıada júldesi úshin básekege qazaqtyń qaragóz qyzy, álem birinshiliginiń eki dúrkin kúmis júldegeri Jazıra Japparqul (69 kg) men álem chempıony Nıjat Rahımov aralasty.
Aıta keteıik, budan buryn dzıýdodan Eldos Smetov kúmis, Otgontsegeg Galbadrah qola júldeger atanǵan bolatyn. Qazaqstanǵa endi jetpeı turǵany - altynnyń syńǵyry.
Gazettiń 13 tamyz kúngi sany QR Premer-mınıstri Kárim Másimovtiń óńirge kelgen saparyn berýden bastalǵan - «Úkimet basshysynyń Aq Jaıyqqa sapary» (Natalııa Portnıagına).
«Ótken beısenbide QR Premer-mınıstri Kárim Másimov jumys saparymen óńirimizde boldy. Ol jekelegen strategııalyq nysandar kólik ınfraqurylymynyń qaýipsizdik júıesimen, «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasynyń sheńberindegi respýblıkalyq mańyzy bar kólik joldaryn jańǵyrtý barysymen tanysty. Kásipkerler jáne jurtshylyqpen kezdesip, joldardyń jaı-kúıi, munaı-gaz jáne tamaq ónerkásibi salalaryn damytý, kómirsýtekti shıkizat óńdeý, óńirdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýy máselelerin talqylady», dep bastalǵan maqala.
Oblys ákimi Altaı Kólginov mártebeli meımandy áýejaıda qarsy alyp, Úkimet basshysy áýe, kólik jáne temirjol beketteriniń qaýipsizdik júıeleriniń jaı-kúıi jónindegi óńir basshysynyń baıandamasyn tyńdady. Atalmysh nysandar basshylarynyń sózine qaraǵanda, lańkestik qaýiptiń sary deńgeıine baılanysty qaýipsizdik sharalary eki-úsh esege deıin kúsheıtilgen.
«Oral-Tasqala-RF-nyń shekarasy» kólik jolynyń jańǵyrtylýy jóninde oblys ákiminiń orynbasary Igor Steksov baıandady. - Uzyndyǵy 100 (4-104) km jol bóligi jańǵyrtylatyn bolady. Ony júzege asyrý kezeńi - 2015-2018 jyldar. Ótken jyly 11,4 km jol jańǵyrtylsa, aǵymdaǵy jyly jańǵyrtýdy 37 km aýmaǵynda aıaqtaý josparlanǵan. Jumys keste boıynsha esh kidirissiz atqarylýda.
Oblys jáne aýdandyq mańyzy bar kólik joldarynyń jaı-kúıin sheshýdi basty másele retinde atap kórsetken oblys ákimi Altaı Kólginov Úkimet basshysynan óńirdiń kólik joldaryn jańǵyrtý men jóndeýge respýblıkalyq bıýdjetten bólinetin qarjynyń kólemin qysqartpaýdy, sonymen birge joldarǵa bólinetin jalpy sıpattaǵy transfertter bólýdi qoldaýdy surady.
- Jergilikti mańyzy bar kólik joldarynyń jalpy uzyndyǵy 5,1 myń km sonyń tek 1,3 myń km (nemese 26 paıyz) ǵana jaqsy jáne qanaǵattanarlyq jaǵdaıda (orta deńgeıdegi respýblıkalyq kórsetkish 61 paıyz). Bul - eldegi eń tómen kórsetkish. Joldardyń jaı-kúıi halyqtyń qozǵalysyna, ınvestıtsııalar tartý men shaǵyn jáne orta kásipkerliktiń damýyna keri áserin tıgizýde. Óńirishilik jáne Otanymyzdyń ózge, Reseıdiń kórshiles aımaqtarymen qatynas jolaýshy jáne júk aǵyny kólik joldary arqyly ǵana ótedi. Elbasy Nursultan Nazarbaev Batys Qazaqstandaǵy kólik joldaryn jóndeýdi qarjylandyrý kólemin 2014-2016 jyldary arttyrý jóninde tapsyrma bergen, tapsyrmaǵa sáıkes, sońǵy úsh jylda 19 mlrd. teńge bólindi. Nátıjesinde jergilikti mańyzy bar 300 km-ga jýyq jol jańǵyrtyldy jáne jóndeldi, qatqyl tabandy jol arqyly buryn oǵan qosylmaǵan alty aýdannyń úsheýiniń (Jańaqala, Qaratóbe, Shyńǵyrlaý) oblys ortalyǵymen baılanysy jaqsardy. Atalǵan aýdandardyń halqy 55 myń adamnan asady. Munyń ózi atalǵan aýdan turǵyndarynyń áleýmettik kóńil kúıin kóterip, jol qatynasyn jaqsartty. Endi qalǵan úsh aýdandy (Bókeı ordasy, Jánibek jáne Qaztalov) oblys ortalyǵymen baılanystyrý qajet. Biz IDM-men birge respýblıkalyq mańyzy bar joldar boıynsha jobalyq-smetalyq qujattamalardy jasaqtadyq jáne mınıstrliktiń maquldaýyna ıe boldyq. Osyny eskere otyryp, óńirdegi kólik joldaryn jańǵyrtý men jóndeýge bólinýi tıis respýblıkalyq bıýdjetten qarjylandyrý kólemin tómendetpeýińizdi suraımyn. Aǵymdaǵy jyly jergilikti mańyzy bar joldardy jóndeýge 6 mlrd. teńge bólingen, ol qarjyny uzyndyǵy 120 kılometrge jýyq joldy jóndeýge jumsaý josparlanǵan. Bular «Chapaev - Jańaqala - Saıqyn», «Aqsaı - Shyńǵyrlaý», «Ańqaty - Saryómir», «Jympıty - Qaratóbe», «Oral - Kırsanov» jáne Buldyrty aýylyna burylystyń bólikteri. Qurmetti Kárim Qajymqanuly, Sizdi jergilikti mańyzy bar joldarǵa jalpy sıpattaǵy transfertter bólýdi qoldaýyńyzdy suraımyz.
Budan basqa oblys ákimi strategııalyq maqsattaǵy Qarashyǵanaq munaıgazkondensat ken ornynan júk tasylatyn, Ortalyq Azııa men Eýropany «Ońtústik-Soltústik» sheńberi boıynsha baılanystyratyn kólik dáliziniń biri, respýblıkalyq mańyzy bar «Podstepnyı - Fedorov - Orynbor» kólik jolynyń qanaǵattanǵysyz jaǵdaıy máselesin kóterdi. - Atalmysh jol budan 40 jyl buryn salyndy jáne kúni búginge deıin kúrdeli jóndeýden ótpegen, onyń ózi oblystyń ınvestıtsııalyq tartymdylyǵyn tómendetip otyr.
Soǵan oraı ony da jańǵyrtý jónindegi usynysty qoldaýyńyzdy suraımyn.
Investıtsııa jáne damý mınıstri Jeńis Qasymbek Úkimet basshysyna kólik joldaryn salý jáne jóndeýde óńirde jańa tehnologııalar qoldanylǵany týraly aıta kelip, oblys ákimdigine atalmysh baǵyt boıynsha jumysqa jergilikti bıýdjetten qarjylandyrý kólemin ulǵaıtýdy usyndy. Budan basqa ol 2017-2019 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjettiń jobasynda oblys joldaryn qarjylandyrýǵa aldyn ala 9,6 mlrd. teńge qarastyrylǵanyn atap ótti. - Bul tek bizdiń mınıstrliktiń bıýdjeti boıynsha ǵana. Oǵan qosymsha ekonomıka mınıstrligi arqyly ótetin jalpy sıpattaǵy shyǵyn bar. Men 2017-2018 jyldary jylyna 6 mlrd. teńge deńgeıinde aqsha beremiz dep esepteımin.
Jıyndy aıaqtaı otyryp, Kárim Másimov óńirdegi respýblıkalyq jáne jergilikti mańyzy bar joldar qurylysynyń aıryqsha basymdyq beriletin, kókeıtesti máseleniń biri ekenin atap ótti. - Mundaı múmkindik bizde qazir bar, - dedi ol. - Men memlekettik organdar, salalyq mınıstrlikterge tapsyrma beremin. Osy máseleler tóńiregine nazardy erekshe aýdaryp, qajetti jadyǵattar (resýrs) daıarlaý qajet jáne el táýelsizdiginiń 25 jyldyǵynda biz halyqqa osyndaı tamasha syı tartýymyz kerek.
* * *
Budan soń Kárim Másimov ónimderi elimizge keńinen tanymal «Kýbleı» JShS-da boldy. Osy jerde Úkimet basshysy jergilikti kásipkerlermen kezdesip, olardan jumys barysyn surady. Orta jáne shaǵyn bıznestiń damýyna keńinen qoldaý jasap júrgen el Úkimetine rızashylyǵyn bildirgen kásipkerler atalmysh salada jáne aýyl sharýashylyǵy kesheninde kezdesip qalyp jatqan túıtkildi máseleler jóninde de baıandady. Mysaly, Úkimet basshysymen kezdesý kezinde «Aısulý» sharýa qojalyǵynyń jetekshisi Maǵaýııa Zaınýllın brýtsellez (saryp aýrýy), túıneme sekildi aýrýlardyń kesirinen mal basynyń azaıyp ketýi múmkin degen qaýip aıtty.
- Jer-jerde brýtsellez, túıneme sekildi malǵa qaýipti aýrýlar shyǵyp jatyr, al bizdiń malymyz mundaı qaýipti aýrýlardan qorǵalmaǵan. Jalpy, qaýipti aýrýlardyń taralýyna mal basynyń kóshi-qony men júıesiz júrgizilgen vaktsınatsııa (egý) sebepshi bolyp tur. Osy máseleler veterınarlyq qyzmet tarapynan bir retke keltirilýi kerek. Eger biryńǵaı veterınarlyq qyzmet bolmasa, jaýapkershilik bolmaıdy. Myna kórshi Reseıdiń shekaralas aýmaqtarynda, Atyraý oblysynda atalǵan aýrýlarǵa qarsy mal basyn egip (vaktsınatsııa) jatyr deıdi. Al biz ol jaıynda, tipti bilmeımiz de. Erteń juqpaly aýrýlardyń kesirinen qoldaǵy bar maldy joıyp alsaq, buǵan kim jaýap beredi?-dedi ol óz sózinde.
Budan keıin sóılegen «Jaıyq Et» JShS basshysy Asan Sultanǵalıev baǵdarlamanyń ótemaqyǵa qatysty tusyn ózgertý kerek degen usynysyn jetkizdi.
- Baǵdarlama boıynsha qus etin óndiretin fabrıka qurylysyna ótemaqy alý úshin kóp mólsherde et ónimin óndirý kerek. Naqtyraq aıtsaq, broılerlik fabrıkanyń qýaty jylyna 20 myń tonna qus etin óndirýge jetetin bolýy kerek. Bul aýmaǵy úlken oblystar úshin qalypty. Al bizdiń oblystyń qus etine degen qajettiligi jylyna 7 myń tonnadan aspaıdy. Men óz jobamdy bul baǵdarlamaǵa engizý úshin tek oblysqa ǵana emes, sonymen qatar Qazaqstannyń batys aımaǵyna ortaq bir úlken taýyq fabrıkasyn turǵyzýym kerek. Ókinishke oraı, men olaı ete almaımyn. Óıtkeni Atyraý men Aqtóbe qalalarynda mundaı jobalar bar. Oblystyń ishki qýatyna sáıkes eseptelgen birde-bir joba bul baǵdarlamaǵa ilikpeı otyr. Sondyqtan atalmysh baǵdarlamada aıtylǵan erejege sál ózgeris engizip, ótemaqy alý úshin óndiriletin et ónimin 10 myń tonnaǵa deıin azaıtý kerek, - degen «Jaıyq Et» JShS basshysy jalpy jurtqa ortaq túıtkildi máseleni Úkimet basshysyna jetkizdi.
* * *
Oraldaǵy «QPO b.v.» keńsesinde ótken dóńgelek ústelde kompanııa ókilderi, ókiletti organdardyń basshylary elimiz boıynsha jáne aımaqtaǵy gaz óndirý salasyn damytý joldaryn talqylady.
- Tabıǵı gazdy saýdalaý kóbine 10 jyldan 25 jylǵa deıin jasalǵan uzaq merzimdi kelisimder negizinde júzege asyrylady, - dedi QR Energetıka mınıstri Qanat Bozymbaev.
- Kógildir otyndy jetkizý jónindegi kelisimge úkimet deńgeıinde kelisiledi. Tabıǵı gazdy jahandyq saýdalaý 2015 jyly onyń aldyndaǵy jylmen salystyrǵanda 3,3 paıyzǵa ósken. Kógildir otyn naryǵynda búgingi ortasha shuǵyl kezeńmen alǵanda, aramyz qubyr ınfraqurylymdarymen baılanysyp jatqan Qytaı eli eń tıimdi jáne basym saýda naryǵyna jatady. Gaz tasymaldaýda balama ádis retinde suıytylǵan tutyný gaz tehnologııasy qarqyn alyp keledi. Keleshek kúnderde alys aýyldardy gazdandyrý barysynda suıytylǵan tutyný gazyn paıdalaný joldaryn qarastyratyn bolamyz. Búginde Qazaqstan kógildir otyn qorynan dúnıe júzinde 22-orynda, al TMD elderi arasynda úshinshi oryn alady. Kógildir otyndy ishki tutyný 2010-2015 jyldar aralyǵynda 3,1 mlrd. tekshe metrge ósken. Kógildir otyndy tutyný elimizdiń gazdandyrý jónindegi saıasatyna baılanysty turaqty túrde ósip keledi. Sondaı-aq taýarly gazdy shetke shyǵarý men óndirýdiń mólsherinde de qarqyndy ósýdiń oń ózgerisi baıqalady. Alaıda munaıǵa degen álemdik baǵanyń quldyraýyna baılanysty qazaqstandyq gazdyń eksporttyq qunynyń tómendeýi baıqalady.
Oblys ákimi aıtyp ótkenindeı, Batys Qazaqstan oblysyn kógildir otynmen qamtý tórt magıstraldy gaz qubyrlary arqyly júzege asýda. Olar «Orynbor - Novopskov», «Orta Azııa - Tsentr», «Qarashyǵanaq - Oral» jáne «AGRS Jympıty, Qaratóbe» baǵytyna shyǵatyn gaz qubyry. 2008-2016 jyldar aralyǵynda tabıǵı gaz 138 eldi mekenge jetkizilip, oǵan 20 mlrd. teńge qarjy jumsaldy. Búgingi tańda oblys turǵyndarynyń kógildir otynmen qamtylýy 93,4 paıyzdy (oblystyń 594 myń turǵyny) quraıdy.
Ústimizdegi jyly Syrym aýdanyna qarasty barlyǵy 1,5 myń adam turyp jatqan alty eldi mekendi gazdandyrý jumystary júrip jatyr. 103 shaqyrym gaz qubyry tartylady, bul jumysqa oblys bıýdjetinen 240 mln. teńge bólingen.
- 2016 jyldyń aıaǵyna deıin turǵyndardy tabıǵı gazben qamtý 93,6 paıyz nemese 595 adamdy quraıdy, - dedi Altaı Kólginov. - Sonymen qatar búginde qalǵan eldi mekenderge kógildir otyn jetkizýdi odan ári jalǵastyrý eń ózekti másele bolyp tabylady. Oblys ákimdiginen 2017-2019 jyldarǵa respýblıkalyq bıýdjetten 3 mlrd. teńge qarjy bólýdi suratqan tıisti bıýdjettik tapsyrys berildi. Qarjy bólingen jaǵdaıda jalpy uzyndyǵy 463,8 shaqyrym gaz qubyry tartylatyn bolady. Bul aınalyp kelgende Aqjaıyq, Bókeı ordasy jáne Jánibek aýdandarynyń 9 myńnan astam halyq turatyn 25 eldi mekeniniń turmystyq-áleýmettik jaǵdaıyn burynǵydan da jaqsarta túsetini daýsyz.
Oblys ákimi aımaq úshin mańyzdy máselelerdiń biri retinde Oral jylý-qýat ortalyǵyna (TETs) jalǵanatyn gaz qubyrynyń qosalqy tarmaǵynyń qurylysyn jalǵastyrýdy aıtyp ótti.
- Oral jylý-qýat ortalyǵyna baryp turǵan gaz qubyry jalqy tarmaq túrinde, sonaý 1977 jyly salynǵan. Búginde onyń paıdalaný merzimi normatıvtik mólsherdiń bárinen asyp ketken, tozǵan. Oral jylý-qýat ortalyǵy oblys ortalyǵyn jylýmen qamtıtyn strategııalyq nysan bolyp tabylady. Búginde jumys istep turǵan gaz qubyryna jylý-qýat ortalyǵynan basqa Oral qalasynyń 70 paıyzdan astam áleýmettik nysandary, jeke turǵynjaılar jáne ónerkásip oryndary qosylǵan. 2014 jyly jalpy quny 3,4 mlrd. teńge turatyn qurylystyń jobalyq-smetalyq qujaty ázirlenip, daıyndalǵan. 2015 jyly jumys bastaldy, respýblıkalyq bıýdjetten 341,8 mln. teńge bólinip, ıgerildi. Sondaı-aq jergilikti bıýdjetten 295,7 mln. teńgege qarjylandyrý boldy. Ústimizdegi jyly respýblıkalyq bıýdjetten jobanyń qurylysyn jalǵastyrýǵa qarjy bólinbegen. Osyǵan baılanysty qurmetti Kárim Qajymqanuly, 2016 jylǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjetti naqtylaý kezinde jobanyń qurylysyn odan ári jalǵastyrý úshin 700 mln. teńge kóleminde maqsatty transfertterdi bólýdiń múmkindigin qarastyrýyńyzdy suraımyn.
Ortalyqqa jalǵanatyn gaz qubyrynyń qurylysyn aıaqtaý Oral jylý-qýat ortalyǵyn jáne qala turǵyndaryn kógildir otynmen turaqty, senimdi qamtamasyz etýge múmkindik berer edi.
Aımaqtaǵy gazhımııa salasyn damytý týraly «Kondensat» AQ-nyń dırektorlar keńesiniń tóraǵasy Valerıı Júnisov bylaısha áńgimeledi:
- Qarashyǵanaqtyń shıkizatynan jylyna 600 tonna munaı óńdeýge arnalǵan «Kondensat» AQ munaı óńdeý zaýyty sol Qarashyǵanaqta ornalasqan. Onyń tusaýyn Elbasymyz kesken. Jıyrma jylǵa jýyq ýaqytta bıýdjetke zaýyt 100 mln. dollardan astam kiris kirgizdi. 2012 jyly ekologııalyq klastyń eýro - 5 ónimin shyǵaratyn zaýyttyń ekinshi kezegin jobalaý men qurylysy bastaldy. Qazirgi ýaqytta zaýytty tapsyrý jumystary aıaqtala keldi, taıaý aptada biz janarmaıdyń eń joǵarǵy sapaly túrin alamyz dep kútip otyrmyz. Alaıda búginde naryqta daıyn ónimniń qunynan ony daıyndaıtyn shıkizattyń qunynyń qymbat bolyp otyrǵan jaǵdaıy qalyptasqan. Energetıka mınıstrliginiń yqpaldastyǵymen biz «QPO b.v.» men birneshe kelissózder júrgizip, ózimizdiń baǵalyq ustanymdarymyzdy jaqyndastyrdyq. Biraq naryqta qalyptasqan jaǵdaı bizge «QPO b.v.» usynyp otyrǵan baǵamen jumys isteýge múmkindik bermeı otyr. Bara-bara jaǵdaıdyń ózgeretinin biz túsinemiz. Bizdiń jobamyz burynnan bar 400 jumys ornyna qosymsha, jańadan 150 jumys ornyn ashýǵa múmkindik beredi. Bizdiń kontragentterdiń 1 myń qyzmetkeriniń jumysy zaýyttyń jumysyna táýeldi bolyp tur. Aǵymdaǵy salyqqa aktsızder qosylyp, ol jylyna bıýdjetke 20 mln. dollarǵa deıin turaqty tólemdi qalyptastyrady. Bizdiń úlken ótinishimiz - taıaýdaǵy úsh jylǵa qolaıly baǵaǵa shıkizat bólýge kómektesýińizdi suraımyz. Oǵan deıin jaǵdaıdyń jaqsylyqqa qaraı bet buratyndyǵyna ishteı senimimiz kúshti. Qalaı bolǵanda da, bizge naryqtaǵy alasapyran kezinde ózimizdi ustap qalý kerek. Ekinshi másele - gaz. Bizdiń gazhımııalyq keshenimizdiń tujyrymy «QPO b.v.»-dyń ishki qysymdy ustap turý úshin jerdiń astyna aıdaıtyn gazdyń jalpy turaqtandyrý jáne seperatsııalaý aǵynynan baǵaly shıkizattyq komponentterdi ishinara bólip alý. Olardy, atap aıtqanda, etan, propan, býtan, ızobýtan - bárin qosqanda, jyldyq mólsheri 1 mlrd. tekshe metr shıkizatty gazhımııalyq ónimderdi óndirýge paıdalanýdy usynamyz. Qalǵan gaz jer astyna keri aıdaý úshin qaıtarylady. Gazhımııanyń qajettiligi 4 paıyzdy quraıdy, bul «QPO»-nyń gaz óndirý kóleminiń arta túskenin eseptegende, óte az mólsher. «QPO» bizge qaıtarylatyn gazdyń sapalyq quramy boıynsha tehnıkalyq talapty berdi. Joba boıynsha jumys Energetıka mınıstrliginiń qatysýymen, oblys ákimdiginiń qoldaýymen júrip jatyr. «Kondensat» AQ-nyń tapsyrysy boıynsha amerıkalyq tehnologııalyq kompanııa jobany daıyndady. Jobalaýshy suranystyń álemdik tendentsııasyn eskere otyryp, shıkizat komponentteri negizinde ekologııalyq taza ónim óndirýdi uıymdastyrýdy, sondaı-aq kólikterge arnalǵan propandy óndirýdi maqsat etip qoıýda. Sol arqyly Eýropa jáne Qytaı, Eýroazııa odaqtastyǵy naryqtaryna shyǵýǵa mol múmkindik bolady. Biz úshin qyshqyl gazdy ádil baǵasyna jetkizip otyratyn naqty kepildik kerek. Ekonomıkany alǵa bastyrýǵa kómektesetin osynaý eki máseleni sheshýdi qarastyrýyńyzdy suraımyz.
- Búgin osynda aıtylǵan máseleler óziniń sheshimin tabýyn talap etedi, - dep Úkimet basshysy keńesti qorytyndylady. - Biz bylaı bolady nemese bylaı dep naqty aıtýymyz kerek. Sondyqtan Energetıka mınıstri bastaǵan jumys tobyn quraıyq. Búgin osynda kóterilgen máselelermen birge meni eki suraqqa qatysty jaýaptar qyzyqtyrady. Ol - resýrstardy tıimdi paıdalaný, keri aıdalatyn gazǵa qatysty ne isteımiz jáne aımaqtardy gazdandyrý. Elbasymyzdyń aldymyzǵa qoıǵan naqty tapsyrmalary bar. Biz áli naqty jaýabyn qaıtarǵan joqpyz. Eki aı merzim sizderge jetetin shyǵar, qazan aıynda úkimettiń arnaıy májilisin ótkizemiz. Sonda osy suraqtardyń jaýabyn beremiz.
Sol kúni QR Premer-mınıstri Kárim Másimov Q. Myrza Áli atyndaǵy óner jáne mádenıet ortalyǵynda zııaly qaýym ókilderimen kezdesti. Batys Qazaqstan oblysynyń ekonomıkasy qarqyndy damyp kele jatqan iri óndiristik aımaqtardyń biri ekendigin tilge tıek etken Úkimet basshysy óńirimizde el ekonomıkasyn órkendetý maqsatynda júzege asyp jatqan jobalarmen tanysyp shyqqanyn atap ótti.
- Elbasymyzdyń tapsyrmasy boıynsha óńirde jańa jumys oryndaryn ashý, ınfraqurylymdy damytý maqsatynda ıgi ister qolǵa alynýda. Olardyń birqatarymen búgingi jumys saparynda tanystym. Sondaı-aq rýhanı salany damytýda da atqarylyp jatqan jumystar jeterlik. Óńir halqynyń jaǵdaıyn odan ári jaqsartý maqsatynda taǵy qandaı sharalardy qolǵa alýymyz kerek? Sheshimin kútip otyrǵan qandaı máseleler bar? Búgin sizdermen osyndaı máselelerdi talqylaý úshin kezdesip otyrmyn, - dedi QR Premer-mınıstri Kárim Másimov óz sózinde. Kezdesýge kelgen zııaly qaýym ókilderi, qoǵamdyq uıymdardyń músheleri túıinin tappaı júrgen máselelerin ortaǵa saldy.
Aqushtap BAQTYGEREEVA, aqyn, halyqaralyq «Alash» syılyǵynyń ıegeri:
- Elbasymyz Nursultan Nazarbaevtyń saıasatynyń arqasynda «Bolashaq» baǵdarlamasymen shetelde bilim alǵan jastar barlyq salaǵa jumysqa qosyldy. Biz oǵan qýanyshtymyz. Solardyń biri Almatyny basqaryp otyrsa, endi biri - Batys Qazaqstan oblysynyń jas ákimi Altaı Kólginov. Biz jas urpaǵymyzdyń sapaly bilim alyp, egemen elge eńbek etip jatqanyna qýanamyz, qoldaımyz. Tabys tileımiz. Egemendik - bizder úshin eń qymbat uǵym. Egemendikke qol jetkizgen 25 jylda biz bárimiz qıyndyqty da, jetistikti de birge kórdik. Osy jolda biz aýyzbirligimizdiń arqasynda eńbek etip, tirshilik keship kelemiz. Batys Qazaqstannyń eń úlken baılyǵy - Qarashyǵanaq gaz ken orny. Bul tek Qazaqstanǵa ǵana emes, aty álemge áıgili jer. Sondyqtan bul ólke keıbir daǵdarys kezeńderin ońaı eńserip, toıyn toılap, eńbek etip, balasyn ósirip keledi. Sonaý qıyn jyldardyń ózinde qazaq drama teatryn turǵyzyp, sándi de saltanatty mektepter, jastarǵa arnalǵan saltanat saraıy men Qadyr ortalyǵyn salýy - osynyń aıǵaǵy. Qarashyǵanaq eldik, ulttyq maqtanyshymyzǵa aınaldy. Onyń shapaǵatyn da halyq kórip jatyr. Endi sol sáni men saltanaty kelisken bilim oshaqtarynda bilimdi urpaq pen saýatty muǵalimderimiz jetkilikti bolýy kerek. Batys Qazaqstan oblysyn zamanymyzdyń zańǵar jazýshysy Ábish Kekilbaev «Qazaqstannyń Venasy» dep atady. Óıtkeni Qurmanǵazy, Dáýletkereı, Dına ósken orta, olardyń shyǵarmasy qalǵan orta mýzyka áleminde búkil urpaqty tárbıelep keledi. Bul elde opera, sonatalardy jazǵan Bazarbaı Jumanııazov, Qurmanǵazy orkestrin álemge tanytqan Shamǵon Qajyǵalıevteı uly dırıjerimiz dúnıege kelgen. Bul jerge teatrǵa atyn surap júrgen Hadısha Bókeevadaı talantty aktrısa, Taıyr Jarokov, Juban Moldaǵalıev, Qadyr Myrzalıevteı ulylardyń kindik qany tamǵan. Bular tek batystyń ǵana emes, qazaq ultynyń, qazaq dalasynyń, búgingi tilmen aıtqanda, brendke aınalǵan esimderi. Olardy nasıhattaý jumysy urpaq tárbıeleý úshin qajet. Bul uly esimderdiń aty anda-sanda týǵan kúnderinde sahnalardan ǵana estilip qalmaý kerek. Olardyń esimderi áýejaılarda, qonaqtardy qarsy alyp, jarqyrap turý kerek. Biz jas urpaqty qalamgerlerdiń eńbegimen, olardyń esimderimen tárbıeleımiz. Alaıda búgingi kúnde jazýshylarǵa jazǵan kitaby úshin qalamaqy tólenbeıdi. Kitap satyp, kún kórý múmkin emes. Qazirgi balalar kitapty ǵalamtordan oqıdy. Osyndaı uly tulǵalardy dáripteıtin jýrnalısterdiń alatyn jalaqysy da mardymsyz. Osyny da oılastyrý kerek. Aıtaıyn degenim, biz erteńgi kúnge úlken senimmen qaraımyz. Óıtkeni jastardyń qolynda bilim bar, tizgin bar. Qazaq eli saýatty bıznesmenderimen, bilimdi urpaǵymen, meıirimdi analarymen, tárbıeli qyzdarymen ózge ulttarmen terezesi teń ómir súrýge tolyq múmkindigi bar. Sondyqtan da Jaıyq ólkesine kelgen saparyńyzǵa sáttilik tilep, elimiz aman bolsyn dep tileımin! Árqashan jaqsylyq kútip otyratyn Astana kórkeıe bersin, bizge nuryn shasha bersin!
Arystanbek MUHAMEDIULY, QR Mádenıet jáne sport mınıstri:
- Aqushtap Baqtygereevanyń kóterip otyrǵan máselesi óte oryndy. Avtorlyq qalamaqy máselesi qazirgi kúnde qolǵa alyndy. Biz bir jyldyń ishinde QR Premer-mınıstri Kárim Másimovtiń tapsyrmasymen osy salada jumys jasap jatyrmyz. Qazirgi kúnde komıssııadan ótip, qalamaqy týraly mádenıet zańyna ózgerister engizýge depýtattarǵa berdik. Qazir Májiliste qaralýda. Zańnyń ótýi bir-eki jylǵa sozylady. Eger Kárim Qajymqanuly ruqsat berse, aldyńǵy qatarly zańǵa engizip, 2017 jyldary birinshi qatarly zańdar leginde osy másele sheshiler edi.
Ermek MUQAMBETQALIEV, oblystyq jastar qaýymdastyǵynyń tóraǵasy:
- Jastar arasyndaǵy birdi-ekili máselege toqtalǵym keledi. Qazirgi tańda memleket tarapynan jastardyń jumyssyzdyǵyn azaıtý baǵytynda, olardy jumyspen qamtý maqsatynda keremet baǵdarlamalar bar. Atap ótsek, «Dıplommen aýylǵa», «Jastar tájirıbesi» baǵdarlamalary. Biz jastarmen kezdeskenimizde, olar «Jastar tájirıbesi» baǵdarlamasynyń ýaqytynyń tym az ekendigin alǵa tartady. Sondyqtan biz «Jastar tájirıbesi» baǵdarlamasynan árbir jastyń ótetin merzimin alty aıdan bir jylǵa uzartýdy usynǵymyz keledi. Ekinshi kóteretin másele - «Jasyl el» baǵdarlamasy boıynsha jumys jasaıtyn jastardyń jalaqysynyń azdyǵy. Atalmysh baǵdarlama boıynsha qazirgi kúnde 800-deı sarbaz jumys jasaýda. Olardyń alatyn jalaqysy 39333 teńgeni quraıdy.
Bul somanyń 40 paıyzy respýblıkalyq bıýdjetten, 60 paıyzy jergilikti bıýdjetten tólenedi. Jastarymyzdyń osy baǵdarlamaǵa qyzyǵýshylyǵyn oıatyp, olardyń sanyn kóbeıtý úshin «jasyleldik» sarbazdardyń jalaqysyn 50 myńǵa deıin kóterýdi usynǵymyz keledi.
Birjan NURYMBETOV, QR Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý vıtse-mınıstri:
- "Jastar tájirıbesi" baǵdarlamasyn alty aıdan bir jylǵa deıin uzartý týraly usynys tústi. Bul - «Jumyspen qamtýdyń jol kartasy - 2020» baǵdarlamasy aıasynda oqý ornyn endi bitirgen jas túlekterdiń qıyndyqtaryna kómek berý úshin jasalǵan sharanyń biri. Jumys berýshiler mamandy jumysqa qabyldap alarda tájirıbesiniń moldyǵy men eńbek ótiliniń kóp bolýyna basymdyq beredi. Sondyqtan biz kásiporyndarmen kelise otyryp, shtattan tys jumys oryndaryn ashyp, jas túlekterdi mamandyǵy boıynsha joldaımyz. Olar belgilengen alty aıdyń ishinde tıisti daǵdylarǵa ıe bolyp, tájirıbe jınaqtaıdy. Alty aı eńbek ótili bolyp eseptelip, eńbek kitapshasyna jazylyp, kishigirim jalaqysyn alady. Sondyqtan bul salaǵa qatysty tetikterdi jetildirýge múddelimiz. Jalaqyǵa qatysty másele ótken aptada ǵana Úkimetten qoldaý tapty. 38 myńnyń ústindegi jalaqyny 53 myńǵa deıin kóterdik.
Qazybaı BOZYMOV, ǵylym doktory, professor:
- Batys Qazaqstan oblysynyń 80 paıyz sý resýrstary Reseı Federatsııasynyń shekaralyq aımaǵyndaǵy transshekaralyq ózenderden jınalatyny belgili. Jaıyq ózeni - bizdiń óńir úshin eń mańyzdy nysan. Aýyz sýynyń eń mańyzdy kózi bolyp tabylady. Bul ózen basseıniniń janynda 87 eldi meken ornalasqan. Bul jerde oblys halqynyń 75 paıyzy turady. Sondyqtan da Jaıyq ózeniniń ekojúıesiniń saqtalýy, gıdrologııalyq rejımderdiń jaqsarýy jáne sýlarynyń sapasyn arttyrý halqymyz úshin mańyzdy másele bolyp otyr. Sebebi sońǵy ýaqytta ózenniń arnasy tartylyp, sýy lastanyp, ózen jaǵasyndaǵy ósimdikter azaıyp barady. Búgingi tańda Jaıyqtyń ekojúıesin saqtaýdaǵy eń mańyzdy jumys - ózenniń arnasyn keńitip, túbin tereńdetip tazalaý. Árıne, bul jumysty ózenimizdiń bastapqy joly Reseıden bastaý alatyn sý qoımalarynan bastaǵan durys. Jaıyq sýyn keńinen paıdalaný úshin onyń salalary men sý qoımalarynyń kózderin ashyp, tazartý qajet. Ekinshi másele, oblysymyzdyń ońtústik bóligindegi Qaztalov, Jánibek, Jańaqala, Bókeı ordasy aýdandarynyń halqy sharýashylyqqa baıaǵydan Edil sýyn paıdalanyp kelgen.
Qazirgi ýaqytta biz osy sýdy aýdannyń sharýashylyǵy úshin, halqymyzdyń turaqty ómiri úshin, ekologııalyq jaǵdaıdy jaqsartý úshin transshekaralyq Qaraózen men Saryózen arqyly satyp alyp otyrmyz. Bul, árıne, kerek másele. Úkimet, respýblıkalyq bıýdjetten kóp kómek kórsetip otyr. Degenmen 2016 jyly bizdiń esebimiz boıynsha 107 mln. tekshe metr sý kerek bolyp, oǵan bıýdjetten 1 mlrd. 490 myń teńge bólingen. Ár túrli, sonyń ishinde tabıǵı jaǵdaılarǵa baılanysty sol ýaqytta 2015 jyly bıýdjetti bekitkende, Reseıdiń rýbliniń quny bizdiń teńgemen salystyrǵanda 3,5 bolsa, qazir ol baǵam ózgerdi. Sondyqtan da bizge búgingi tańda jalpy eseppen 40,5 mln. tekshe metr sý, ıaǵnı 622 mln. teńge qajet bolyp tur. Osy kúrdeli máseleni ózińiz baqylaýǵa alsańyz degen ótinishimiz bar.
Biz tek qol jaıyp, qarap otyrǵan joqpyz. Osy baǵytta úlken jaýapty júıe iske asýda. Jaıyq pen Kóshim júıesin tıimdi paıdalanyp, Qaraózenge sý berý jumystaryn bastadyq. Buǵan Kırov pen Shejin arnalaryn paıdalanyp, kerekti ýaqytynda halqymyzdy sýmen qamtamasyz etý. Bul baǵytta eki kezeńdik jumys bitti. Bul júıeni jumysqa kirgizetin bolsaq, sýdyń tapshylyǵy kezinde 30 mln. tekshe metr sýdy paıdalanyp, 300-400 mln. teńgeni ózimiz ıgeretin bolar edik. Sondyqtan osy júıeniń úshinshi kezeńin óz baqylaýyńyzǵa alyp, tıimdi sheshilýine yqpal etseńiz.
Ermek KÓShERBAEV, QR Aýyl sharýashylyǵy vıtse-mınıstri:
- Bul máselege qatysty Ulttyq ekonomıka jáne Qarjy mınıstrligimen aqyldasyp, kerekti ınvestıtsııalyq usynymdy qabyldaımyz.
Ótken jyly Reseıdegi devalvatsııa, bizdegi teńge qunynyń tómendeýine baılanysty eki el arasynda ekonomıkalyq baǵytta aıyrmashylyq boldy. Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi salasynda jumys isteıtin sý resýrstary komıteti jáne sý kásiporny kerekti eseptemeni jasap, 659 mln. teńgeni qarastyryp, Qarjy mınıstrligine ótinim engizdi. Sondyqtan bul másele sheshimin tabýy tıis.
Kárim MÁSІMOV, QR Premer-mınıstri:
- Jaqynda bolatyn kezdesýde Reseıdiń Premer-mınıstrimen transshekaralyq sý máselesin ózim talqylaımyn.
Abat ESENǴALIEV, eńbek ardageri:
- Oblystyń shalǵaıda jatqan turǵyndarynyń máselesi - jol máselesi. Eń alys aýdan Jánibek aýdanyna salynyp jatqan tas joldyń bıylǵy jumystaryn eseptegende áli 200 shaqyrymy jasalmaı qalaıyn dep tur. Jyl saıyn jıyrma shaqyrymnan jóndeletinin eseptesek, áli on jyl kútý kerek eken. Osy joldyń qarjylandyrý máselesi kóbeıtilse degen usynys bar. Ekinshi Jánibek aýdanymen kórshiles Bókeı ordasy aýdany bar. Oǵan Ónege, Bısen, Saıqyn jerlerimen jol salý máselesin aldaǵy jyldardyń josparyna kirgizseńiz, durys bolar edi. Úshinshiden, biz Reseıdiń bes oblysymen shektesemiz. Bes oblyspen ekonomıkalyq qarym-qatynas júrip jatyr. Reseıden bizdiń shekaraǵa kirip kelgen joldy salystyrsaq, bizde jol joq deýge bolady. Máselen, Orynbor shekarasyna shyǵatyn joldyń sapasy syn kótermeıdi. Osy joldardy kúrdeli jóndeýden ótkizýge qarajat bólinse dep suraımyz.
Jeńis QASYMBEK, Investıtsııalar jáne damý mınıstri:
- Oraldan Tasqalaǵa baratyn joldy kórdik. Sońǵy eki-úsh jylda respýblıkalyq bıýdjetten Batys Qazaqstan oblysyna joldardy jóndeýge qomaqty qarjy bólindi. Tasqalaǵa baratyn joldy jóndeý úshin 5,5 mlrd. teńge bólindi. Jánibek pen Qaztalov - Jalpaqtal, Qaztalov - Jánibek joldaryn jóndeýge 3,8 mlrd. teńge bólindi. Kelesi jyly jolǵa bólinetin qarjyny kóbeıtý máselesin qarastyramyz. Orynborǵa baratyn joldy jóndeýge aldaǵy jyldardyń bıýdjetinen qarajat kózdelgen joq. Qazirgi kúnde kelissózder júrgizip jatyrmyz.
Altynbek ÁBDІLMANOV, oblystyq «Qazaq tili» qoǵamynyń tóraǵasy:
- Bizdiń elde óskeleń urpaq tárbıesinde úlgi bolar tulǵalar jeterlik. Sondaı tulǵalardyń biri H. Esenjanovtyń esimi bárimizge belgili. Ol - Batys óńirinen túlep ushyp, qazaq halqynyń maqtanyshyna aınalǵan tulǵa. Onyń «Aqjaıyq» trılogııasy, «Aǵaıyndy Júnisovter» romany kitapsúıer qaýymǵa jaqsy tanys. Jaıyq jurtshylyǵy H. Esenjanovtyń 100 jyldyq mereıtoıyna oraı óńirimizdegi oblystyq balalar jáne jasóspirimder kitaphanasyn H. Esenjanovtyń atymen atasaq degen tilek bildirgen. Halyqtyń bul tilegi qoǵamdyq uıymdar tarapynan usynylyp, jergilikti basqarý organdary tarapynan qoldaý taýyp, elimizdiń quzyrly organdarynda sheshimin tapqan da bolatyn. 2014 jyly respýblıkalyq onomastıkalyq komıssııanyń sheshimimen «Oblystyq balalar men jasóspirimder H. Esenjanovtyń atymen atalsyn» degen sheshim de shyqqan edi. Alaıda birer jyldar onomastıka salasynda bolǵan moratorııge baılanysty máseleniń túbegeıli sheshimin tabýy sál tejeldi. Búgingi tańda moratorıı alyndy. Sondyqtan osy máseleniń zańdy-quqyqtyq mártebesin negizdeýde Úkimet tarapynan qoldaý kútemiz.
Arystanbek MUHAMEDIULY, QR Mádenıet jáne sport mınıstri:
- Kóterip otyrǵan másele óte oryndy. QR Táýelsizdiginiń mereıtoıynyń aldynda onomastıka salasynda Úkimettiń arnaıy otyrysy bolady. Elimizge eńbek sińgen nemese soǵys ardagerleri men batyrlardyń ataǵyn berý týraly talap qoıylǵan. H. Esenjanovtyń eńbegi jurtshylyqqa keńinen tanys. Sondyqtan Kárim Qajymqanuly ruqsat berse, biz bul máseleni oblystyq máslıhatpen, ákimshilikpen talqylap, Úkimettiń otyrysyna shyǵarar edik.
Kezdesý barysynda zııaly qaýym ókilderi tarapynan qoıylǵan máselelerge oraı naqty jaýaptar berildi. Emen-jarqyn júzdesýde Úkimet basshysy kóterilgen máselelerdiń naqty sheshimin tabatyndyǵyn, osyndaı kezdesýdiń halyq úshin paıdasy kóp ekendigin aıtty.
Ǵaısa Báımenniń «Altynmen aptalǵan kún» degen maqalasynda qazaqstandyq qos atlettiń Rıoda eki altyn medaldi jeńip alǵany aıtylady.
Rıo-de-Janeıro qalasynda ótip jatqan jazǵy olımpıada oıyndarynda 11 tamyzǵa qaraǵan túni qazaqstandyq sportshylar aıdy aspanǵa shyǵaryp, qos altyn, bir kúmis medaldi jeńip aldy.
Gazetimizde budan buryn jazǵanymyzdaı, Qazaqstanǵa jetpeı turǵany altyn edi. Óıtkeni kúmis, qoladan góri altynnyń jóni bólek, bási joǵary. Medaldar sany jónindegi oryn da aldymen osy altynmen baǵalanady.
Aýyr atletıkadan 69 kelige deıingi salmaqta Jazıra Japparquldan júlde kútkenimiz anyq-ty. Árıne, kúmisten góri altynǵa búıregimiz buryp-aq turdy. Negizgi qarsylastarynan salmaǵy sál aýyrlaý bolǵandyqtan, Jazıraǵa olardan ozý úshin keminde bir keli artyq kóterý kerek-ti. Julqa kóterýde áýeli 111, sosyn 115 kelini eńsergen qazaqtyń qaragóz qyzy 117 kelini baǵyndyra almady. Eger osy salmaqty alǵanda, basty qarsylasy, qytaılyq Sıan ıAnmeıdi abdyratyp tastary sózsiz edi. Serpe kóterýde de 140 kelini birden ala almady. Sodan keıin qaıtadan shyǵyp, 140, sosyn 144 kelini tik kóterdi. Biraq qytaılyq sportshy 145-pen toqtap, qossaıys qorytyndysynda Jazıradan eki-aq keli alǵa ketti. Sóıtip Jazıra Japparqul qazaq qyzdary arasynda tuńǵysh ret olımpıada oıyndarynyń kúmis júldegeri atandy. Osynyń ózi - zor nátıje, tolaǵaı tabys. Bıylǵy jyl sońynda nebári 23-ke tolatyn Jazıra kelesi Tokıo olımpıadasynda osy salmaqta altyn júldege qol sozatynyn jasyrǵan joq. Buıyrsa, ony da kórermiz.
Aýyr atletıkadan erler arasynda 77 kelige deıingi salmaqta Nıjat Rahımov naǵyz erge tán qasıetti kórsete bildi. Ol julqa kóterýden keıin 165 kg kórsetkishpen qy-taılyq, 2012 jylǵy olımpıada chempıony Lıýı Sıaozıýnnen baqandaı 12 kelige qalyp qoıdy. Bar másele julqa kóterýde sheshildi. Qytaılyq atlet sońǵy áreketinde 202 kelini kóterip, is bittige sanap, toılaı bastady. Odan ozý úshin Nıjatqa 214 kelini kóterý kerek edi, sonda qossaıys qorytyndysy boıynsha qytaılyqpen birdeı nátıje (379 kg) kórsetip, salmaǵy jeńil bolǵandyqtan, chempıon atanatyn edi. Sońynan bas bapker Alekseı Nıdiń málim etkenindeı, mundaı salmaqty N. Rahımov tipti jattyǵý kezinde de eńserip kórmegen eken. Ári álemdik rekordtan 4 kelige artyq. Biraq Nıjat 214 kelini kóterip, álemdik rekordty jańartyp qana qoımaı, 22 jasynda olımpıada chempıony atandy (tek endi dopıng daýynan aman bolsyn deńiz). A. Nıdiń aıtýynsha, mundaı kózsiz erlikke budan buryn ataqty qazaqstandyq atletter Anatolıı Hrapatyı men Ilıa Ilın ǵana barǵan eken. Óziniń elinde (Ázirbaıjan) qaǵajý kórip, Qazaqstanǵa kelgen Nıjat I. Ilınniń ornyn joqtatpady. Kórshi Atyraý oblysyna altyn júlde syılaǵan musylman baýyrymyzdyń budan keıin de alar asýy az bolmasy anyq. Osynyń aldynda Alekseı Nıdiń «altyn jáne kúmis» alamyz degeni aqıqat bolyp shyqty. Budan keıin aıtqany aıdaı kelip júrgen bapker «taǵy eki medal alamyz» dep qaldy. Endi Aleksandr Zaıchıkovtan júlde kútemiz. Altyn bolyp aptalyp jatsa, tipti jaqsy.
Al almatylyq 21 jasar sportshy Dmıtrıı Balandındi 200 metrge brass ádisimen júzýde chempıon bolady dep eshkim kútken joq. Kil myqtylar jınalǵan básekede 2:07.46 mınýt nátıjemen máre syzyǵyn birinshi bolyp qıǵan Dmıtrıı amerıkandyq Djosh Preno, germanııalyq Mark Koh sııaqty saıypqyrandardy san soqtyryp ketti. Sóıtip júzý sportynan Qazaqstan tarıhynda alǵash ret olımpıada chempıony atandy. Budan artyq qandaı abyroı-ataq kerek deseńizshi.
Qos birdeı altyn júldeniń arqasynda kún saıyn keıin syrǵyp bara jatqan Qazaqstan quramasy birden 11-inshi orynǵa kóterildi. Keshe biraq frantsııalyqtar qazaqtardyń aldyna shyqty. Demek, medal úshin taıtalas áli bitken joq.
Osy túnde bokstan 90 kelige deıingi salmaqta qazaqstandyq Vasılıı Levıt Mavrıkııa eliniń ókili Kennedı Sen-Perdi utyp, jartylaı fınalǵa joldama aldy. Bul - keminde qola júlde qolda degen sóz. London olımpıadasyna qatysa almaǵan Vasılııdiń bul synǵa jaqsy ázirlengeni baıqalady. Onyń kelesi qarsylasy - kýbalyq Erıslandı Savon.
Boks demekshi, 49 kelige deıingi salmaqta osymen úshinshi olımpıadasynda baq synaǵan Birjan Jaqypov bul joly ózbek sportshysy Hasanboı Dýsmatovtan jeńilip, taǵy da júldege qol sozym jerde toqtady. Buryn ol Beıjiń jáne London olımpıadasynda shırek fınalda atyshýly qytaılyq Zoý Shımınge ese jibergen bolatyn. Qytaılyq qarsylasy kásipqoı boksqa aýysqandyqtan, Rıoǵa altyn alamyn dep kelgen Jaqypov bilgeninen jańylyp, ese jiberip qoıdy. Birjannyń ózbekte ketken «óshin» shymkenttik jerlesi, 56 kg salmaqtaǵy Qaırat Eralıev (ol da - Qazaqstan ulttyq quramasynyń bas bapkeri Myrzaǵalı Aıtjanovtyń shákirti) qaıtarýy múmkin. Alǵashqy kezdesýinde ózin 2013 jylǵy Almaty qalasynda bokstan ótken álem birinshiliginde súrindirip, chempıon atanǵan ázirbaıjan jigiti Djavıd Chelebıevti utqan Qaırat endi Ózbekstan ókili Mýrodjon Ahmadalıevpen aıqasady. Serik Sápıevteı saıypqyrannyń jerlesi, 19 jasar Abylaıhan Júsipov 64 kg salmaqta brıtanııalyq Pet Makkormakqa esh qaıran qyla almady. Esesine Qazaqstan ulttyq quramasynyń kapıtany, ózimizdiń Qaztalov aýdanynyń túlegi Danııar Eleýsinov olımpıadada qazaqtarǵa kil altyn syılap kele jatqan 69 kg salmaqta taǵy bir brıtanııalyq Djosh Kellıdi ádemi soqqylarmen «tusap» tastady. Danııardyń shırek fınaldaǵy qarsylasy - 2013 jylǵy álem chempıonatynyń qola júldegeri, venesýelalyq Gabrıel Maeestre. 81 kg salmaqta London olımpıadasynyń kúmis júldegeri Ádilbek Nııazymbetov belorýs boksshysy Mıhaıl Dolgolevetsti tize búktirdi. Onyń shırek fınaldaǵy qarsylasy, ázirbaıjandyq, sol Londonda qolaǵa qol jetkizgen Teımýr Mamedov osal emes. Boıy da uzyn, qımyly da shıraq. Bir qyzyǵy, onyń ata-anasy Shymkentten, anasy qazaq. Jalpy, qazaq boksshylarynyń ózbek jáne ázirbaıjan sportshylarymen birneshe ret joldary toqaılasyp tur. 91 kg joǵary salmaqta Ivan Dychko ózin 2013 jyly Almatydaǵy fınaldyq básekede nokaýtqa jibergen ázirbaıjan alyby Magomedrasýl Medjıdovpen sharshy alańǵa shyǵady. I. Dychko ony jaqyndatpaı, alys qashyqtyqtan uryp, upaı jınap otyrsa ǵana qarymta qaıtara alady.
Qazaqstandyq dzıýdoshylar úshin bul olımpıada oljasyz bolǵan joq. Bir kúmis, bir qola. Osynyń qataryn tolyqtyrady dep úmit kútken, Londonda joly bolmaǵan Maksım Rakov (100 kg) alǵashqy aınalymnan ótkenimen, ekinshi beldesýinde chehııalyq Lýkash Krpalekke «shıdomen» (eskertý) ǵana jol berdi. Krpalek qasqyr eken,qarsylastarynyń bárin tize búktirip, Rıo olımpıadasynyń chempıony atandy. Beısenbiden jumaǵa qaraǵan túni osylaısha Qazaqstan qorjynyna júlde túspese, keshe keshkisin bokstan rıngke Jánibek Álimhanuly (75 kg) shyqsa, túnde aýyr atlet Denıs Ýlanov (85 kg) Qazaq eliniń nazarynda boldy.
«Olımpıada júldesine qol soza alatyn sportshylarymyz áli de az emes. Sonyń ishinde áıelder kúresinen 2013 jylǵy álem chempıonatynyń qola júldegeri, oraldyq Ekaterına Larıonova da bar.
Sáttilik tileıik, aǵaıyn!» delingen maqala sońynda.
BQO ákiminiń baspasóz qyzmetinen alynǵan «Kún tártibinde memlekettik satyp alýlar» degen aqparatqa oblys ákimdiginde Qarjy vıtse-mınıstri Rýslan Beketaevtyń qatysýymen memlekettik satyp alýlarǵa baılanysty semınar-keńes ótkeni arqaý bolǵan.
Jıyndy ashqan oblys ákimi Altaı Kólginov memlekettik satyp alý salasynda saýatty jumys júrgizý, zańdy qatań saqtaý qajettigin aıtyp, atalmysh baǵyttaǵy keńesterdiń mańyzdylyǵyna toqtaldy.
Jıynda osy saladaǵy jańalyqtar men aqparattardy Qarjy vıtse-mınıstri Rýslan Beketaev bastaǵan mınıstrlik ókilderimen birge oblys ákimi apparatynyń qyzmetkerleri, qala ákimdiginiń ókilderi, basqarma basshylary, sondaı-aq beıne baılanys arqyly aýdan ákimderi tyńdady.
Semınar keńeste baıandama jasaǵan Qarjy mınıstrligi memlekettik satyp alý zańnamasy departamentiniń dırektory Sábıt Ahmetov taqyrypqa qatysty bıyl engizilgen ózgerister jaıynda aıtty.
Jıynǵa qatysýshylar zańsyzdyqtardyń aldyn alý, qujattamada qatelikter jibermeý úshin qoldanylatyn sharalar týraly suraqtar qoıyp, sala mamandary tarapynan tyńǵylyqty jaýaptar aldy.
«Etnojýrnalıster klýbynyń tuńǵysh semınary» atty aqparatta (N.Nabıollauly) Oraldaǵy Dostyq úıinde «Máńgilik el» patrıottyq aktisin jaryqqa shyǵarýdaǵy» jáne «100 naqty qadam» Ult josparynyń «Birtektilik pen birtutastyq» - tórtinshi baǵytyn iske asyrýdaǵy BAQ-tyń róli taqyrybynda oblystyq QHA-nyń etnosaralyq qarym-qatynastar máselesi jónindegi jýrnalıster klýbynyń semınar-keńesi ótkeni jarııa etilgen.
Shara óńirge arnaıy issaparmen kelgen fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi, ilespe aýdarmashy, Qazaqstan halqy assambleıasy baspasóz qyzmetiniń jetekshi sarapshysy Kamal Álpeıisovanyń qatysýymen ótti. Jıyn jýrnalıster qaýymdastyǵyna, úkimettik emes uıymdar ókilderiniń jumysyna atalmysh taqyryp aıasynda kómek kórsetip, baǵyt-baǵdar silteýdi maqsat tutty.
- Oblystyq QHA jáne «Qoǵamdyq kelisim» memlekettik mekemesi uıymdastyryp otyrǵan etnojýrnalısterge arnalǵan búgingi semınar-keńeske Astanadaǵy respýblıkalyq «Qoǵamdyq kelisim» memlekettik mekemesinen arnaıy keldim. Belgili bir is-sharany ótkizerde sol saladaǵy maman-dardyń qyzmeti qandaı deńgeıde ekeni eskeriledi. Osy turǵydan alǵanda, Batys Qazaqstan oblysynyń assambleıasy ózin jaqsy qyrynan kórsete bildi. Bul oraıda ótken jyly «Tarıhtan taǵylym, ótkenge taǵzym» atty úlken forým uıym-dastyrylǵany belgili. Bıyl da Oral qalasynda halyqaralyq deńgeıde jastar forýmy ótpekshi. Búgingideı etnojýrnalıster klýbynyń jıyny da elimizdiń oblystary ishinen birinshi bolyp ótip otyr. Jalpy alyp qarasaq, bizdiń búgingi tańda qabyldap otyrǵan aktilerimizdiń bári ulttyq dástúrimizden alynǵan. Mysaly, «Máńgilik el» ulttyq ıdeıasynyń ózi - ata-babalarymyzdan beri kele jatqan uly arman. Qorqyt ata qara basynyń óliminen qashpaǵan, halqynyń máńgi bolýyn oılaǵan. Ańyzdyń negizinde osyndaı fılosofııalyq túıin jatyr. Asan qaıǵy babamyz jeruıyqty ózi turý úshin emes, halqynyń bolashaǵy úshin izdedi. Búgingi jýrnalıster jazǵan dúnıeniń arǵy jaǵynda qazirgi Qazaqstan osyndaı babalar armany bolǵan mekenge, Qorqyt ata izdegen máńgilik elge aınalýy tıis degen uǵym jatqany oryndy bolady. Aldyńǵy býyn jýrnalıst retinde keıingi býyn áriptesterime maqala jazǵan kezde ózimizdiń ulttyq tarıhymyzben ushtastyra otyryp jazsa, onyń jastarǵa tanymdyq paıdasy mol bolar edi dep aıtqym keledi. Qaı elde bolmasyn, eń birinshi orynda ulttyq múdde turýy kerek qoı. Bizdiń memleketimizdiń negizin quraýshy - qazaq ulty. Osyny umytpaýymyz kerek, - dedi Kamal Ábilqasymqyzy.
- Búgingi tańda túrli ult ókilderin uıystyryp, tatýlyq pen birlikke shaqyrý baǵytynda barymyzsha jumystanyp jatyrmyz. Alaıda óz basym aqparat quralynyń jetekshisi retinde áli de tyńǵylyqty, tııanaqty túrde jarııalanýy kerek birneshe máseleniń bar ekenin aıtqym keledi. Bizdi aldymen biriktiretin - ótken tarıhymyz. Osy turǵydan alǵanda, túrli etnos ókilderiniń ár qıly almaǵaıyp kezeńderde bizdiń elimizge kelip panalaýy týraly tereń saraptamalyq materıaldar jazylýy kerek. Bul oraıda tek qana aqparat quraldarynyń emes, ózge ult ókilderiniń de belsendiligi asa qajet. Sonymen qatar bizdi búgingi tańda jáne bolashaqta biriktiretin úlken kúshterdiń biri - qarym-qatynas jasaıtyn tilimiz. Biz bul asa mańyzdy taqyryptan esh ýaqytta aýytqyp nemese attap óte almaımyz. Mysaly, osy dóńgelek ústelde qaı tilde uǵysyp, basymyz birikse, sol til negizgi bolady jáne ol aldaǵy ýaqytta úlgi retinde kórinedi. Sondyqtan osy jerde kórsete almaǵan oń úlgini basqa jerde talap etsek, «kúlkili» bolar edi. Qoryta aıtqanda, mundaı jıyndarda basymyzdy biriktiretin memlekettik til bolýy shart. Osy baǵytta «Prıýrale» gazetinde «Nash ıazyk» atty aıdar ashyldy. Onda qazaq tilin erkin meńgergen ózge ult ókilderi keńinen nasıhattalady. Shyn máninde, ózge ult ókilderiniń ishinde daryndylary, qazaqtyń tilin, elimizdi qurmetteıtinderi bar. Solar arqyly jalpy ultaralyq qurmetti qalyptastyra alamyz dep esepteımin, - dedi «Jaıyq Press» JShS-nyń bas dırektory Jantas Safýllın.
Semınar-keńeste oblystyq QHA tóraǵasynyń orynbasary Ǵaısa Qapaqov, sondaı-aq dóńgelek ústel basyna jınalǵan etnomádenı birlestikterdiń basshylary, úkimettik emes uıymdardyń ókilderi taqyrypqa qatysty ózekti oı-pikirlerin ortaǵa saldy.
«Birinshi synyp jańa baǵytta bilim alady» degen aqparatta (N.Tekebaev) Qazaqstan ortalyq telekommýnıkatsııalar qyzmetiniń oblystyq fılıalynda ótken brıfıngte oblystyq bilim basqarmasy basshysynyń orynbasary Záýre Ǵumarovanyń aldymen «Mektepke jol» aktsııasy jóninde baıandaǵany aıtylǵan. Onyń dereginshe, tamyzdyń birinen bastalǵan aktsııanyń alǵashqy onkúndiginde áleýmettik jaǵynan qorǵalmaǵan otbasy sanatynan 1531 balaǵa 7914,4 myń teńge, sonyń ishinde bıýdjetten tys qarajat esebinen 1134 balaǵa 4364,5 myń teńge qarjylaı jáne mate-rıaldyq kómek kórsetildi. Jalpy, aktsııa ótken segiz jyl ishinde 117 647 oqýshyny qajetti kómekpen qamtamasyz etý úshin 534,158 mln. teńge jumsalǵan.
Bıylǵy oqý jylynda oblysta 387 mektepte 93 myńnan astam oqýshy bilim alady dep eseptelýde. «100 naqty qadam» Ult jospary men QR Bilim berýdi damytýdyń 2016-2019 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasyn iske asyrý maqsatynda qyrkúıektiń birinen bastap 1-synyptyń barlyǵy jańartylǵan bilim mazmunyna kóshedi. Buǵan deıin daıyndyq synaǵy elimizdiń 30 mektebinde sátti ótken. Jańa baǵdarlamany oqý júıesine kezeń-kezeńimen engizý tolyǵymen 2020 jyly aıaqtalady. Bıyl bes kúndik oqýǵa beıimdelgen 1-synypqa 11 467 oqýshy qabyldanady dep kútilýde. «Órleý» BAUO oblystyq fılıaly men Nazarbaev zııatkerlik mektebi janyndaǵy pedagogıkalyq sheberlik ortalyqtarynda bastaýysh synyp muǵalimderi biliktilikti arttyrý kýrstarynan ótýde.
Záýre Bazarǵalıqyzy oblys boıynsha 779 483 dana oqýlyq pen oqý-ádistemelik keshendi satyp alý úshin jergilikti bıýdjetten 775 mln. teńge bólingenin aıtty. Kúni búginge baspadan oqý quraldarynyń 94 paıyzy alynyp, 80 paıyzy bilim mekemelerine jetkizilgen. «Jumyspen qamtýdyń jol kartasy - 2020» baǵdarlamasy aıasynda oblysta toǵyz mektep pen bir balabaqshaǵa kúrdeli jóndeý júrgizilýde.
Oqýshylar sanynyń azaıýyna baılanysty Syrym jáne Terekti aýdandarynda eki bastaýysh mektep jabyldy. Oblysta eki negizgi mektep orta, eki orta mektep negizgi jáne eki negizgi mektep bastaýysh mektep bolyp, qaıta quryldy. Bul máselege baılanysty qoıǵan tilshiler saýalyna oraı, Záýre Ǵumarova jyl saıyn mektepterdiń jabylý deregi tirkelip jatqanyn aıtty. Máselen, ótken jyly 10 bilim berý uıymy qyzmetin toqtatqan. Bul kórsetkish aldaǵy ýaqytta jalǵasýy múmkin. Sáıkesinshe, jabylý qaýpi bar mektepterde oqıtyn balalardy úsh shaqyrym qashyqtyqtaǵy aýyldardaǵy bilim berý uıymyna kúndelikti tasymaldaý nemese ınternatqa ornalastyrý, pedagog mamandardy jumyspen qamtý máselelerin sheshýmen jergilikti ákimdik aınalysady.
Ótken jyly QR úkimetiniń qaýlysyna sáıkes, terrorıstik qaýip kezinde osal bolyp sanalatyn, ıaǵnı bir mezgilde ishinde 200-den astam adam bolatyn bilim berý nysandaryn beınebaqylaý kameralarmen jabdyqtaý qolǵa alynǵan. Soǵan baılanysty qazirgi kezde oblystaǵy mektepterge kameralardy ornatý úshin qajetti qarajat jergilikti bıýdjetten bólingen. Bul shara, bir jaǵynan, balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etýge yqpal etedi dep eseptelýde.
Kezekti brıfıngte oblystyq jastar saıasaty máseleleri jónindegi basqarmasynyń aqparatty taldaý bóliminiń bas mamany Araılym Baqytjanova men «BQO Azamattyq alıansy» qaýymdastyǵy» ZTB atqarýshy dırektorynyń orynbasary Asylanbek Aqshalov 12 tamyz - Halyqaralyq jastar kúnine baılanysty Oral qalasynda ótetin sharalarǵa toqtaldy. Máselen, Mánshúk Mámetova alańynda asyq atý oıyny, karaoke-batl jáne fleshmob uıymdastyrylady. Tamyzdyń 13-inde Qadyr Myrza Álı atyndaǵy mádenıet jáne óner ortalyǵynda merekelik kesh bolmaq. Shoýda talantty jastar óner kórsetedi. Jańa ánder shyrqalady.
Tamyzdyń 18-inde Syrym aýdanynda oblystyq jastar forýmy ótedi. Qyrkúıek aıynda Reseı Federatsııasynan kelgen jastardyń qatysýymen «Kórshiler» halyqaralyq lageri uıymdastyrylady.
Brıfıngte sondaı-aq «Oral arýy - 2016» sulýlyq baıqaýy ótetini málim boldy. Bul jaıynda «Marııa hanym» sán úıiniń dırektory Juldyz Quspanova áńgimeledi. Ol baıqaý aldynda qaıyrymdylyq sharalary uıymdastyrylyp jatqanyn aıtty. Arýlar synyna 12 adam irikteýden ótken. Olar qazirgi kezde sheberlik dáristerine qatysyp, bı óneri jáne ártistik qabiletin shyńdaýǵa qatysty keńes alýda. Qyrkúıektiń úshinde qazaq drama teatrynda bolatyn baıqaýdy kórýge Frantsııada turatyn belgili kınorejısser Rashıd Nuǵymanov arnaıy kelmek. Sondaı-aq teatr foıesinde ulttyq kıimder, kádesyı, áshekeı óndirýshiler men satýshylar arnaıy kórme uıymdastyrady.
«Qarty bar eldiń qazynasy bar» (Ádilet Orynbasarov) atty aqparatta Terekti aýdandyq mádenıet úıinde QR Táýelsizdiginiń 25 jyldyǵyna oraı «Qazaq eli osyndaı» atty aýdan zeınetkerleri arasynda baıqaý ótkeni sóz bolǵan.
Sharaǵa aýdanǵa qarasty aýyldardan úmitkerler qatysty. Aýdan ákimdiginiń qoldaýymen, mádenı-demalys ortalyǵy jáne ardagerler keńesiniń uıymdastyrýymen ótken festıvaldiń bási joǵary boldy. Sebebi, ár atalym boıynsha jeńimpaz atanǵan qatysýshylar oblys kóleminde aýdan namysyn qorǵaý qurmetine ıe bolady. Qatysýshylardy aýdan ákimi M. Muqaev quttyqtady.
Saıys nátıjesinde hor ujymy atalymy boıynsha «ıApýraı» zeınetkerler klýbynyń hor ujymy úzdik dep tanyldy. Vokaldyq ansambl atalymy boıynsha «Aq otaý» ájeler ansambli jeńimpaz atandy. Jeke vokal boıynsha G. Aıbergenova І oryndy, R. Klımenko ІІ oryndy, al S. Amanǵalıev ІІІ oryndy ıelendi. Al kórkem sóz oqý boıynsha P. Fefelov І oryn S. Ahmetjanov ІІ oryn aldy. Aspaptyq janrda kúıshi M. Nýmenov jeńimpaz atansa, atalymnyń ІІ oryn júldesi N. Krýtkoǵa buıyrdy. Estradalyq vokal janrynyń dýet atalymy sheńberinde A. Kýbıev pen B. Badanova alǵa shyqty.
Eske sala keteıik, 100 jylǵa jýyq tarıhy bar «Oral óńiriniń» materıaldaryn basylym saıtynan da (https://oraloniri.kz/) oqýǵa bolady.