BQO-da Mánshúk Mámetovanyń 95 jyldyǵyna arnalǵan sharalar ótýde
Oral qalasyndaǵy Keńes odaǵynyń Batyrlary Mánshúk Mámetova, Álııa Moldaǵulova jáne Halyq Qaharmany Hıýaz Dospanova eskertkishi janynda ótken «Uly dalanyń batyr qyzy» atty mıtıngide M.Mámetova memorıaldyq mýzeıiniń dırektory Svetlana Bektenova batyr qyzdyń erligin eli eshqashan umytpaıtyndyǵyn, qansha urpaq aýyssa da, ony árdaıym maqtan tutatynyn jetkizdi. Reseıdiń Oral qalasyndaǵy vıtse-konsýly Vladımır Volkov Uly Otan soǵysy kezinde maıdan dalasynda kóp ult ókilderimen birge qazaqtardyń da jan aıamaı shaıqasyp, Jeńiske mol úles qosqandyǵyn atap ótti. Sonyń biri orys jerinde jan qıǵan Mánshúk Mámetova edi. Maıdanger Hamza Safın, Nevel qalasynan kelgen eńbek ardageri, «Gvozdıka» izdestirý jasaǵynyń basshysy Ivan Mıhaılov Mánshúk Mámetovadaı batyrlardyń erligi máńgilik úlgi ekendigin, olardyń esimderin jańǵyrtý jumystary men eki el arasyndaǵy baýyrlastyq qarym-qatynastyń budan bylaı da jalǵasatynyn bildirdi. «Biz Mánshúktiń týǵan jerine alǵash ret qadam basyp turmyz. Nevel qalasynda Mánshúk Mámetovany erekshe qaster tutady. «Gvozdıka» jasaǵynyń izdestirýimen sońǵy jıyrma jylda kóptegen jaýyngerdiń súıegi tabylyp, qaıta jerlendi. Tek ótken jyldyń ózinde 333 sarbazǵa qurmet kórsetildi. Uly Otan soǵysynda iri qantógis bolǵan Rjev jerinde eki úlken qaýym bar, sonda jerlengenderdiń 90 paıyzy - qazaqstandyqtar. Bul mańda Qazaqstanda qurylǵan 100 jáne 101-atqyshtar brıgadasy erlikpen shaıqasqany tarıhtan málim. Aldaǵy ýaqytta da izdestirý jumystary jalǵasatyn bolady», dedi I.Mıhaılov.
Budan keıin meımandar M.Mámetovanyń memorıaldyq mýzeıimen tanysty. Bul úıde 1932-1934 jyldary Ahmet jáne Ámına Mámetovter otbasy turǵany belgili. Kishkentaı Mánshúk qaladaǵy №4 orta mekteptiń 3-4-synyptarynda oqydy. Mýzeıde 2 myńnan astam eksponat bar. Sonyń ishinde Mánshúktiń alty haty, tutynǵan buıymdary qoıylǵan. Mýzeı dırektory Svetlana Bektenovanyń aıtýynsha, 2010 jyly batyr qyzdyń pýlemetiniń qalqany men lentasy tabylyp, osynda ákelindi. «Mánshúktiń óshpes erligi» atty dıorama zalynan batyr qyzdyń qaharmandyǵy kórinis tapqan.
«Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda erteń mereıtoılyq sharalar batyrdyń týǵan jeri - Bókeı ordasy aýdanynda jalǵasady. Munda Mánshúk Mámetovanyń eskertkishi ashylyp, «Qyzy batyr el - uly el» atty ǵylymı-tájirıbelik konferentsııa ótedi.
Aıta keteıik, bıyl Oral qalasynda Mánshúktiń burynǵy eskertkishi alynyp, qalpyna keltirilgennen keıin Bókeı ordasyna jiberilgen bolatyn. Al onyń ornyna qazaqtyń úsh batyr qyzyna eskertkish ornatylǵan edi. 
