BQO-da 1,6 mlrd teńge salyqtan jaltarǵan kásipkerge qatysty úkim shyqty
Oral qalalyq sotynan túsken málimetke qaraǵanda, A.Kóneev ózi basqarǵan «Marasant» jáne «Birlik» JShS epızodtarymen asa iri kólemde salyqtan jaltarý derekteri boıynsha QR QK 245-baby 3-bóligine sáıkes aıypty dep tanyldy.
Kásipker bes jylǵa bas bostandyǵynan aıyrý jazasyn qaýipsizdigi tómen qylmystyq-atqarý júıesi mekemesinde óteýge sottaldy. Sondaı-aq ol úsh jyl merzimge kommertsııalyq uıymdarda basshylyq qyzmetter atqarý quqyǵynan aıyryldy.
«Raqymshylyq týraly» QR Zańy 3-baby 4-tarmaǵy 1-
tarmaqshasy negizinde negizgi jaza besten bir bóligine, ıaǵnı bir jylǵa qysqartyldy.
BQO prokýratýrasynyń A.Kóneevten memleket paıdasyna 1 mlrd 665 mln 729,798 myń teńge óndirý týraly azamattyq talap-aryzy qanaǵattandyrylyp, sondaı-aq 49 mln 971,891 myń teńge memlekettik baj salyǵy óndirildi.
Sotta anyqtalǵanyndaı, 2015-2019 jyldary «Marasant» jáne «Birlik» JShS basshysy bola júrip, A.Kóneev jumystar naqty oryndalmasa da, jalǵan shot-faktýralardy paıdalaný arqyly deklaratsııaǵa kirister men shyǵystar týraly kórineý burmalanǵan derekterdi engizip, asa iri kólemde bıýdjetke salyq aýdarýdan jaltarǵan.
Sot-ekonomıkalyq saraptama qorytyndysyna sáıkes «Marasant» JShS-nyń 2015-2017 jyldary ónim jetkizýshiler «Universal Sapa» jáne «KZ Astana-Kýrylys XXI» JShS-men ózara esep aıyrysý boıynsha bıýdjetke tólenýi tıis qosymsha qun salyǵy (QQS) men korporatıvtik tabys salyǵy (KTS) 1,1 mlrd astam teńgeni quraǵan, sonyń ishinde QQS – 422 mln astam teńge, KTS – 704 mln jýyq teńge.
Oǵan qosa «Birlik» JShS-nyń 2017-2018 jyldary ónim jetkizýshiler «Universal Sapa», «WestForce», «Alasat» jáne «MetallKomplektServıs» JShS-men ózara esep aıyrysý boıynsha bıýdjetke tólenýi tıis QQS pen KTS 539,3 mln astam teńgeni quraǵan, sonyń ishinde QQS – 202,2 mln astam teńge, KTS – 337 mln astam teńge.
Sottalýshyǵa sondaı-aq QR QK 190-baby 4-bóligi 2-tarmaǵy boıynsha da aıyp taǵylǵan bolatyn. Sot isti qaraı kele, Oral qalasynda Oral-Atyraý jáne Oral-Saratov tas joldary arasyndaǵy 180 páterlik 9 qabatty turǵyn úıdi turǵyzý barysynda A.Kóneevtiń aldaý jáne qyzmet babyn paıdalaný jolymen bıýdjet qarjysyn asa iri kólemde jymqyrý deregi dáleldenbegen dep tapty. Qylmys quramy bolmaǵandyqtan, ol bul epızod boıynsha aqtaldy.
Sot úkimi zańdy kúshine engen joq.
Eske sala keteıik, budan buryn Oralda 22 jastaǵy kelinshekti óltirip, máıitin órtep jibergen turǵynǵa úkim shyqqanyn jazǵan bolatynbyz.
