Bızneske kredıt berý rásimderi tsıfrlandyrylady
ASTANA. KAZINFORM – Bızneske kredıt berý rásimderi tsıfrlandyrylady. Bul týraly Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttiginen málim etti.
«Búginde ekonomıkanyń naqty sektoryna kredıt berýdiń ósýin qamtamasyz etý mańyzdy mindetterdiń biri sanalady. Naqty sektorǵa retteýshilik deńgeıde kredıt berýdi ulǵaıtý maqsatynda 2024 jylǵy maýsymda agenttik Ulttyq bankpen jáne bank sektorymen birlesip, yntalandyrýshy prýdentsııalyq sharalardy iske asyrdy. Qabyldanǵan sharalar bankterge ekonomıkanyń basym salalaryndaǵy ShOB qaryzdary boıynsha táýekel-saralaý koeffıtsıentterin 75 paıyzdan 50 paıyzǵa deıin jáne sındıkattalǵan qaryzdar boıynsha 100 paıyzdan 50 paıyzǵa deıin tómendetý arqyly naqty sektorǵa kredıt berý úshin kapıtaldy bosatýǵa múmkindik berdi. Bankterdiń ótimdiligin bosatý úshin 2026 jylǵa deıin ótimdilik koeffıtsıentteriniń (LCR, NSFR) mánderi 0,9 deńgeıine deıin tómendetildi. Sondaı-aq ótimdilik koeffıtsıentterin esepteý tártibine qoıylatyn talaptar jeńildetildi», - dep atap ótti agenttikten redaktsııanyń resmı saýalyna bergen jaýabynda.
Vedomstvonyń atap ótýinshe, bankter qalyptastyratyn provızııalar deńgeıin tómendetý maqsatynda májbúrli qaıta qurylymdaý ólshemsharttaryn qaıta qaraý arqyly provızııalardy esepteýge qoıylatyn talaptar jeńildetildi. Mundaı shara bankterge klıentterdiń kredıtterine qatysty neǵurlym ıkemdi bolýǵa múmkindik beredi jáne kredıt berýdiń ulǵaıýyna yqpal etetin bolady.
Zańnamalyq deńgeıde iri ınvestıtsııalyq jobalarǵa kredıt berýdi qamtamasyz etý úshin 2024 jylǵy maýsymda sındıkattalǵan kredıt berýdi damytýǵa baǵyttalǵan túzetýler qabyldandy. Túzetýlerde sındıkatqa qatysýshylardyń quramyn sheteldik bankter esebinen keńeıtý, sondaı-aq sındıkatqa qatysýshylardyń kepil quqyqtaryn kúsheıtý kózdelgen.
Osy bastamalardy qoldaý úshin 2023 jyly damý ınstıtýttary men jeke bankterdiń qatysýymen Jobalyq keńse quryldy. Búgingi kúni quny 1,4 trln teńge bolatyn 8 jobanyń ishinde 444 mlrd teńgege 4 jobany qarjylandyrý bastaldy. Bul sındıkattalǵan kredıt berý tetigin odan ári damytýǵa yqpal etetin bolady.
Sondaı-aq jer qoınaýyn paıdalaný quqyqtary túrindegi kepil tetiginiń tıimdiligin arttyrýdy kózdeıtin zańnamalyq túzetýlerdi qabyldaý arqyly bankterdiń kepil saıasaty jeńildetildi. 2024 jylǵy sáýirde ýaqytsha jer paıdalaný quqyqtary túrindegi kepildi satý rásimderin retteıtin zańnamalyq túzetýler qabyldandy.
Bıznes sýbektileriniń ınvestıtsııalyq jobalaryna kredıt berý úshin bankterdiń múmkindikterin keńeıtý maqsatynda Ulttyq bankpen birlesip, naqty sektor jobalaryn odan ári kredıtteýde BJZQ zeınetaqy aktıvterin naryqtyq jaǵdaılarda senimdi bankterdiń oblıgatsııalaryna ınvestıtsııalaý esebinen bankterdi qorlandyrýdyń uzaq merzimdi bazasyn keńeıtý tetigi ázirlendi.
«Kredıt berýdi yntalandyrý jónindegi jumystyń mańyzdy baǵyty - bankterdegi kredıtterdi maquldaý rásimderin odan ári ońtaılandyrý jáne ońaılatý. Osy maqsatta bızneske kredıt berý rásimderin tsıfrlandyrý boıynsha jumys júrgizilýde, atap aıtqanda, Smart Bridge platformasy jáne elektrondyq Úkimet shlıýzi arqyly bankterdi memlekettik derekqorymen yqpaldastyrý jalǵastyryldy. Tıisti vedomstvoaralyq jol kartasy qabyldandy, ony iske asyrý nátıjesinde 2023 jyly bankterdiń aqparattyq júıelerin zańdy tulǵalar, jyljymaıtyn múlik, salyq derekteri, lıtsenzııalaý, zańdy tulǵany tirkeýge ótinish berý, zańdy tulǵalardyń kiristeri jáne t.b. boıynsha derekterge qatysty 37 servıspen yqpaldastyrý qamtamasyz etildi», - dedi agenttikten.
