Bıyl múmkindigi shekteýli jandarǵa150 myńnan astam qyzmet kórsetildi
«Bıyldyń basynan bastap Áleýmettik qyzmetter portaly arqyly 86 myńnan astam múgedektigi bar adam ońaltýdyń tehnıkalyq quraldaryn (OTQ), 6 myńnan astam – ymdaý tili qyzmetin, 30 myńnan astamy – jeke kómekshiniń qyzmetin, 28 myńǵa jýyǵy – sanatorlyq-kýrorttyq emdeýdi aldy jáne 36 myńnan astam adam kepildik berilgen áleýmettik toptamalarǵa tapsyrystardy resimdedi. Portal múgedektigi bar adamdarǵa ońaltýdyń tehnıkalyq quraldary men qyzmetterin óndirýshini jáne jetkizýshini óz betinshe tańdaýǵa múmkindik beredi. Kómek túrine tapsyrys berý kórsetiletin qyzmetti alýshynyń elektrondyq tsıfrlyq qoltańbasymen rastaý arqyly júzege asyrylady. Tapsyrys berilgen ońaltýdyń tehnıkalyq quraldaryn jetkizý nemese óz betinshe alyp ketý arqyly alýǵa bolady», - delingen Eńbek mınıstrligi málimetinde.
Múgedektigi bar adamdardy ońaltý quraldarymen qamtamasyz etý protezdik-ortopedııalyq, sýrdotehnıkalyq, tıflotehnıkalyq jáne gıgıenalyq quraldardy, sondaı-aq kreslo-arbalar berýdi qamtıdy.
Budan basqa, jyl basynan beri MAB arqyly telefon nómirine sms-habarlama jiberý túrinde ońaltý quraldarymen jáne qyzmetterimen qamtamasyz etýge 8,8 myń qujat proaktıvti túrde resimdeldi.
Búgingi kúni portalda arnaýly áleýmettik qyzmet kórsetetin 856 medıtsınalyq-áleýmettik mekeme (bólimsheler), OTQ-nyń 118 jetkizýshisi, 13 myńnan astam jeke kómekshi qyzmetin, 248 ymdaý tilin, 66 sanatorlyq-kýrorttyq emdeýdi, 133 kepildik berilgen áleýmettik toptamany jetkizýshi tirkelgen.
«Áleýmettik qyzmetter portaly» avtomattandyrylǵan aqparattyq júıesin engizý Múgedektigi bar adamdardyń quqyqtaryn qamtamasyz etý jáne ómir súrý sapasyn jaqsartý jónindegi ulttyq jospar aıasynda kózdelgen. Call-ortalyqtan 1411 nómiri arqyly Portaldy paıdalaný boıynsha keńes alýǵa bolady.
