Bıyl QR ekonomıkasyna tikeleı sheteldik ınvestıtsııa 30,4% artty

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat - 2021 jyldyń І jartyjyldyǵynyń qorytyndysy boıynsha Qazaqstan Respýblıkasynyń ekonomıkasyna tikeleı sheteldik ınvestıtsııalar (TShI) kólemi 30,4% artyp, 11,1 mlrd dollardy qurady. Bul týraly primeminister.kz saıtynda málim etildi, dep habarlaıdy QazAqparat.

Salalar bólinisinde sheteldik ınvestıtsııalardyń eń kóp ósimi óńdeý ónerkásibinde – 57,2%, saýdada – 45,8%, taý-ken ónerkásibinde – 27,1%, kólikte 20,4% baıqalady.

Qazaqstan ekonomıkasyna kapıtal aǵynynyń ósýi barlyq negizgi ınvestor elder boıynsha tirkelip otyr. Máselen, TShI aǵyny Nıderlandydan 3,3 mlrd dollar (24,5% ósý), AQSh – 2,1 mlrd dollar (87,7% ósý), Shveıtsarııadan – 1,3 mlrd dollar (86,7% ósý), RF-dan – 704,9 mln dollar (17,0% ósý), QHR-dan – 508,7 mln dollar (63,7% ósý), Belgııadan – 459,5 mln dollarr (4,3% ósý), Túrkııadan – 388,7 mln dollar (79,9% ósý), Ońtústik Koreıadan – 233,0 mln dollar (33,1% ósý) qurady.

Óńirler bólinisinde eń joǵary ınvestıtsııalyq belsendilikti Atyraý oblysy – 3,6 mlrd dollar (15,4% ósý), Almaty qalasy – 3,0 mlrd dollar (26,3% ósý), ShQO - 1,3 mlrd dollar (72,8% ósý) kórsetti. Oń dınamıka sondaı-aq Pavlodar oblysynda – 514 mln dollar (21,7% ósý), Qostanaı oblysynda – 496,4 mln dollar (2,2 ese ósý), Aqtóbe oblysynda – 410,1 mln dollar (53,2% ósý), Nur-Sultan qalasynda – 308,6 mln dollar (10,2% ósý), Mańǵystaý oblysynda – 302,9 mln dollar (98,8% ósý), Túrkistan oblysynda – 137,8 mln dollar (85,1% ósý), Shymkent qalasynda – 64,1 mln dollar (22,4% ósý) baıqalyp otyr.

«El ekonomıkasyna sheteldik kapıtal men tehnologııalardy tartý Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń basym mindeti. Ulttyq ekonomıkany odan ári ártaraptandyrý jáne onyń ósý ornyqtylyǵyn arttyrý jónindegi maqsat sheńberinde Úkimet tikeleı sheteldik ınvestıtsııalar aǵynynyń qarqynyn jylyna 30 mlrd dollarǵa deıin jetkizý jáne 2025 jylǵa qaraı negizgi kapıtalǵa ınvestıtsııalar deńgeıin JІÓ-ge shaqqanda 30% deıin arttyrý boıynsha júıeli jumystar júrgizýde», - delingen saıtta.


Сейчас читают
telegram