Bıyl «Kazakh Invest» qoldaýymen 4 ınvestıtsııalyq joba paıdalanýǵa berildi
«Bıyl jalpy somasy 1,7 mlrd AQSh dollary turatyn 12 joba boıynsha qurylys-montajdaý jumystary bastalyp, 7,1 mlrd AQSh dollaryn bolatyn 34 joba belsendi kezeńge ótti.
Jyl sońyna deıin kelesi mindetter qoıyldy: jalpy somasy 2 mlrd AQSh dollar bolatyn 30 jobany paıdalanýǵa berýge kómek kórsetý jáne quny 4 mlrd AQSh dollaryn bolatyn 35 joba boıynsha qurylys-montaj jumystaryn bastaýǵa yqpal etý josparlanyp otyr», delingen habarlamada.
Paıdalanýǵa berý josparlanǵan jobalardyń jalpy sanynyń shamamen 40%-y jańartylatyn energııa kózderi jáne aqparattyq-kommýnıkatsııalyq tehnologııalar sııaqty ekonomıkanyń jańa sektorlaryna keledi. 2019 jyly jalpy 400 MVt kún elektr stansalary, 90 MVt jel elektr stansalary jáne 25 MVt gıdroelektr stansalary iske qosylady dep josparlanýda. Іske qosý josparlanǵan elektr stansalarynyń jalpy quny 680 mln AQSh dollaryn quraıdy.
Osy jyldyń mamyr aıynda «Kazakh Invest» óz alańynda 1 myńnan astam qatysýshylardy, onyń ishinde iri álemdik kompanııalar men otandyq bıznes basshylaryn, halyqaralyq sarapshylardy, halyqaralyq jáne memlekettik uıymdardyń ókilderin jınaǵan «Kazakhstan Global Investment Roundtable» jahandyq ınvestıtsııalar boıynsha jyl saıynǵy úshinshi «dóńgelek ústel» uıymdastyrdy. Olardyń ishinde 600 den astam 41 elden kelgen qonaqtar, sondaı-aq «Cisco», «Nokia»», «CITIC Bank Corporation», «WILO SE Group», «AGCO Corporation», «Valmont Industries», «Tyson Foods», «Yildirim Group» jáne taǵy basqa iri kompanııalardyń top-menedjerleri bar. Іs-shara barysynda qatysýshylar jalpy quny 8,9 mlrd AQSh dollaryn quraıtyn 45 qujatqa qol qoıdy.