Bıyl elordada 115 kóshe jóndeledi

NUR-SULTAN. QazAqparat – Astana ákimdigi QazAqparat saýalyna joldaǵan jaýabynda bıyl jóndeýden ótetin kóshelerdiń tizimin usyndy.

Bıyl elordada 115 kóshe jóndeledi

«Bıyl 115 kóshe jóndeledi. Qalanyń eski bóligi men turǵyn úı alaptaryna basa nazar aýdarylady», - dep jazylǵan jaýapta.

Sonymen jóndeý júrgiziletin joldardyń tizimine ár túrli sanat boıynsha myna kósheler enigen:

Aǵymdaǵy jóndeý:

- kóktemgi sý tasqyny kezeńinde 37 kóshede asfalt-beton jabynyna jóndeý júrgizildi,

- qar erip, jer jibigennen keıin asfalt-beton qospalaryn qoldana otyryp, 40 kóshede shuńqyrlardy jóndeý júrgizildi. Taǵy 17 ýchaskede jumystar jalǵasyp jatyr,

- Máńgilik El dańǵylynyń Trıýmf arkasynan Orynbor kóshesine deıingi bóliginde, Qarasaı batyr kóshesiniń Aspara kóshesinen Birjan sal kóshesine deıingi bóliginde, Tilendıev dańǵylynyń Sh.Beısekova kóshesiniń qıylysy, Syǵanaq kóshesiniń Qabanbaı batyr dańǵylynan Saýran kóshesine deıingi bóliginde, Igilik kóshesiniń Gogol kóshesiniń qıylysy, Táýelsizdik dańǵylynyń Nájimedenov kóshesiniń Baıtursynov kóshesine deıingi bóliginde jóndeý jumystary aıaqtaldy.

Osy sanattaǵy myna nysandarda jóndeý endi bastalýy kerek:

Araı kóshesi Saraıshyq kóshesinen Jaýqazyn kóshesine deıin;

Syǵanaq kóshesi Sh.Aıtmatov kóshesinen Arys kópirine deıin (M3);

Baraev kóshesi Qaraótkel (Ramstor) kópirinen Ýálıhanov kóshesine deıin; Ýálıhanov kóshesi Baraev kóshesinen Bógenbaı batyr kóshesine deıin;

Túrkistan kóshesi Syǵanaq kóshesinen Kereı-Jánibek handar kóshesine deıin;

Sh.Qalaıaqov kóshesi J.Nájimedenov kóshesinen Táýelsizdik dańǵylyna deıin;

Á.Bókeıhan kóshesi Kereı-Jánibek handar kóshesinen №23 kóshege deıin;

Jumabaev dańǵyly B.Momyshuly dańǵylynan R.Qoshqarbaev dańǵylyna deıin;

Abylaıhan dańǵyly Pýshkın kóshesinen Manas kóshesine deıin;

Esenberlın kóshesi Jeńis dańǵylyna deıin;

Abaı dańǵyly Respýblıka dańǵylynan Pýshkın kóshesine deıin;

Turan dańǵyly Kereı-Jánibek handar kóshesinen aınalma jolǵa deıin;

Respýblıka dańǵyly Gete kóshesinen Bógenbaı batyr dańǵylyna deıin;

Balqantaý kóshesi Tólebaev kóshesinen Jumabaev kóshesine deıin;

Tilendıev dańǵyly Kúmisbekov kóshesinen Barshyn kóshesine deıin.

Ákimdiktiń aqparaty boıynsha 12 aıaldama alańynda abattandyrý júrgizilgen.


11 kóshede jumystar jalǵasyp jatyr:

- Malahov kóshesi R. Dúısenbaev kóshesinen Sýsamyr kósine deıin;

- M.Tólebaev kóshesi B.Momyshuly dańǵylynan R.Qoshqarbaev dańǵylyna deıin;

- M.Gorkıı kóshesi J.Jabaev kóshesinen T.Musabaev kshesine deıin;

- Túrkistan kóshesin Uly dala dańǵylynan Kereı-Jánibek kóshesine deıingi júrý bóligin keńeıtý;

- Fahd ben Abdýl Azız kóshesi Aqan Seri kóshesinen Sh. Beısekova kóshesine deıin;

- M. Shoqaı kóshesi 31-den 45-úıge deıin;

- Perne kóshesi A. Úlimjiuly kóshesinen Kerbezqyz kóshesine deıin;

- Qamysty kóshesi Qamysty kóshesinenArqarly kóshesine deıin;

- Arqarly kóshesi Chehoev kóshesinen bastap Kókseńgir kóshesine deıin;

- Bozsholaq oramy, M. Shoqaı kóshesinen Birimjanov kóshesine deıin;

- Aqtoǵan tuıyq kóshesi M. Shoqaı kóshesinen tuıyqqa deıin.


Birinshi shildege deıin ortasha jóndeý jumystary aıaqtaý josparlanǵan 27 kósheniń tizimi mynadaı:

M.Tólebaev kóshesi B. Momyshuly dańǵylynan R. Qoshqarbaev dańǵylyna deıin;

Gorkıı kóshesiniń tuıyqqa deıingi bóligi;

Aqbulaq ózeni arqyly ótetin kópir Imanov kóshesinen Muńaıtpasov kóshesine deıin;

Á.Bókeıhana kóshesi № 29 kósheden №31 kóshege deıin;

Qoshqarbaev dańǵylyndaǵy jol aıryǵy Abylaıhan dańǵylyna deıin;

A.Imanov kóshesi A. ıAnýshkevıch kóshesinen Sh.Ýálıhanov kóshesine deıin;

Jetigen kóshesi Dosmuhameduly kóshesinen Alash kóshesine deıin;

Jeńis dańǵyly Bógenbaı batyr dańǵylynan І.Esenberlın kóshesine deıin.

Saýran kóshesi Syǵanaq kóshesinen Kereı, Jánibek handar kóshesine deıin;

Muǵaljar kóshesi Kereı, Jánibek handar kóshesinen Qońyróleń kóshesine deıin;

G. Álıev kóshesi Toqpanov kóshesinen Beljaılaý kóshesine deıin;

«Juldyz» balabaqshasyna ótý joly E.Brýsılovskıı kóshesinen A.Jubanov kóshesine deıin; Qobyz kóshesi Ózbekáli Jánibekov kóshesinen Saryn kóshesine deıin,

Amantoǵaı kóshesi Ulytaý kóshesinen Kóktal kóshesine deıin; Arqalyq kóshesi 48/1 Arqalyq kóshesine deıin,

Abaıdyń 150 jyldyǵy kóshesi (Qarajorǵa kóshesinen bastap),

Kókterek kóshesi Oqjetpes kóshesinen Orda kóshesine deıin;

Oıyl kóshesi Arqarly kóshesinen Oıyl kóshesine deıin;

Talapker kóshesi Qartaly kóshesinen Medeý kóshesine deıin;

«Sálem bazarynyń» joly;

E312 kóshesi Omarov kóshesinen tuıyqqa deıin;

Baraev kóshesiniń Respýblıka dańǵylyna oń jaq burylysy;

Naýryzym tuıyq kóshesi 21/1 úıden 34/2 úıge deıin;

Maıqaıyń kóshesi men №351 kósheniń Daýylpaz kóshesindegi tuıyqqa deıingi bóliktri; «

«Sherqala» turǵyn úı kesheniniń kireberisi; Sarykól kóshesi Balqantaý kóshesinen Aınakól kóshesine deıin.

«Byltyr 170-ten astam kóshe jóndeldi. Ol kezde qalanyń eski bóligi men turǵyn úı massıvterine basa nazar aýdarylǵan bolatyn», - deıdi ákimdik ókilderi.