Bıyl Baıanaýylǵa 120 myń týrıst keledi dep josparlanyp otyr
Baıanaýyl ulttyq tabıǵı parkinde Pavlodar oblysy ákiminiń tóraǵalyǵymen ekokeńestiń otyrysy ótti.
Keńes jumysyna Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar vıtse-mınıstri Álııa Shalabekova qatysty.
Ábilqaıyr Sqaqov Baıanaýyl ulttyq tabıǵı parkin basqarýdyń biryńǵaı júıesin qurýdy usyndy. Bul kýrorttyq aımaqta kórsetiletin qyzmetterdiń deńgeıin kóterý jáne kásipkerlerdiń ashyqtyǵy úshin qajet.
- Ata Zańymyzda «Jer jáne onyń paıdaly qazbalary, sý jáne orman qory halyqtyń menshigi, al, memleket osy resýrstardy basqarady» dep jazylǵan, - dedi aımaq basshysy. - Sondyqtan da, biz bárin bir júıege keltirý úshin naqty sheshimder qabyldaýymyz kerek.
Álııa Shalabekova resmı derekter boıynsha kýrorttyq aımaqqa kelgen jyl saıynǵy týrıster sany 56 myń adamdy quraıtynyn, alaıda, bul kórsetkish shynaıy emes ekenin aıtty.
- Bizdiń pikirimizshe, jyl saıynǵy týrıster aǵyny 120 myń adamǵa jýyq, - dedi Álııa Shalabekova. - Bul sandardy retke keltirý úshin shlagbaýmdardy avtomattandyrýdy qolǵa aldyq.
Oblystyq jer qoınaýyn paıdalaný, qorshaǵan orta jáne sý resýrstary basqarmasynyń basshysy Áıgerim Qabyltaeva Baıanaýylǵa keletin adamdardyń sany jyl saıyn artatynyn atap ótti.
- Aldaǵy jyldary týrısterdiń sany 400 myńǵa deıin jetýi múmkin, - dedi Áıgerim Qabyltaeva. - Bul jaǵdaıda kýrorttyq aımaq pen aýdan ortalyǵyndaǵy ınfraqurylym máselesin sheshý aldyńǵy qatarǵa shyǵady.
Toraıǵyrov ýnıversıtetiniń «Agrotehnologııa» kafedrasynyń professory Vıktor Kamkın «Baıantaý ańyzdary» ataýymen fıtoshaılar jelisin qurastyryp, týrıstik sektorǵa engizýdi usyndy.
Aımaq basshysy «Toraighyrov university» KeAQ basshylyǵy men oqytýshylaryna gıd daıyndaý jáne Baıanaýyldyń jańa brendin jasaýǵa belsendi kirisýge shaqyrdy.
Demalýshylarǵa qajetti málimet usynýda týrıstik aqparattyq ortalyq kómek kórsetetin bolady.
- Týrıstik ortalyqtar demalýshylarǵa aqparattyq túsindirý qyzmetin usynýy tıis, - dedi Ábilqaıyr Sqaqov. - Biz eko, etno jáne sakraldy týrızmdi engizýimiz kerek. Ol úshin qajetti resýrstardyń barlyǵy bar.
Otyrystyń nátıjeleri boıynsha oblys ákimi demalys aımaǵyn zamanaýı ınfraqurylymmen qamtamasyz etý, sý qorǵaý aımaǵynda maldyń jaıylýyna jol bermeý boıynsha shara qabyldap, Baıanaýyl aýdanynda qatty turmystyq qaldyqtar polıgonyn qurý úshin tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdeme ázirleýdi tapsyrdy.
Dúnıejúzilik qorshaǵan ortany qorǵaý kúni merekesine oraı ǵalymdar men qoǵam belsendileri oblys ákiminiń jáne ekologııa mınıstriniń Qurmet gramotasymen marapattaldy.
Jasybaı kóliniń jaǵasynda týrıstik maýsymnyń ashylý saltanaty ótti.
Aımaq basshysy týrıstik-aqparattyq ortalyqtyń jumysymen tanysty. Bıyl Baıanaýylǵa 120 myńnan astam týrıst keledi dep kútilip otyr.
Kýrorttyq aımaqtaǵy 46 demalys úıinde bes myńǵa jýyq adam ornalasa alady.
