Bishkekte TMD Keden qyzmetteri basshylarynyń otyrysy ótti
Otyrystyń jumysyna Qazaqstan Respýblıkasy Qarjy mınıstrligi Memlekettik kirister komıtetiniń tóraǵasy Marat Sultanǵazıev qatysty.
«Otyrys barysynda birqatar máseleler talqylandy jáne sheshimder qabyldandy. 1994 jylǵy 15 sáýirdegi Keden isterindegi yntymaqtastyq jáne ózara kómek týraly kelisimge ózgerister engizý týraly hattamanyń kúshine enýi týraly sheshimge qol qoıý negizgi máselelerdiń birine aınaldy. Jınaqtalǵan tájirıbeni, jańartylyp jatqan keden zańnamasyn jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń qurylýyn esepke ala otyryp, ózara is-qımyldyń qoldanystaǵy tártibin qaıta qaraý qajettigi týyndady. Sondaı-aq otyrys barysynda Táýelsiz Memleketter Dostastyǵyna qatysýshy memleketterdiń keden organdarynyń kóliktik (tasymaldaý) jáne kommertsııalyq qujattarda keden organdarynyń mórleri men mórtabandaryn qoıý tártibi týraly kelisim jobasy maquldandy», - delingen QR Qarjy mınıstrligi Memlekettik kirister komıtetiniń aqparatynda.
Temirjol kóligimen ótkiziletin taýarlarǵa kedendik baqylaýdy jáne kedendik operatsııalardy (kedendik resimdeý) júrgizý kezinde TMD qatysýshy memleketterdiń keden organdary men temirjol tasymaldaýshylarynyń ózara is-qımyl tıptik tehnologııasy bekitildi.
«Sońynda taraptar yntymaqtastyqtyń strategııalyq mańyzdy máselelerin talqylaý jáne sheshý úshin turaqty kezdesýlerdi osyndaı formatta ótkizýdiń jáne tyǵyz ózara is-qımyldyń mańyzdylyǵyn atap ótti», - dedi komıtetten.