Birlik - bizdiń respýblıkamyzdyń turaqtylyǵy - Aqan Bıjanov

None
None
; ALMATY. Maýsymnyń 11-i. QazAqparat /Názıra Eleýhan/ - Elbasynyń usynysymen qurylǵan Qazaqstan halqy Assambleıa búginde memlekettik ınstıtýt retinde kóp jumystar atqarýda. Ásirese, ultaralyq, dinı qarym-qatynasta úlken jumystar istep jatyr.

Assambleıanyń jumysy - halyqaralyq tájirıbedegi úlgige aınaldy. Al, búgingi tańda Qazaqstan eliniń respýblıkalyq ultaralyq tatýlyq modeli basqa elderge úlgi bolyp otyr. Bul týraly búgin Almatyda «Mádenıetterdiń úndesýi arqyly beıbitshilik pen kelisimge» degen taqyrypta ótip jatqan etnomádenı birlestikterdiń halyqaralyq forýmynda QR Parlament Senatynyń Áleýmettik mádenı damý jónindegi komıtettiń tóraǵasy Aqan Bıjanov málimdedi, dep habarlaıdy QazAqparat.

Onyń aıtýynsha, elimiz nyǵaıǵan saıyn, Assambleıanyń jumysynyń qajettiligi odan ári joǵary bola bermek. «Óıtkeni, dinı, ultaralyq qarym-qatynastaǵy másele óte názik, ol jaı ǵana másele emes. Bul jaǵdaıǵa kelgende, Memleket tarapynan da, Elbasy da elimizde turatyn barlyq halyqtyń ulttyq mádenıeti men tiline udaıy nazar aýdarylyp, teń quqyqtylyqta damýda, barsha ult pen halyqqa barlyq jaǵdaı jasalynýda. Osy mehanızmde ulttyq kelisim men birlikti qamtamasyz etý jatyr. Sonymen qatar, qazirgi tańda bizdiń elimizdiń áleýmettik -ekonomıkalyq jetistikterdiń negizi men arqaýynda - Qazaqstan halqynyń birligi jatyr. Birlik - bizdiń respýblıkamyzdyń turaqtylyǵy», dep atap ótti Aqan Bıjanov. Onyń aıtýynsha, búginde bizdiń tájirıbemizdi, Assambleıa jumysynyń sapalylyǵyn kórgen Reseı, Qyrǵyzstan jáne basqa da elder, óz Assambleıalaryn quryp jatyr.

Sonymen qatar, onyń pikirinshe, búgingi forýmnyń óte úlken mańyzdylyǵy bar. "Álemniń ár jerinde, tipti damyǵan elderde týyndap jatqan ultaralyq, dinaralyq máselelerdi eskersek, búgingi forým sol máselelerdi sheshýdegi kúshtiń jumylýyna shaqyrady, ıaǵnı qajettilik te týyndaýda. Tildik, ultaralyq qaqtyǵystar bolyp jatqan jaǵdaıda ultaralyq kelisim- birinshi orynǵa qoıylatyn óte mańyzdy másele. Búgingi zamanǵy kezeńde órkenıettiń dıalogy, mádenıettiń dıalogy óte qajetti bolyp tabylady. Halyqtardyń bir-birimen qarym-qatynasy, mádenıettiń qatynasy - adamzattyń alǵa jyljýyn, ár memlekettiń damý progresin anyqtaıdy. Sondyqtan, búgingi forýmdaǵy tájirıbe bólisý, qarym-qatynas bolashaqta jaqsy nátıjeler beredi dep oılaımyn", dedi ol.

Сейчас читают
telegram