Birlik bar jerde - tirlik bar
Álemdik tájirıbede ulttar men ulystardy bir shańyraqtyń astyna biriktirip, bereke-birliktiń qadir-qasıetin kórsetip kele jatqan memleketter kóp emes. Mine, 130-dan astam ult pen ulystyń ókilderi tatý-tátti ómir súrip jatqan Qazaqstan búginde álem elderine úlgi-ónege.
Qazaqstan Respýblıkasyn meken etken 130 dan astam ult ókili kúni búginge deıin yntymaqtastyqqa, bir úıdiń balasyndaı tatý-tátti jarasymdy tirshilik keship keledi. Júzi basqa bolǵany men júregi bir, tili basqa bolǵanymen tilegi bir, maqsat-múddesi ortaq, birligi myqty, dostyǵy berik ulttar qazaq eliniń salt-dástúrine, ulttyq qundylyqtaryna qurmetpen qaraıdy, sondaı-aq qazaq halqynyń qarapaıymdylyǵy, qonaqjaılylyǵy, baýyrmaldyǵy úshin erekshe baǵalaıdy, bastysy - ózderi qonys tepken Qazaqstan jeriniń barlyq ulanymen aýyz birlikte, týys bolýdy kózdeıdi.
Táýelsiz elimizde barsha qazaqstandyqtardy biriktirip, el bolashaǵynyń irgetasyn qalaýda tarıh, mádenıet jáne tildiń atqarǵan róli orasan zor bolǵanyn bárimiz moıyndaımyz.
Elbasy óziniń halyqqa Joldaýynda «Biz úshin ortaq taǵdyr - bul bizdiń Máńgilik, laıyqty ári uly Qazaqstan! Máńgilik El - jalpy qazaqstandyq ortaq shańyraǵymyzdyń ulttyq ıdeıasy. Babalarymyzdyń armany» deı kele barsha qazaqstandyqtardy biriktiretin, el bolashaǵynyń irgetasyn qalaǵan basty qundylyqtardy atap ótti. Osy qundylyqtar arqasynda biz árdaıym jeńiske jettik, elimizdi nyǵaıttyq, uly jetistikterimizdi eseledik.
Ońtústik óńiri ejelden Máńgilik El ıdeıasynan týyndap otyrǵan ulttyq birlikti sanada saqtaǵan, tatýlyqtyń ordasy bolǵan óńir. Otandastarymyzdyń bereke-birliginiń temir qazyǵy bolatyn ıdeıany odan ári damytýǵa mindettimiz. Kópultty qazaq dalasynda beıbitshilik pen turaqtylyqtyń saltanat qurýy Elbasymyz Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń kóregen saıasaty arqasynda júzege asýda. Memleket basshysynyń «Máńgilik El» ulttyq ıdeıasy - Qazaqstannyń ótken tarıhy, búgini men jarqyn bolashaǵynyń altyn kópiri. Ortaq Otanymyzdyń basty qundylyqtaryn, asyl murattaryn qurmettep, qasterleý - árbir qazaqstandyqtyń paryzy. Ult bolyp birigip, Elbasynyń aldymyzǵa qoıǵan maqsat-mindetterin júzege asyrý - árbir azamattyń boryshy.
Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev osy jyldy «Qazaqstan halqy Assambleıasynyń jyly» dep jarııalady. Bizdiń elimizde eshqandaı etnosqa qysym jasalmaıdy. Kerisinshe, olardyń tili men salt-dástúriniń damýyna barynsha qoldaý kórsetiledi. Elbasy da qysym jasaýdyń kez kelgen túrine, beıbitshilik pen kelisimge qolsuǵýshylyqtyń kez kelgenine jol joq ekenin basa aıtty. Ózimiz kúndelikti aqparat quraldarynan estip, kórip júrgenimizdeı kórshi elderdegi áleýmettik shıelenis, aýyzbirshiliktiń joqtyǵy saldarynan qarapaıym halyq zardap shegip, tipti kúnkóris jaǵdaılary da nasharlaýda. Búginde álem úlken ózgerister jolaǵyna aıaq basqanyn da prezıdentimiz aıtyp ótti. Halyqaralyq qatynastar aıtarlyqtaı daǵdarysty bastan keship otyr. Osyndaı kúrdeli jaǵdaıda elimizde berekeli tirliktiń ornaýy, eń birinshi aýyzbirshiliktiń arqasy dep bilemin. Mundaıda, qazaq halqynda aıtylatyn ádemi maqal bar. «Altaý ala bolsa, aýyzdaǵy ketedi, tórteý túgel bolsa, tóbedegi keledi». Mine, sondyqtan keń-baıtaq qazaq dalasynda ornaǵan tatýlyqty máńgi ustap turýda ózge ult ókilderiniń qosar úlesi de zor.
Qazaqstanda qoǵamdaǵy kelisim men turaqtylyqty qamtamasyz etetin etnostar men dinder arasynda ornyqty áreket úlgisi qalyptasty. Qazaqstannyń EQYU-daǵy tóraǵalyq mindetine kirisýi kezinde sóz sóılegen Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev «bizdiń ultaralyq jáne dinaralyq kelisimniń modeli - búkil álemdegi túrli konfessııalar arasyndaǵy qarym-qatynas isine Qazaqstannyń qosqan qomaqty úlesi» degen bolatyn. Eýrazııa júreginde dinı jáne mádenı ártúrlilik úlken tarıhı kezeńde qalyptasty.
Otanymyzdaǵy beıbitshilik pen kelisim, bul jerde turatyn adamdardy biriktiretin, týys etetin danalyqtyń belgisi. Erterekte Qazaqstan búlikshilerdi alastatatyn, repressııaǵa ushyraǵan halyqtar qonys aýdaratyn meken bolǵandyǵy jalǵan emes. Sol halyqtar tamyryn tereń jaıyp, bul jerden naǵyz Otandaryn tapty. Egemendigimizdi álem tanyǵan búgingi kúni biz dostyq pen adamı kelisim negizinde ǵasyrlar boıy tuǵyry qalanǵan memleket túzeýdemiz. Buǵan senimmen súısine qaraǵan Batys pen Shyǵys Qazaqstanǵa birqatar halyqaralyq uıymdarǵa tóraǵalyq etý mártebeli mıssııasyn senip tapsyrdy. Qazaqstan Respýblıkasy Eýrazııalyq ekonomıkalyq yntymaqtastyq, Shanhaı yntymaqtastyq uıymy, Azııadaǵy ózara is-qımyl jáne senim sharalary jónindegi keńesti jáne Túrik mádenıeti men ónerin birigip damytý boıynsha halyqaralyq uıymdardyń atqarýshy qurylymyn basqardy.
Qazaqstan-demokratııalyq jolmen damyp kele jatqan zaıyrly jas memleket. Qazirgi tańda bizdiń elimizde memleketimiz, halqymyzdyń birtutastyǵyn, rýhanı birligin saqtaý-basty mindet. Elbasymyz Nursýltan Ábishuly Nazarbaev aıtqandaı memleketimizdiń eń negizgi maqsaty-ekonomıkasy, áleýmettik jaǵdaıy, mádenıeti damyǵan, ultaralyq tatýlyqty, beıbitshilikti tóbesine tý etip kótergen demokratııalyq, quqyqtyq memleket qurý bolyp tabylady.
Álemdik damýdyń jańa tarıhı kezeńi adamzat balasynyń álemdik dinderdiń qaýipsizdik júıesindegi rólin jáne órkenıetterdiń jańa serpinmen rýhanı birlesýi qajettiligin túsinýimen sıpattalady. Ol túsinikke sáıkes, ultaralyq jáne dinaralyq árekettestik pen yntymaqtastyq arqyly órkenıetterdiń ózara únqatysýy álemniń úılesimdilikte damýynyń negizgi sharty bolyp tabylady. Osyǵan oraı, órkenıetaralyq jáne konfessııaaralyq únqatysý búgingi kúnniń kún tártibindegi túıindi máselege aınalady.
Qazaqstan Respýblıkasy memlekettik qarym-qatynasty sátti qura alatynyn, etnosaralyq kelisimdi qoldap, damytý jáne sonymen qatar memlekettik qurylystyń problemalaryn sheshe alatynyn búkil álemge kórsete aldy, bunyń barlyǵy jahandaný protsesteriniń tereńdegen jáne álemdegi jalpy turaqsyzdyqtyń údeı túsken, qaýip jáne qaterdiń eskisi qaıta kórinip, jańanyń qalyptasqan kezinde kórinis tapty.
Oıdy qoryta aıtqanda, Azııa men Eýropanyń túıisken jerinde ornalasqan Qazaqstannyń ózin ultaralyq jáne konfessııaaralyq suhbattyń belsendi alǵa tartýshysy retinde ustanýy bostan bos emes. San alýan ult jáne konfessııa ókilderi meken etetin bizdiń elimiz olardyń tyǵyz ózara árekettesýiniń mol tájirıbesine ıe jáne sondyqtan órkenıetter men konfessııalardyń jemisti suhbatynyń mekeni bolý ataǵyna birden bir laıyqty el.
