Birligimiz arqyly búgingi qıyndyqtan da sátti ótetinimiz anyq - Maksım Spotkaı
Bata - qasıetti dúnıe. Batada úlken mán-maǵyna, úlgi-ónege, úlkendi syılaǵan dástúrimiz ben saltymyzdyń nyshany bar. Tarıhı tulǵanyń, rýhanı kóshbasshysynyń sózin tyńdaý, odan bata suraý - tárbıe men tektiliktiń kózi dep bilemiz. Qazaq «Batamen el kógerer, jańbyrmen jer kógerer», - degen sózdi beker aıtpaǵan.
Biz asharshylyq, repressııa, otarshyldyq sekildi qıyn-qystaý joldardan aman-esen ótken, sóıte tura, eshkimge eshqashan qul bolmaǵan, myńjyldyq tarıhy bar halyqpyz. Sondyqtan bizdiń birligimiz ben berekemiz, shydamdylyǵymyz arqyly búgingi qıyndyqtan da sátti ótetinimiz anyq.
El ishinde dúrbeleń týdyrýǵa jol bermeı, bar múmkindikti durys paıdalansaq - álbette, jeńimpaz bolyp shyǵamyz. Elbasy aldaǵy aǵa býynmen birlese otyryp jańa Qazaq memleketiniń negizin salyp, bizge, keıingi urpaqqa, amanat etip berdi. Ony qasterlep, kózdiń qarashyǵyndaı saqtap, ary qaraı damytý - bárimizge ortaq ómirlik mıssııa emes pe?
Áleýmettik jelilerge baılanyp, negatıvti jalǵan aqparattardy qabyldap, taratqansha, altyn ýaqytymyzdy ońdy isterge paıdalanǵanymyz jón. Bıznesti qalaı damytamyz, ishki protsessterdi qalaı ózgertemiz, daǵdarystan keıingi naryqta úlken suranysy bar mamanǵa qalaı aınalamyz degendi oılaıtyn zaman qazir.
Kitap oqyp, qarym-qatynastarymyzdy rettep, úı ishin taza ustap, fızıkalyq jattyǵý jasap, onlaın daǵdylaryn ıgerip, pozıtıvke asa mán beretin bolsaq - daǵdarystan jańasha kúımen shyǵamyz, Abaı aıtqandaı, «tolyq adam» bolyp shyǵamyz.
Pandemııa - aqyr zaman emes. Ol da ketedi. Odan keıin adam da, zaman da ózgermek. Jańa álemge jańa kásip pen bilim qajet. Bárimiz oǵan laıyqty óz ornymyzdy tabýymyz qajet. Júrektegi aqyl, bilektegi kúsh, ynta men jigerdi qosa ustasaq, bar qıyndyqty jeńemiz.
Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldary san alýan qıyndyq pen daǵdarysty Elbasymen birge bastan ótkerdik. Búgingi qıyndyqtan da ótemiz.
