Bir jylda baǵa 13,2 paıyzǵa ósti - Ulttyq bank

None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Sáýir aıynda tutyný baǵalarynyń aılyq ósimi 2% qurap, jyldyq ınflıatsııa 13,2% deıin jedeldedi. Inflıatsııanyń barlyq komponenti boıynsha baǵanyń ósý qarqyny jalǵasyp jatyr, dep habarlaıdy QazAqparat Ulttyq bankke silteme jasap.

Sáýir qorytyndysy boıynsha tutyný baǵalary 2%-ǵa ósti, bul 2000 jyldan osy aıǵa deıingi aralyqta eń joǵary kórsetkish boldy.

Baǵanyń jyldyq ósimi 13,2%-ǵa deıin (2022 jylǵy naýryzda – 12%) jedeldedi.

Azyq-túlik ınflıatsııasy 2022 jylǵy sáýirde jyldyq mánde 17,9%-ǵa deıin (2022 jylǵy naýryzda – 15,4%) jedeldedi.

Un-jarma ónerkásibi ónimderin óndirýshilerdiń qory qysqaryp, álemdik baǵa ósken tusta nan-toqash ónimderi men jarma túrlerine baǵanyń ósýi 2021 jylǵy qarashadan beri jalǵasyp keledi.

Sáýir aıynda óndirýshiler baǵasynyń ósýi sebebinen et pen sút baǵasy tez sharyqtady.

Osy jyldyń naýryz aıynda qant baǵasy edáýir ósken soń bıyl sáýir aıynda saqtalyp otyrǵan joǵary suranys pen óndiristiń tómendeýi aıasynda baǵanyń qaldyq ósýi baıqaldy.

Jemis pen kókónistiń de baǵasy toqtaýsyz ósti.

Azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlar baǵasynyń jyldyq ósý qarqyny osy jyldyń sáýir aıynda 11,1%-ǵa deıin (2022 jylǵy naýryzda – 10,9%) jedeldedi.

Importtyq baǵa óskesin dári-dármektiń, kıim men aıaq kıimniń de baǵasy tez ósti.

Sonymen qatar, qurylys materıaldary men jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń baǵasy sharyqtady.

Aqyly qyzmetter ınflıatsııasy sáýirde 8,9%-ǵa deıin jedeldedi (2022 jylǵy naýryzda – 8,3%).

Joǵary suranys pen turǵyn úı qunynyń qymbattaýy esebinen abattandyrylǵan turǵyn úıdi jalǵa alý baǵasy ósý qarqynyn azaıtqan joq.

Sonymen qatar, sáýir aıynda shashtarazdar men ambýlatorııalyq qyzmetterdiń, meıramhanalar men qonaq úılerdiń baǵasy kóterildi.

Epıdemıologııalyq jaǵdaı qalypqa kele bastaǵanda sáýirde áýe qyzmetiniń baǵasy kúrt ósti.

Óńdeý ónerkásibindegi óndirýshiler baǵasynyń jyldyq ósimi 21,6%-ǵa deıin baıaýlady (2022 jylǵy naýryzda – 23,3%).

2021 jyly bıdaıdyń túsimi az shyǵyp, jem-shóp daqyldary qymbattaǵan tusta azyq-túlik taýarlary arasynda nan-toqash, makaron ónimderiniń, un-jarma jáne sút ónimderiniń baǵasy qarqyn ala ósti.

Aýyl sharýashylyǵynda baǵanyń jyldyq ósimi 18,5%-ǵa deıin (2022 jylǵy naýryzda – 17%) jedeldedi.

Ósimdik sharýashylyǵynda dándi jáne jem-shóp, kókónis penbaqsha daqyldary baǵasynyń ósý jaǵynan jedeldegeni baıqaldy.

Mal sharýashylyǵy ónimderi arasynda tiri mal men qustyń baǵasy baıaý ósti, jumyrtqa baǵasynyń tómendeýi qalypty bolsa, shıki súttiń baǵasy qarqyn ala ósti.


Сейчас читают
telegram