Bir bolǵanymyzda ǵana túrki áleminiń bolashaǵy bar - Grıf Haırýllın

  ALMATY. QazAqparat - Almatydaǵy QR Ulttyq kitaphanasynda tatar halqynyń uly aqyny Ǵabdolla Toqaıdyń týǵan kúnine arnalǵan ádebı kesh ótip, aqyn týraly jazylǵan, onyń ishinde qazaq aqyn-jazýshylarynyń eńbekterin biriktirgen kitap kórmesi ashyldy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Ádebı kesh Qazaqstan halqy Assambleıasynyń Depozıtarııi aıasynda uıymdastyryldy. Ǵabdolla Toqaı 1886 jyly 26 sáýirde dúnıege kelgen. Onyń balalyq shaǵy Qazaqstannyń Oral qalasynda ótken. Jıynda sóz alǵan tanymal ǵalym, pedagogıka ǵylymdarynyń doktory Grıf Haırýllın Toqaı zamanynda qalyptasqan qazaq-tatar baılanysy búgingi kúnde de jalǵasyn taýyp otyrǵanyn aıtty. 
 

«Ǵabdolla Toqaı  búkil túrki álemine tanys, onyń ishinde qazaqtarǵa etene jaqyn, onyń ómiri qazaqtarmen tyǵyz baılanysta bolǵan. Óıtkeni, Toqaı jas kezinde Oralda turǵan. Ol aqyn retinde sol Oral qalasynda tanylyp, qalyptasty. Sodan keıin, Qazanǵa qaıtyp, 27 jasynda qaıtys boldy. Onyń qazaq dúnıesimen, qazaq jerimen baılanysy óte tyǵyz bolǵan. Bútin túrki áleminde Ǵabdollany oqymaǵan adam joq shyǵar. Qazaq elıtasy sol zamanda tatar medreselerinde oqyǵan. Sol zamanda bastalǵan qazaq-tatar zııaly qaýymdarynyń baılynysy búginge deıin jetip otyr», - dedi belgili ǵalym.
 

Grıf Haırýllın «QazAqparat» tilshisine bergen jeke pikirinde túrki ádebıeti túrki halyqtary bir bolǵanda ǵana máńgi jasaıtynyn aıtty.

«Bir bolǵanymyzda ǵana túrki áleminiń bolashaǵy bar. Muny durys túsinýimiz kerek. Ol úshin ádebıet, tarıh, mádenıet bite qaınasyp jatýy tıis. Búgingi tańda túrki áleminiń ǵalymdary, fılologtary ortaq álipbı shyǵaraıyq degen usynys aıtýda. Bul óte durys ıdeıa. Onda ortaq 34 árip bolady. Árbir halyq óziniń 5-6 árpin qosýy múmkin. Eger osy álipbı arqyly ortaq bolsaq, basqa túrki halyqtarynyń ádebıetin oqı alamyz. Bulaı jasamasaq, biz bólinip ketemiz. Tatarda bir maqal bar: «ajyraǵandy aıý jeıdi» degen. Qazaqtar muny: «bólingendi bóri jeıdi» dep aıtady. Menińshe, Ǵabdolla Toqaıdyń «Týǵan til» óleńi túrki áleminiń birigýine qyzmet etedi. Onyń ana tiline degen mahabbaty búkil túrki halyqtarynda bar. Bul óleńdi bári túsinedi, bárine unaıdy»,- deıdi Grıf Haırýllın.
 

Búgin QR Ulttyq kitaphanysynda ashylǵan kórmede qazaqtyń belgili aqyn-jazýshylary S.Mashaqov, S.Seıitov, Q.Myrzalıev jáne J. Syzdyqovtardyń Ǵabdolla Toqaı jónindegi eńbekteri men aqynnyń qazaq tiline aýdarylǵan shyǵarmalary qoıyldy. Kitap kórmesi aqynnyń týǵan kúni -  26 sáýirge deıin jalǵasady. Ǵabdolla Toqaı 1913 jyly 15 sáýirde dúnıeden ótti.
Sharany Qazaqstandaǵy tatar-bashqurt qaýymdastyǵy uıymdastyrdy.