«Bilim júıesin aqparattandyrý oqý sapasyn arttyrady», - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymy búgingi sanynda «Bıýdjet jobasy qabyldandy» atty maqala basty. Maqalaǵa keshe Parlament Senatynyń jalpy otyrysynda qaralǵan 2012-2014 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjet jobasy jóninde jazady. Úsh jylǵa arnalǵan bıýdjet jobasyna qatysty «Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qorynan 2012-2014 jyldarǵa arnalǵan kepildendirilgen transfert týraly» zań jobasy úsh jyl boıy jyl saıyn 1 200 mıllıard teńge mólsherinde aıqyndalǵan. 2012 jyly tıisti qarjy jyl sońyna ІJÓ-niń boljamdy máninen 20 paıyz mólsherinde tómendetilmeıtin qaldyq qaǵıdaty boıynsha 30,1 paıyzdy quraıdy. Ulttyq qor qarajaty, 2011 jyldyń 1 qazanyndaǵy aqparat boıynsha, 7 trıllıon 197 mıllıard teńgege jetipti. Senatorlar atalǵan zań jobasyn biraýyzdan qabyldady.
Sondaı-aq osy basylymnyń jazýynsha, memleketimizdiń sońǵy 10 jyl ishindegi damýy Katar men Qytaıdan keıingi úshtikke enip otyr. Sońǵy 5 jylda elimizdegi barlyq mektepter kompıýterlendirilip, 2001 jyly bir kompıýterdi 62 oqýshy paıdalanatyn bolsa, búginde 16 oqýshyǵa bir kompıýterden kelip otyr. Sondaı-aq elimizde aqparattyq tehnologııalar salasyna qajet mamandar daıyndaýmen 91 joǵary oqý orny aınalysýda. Aqparattandyrý salasynyń búgingi jaı-kúıi men oǵan qatysty jańalyqtar jóninde bilgińiz kelse, «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Bilim júıesin aqparattandyrý oqý sapasyn artyrady», atty maqalany qarańyz.
***
«Aıqyn» basylymynyń jazýynsha, kishi jáne orta bıznestiń damýyna basty kedergi ne? Olar - qarjy ınstıtýttaryndaǵy jemqorlyq, zań buzýshylyq, sondaı-aq nesıelerdiń qymbattyǵy men ákimshilik, bank qyzmetkerleriniń bıýrokratııalyq minez-qulyqtary. Kásipkerlikti damytýǵa baǵyttalǵan túrli damý qorlary jáne basqa da ınstıtýttar, memleket tarapynan qoldaý retinde jumsalatyn nesıelerdiń qymbattap ketýine zor úles qosqannan basqa eshqandaı paıda ákelip otyrǵan joq. Bul másele jóninde «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Bıznestiń damýyna basty ne kedergi ?» atty maqaladan egjeı-tegjeıli bilýge bolady.
Sondaı-aq osy basylymnyń habarlaýynsha, Іshki ister mınıstrliginiń málimdeýinshe, bıyl esirtkige áýes jandardyń sany 15 paıyzǵa tómendegen. Desek te, «dárihanalyq esirtki», ıakı quramynda esirtki tektes zattar bar dárilerdi paıdalanýshylar jetip artylady. El arasynda «qoltyraýyn» dep atalyp ketken esirtkiniń esirtip júrgen jaıy bar. Densaýlyq saqtaý mınıstrligi men Іshki ister mınıstrligi «qoltyraýyndarmen» ashyq kúreske shyqty. Osy másele jóninde keńirek bilgińiz kelse, «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Dárihanalyq esirtkimen» kúres bastaldy» atty maqalany qarańyz.
***
«Alash aınasy» basylymy búgingi sanynda «24 saǵat habar taratatyn arna kerek» degen maqala basty. Maqalaǵa Parlament Senatynyń jalpy otyrysynda kóterilgen máseleler arqaý bolǵan. Basylymnyń jazýynsha, osy májilis barysynda senator Qýanysh Sultanov 24 saǵat «sóıleıtin» memlekettik arna jasaýǵa memlekettik bıýdjetten qarjy bólgizýge kúsh salǵan. «Bizdiń memlekettik telearnalar kórshi elderdiń arnalarymen básekelese almaı jatyr. Tipti olar, 24 saǵat boıy Qazaqstanǵa aqparattaryn quıyp turǵanda, bizdiń memlekettik arnalar tún ortasynan tańǵy altyǵa deıin úziliste. Osy bostyqty toltyrý qajet», dep atap kórsetti ol. Bul týraly jáne Senattyń otyrysynda kóterilgen ózge de máseleler jóninde «Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanynan bilýge bolady.
Sondaı-aq atalmysh basylym búgingi sanynda «Tumaýdy nege aýrý sanamaımyz» degen problemalyq maqala basty. «Ádette halqymyz tumaýdy aýrý sanamaıdy. Sodan bolsa kerek, tumaýdyń aldyn almaq túgili, tumaýratqanda dári iship, aǵzanyń aýrýǵa qarsy, qabiletin kúsheıtýge de qulyqsyz. Nátıjesinde tumaýdyń basqa da dertterdiń bastamasy bolǵanyn, densaýlyqtyń álsireýine aıtarlyqtaı zııanyn tıgizgenin de baıqamaı qalady. Al tumaý ókpeniń qabynýy, týberkýlez sekildi aýrýlardy týyndatyp, qana qoımaı, keıde adam ólimine de sebepshi bolyp jatady»,-dep jazady basylym. Bul máseleni «Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanynan oqısyzdar.
***
«Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń habarlaýynsha, elimizde júzinshi otandyq teplovoz jolǵa shyqty. Atalmysh kólikti «Lokomotıv qurastyrý zaýyty» aktsıonerlik qoǵamy qurastyrǵan. Buny sonymen qatar Údemeli ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq baǵdarlamanyń jemisi dese de bolady. 0100 nómirli lokomotıv 18 túrli synaqtan aman ótipti. Bul týraly «Prıbav hodý, 100-ı» atty maqaladan keńirek bilýge bolady.
