Bilim salasyndaǵy Prezıdent tapsyrmalary qalaı oryndalyp jatyr
Qyrkúıek aıynda el Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan halqyna Joldaýynda bilim jáne ǵylym salasyna qatysty birqatar tapsyrma bergen bolatyn.
Osyǵan oraı mınıstr Ashat Aımaǵambetov erteńgi Joldaý qarsańynda búgingi kúnge deıin atqarylǵan jumystarǵa toqtaldy.
Ǵylym. Ǵalymdar ǵylymı granttar merzimin ulǵaıtý, irgeli zertteýlerdi tikeleı qarjylandyrýdy engizý jáne jumys istep jatqan jetekshi ǵalymdarǵa eńbekaqy tóleý úshin bazalyq qarjylandyrýdy keńeıtý máselesin 10 jylǵa jýyq ýaqyttan beri kóterip kele jatyr desem artyq aıtqanym bolmas.
Bul máselelerdiń sheshimi Prezıdenttiń qyrkúıektegi Joldaýynda tolyq kórinis tapty.
Kórsetilgen qoldaýdyń arqasynda biz zań jobasyna bastamashylyq jasadyq jáne Parlamenttiń qoldaýymen bul zań 2021 jylǵy qarashada qabyldandy.
Endi 2 500-ge jýyq ǵalym ǵylymı zertteýlerine turaqty qarjy, ıaǵnı, turaqty jalaqy alady. Budan bylaı granttardyń merzimi 3 jyl emes, ǵalymdar usynǵandaı 5 jyldy quraıdy. UǴK (Ulttyq ǵylymı keńes) sheshimderiniń apellıatsııa ınstıtýty engizildi.
Tikeleı qarjylandyrý arqyly irgeli zertteýlermen aınalysatyn 11 ǵylymı-zertteý ınstıtýty birjolǵy granttardyń nátıjelerine qaramastan qarjylandyrylady.
Olardyń qatarynda A.Baıtursynov atyndaǵy Til bilimi ınstıtýty, Sh.Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh ınstıtýty, ádebıet jáne óner, fılosofııa, saıasattaný ınstıtýty sııaqty basqa da mekemeler bar. Endi olar turaqty túrde qarjylandyrylady. Soǵan sáıkes ǵylymı-zertteý jumystary úzdiksiz júrgizilip, ǵalymdar turaqty eńbekaqy alady.
Oqýshylar jetistigi. Byltyr mektep oqýshylary halyqaralyq olımpıadalarda rekordtyq medal jeńip aldy. Prezıdent daryndy balalardy qoldaý sharalaryn ázirleýdi tapsyrdy.
Mınıstrlik halyqaralyq pándik olımpıadalardyń jeńimpazdary, sondaı-aq olardyń tálimgerleri birjolǵy qarjylaı syılyq alýyn qamtamasyz etý úshin jumys júrgizdi.
Sonymen qatar halyqaralyq pándik olımpıadalardyń júldegerleri men álemdik sporttyq jáne shyǵarmashylyq baıqaýlardyń júldegerlerine UBT tapsyrmaı-aq joǵary oqý oryndarynda tegin bilim alý quqyǵy beriledi.
Qazirgi kúni osyndaı normalardy kózdeıtin zań jobasyn Parlament Májilisi qabyldady.
Halyqaralyq pándik olımpıada jeńimpazdary 4,4 mıllıon teńgege deıin aqshalaı syılyq alady dep josparlanyp otyr:
- altyn medal úshin – 1 500 AEK,
- kúmis medal úshin – 1 000 AEK (2,9 mln teńge),
- qola medal úshin – 500 AEK.
JOO-lar úshin lıtsenzııalardyń merzimin belgileý. Búgingi tańda Parlament Májilisi qabyldaǵan zań jobasyna ózgerister engizildi. Joǵary oqý oryndary 5 jylǵa jaramdy lıtsenzııalar alady dep josparlanyp otyr.
Ýákiletti organǵa sotpen teń dárejede sapasyz jáne zań buzýshylyqtarǵa baılanysty lıtsenzııalardy keri qaıtaryp alý quqyǵyn berýge qatysty zań jobasyn Parlament Májilisi qabyldady. Biraq ýnıversıtetterde qabyldanǵan sheshim boıynsha sotqa shaǵymdaný quqyǵy bolady.
Kolledjderge akademııalyq erkindik berý týraly tapsyrma berildi. Zań jobasyn Májilis qabyldady. Endi kolledjderdiń bilim berý baǵdarlamalary burynǵydaı mınıstrlik bekitken úlgilik josparlar men baǵdarlamalar boıynsha emes, kásiptik standarttar men jumys berýshilerdiń talaptary negizinde jasalady. Árıne, bul JBP tsıklin qospaǵanda. Bul – kadrlar daıarlaý sapasyn arttyrýǵa baǵyttalǵan mańyzdy reforma.
Pedagogterdiń biliktiligin arttyrý kýrstarynyń sharttaryn ózgertý týraly tapsyrma.
Pedagogterdiń biliktiligin arttyrý kýrstary burynǵydaı 5 jylda bir ret emes, 3 jylda bir ret ótkiziledi dep josparlanyp otyr. Zań jobasyn Májilis maquldady.
Mundaı sheshim - pedagogterdiń biliktiligin úzdiksiz arttyrýdaǵy álemdik úrdiske qadam. Fınlıandııa men Sıngapýrda muǵalimderden jyl saıyn, Gonkong pen Reseı Federatsııasynda keminde úsh jylda bir ret biliktiligin arttyrý talap etiledi.
2025 jylǵa qaraı 1 000 mektep salý.
Bizdiń aldymyzda jyl saıyn keminde 200 mektep ashý mindeti tur. 2021 jyly 270 mektep ashyldy. Bıyl keminde 200 mektep ashý josparda bar. Qurylysty qarjylandyrý jáne qurylystyń ózi ákimdikterdiń quzyrynda ekenin atap ótkim keledi. Biz tıisti quqyqtyq bazany qurdyq jáne jan basyna shaqqandaǵy qarjylandyrý jáne memlekettik tapsyrysty ornalastyrý júıesin damytý arqyly jeke ınvestorlardyń resýrstaryn belsendi túrde tarttyq. Biz úsh aýysymdy jáne oqýshy oryndarynyń tapshylyǵyn joıyp qana qoımaı, sonymen qatar bir aýysymdyq oqytýǵa kóshýge tyrysýymyz kerek.
Kásiptik baǵdar berý.
Bul baǵytta «Atameken» UKP jáne basqa da múddeli taraptarmen birlesken jumystar júrgizilip jatyr.
Kolledjderde tegin bilim alýǵa grant sanyn kóbeıtý. Bıyl byltyrmen salystyrǵanda 20 myń grant artyq bólinedi.
2022 jyly mektep, balabaqsha, kolledj muǵalimderiniń jalaqysyn kóterý.
Prezıdent Q.K. Toqaevtyń osy tapsyrmasy aıasynda respýblıkalyq bıýdjetke qosymsha qarajat salyndy.
«2022 jylǵy 1 qańtardan bastap QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasy boıynsha balabaqsha tárbıeshileriniń, mektep jáne kolledj muǵalimderiniń, sondaı-aq qosymsha bilim berý júıesi mamandarynyń jalaqysy 25%-ǵa ósti. Memleket basshysynyń osy jáne basqa da tapsyrmalary boıynsha biz qajetti jumysty jalǵastyramyz» dep atap ótti mınıstr.
