Bıligi men qarjysy joq aýyl ákimderi problemany sheshýge qaýqarsyz - aýyldyq okrýg ákimi

None
ATYRAÝ. QazAqparat – Aýyldyń qazirgi ahýaly, sheshimin tappaı kele jatqan ótkir máseleler, aýyl ákiminiń róli men mártebesi jáne olardyń qyzmetterindegi kedergiler. Osy jáne basqa da ózekti máseleler «AMANAT» partııasynan saılanǵan aýyldyq okrýg ákimderiniń partııa hatshysy Eldar Jumaǵazıevpen kezdesýi barysynda talqylandy, dep habarlaıdy QazAqparat partııanyń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Atyraý qalasynda ótken jıynǵa beıne baılanys arqyly Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń óńir damýyna jaýapty ókilderi de qatysty.

Aýylda jyldar boıy sheshimin tappaı, biteý jara sııaqty syzdap jatqan máseleniń, bitpeı turǵan kóp sharýanyń bir ushy ákimge kelip tireletini anyq. Munda bıýdjet mardymsyz, maman tapshy, qol qysqa, tehnıka jetpeıdi degen syńaıdaǵy kóp kedergi bar.

Máselen, Qurmanǵazy aýdany, Teńiz aýyldyq okrýginiń ákimi Qaısar Mahsýtov kommýnaldyq sharýashylyq mekemesin quryp, shtat birligin qosa otyryp, aýyldyq okrýg ákimine berý qajet dep esepteıdi. Onyń aıtýynsha, bul saladaǵy memlekettik satyp alý júıesi tıimsiz bolyp tur.

«Aýylǵa ýnıversal traktor, órt sóndiretin jáne vakým-assenızator jáne aýyr júk kólikteri aýadaı qajet. Qazir aýyl okrýgterinde bir ǵana traktordan bar, biraq olar dızel otynymen qamtamasyz etilmegen. Taǵy bir másele okrýgte arnaıy mamandar joq. Jerge sheshim shyǵarý, memlekettik satyp alý sııaqty ózge de jaǵdaılarda – zańger, salyq kózderin qalyptastyrý úshin – salyq mamany, kóshe jaryǵyn, elektr jelileri men transformatorlardy qaraý úshin elektrık shtat birlikteri qajet», - dedi ol.

Sondaı-aq, ákimder aýyl aýmaǵynda ornalasqan ken oryndary men ýaqytsha jumys jasaýshy kompanııalarǵa (mysaly, jol salýshy) tabys salyǵyn jáne qorshaǵan ortany lastaǵany úshin salynatyn aıyppuldardy aýyldyq okrýgtiń esep shotyna aýdartýdy surady. Bul aýyldy abattandyrý, kógaldandyrý, áleýmettik álsiz toptardy qoldaý sııaqty kóptegen máseleni jergilikti deńgeıde sheshýge múmkindik berer edi.

Sonymen qatar, ákimder burynǵy, bir kózden satyp alý múmkindigin qaıtyp berýdi suraıdy. Aýyldyq okrýg kóleminde 3 myń aılyq eseptik kórsetkishten aspaı jasalatyn jumys pen qyzmetter «Memlekettik satyp alý týraly» Zańnyń 39-baby 42-tarmaǵynda kórsetilgen. Biraq, bir kózden alý tásili osy Zańnyń 41-baby 1-tarmaǵymen shektelgen. Bul óz kezeginde jergilikti jerdegi kásipkerlikti damytýǵa jáne atqarylatyn jumys pen qyzmetterdiń ýaqytyly, sapaly oryndalýyna kedergi bolyp otyr.

Jıynda kóterilgen taǵy bir másele ákimderdiń mártebesine qatysty boldy. Qyzylqoǵa aýdany Tasshaǵyl aýyldyq okrýginiń ákimi Gúlshara Nádirqyzy bul máseleni zańmen retteý qajet dep esepteıdi.

«Qolynda bıligi men qarjysy joq aýyl ákimderiniń sát saıyn kezdesetin turǵyndar problemasyn túbegeıli sheshýge esh qaýqarsyz ekeni aýyr da bolsa shyndyq. Sondyqtan, bul másele arnaıy zańda naqtylap kórsetilýi kerek dep sanaımyz. Bul – tek meniń ǵana emes, aýyldyq okrýg ákimderiniń ortaq usynysy», - dedi Gúlshara Nádirqyzy jıynǵa qatysqan áriptesteriniń oıyn túıindep.

Partııa hatshysy Eldar Jumaǵazıev máseleniń birtindep sheshiletinin aıtty.

«Jumys barysynda kedergi kóp ekenin búgingi kezdesý kórsetti. Partııa janynan arnaıy top quryp, aıtylǵan barlyq máseleni birtindep sheshýge kirisemiz. Qalaı bolǵanda da, sizderdiń halyq ıgiligi úshin tıimdi jumys isteýlerińizge barlyq múmkindikti jasaýmyz kerek», - dedi ol.


Сейчас читают
telegram