Bıylǵy sý tasqyny: azamattarǵa áleýmettik kómek, úıler men ınfraqurylymdar salý jáne qalpyna keltirý
ASTANA. KAZINFORM – 2024 jylǵy sý tasqyny elimizde sońǵy 80 jylda oryn alǵan eń iri sý tasqyny boldy. Myńdaǵan adam baspanasyz qaldy, apat saldarynan qıraǵan ınfraqurylym aýqymdy qalpyna keltirý jumystaryn qajet etti. Alaıda, memlekettik qurylymdar, gýmanıtarlyq uıymdar men jeke sektor arasyndaǵy naqty úılestirý men úılestirilgen jumys nátıjesinde Úkimet apattyń saldaryn barynsha azaıtyp, zardap shekkenderge jedel kómek kórsete aldy.
Azamattarǵa qandaı kómek kórsetildi
Úkimet tarapynan 2024 jylǵy sý tasqyny saldarynan múlki zaqymdanǵan azamattarǵa jan-jaqty kómek kórsetildi. Óńirlerde turǵyn úıler, áleýmettik nysandar jáne ınfraqurylym salý jáne qalpyna keltirý jumystary júrgizildi.
Máselen, 36 455 otbasyna jalpy somasy 13,3 mlrd teńge, 100 AEK mólsherinde birjolǵy áleýmettik kómek kórsetildi. 21 876 otbasyna 9,9 mlrd teńge kóleminde 150 AEK-ke deıingi ótemaqy tólendi. Bıyl tótenshe jaǵdaı jarııalanǵan sý basqan aımaqtarda ataýly áleýmettik kómek tóleý otbasylardyń materıaldyq jaǵdaıyn jergilikti komıssııanyń tekserýinsiz avtomatty túrde ІІІ toqsanǵa uzartyldy. Mundaı sheshim nátıjesinde 3,6 myń otbasyna 655,7 mln teńge kólemindegi AÁK tólemi taǵaıyndaldy.
Sý tasqynynan zardap shekken óńirlerde komıssııalar azamattardyń jalǵyz baspanasy bolǵan 19 359 sý basqan úı men saıajaı qurylystaryn tekserdi. Olardy baspanamen qamtamasyz etý maqsatynda jyljymaıtyn múlik naryǵynan 5 767 turǵyn úı satyp alyndy. Jóndeý jumystary 9 156 úıde 100% aıaqtaldy. Bul maqsattarǵa barlyǵy 54,7 mlrd teńge bólindi. Sondaı-aq qysqa merzimde 64 mlrd teńgege halyq úshin 2 680 jeke turǵyn úı salyndy.
Bıyl Úkimet rezervinen 42,5 mlrd teńge bólindi. Onyń 400 mln teńgesi zardap shekken otbasylarǵa Qostanaı oblysynyń Arqalyq qalasynan 31 páter satyp alýǵa baǵyttaldy. 1,4 mlrd teńge – Qostanaı oblysynyń Arqalyq qalasyndaǵy, Amangeldi jáne Jangeldi aýdandaryndaǵy «Qostanaııýjelektroservıs» KMK elektr jelilerin qalpyna keltirý boıynsha jóndeý jumystaryn júrgizýge; 1,1 mlrd teńge – Batys Qazaqstan oblysyndaǵy joǵary voltty elektr jelilerin kúrdeli jóndeýge; 22,7 mlrd teńge – Aqmola, Aqtóbe, Qostanaı jáne Soltústik Qazaqstan oblystarynda jol ınfraqurylymyn qalpyna keltirýge jumsaldy.
Sondaı-aq Aqmola, Aqtóbe, Qostanaı oblystarynda bilim berý nysandaryn salýǵa jáne jóndeý jumystaryna – 7,5 mlrd teńge; Soltústik Qazaqstan oblysynda ınjenerlik ınfraqurylym jobasyn iske asyrýǵa – 2,9 mlrd teńge, atap aıtqanda, Ýnıversalnaıa kóshesi boıynda «RTJ» AAQ temir joldary arqyly ótetin avtojol ótkelin salýǵa bólindi. 600 mln teńge – Aqmola oblysynda 7 sýmen jabdyqtaý nysanyn jóndeýge, 5,9 mlrd teńge – Atyraý oblysyndaǵy joldardy qalpyna keltirýge baǵyttaldy.
ShOB sýbektilerine keltirilgen zalaldy óteý úshin 12,1 mlrd teńge bólindi. Zardap shekken kásipkerlik sýbektilerine tolyq tólem jasaý maqsatynda «Demeý» korporatıvtik qorynan Atyraý, Batys Qazaqstan jáne Soltústik Qazaqstan oblystaryna 2,5 mlrd teńge kóleminde qosymsha qarajat bólý máselesi pysyqtaldy. Atalǵan qarajat esebinen ShOB sýbektileriniń 40 ótinishi boıynsha shyǵyn óteldi. Jalpy, óńirlik komıssııalar 14,6 mlrd teńgege 734 kásipkerlik ótinimdi maquldady.
Mal shyǵyny úshin memleket tarapynan kórsetilgen kómek kólemi 2,8 mlrd teńgeden asty.
Apattan qutqarý jumystaryna 63 myńnan astam áskerı qyzmetshi jumyldyryldy
Sý tasqyny nátıjesinde elimizdiń kóp bóligi tabıǵı apatqa ushyrady, onyń aýqymyn boljaý múmkin emes edi. Júzden astam eldi mekenniń tynys-tirshiligine nuqsan keldi. Eń qıyn jaǵdaı respýblıkanyń batys aımaqtarynda jáne soltústik bóliginde boldy, onda sý tasqyny eki kezeńde ótti.
Sý tasqynynyń alǵashqy kúnderinen bastap Tótenshe jaǵdaılar mınıstrliginiń úılestirýimen Jedel jáne óńirlik shtabtar jumys istedi, azamattyq qorǵaýdyń memlekettik júıesiniń kúshteri men quraldary jumyldyryldy.
Aýqymdy apatty joıý jáne azamattardy qutqarý úshin kúshter men quraldardy tasymaldaý boıynsha jedel sheshimder qabyldandy. Basty mindet azamattardyń qaza bolýyna jol bermeý boldy. Osyǵan baılanysty, bastapqy kezeńde halyqty tótenshe jaǵdaılar aımaqtarynan jer ústi jáne áýe tásilimen kidirissiz evakýatsııalaý júrgizildi.
Sý tasqyny kezeńinde 120 myńnan astam azamat qutqarylyp, ýaqytsha ornalastyrý pýnktterine ornalastyryldy, olarǵa barlyq qajetti kómek kórsetildi.
Sý basqan aımaqtarǵa quqyq tártibin qamtamasyz etý jáne sanıtarlyq-profılaktıkalyq, epıdemııaǵa qarsy is-sharalar júrgizý úshin qosymsha kúshter jiberildi.
Kólik qatynasynsyz qalǵan Aqtóbe, Aqmola jáne Soltústik Qazaqstan oblystarynyń eldi mekenderin azyq-túlikpen jáne dári-dármekpen qamtamasyz etý úshin alǵash ret qalqyma kópirler qoldanyldy.
Qosymsha arnaıy ınjenerlik tehnıka men tirshilikti qamtamasyz etý zattaryna brondy alyp tastaý jasaldy. Bir mezgilde táýlik boıy sý tasqynyna qarsy jáne ınjenerlik jumystar júrgizildi.
Barlyǵy 35 mln m3 astam sý soryldy, myń shaqyrymǵa jýyq ýaqytsha qorǵanys bógetteri men bilikteri turǵyzyldy, 7,5 myń shaqyrymǵa jýyq aryqtar men kanaldar tazartyldy, 8 mln astam qapshyqtar tóseldi.
Jalpy, apattan qutqarý jumystaryna Tótenshe jaǵdaılar, qorǵanys, ishki ister mınıstrlikteriniń, Ulttyq ulannyń, Ulttyq qaýipsizdik komıtetiniń, Memlekettik kúzet qyzmetiniń kúshteri men quraldary, sondaı-aq jergilikti atqarýshy organdar men beı-jaı qaramaıtyn azamattar jumyldyryldy.
Kúshter men quraldardyń jalpy toptamasy 63 myńnan astam adamdy, shamamen 7 myń tehnıkany, 1 myńnan astam sý aıdaý qurylǵylaryn, 418 júzý quraldaryn jáne 38 áýe kemelerin qurady.
Azamattyq qorǵaýdyń memlekettik júıesiniń barlyq deńgeılerin úılestirý men ózara is-qımyldyń arqasynda apattyń aýqymynyń taralýyna jol berilmedi jáne bes júzden astam eldi meken sý tasqynynan qorǵaldy.
Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha TJM janynan baqylaý fýnktsııalary berilgen Tótenshe jaǵdaılardyń aldyn alý komıteti quryldy.
Sý qoımalarynda 12 mlrd m3 astam sý jınaldy
Jalpy, sý tasqyny jaǵdaıy tek jaǵymsyz saldar ákelgen joq, sonymen qatar qazirgi ýaqytta ekonomıka salalarynyń qajettilikteri úshin paıdalanylatyn sý qoımalarynda 12 mlrd m3 astam sý jınaýǵa múmkindik berdi. Mysaly, eger ótken jyly sý qoımalarynan jalpy sý jiberý búkil sý tasqyny kezeńinde shamamen 13 mlrd m3 qurasa, bıyl bir aıda sý qoımalarynan jalpy sý jiberý 36 mlrd m3 astam kólemdi qurady.
Bul rette respýblıkanyń sý sharýashylyǵy qurylystary eń joǵary shıelenisti kezeńde sýdy qabyldaýdy jáne qaýipsiz aǵyzyp jiberýdi qamtamasyz etti, bul tasqyn sýlardy sońǵy jyldary tapshylyq týyndaǵan sý nysandaryna (kóltabandar, sý basqan shalǵyndar, kólder) jiberýge múmkindik berdi. Máselen, Astana sý qoımasyn tasqyn sýmen toltyrý 2 mlrd teńgeden astam únemdeýge múmkindik berdi, osylaısha sý qoımasyn Q. Sátbaev atyndaǵy kanal arqyly toltyrý qajettiligi joıyldy.
Sondaı-aq sý tasqyny ekologııalyq jaǵdaıdy jaqsartýǵa múmkindik berdi, tasqyn sýdy kópten beri sý barmaǵan jerlerge baǵyttady. Mysaly, Batys Qazaqstan oblysynyń Qamys-Samar kólderine 80 mln m3 tasqyn sý jetti.
Ulytaý oblysynan Qyzylorda oblysyna 839 mln m3 sý jiberildi. Sonyń arqasynda, sý jolyn qadaǵalaý tarıhynda alǵash ret Sarysý ózeni arqyly sý Qyzylorda oblysynyń kól júıelerine jetti.
Jyl basynan beri Balqash kóline 12 mlrd m3 sý, onyń ishinde 3,3 mlrd m3 sý tasqyny kezinde jiberildi, Kaspıı teńizine – 7,4 mlrd m3.
2024 jyldyń qyrkúıek aıynyń basynda jedel derekterge sáıkes, sý qoımalarynan aýyl sharýashylyǵyna 8,4 mlrd m3 sý, ónerkásipte 3,7 mlrd m3 sý paıdalanyldy.
Sonymen qatar Qaraǵandy oblysynda Buqar jyraý aýdanynyń Chkalov jáne Sadovoe (Samarqand sý qoımasynyń tómengi aǵysy), Nura aýdanynyń Baıtýǵan jáne Tassýat eldi mekenderine jaqyn Nura ózeniniń ýchaskelerin sanatsııalaý jumystary ýaqtyly oryndaldy, sondaı-aq Abaı aýdanynyń (Jartas sý qoımasynyń tómengi aǵysy) eldi mekenderiniń mańyndaǵy Sherýbaı-Nura ózeniniń jalpy uzyndyǵy 68 km bolatyn ýchaskelerin sanatsııalaý boıynsha jasalǵan jumystar sekýndyna 1,2 myń m3 tasqyn sýdy qaýipsiz ótkizýdi qamtamasyz etti jáne eldi mekenderdiń sý basýyna jol bermedi.
Bolashaqta tasqyn sýdy jınaýdy jáne qaýipsiz ótkizýdi qamtamasyz etý úshin kólemi 2,6 mlrd m3 bolatyn 42 jańa sý qoımasyn salý, jalpy jobalyq kólemi 3,7 mlrd m3 bolatyn 37 sý qoımasyn rekonstrýktsııalaý, sondaı-aq shamamen 14,5 myń km bolatyn ırrıgatsııalyq kanaldardy salý jáne rekonstrýktsııalaý josparlanýda.
Bul is-sharalar Sý salasyn damytýdyń 2024-2028 jyldarǵa arnalǵan keshendi josparynda kózdelgen.
Bıyl eki sý qoımasynyń qurylysy (Báıdibek ata jáne Qaraqýys Túrkistan oblysy) jáne úsh sý qoımasyn rekonstrýktsııasy Aqtóbe (Aqtóbe oblysy), Qapshaǵaı (Túrkistan oblysy), Kırov (BQO) bastaldy.
580 myńnan astam turǵyny bar 84 eldi mekenniń qaýipsizdigin qamtamasyz etý maqsatynda zardap shekken nysandardy salýǵa, rekonstrýktsııalaýǵa, qalpyna keltirýge jáne qorǵanys bógetterin nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan 56 jobanyń tizbesi anyqtaldy.
TJ kezeńinde oqýshylarǵa bilim berý protsesin uıymdastyrý jumystary
Qaýipsizdikti qamtamasyz etý maqsatynda sý tasqyny kezinde 236 myńnan astam oqýshy oqıtyn 313 mektep ákimdiktermen birlesip qashyqtan oqytý formatyna aýystyryldy.
Qashyqtan oqytý saldarynan paıda bolǵan olqylyqtardy toltyrý úshin bıylǵy maýsym jáne tamyz aılarynda jazǵy mektepte oqytý uıymdastyryldy.
Aqtóbe, Atyraý jáne Soltústik Qazaqstan oblystaryndaǵy 44 mektepte aralyq jáne qorytyndy attestattaý toqtatyldy, oqýshylardyń baǵalary jyldyq kórsetkishter negizinde qoıyldy.
70 myńnan astam pedagogtyń attestattaýdan ótý merzimderi jazǵy kezeńge aýystyryldy. Sý basqan óńirlerdegi 6 myńǵa jýyq bala saýyqtyrý ortalyqtarynda tegin demalyspen qamtyldy.
Aıta keteıik, sý tasqyny saldarynan 11 myńnan astam oqýshy bilim alatyn 40 bilim berý nysanyna sý kirgen.
Kólik qatynasyn qalpyna keltirý boıynsha buryn-sońdy bolmaǵan sharalar qabyldandy
Qazaqstandyq áýe kompanııalary bıylǵy 11-20 sáýir aralyǵynda Astana, Almaty, Shymkent, Aqtaý qalalaryndaǵy baǵyttar boıynsha Atyraý qalasynan jalpy syıymdylyǵy 14,2 myńnan astam oryndyq 76 qosymsha reısti oryndady.
Sondaı-aq áýe tasymaldaýshylarmen 1,1 mlrd teńge gýmanıtarlyq kómek bólinip, 100 tonnadan astam gýmanıtarlyq júk tasymaldandy.
Poezdardyń úzdiksiz jáne qaýipsiz qozǵalysyn qamtamasyz etý maqsatynda 45 shaıýǵa qarsy poezdar qurylyp 83 sý qoımalary men bógetterge turaqty monıtorıng uıymdastyryldy.
Kópirlerdiń, qubyrlardyń, drenajdy qudyqtardyń sańylaýlaryn qardan, muzdan jáne qoqystan tazartý, taýly jáne sý burý aryqtaryn, naýalar men jyralardy ashý boıynsha jumystar júrgizildi.
Halyqty evakýatsııalaý kezeńinde 30 myń jolaýshy, onyń ishinde «Atyraý-Qulsary-Mańǵystaý» baǵyttary boıynsha 12,5 myń jolaýshy, Qyzylorda, Qaraǵandy, Almaty, Astana, Aqtaý qalalary baǵytynda 5,5 myń jolaýshy tasymaldandy, sondaı-aq QR TJM, Ulttyq ulan, jergilikti atqarýshy organdar jeke quramynyń 10,5 myń adamy jáne 1,5 myń bala emdeý-saýyqtyrý ortalyqtary men lagerlerge bardy.
1,1 myń birlik aýyr tehnıkany tasymaldaý úshin 700 birlik temirjol platformasy tegin negizde bólindi.
Qapshaǵaı stansasynan Aqtóbe, Soltústik Qazaqstan, Aqmola oblystaryna qalqyma (qurama) kópirler jetkizildi.
Budan basqa, zardap shekken óńirlerge 10 myń tonnadan astam gýmanıtarlyq kómek (aýyz sý, azyq-túlik, matratstar, gıgıena zattary, sondaı-aq apattan qutqarý jumystaryna arnalǵan qıyrshyq tas jáne kesek tas) jetkizildi.
Sý tasqyny saldarynan respýblıkalyq joldar boıynsha 122 ýchaskedegi jol jıekteri men jol tósemi shaıylyp ketken bolatyn.
Qalpyna keltirý jumystaryn qarjylandyrý tolyq kólemde qarastyryldy jáne nátıjesinde barlyq kólik baılanystary qalpyna keltirildi.