Bıyl Túrkistan oblysynda 100 myńnan astam jańa jumys oryndary ashylady
TÚRKІSTAN. KAZINFORM - Bıyl «Óńirlik jumyspen qamtý kartasy» aıasynda óńirde 118,9 myń jumys orynyn ashý josparlanyp otyr. Bul óz kezeginde halqy kóp aımaqtaǵy jumyssyzdar sanynyń azaıýyna yqpal etpek. Sondaı-aq, oblysta kedeılik deńgeıin tómendetý jáne áleýmettik qoldaý baǵytynda da atqarylyp jatqan jumys kóp. Bul týraly oblystyq jumyspen qamtýdy úılestirý jáne áleýmettik baǵdarlamalar basqarmasynyń basshysy Ásııa Temirbaeva aıtyp berdi.
- Ásııa Quralqyzy, Túrkistan oblysy elimizdegi eń halqy kóp óńirdiń biri. Oblysta kedeılik deńgeıin tómendetý boıynsha qandaı jumystar júzege asyp jatyr?
- Oblysta kedeıshilik deńgeıin tómendetýdi qamtamasyz etý basym mindetterdiń birine aınaldy. 2023 jyly oblys aýdandary men qalalarynyń ákimdikterimen ınvestıtsııalar tartý, jumyssyzdardy nátıjeli jumyspen qamtý, kásipkerlik qyzmetti, sonyń ishinde «Aýyl Amanaty» jobasy sheńberinde damytý, az qamtylǵan otbasylardyń tabysyn arttyrý arqyly az qamtylǵan azamattar sanyn keminde 15%-ǵa azaıtýdy qamtamasyz etý boıynsha memorandýmdar jasaldy.
Shartty aqshalaı kómek alýshylardyń jumysqa qabiletti 34 525 adamy jumyspen qamtýdyń belsendi sharalaryna tartyldy. Onyń ishinde turaqty jumys oryndarymen – 9562 adam, áleýmettik jumys oryndarymen – 611 adam, jastar praktıkasymen – 106 adam, aqyly-qoǵamdyq jumys oryndarymen – 1322 adam, qysqa merzimdi kásiptik oqýmen – 34 adam qamtyldy.
Kásipkerlikti damytý maqsatynda 106 adam kásipker retinde salyq organdarynda tirkelip, óz isin ashty.
Sonymen qatar, memleketten bólingen qarjydan bólek, oblysta «Qamqorlyq» baǵdarlamasy ázirlenip, iske asyrylýda. Onyń maqsaty - qaıyrymdylyq qyzmetke demeýshilerdi tartý jáne ómirlik qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵan otbasylarǵa áleýmettik qoldaý kórsetý bolyp tabylady.
Tabystaryn arttyrý úshin 2023 jyly «Qamqorlyq» baǵdarlamasy arqyly 993 otbasyǵa 292,7 mln.teńgege demeýshilik kómek kórsetildi. Aǵymdaǵy jyly 635 otbasyǵa 94,8 mln.teńgege kómek kórsetildi.
Sondaı-aq, oblysta áleýmettik kómek kórsetýdiń ataýlylyǵyna jáne bıýdjet qarajatynyń maqsatty paıdalanylýyn qamtamasyz etýge erekshe qóńil bólinýde.
Ataýly áleýmettik kómek (budan ári AÁK) taǵaıyndaýdyń durystyǵyna monıtorıng jumystary júrgizilýde. Nátıjesinde, jol berilgen buzýshylyqtardy joıý jáne zańsyz tólengen qarajatty bıýdjetke qaıtarý boıynsha sharalar qabyldanyp jatyr.
Sondaı-aq, aqparattyq júıe únemi jetildirilip otyrady. Búgingi tańda ataýly áleýmettik kómek alýǵa úmitkerlerdiń barlyq derlik tabystary aqparattyq júıede kórinedi. «Áleýmettik kómek» AAJ basqa aqparattyq júıelermen ıntegratsııalanǵan jáne aı saıyn jańartylyp otyrady.
Ataýly áleýmettik kómek taǵaıyndaý protsesin jáne taǵaıyndaý úshin qajetti qujattar toptamasyn ońtaılandyrý júzege asyryldy (AÁK jeke kýálik negizinde taǵaıyndalady) jáne AÁK proaktıvti rejiminde alýǵa múmkindik berildi.
2023 jyldyń qorytyndysymen ataýly áleýmettik kómek alýshylar sany 157,7 myń adamdy qurady (27 039 otbasy) nemese oblys halqynan úlesi 7,4 paıyz boldy. Bul 2022 jylmen salystyrǵanda 20,5 paıyzǵa tómen (2022 j. - 198,4 myń adam).
Kedeılik deńgeıiniń tómendeýi ataýly áleýmettik kómek alýshylardy jumyspen qamtý sharalaryna tartý jónindegi belsendi jumystyń arqasynda qamtamasyz etildi.
Az qamtylǵan azamattardyń sanyn tómendetýge baǵyttalǵan jumystar jalǵasyp, 2024 jyldyń sońyna deıin kedeılik deńgeıin 5,5 paıyzǵa deıin, al AÁK alýshylardyń sanyn 25 paıyzǵa deıin tómendetý josparlanyp otyr.
2024 jyldyń 1 qyrkúıegine ataýly áleýmettik kómek alýshylar bolyp tabylatyn az qamtylǵan azamattar sany 89,2 myń adamdy nemese oblys halqynyń 4,1 paıyzyn qurady. 2023 jylmen salystyrǵanda az qamtylǵan azamattardyń sany 68,5 myń adamǵa nemese 43,4 paıyzǵa azaıdy.
Ataýly áleýmettik kómekti alýshylardy jumyspen qamtý úlesi jyl saıyn ulǵaıyp keledi. 2024 jyldyń 8 aıynda eńbekke jaramdy 22,4 myń ataýly áleýmettik kómekti alýshylardyń 15,7 myń adamy nemese 70,4 paıyzy jumyspen qamtý sharalaryna tartyldy.
Qabyldanǵan sharalardyń nátıjesinde kedeılik deńgeıinen tómen turatyn halyqtyń úlesi 2021 jyldan bastap 7,4 paıyzǵa tómendep, 4,1 paıyzdy qurady (2021j.- 11,5%, 2022j.- 9,4%, 2023j. – 7,4%, 2024j.1 qyrkúıegine – 4,1%).
- Jalpy, áleýmettik jaǵdaıy az qamtylǵan otbasylardyń máselesin járdemaqy sheshpeıdi. ıAǵnı bul – ýaqytsha kómek. Sondyqtan óńirde jańa jumys oryndaryn ashý kún tártibinde turǵan jaǵdaı dep bilemin. Bul baǵytta qandaı jumystardy qolǵa alyp otyrsyzdar?
- 2024 jyly Túrkistan oblysy boıynsha «Óńirlik jumyspen qamtý kartasy» aıasynda 118,9 myń jumys oryndaryn ashý jospary bekitildi. Onyń ishinde «10 myń turǵynǵa 100 oryn» baǵyty boıynsha 22 595 oryn, «Eńbek» baǵytymen 85 409 oryn, Ulttyq jobalar sheńberindegi jumys oryndary boıynsha 3 671 oryn, azamattarǵa grant jáne shaǵyn nesıe berý boıynsha 7 214 oryn ashylady dep kútilýde.
Bıylǵy jyldyń 8 aıynda naqty 78,8 myń adam jumyspen qamtý sharalaryna joldanyp, jospar 66,3 paıyzǵa oryndaldy. Onyń ishinde 38,8 myń adam turaqty, 39,9 myń adam ýaqytsha jumyspen qamtyldy.
Sýbsıdııalanǵan jumys oryndaryna naqty 38 657 adam (4 456 adam áleýmettik jumys oryndaryna (95,2%); 11 557 adam jastar praktıkasyna (73,1%); 14 965 adam qoǵamdyq jumys oryndaryna (107,3%); 3 432 adam «Alǵashqy jumys orny» jobasyna (95,6%); 4 247 adam «Kúmis jas» jobasyna (104,9%) joldandy.
Jumysqa ornalasqan azamattardyń 96 paıyzymen elektrondyq eńbek kelisim sharty túzilip (75,6 myń adam), 89 paıyzyna mindetti zeınetaqy jarnalary aýdaryldy (70,1 myń adam).
Kásipkerlikti qoldaý arqyly jumys oryndaryn ashý baǵytynda oblysta birqatar jumystar júzege asyp jatyr. Kásipkerlikti qoldaý baǵytynda 2024 jyly jańa bıznes ıdeıalary úshin 1 755 adamǵa grant berildi. Onyń ishinde byltyrǵy jyldan beri grant josparynyń ishinen oblystaǵy ár aýdan, qalanyń áleýetine sáıkes pılottyq jobalardy iske asyrýy úshin qaıtarymsyz qarjylar berilýde.
Bıylǵy jyly óz isin ashýǵa nıetti grant alýshylar ishinen 120 adamǵa pılottyq jobalaryna qarjy berildi.
Osy jumystardyń nátıjesinde, oblysta búgingi tańǵa jumyssyzdyq deńgeıi 4,8 paıyzdy (jospar 4,9%), jastar arasyndaǵy jumyssyzdyq deńgeıi 1,9 paıyzdy qurap otyr (jospar 3,8%).
- Jumys kúshi kóp Ońtústiktik aımaqtaǵy halyqty Soltústikke kóshirý baǵytynda da birshama jumystar júzege asyp jatyr. Bul baǵytta jıi-jıi jármeńkelerde ótýde. Jalpy bıylǵy meje qalaı? Kóshýge ynta bildirip otyrǵan otbasylar kóp pe?
- Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi 2024 jylǵa respýblıka boıynsha 7050 kvota bólip, qandastar men qonys aýdarýshylar úshin memlekettik qoldaý kórsetetin 7 oblysty belgiledi. Olar - Abaı oblysy, Qaraǵandy oblysy, Qostanaı oblysy, Pavlodar oblysy, Soltústik Qazaqstan oblysy, Ulytaý oblysy, Shyǵys Qazaqstan oblysy.
Bólingen kvota negizinde, bıylǵy jyldyń segiz aıynda Túrkistan oblysynan 288 otbasy nemese 1 116 adam qonys aýdardy. Onyń ishinde 538 eńbekke jaramdy adam bar. Qazir sonyń 304 adamy turaqty jumys oryndaryna ornalasty.
Anyqtama úshin aıta ketsem, Shyǵys Qazaqstan oblysyna 18 otbasy, 71 adam; Qostanaı oblysyna 18 otbasy, 71 adam; Pavlodar oblysyna 127 otbasy, 592 adam; Soltústik Qazaqstan oblysyna 110 otbasy, 318 adam; Qaraǵandy oblysyna 2 otbasy, 11 adam; Ulytaý oblysyna 5 otbasy, 30 adam; Abaı oblysyna 8 otbasy, 23 adam qonys aýdardy.
Jalpy elimiz boıynsha qonys aýdarǵan 3494 adamnyń 32 paıyzy Túrkistan oblysynyń úlesinde.
- Bıyl óńirde áleýmettik salaǵa qatysty birshama jańa nysandar boı kóterip jatyr. Osy baǵyttaǵy jumystardy keń kólemdle aıtyp berseńiz.
- Búgingi kúni Túrkistan oblysynda 99 296 múgedektigi bar adam esepte tur, bul oblys halqynyń 4,6 paıyzyn quraıdy. Onyń ishinde 84 206 adamy 18 jastan asqandar bolsa, 15 020 adam múmkindigi shekteýli balalar.
Oblystyq jumyspen qamtýdy úılestirý jáne áleýmettik baǵdarlamalar basqarmasyna qarasty múgedektigi bar adamdarǵa jáne balalarǵa, qarttarǵa qyzmet kórsetýge arnalǵan 13 áleýmettik qyzmetter kórsetý ortalyqtary jumys jasaýda. Jyl basynan beri atalǵan ortalyqtarda 4454 adam arnaýly áleýmettik jáne emdik-saýyqtyrý qyzmetterimen qamtylǵan.
Oblys aýmaǵynda 18 jastan asqan múgedektigi bar adamdarǵa arnaýly áleýmettik qyzmet kórsetetin jalǵyz ortalyq - Shymkent qalasynda ornalasqan №5 arnaýly áleýmettik qyzmetter kórsetý ortalyǵynyń ǵımaraty eskirip tozyǵy jetken bolatyn. Sodan 2021 jyly Saýran aýdany, Orańǵaı aýylynda 200 oryndyq eresek múgedektigi bar adamdarǵa arnalǵan ortalyq qurylysy bastaldy.
Búgingi tańda nysannyń qurylysy aıaqtalyp, basqarma teńgerimine qabyldaý jumystary júrgizilýde. Zamanaýı qural-jabdyqtarmen jabdyqtalǵan ortalyq qazan aıynda ashylyp, muqtaj azamattarǵa qyzmet kórsetýdi bastaıdy dep josparlap otyrmyz.
Sondaı-aq, Saýran aýdany Orańǵaı aýylynda «50 oryndyq múgedek balalarǵa arnaýly áleýmettik qyzmetter kórsetý ortalyǵynyń» qurylysy 2023 jyldyń shilde aıynan bastap júrgizilýde. Josparǵa sáıkes, qurylys jumystary 2024 jyldyń sońyna deıin aıaqtalýy tıis.
- Birshama ýaqyt buryn Shymkentte ornalasqan qarttar úıin oblys aýmaǵyna kóshirý bastamasy kóterilgen bolatyn. Bul másele sheshimin tapty ma?
- 2024 jylǵy 20 tamyzda oblys ákiminiń tóraǵalyǵymen ótken Ońaltý ortalyqtarynyń jáne áleýmettik nysandardyń qurylysy týraly májilistiń hattamasyna sáıkes, basqarmaǵa qarasty «№2 arnaýly áleýmettik qyzmetter kórsetý ortalyǵy» kommýnaldyq memlekettik mekemesin Shymkent qalasynyń teńgerimine berý usynylǵan.
Aldaǵy ýaqytta Ortalyqty Shymkent qalasy ákimdiginiń menshiginen berý nemese oblys aýmaǵynda qolaıly ǵımaratqa kóshirý máselesi qarastyratyn bolady.
- Jalpy qarttar úıinde qansha qarııa bar. Olardyń sany jyldan jylǵa ósip otyrma, álde azaıdy ma?
- Basqarmǵa qarasty «№2 arnaýly áleýmettik qyzmetter kórsetý ortalyǵy» kommýnaldyq memlekettik mekemesinde qyzmet alýshy qarttar sany 2022 jyly – 169 (qarttar sany - 104), 2023 jyly – 162 (qarttar sany - 96), 2024 jyldyń 1 qyrkúıeginde – 152 (qarttar sany – 90) adamdy qurady. Jalpy ortalyqtardaǵy qyzmet alýshylar sanynyń azaıýy baıqalady.
