Bıyl sýarý kezeńinde Soltústik Aral teńizine 1 mlrd tekshe metr sý jiberildi
ASTANA. KAZINFORM — Elimizde 1 sáýirde bastalǵan sýarý maýsymy sátti ótti. Sharýalar úzdiksiz ári turaqty túrde sýarmaly sýmen qamtyldy. Sý resýrstary jáne ırrıgatsııa mınıstri Nurjan Nurjigitov vegetatsııalyq kezeńniń aıaqtalýyn qorytyndylady.
«Bıylǵy sýarý kezeńinde jalpy sý kóleminiń jartysynan astamyn — 65%-yn Aral-Syrdarııa, 26,6%-yn Balqash-Alakól jáne 8,4%-yn Shý-Talas basseınderi paıdalandy. ıAǵnı, munda sýarmaly eginshilik dástúrli damyǵan jáne osy basseınderdiń sýynyń moldyǵy negizinen transshekaralyq ózenderge táýeldi», — dedi N. Nurjigitov búgingi Úkimet otyrysynda.
Mınıstrdiń aıtýynsha, ońtústik óńirlerdiń 1,2 mln gektardan astam egis alqabyn turaqty sýarýǵa 10,9 km³ sý berildi. Bul barlyq sý tartýdyń 97%-yn quraıdy.
«Sońǵy jyldary eldiń osy óńirlerinde vegetatsııalyq kezeń az sýmen ótti jáne shekaralas memlekettermen transshekaralyq ózender boıynsha tıimdi ózara is-qımyl jasaý — bizdiń mindetimiz. Osyǵan baılanysty bıyl Ortalyq Azııa memleketterimen, Qytaı jáne Reseımen transshekaralyq ózender boıynsha 28-ge jýyq otyrys ótkizdik. Mysaly, Aral-Syrdarııa basseıni boıynsha bıyl sáýir aıynda Shymkent qalasynda Memleketaralyq sý sharýashylyǵy úılestirý komıssııasynyń 86-shy otyrysy ótti. Onda 2024 jyldyń vegetatsııalyq kezeńniń sý jınaý lımıtteri bekitildi», — dedi Sý resýrstary mınıstri.
Kestege sáıkes, sýarý kezeńinde Shardara sý qoımasyna 3,7 mlrd m3 kóleminde sý keledi dep kútildi, is júzinde 4,8 mlrd m3 sý tústi. Bul ótken jylǵy kórsetkishten eki ese kóp jáne kelisilgen kólemnen 1,1 mlrd m3 artyq.
«Dostyq» kanaly arqyly kepildendirilgen kólemde sý alý úshin 2024 jylǵy 6 maýsymda «Bahrı-Tochık» sý qoımasynyń jumys kestesi boıynsha Qazaqstan-Ózbekstan-Tájikstan taraptarynan úshjaqty hattamaǵa qol qoıyldy. Hattamaǵa sáıkes, «Dostyq» kanalynyń qazaqstandyq bóligine sý berý kólemi 491,14 mln m3 boldy. Іs júzinde «Dostyq» kanaly arqyly 1 maýsym men 30 tamyz aralyǵynda 532,4 mln m3 sý berildi, bul kelisilgen kórsetkishten 41 mln m3 artyq.
«Sýarý kezeńinde sharýalardy sýarmaly sýmen qamtamasyz etip qana qoımaı, Soltústik Aral teńizine shamamen 1 mlrd m3 sý jibere aldyq. Bul ótken jylǵy kórsetkishterden úsh ese kóp. Soltústik Aral teńiziniń kólemin 22 mlrd tekshe shaqyrymǵa deıin arttyrýǵa múmkindik berdi», — dedi N. Nurjigitov.
Shý-Talas basseıni boıynsha, 26 sáýirde Bishkek qalasynda Shý jáne Talas ózenderinde memleketaralyq paıdalanýdaǵy sý sharýashylyǵy qurylystaryn paıdalaný jónindegi Qazaqstan men Qyrǵyz Respýblıkalary komıssııasynyń 33-otyrysy ótti. Otyrysta 2024 jylǵy sýarý kezeńine arnalǵan Shý jáne Talas ózenderiniń memleketaralyq kózderi boıynsha sý alý kesteleri bekitildi.
Talas ózeni boıynsha boljanǵan 380 mln m3 sý ornyna 418 mln m3 sý alyndy, bul ótken jylmen salystyrǵanda 94,2 mln m3 artyq. Al Shý ózeni boıynsha sý bekitilgen kestege sáıkes alyndy, bul ótken jylmen salystyrǵanda 32 mln m3 artyq.
«Balqash-Alakól basseıni boıynsha da sýarý kezeńi sátti ótti, sharýalardy turaqty sýarmaly sýmen qamtýǵa 3 mlrd km3 sý alyndy. Qalǵan basseınder boıynsha sýarý kezeńi ótken jyldar deńgeıinde jáne qalypty jaǵdaıda ótti. Jaıyq-Kaspıı, Nura-Sarysý, Tobyl-Torǵaı, Esil, Ertis boıynsha turaqty sýarýǵa shamamen 300 mln m3 sý alyndy», — dedi mınıstr.
Eske salsaq, keshe Qazaqstannyń barlyq aımaǵynda sýarý maýsymy aıaqtalǵany habarlandy.
Buǵan deıin habarlaǵanymyzdaı, Ózbekstan sýarý maýsymynyń sońyna deıin Qazaqstanǵa taǵy 500 mln tekshe metr sý jiberetini belgili boldy.
