Bıyl elimizdegi mádenıet salasynda qandaı aıtýly oqıǵalar boldy
ASTANA. KAZINFORM – Elimizge tuńǵysh ret álemdik deńgeıdegi óner týyndysy ákelindi. Birqatar halyqaralyq iri shara ótti. Mádenıet qaıratkerleriniń mereıtoıy toılandy. Sondaı-aq kóshpendiler mádenıetin álem elderinde tanytqan kórmeler uıymdastyryldy. Saladaǵy osy jáne ózge de este qalarlyq oqıǵalarǵa sholý usynamyz.
Dúnıe júzinen 10 myń kórermen kelgen Dımashtyń kontserti
V Dúnıejúzilik kóshpendiler oıyndarynyń jabylý rásimine oraı elordada álemge tanylǵan qazaqstandyq ánshi Dımash Qudaıbergenniń eki kúndik jeke kontserti ótti. Oǵan 80 elden 10 myńnan astam sheteldik qonaq keldi.
Kontsertti uıymdastyrýǵa 200-den astam kásipqoı maman atsalysqan. Sahnada Dımash Qudaıbergenmen birge 350 adamnan turatyn halyqaralyq top, sonyń ishinde Qazaqstan, Qytaı, Reseı, Ýkraına, Kamerýn, Gana, Ýganda, Meksıka, Ispanııa jáne Kenııadan kelgen bıshiler, orkestranttar, ánshiler óner kórsetti.
Jalpy, bul jyl Dımash úshin tabysty ótti ári mańyzdy shyǵarmashylyq oqıǵalarǵa toly boldy. Onyń ishindegi eń eleýli jańalyqtardy atap óteıik:
19 qańtar kúni álemge áıgili opera ánshisi Plasıdo Domıngomen dýet bolyp án shyrqady.
4 mamyrda Býdapeshte bıylǵy alǵashqy jeke kontserti ótti. Majarstandaǵy eń úlken alań – Laslo Papp sporttyq arenasyna 77 elden kelgen ánshiniń jankúıerleri lyq toldy.
Odan keıin Ystanbuldaǵy kontsertinde de anshlag bolyp, 42 500 oryndyq «Beshıktash» stadıonynda ıne shanshar oryn bolmady.
Ánshi araǵa jeti jyl salyp Singer án baıqaýynyń sahnasyna qaıta oraldy.
Sondaı-aq qytaılyq mýzykalyq shoýda «Altyn áýen» syılyǵyn jeńip aldy.
14-shi ret ótken «Halyqtyń súıiktisi-2024» ulttyq syılyǵynyń qorytyndysy boıynsha Dımash tórtinshi ret jyldyń «Mádenıet qaıratkeri» bolyp tanyldy.
Bıbigúl Tólegenovanyń 95 jyldyq mereıtoıy toılandy
Halqymyzdyń jez tańdaı, kúmis kómeı ánshisi Bıbigúl Tólegenova 95 jasqa toldy.
Syńǵyrlaǵan únimen (lırıkalyq-koloratýralyq soprano) mıllıondaǵan tyńdarmanyn tánti etken birtýar talant 1958 jyly Búkilodaqtyq estrada ártisteri baıqaýynyń laýreaty atanǵan.
1967 jyly KSRO halyq ártisi ataǵyn, 1970 jyly KSRO Memlekettik syılyǵyn, 1991 jyly Sotsıalıstik Eńbek Eri ataǵyn ıelengen.
1999 jyly «Altyn barys» atty QR Prezıdentiniń jeke altyn belgisiniń, 2000 jyly «Otan» ordeniniń,2019 jyly І dárejeli «Barys» ordeniniń ıegeri bolǵan.
Ánshiniń repertýarynda qazaqtyń halyq ánderi («Gaýhar tas», «Jıyrma bes»), Qazaqstan kompozıtorlarynyń shyǵarmalary (Hamıdıdiń «Bulbuly», Brýsılovskııdiń «Qos qarlyǵashy», Tólebaevtyń «Eske alýy», Rahmadıevtiń «Tarantellasy», Muhamedjanovtyń «Kóktem valsi», Tilendıevtiń «Kel erkem, Alataýyma»), sondaı-aq P.P. Chaıkovskıı men S.V. Rahmanınovtyń romanstary, N.A. Rımskıı-Korsakovtyń operalarynan arııalar jáne Batyc Eýropa sazgerleriniń (Donıtsettı, Grıg, Shýbert) shyǵarmalary da bar.
Bıbigúl Tólegenova opera ónerine de eleýli úles qosyp, Jibek (Brýsılovskııdiń «Qyz Jibeginde»), Gúlbarshyn (Rahmadıevtiń «Alpamysynda»), Eńlik (Jubanovtyń «Eńlik-Kebeginde»), Djılda, Vıoletta (Verdıdiń «Rıgolettosy» men «Travıatasynda») t.b. partııalardy oryndady.
Aty ańyzǵa aınalǵan ánshiniń 95 jas mereıtoıy aıasynda Qazaqstan boıynsha kontsertter, kórmeler, mýzykalyq keshter, dóńgelek ústelder men konferentsııalar sekildi 150-ge jýyq is-shara uıymdastyryldy.
Memleket basshysy óner darabozyn aıtýly datasymen arnaıy quttyqtady.
Qazposhta Bıbigúl Tólegenovanyń mereıtoıyna arnalǵan poshta markasyn jaryqqa shyǵardy.
Osy sharalardyń logıkalyq túıini retinde 16 jeltoqsan kúni Astanada ánshiniń saltanatty kontserti dúrkirep ótti.
Abyz Ábishtiń 85 jyldyǵy atalyp ótti
Qazaqstannyń halyq jazýshysy, memleket jáne qoǵam qaıratkeri, Qazaqstan Respýblıkasynyń tuńǵysh Memlekettik hatshysyÁbish Kekilbaevtyń 85 jyldyǵy atalyp ótti.
Mereıtoı aıasynda Aqtaý qalasynda ótken halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııada Májilis spıkeri Erlan Qoshanov Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń quttyqtaý hatyn oqyp berdi.
Sondaı-aq «Ábish Kekilbaıuly oqýlary-2024» atty halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııa ótip, oǵan Túrkııa, Majarstan, Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Ázerbaıjan jáne otandyq ǵalymdar qatysty.
Sonymen qatar mereıtoıǵa arnalǵan «Ábish álemi» halyqaralyq teatr festıvali, «Ábish álemi - sýretshiler kózimen» atty respýblıkalyq sımpozıým ótti.
Jazýshyny eske alǵan qazirgi aqyn-jazýshylar Ábish Kekilbaev qazaq prozasyna qandaı jańalyq ákelgenin aıtqan edi.
«Altyn adam jáne Uly dala» halyqaralyq kórmesi — Qytaıda
30 qyrkúıekte Qytaıdyń Tıantszın qalasynyń mýzeıinde «Altyn adam jáne Uly dala» halyqaralyq kórmesi ashyldy.
Kórmege QR Ulttyq mýzeıiniń qorynan 185 biregeı eksponat qoıylǵan. Kórme úsh taqyryptyq blokqa bólingen. Olardyń árqaısysy qazaq halqynyń materıaldyq jáne rýhanı mádenıetiniń damýynyń ártúrli aspektilerine arnalǵan.
Eksponattar arasynda erte temir dáýiriniń artefaktileri, Uly Jibek joly boıynda ornalasqan Qazaqstannyń ortaǵasyrlyq qalalarynan tabylǵan zattar, sondaı-aq dástúrli zergerlik jáne sándik-qoldanbaly óner buıymdary bar.
Kórme 2025 jyldyń 12 aqpanyna deıin jalǵasyp, Tıantszın turǵyndary men qonaqtary Qazaqstannyń baı mádenı murasymen tanysa alady.
Kórme ashylǵan sátten bastap 400 myń adam tamashalady.
Áıgili da Vınchıdiń «Ádemi hanshaıym» kartınasy Astanaǵa ákelindi
QR Ulttyq mýzeıinde Leonardo da Vınchıdiń La Bella Principessa («Ádemi hanshaıym») kartınasy 7 maýsym men 4 tamyz aralyǵynda jurtshylyqqa usynyldy.
La Bella Principessa — Leonardo da Vınchıdiń XV ǵasyrdyń aıaǵynda salǵan ári pergamenttegi jalǵyz týyndysy, onda ıtalıan aqsúıegi otbasynan shyqqan jas qyzdyń portreti beınelengen. Joǵalyp, keıin qaıtadan tabylǵan shyǵarma sheberdiń eń jumbaq jáne tańǵaldyratyn týyndylarynyń biri sanalady.
Buǵan deıin kartına búkil álem boıynsha bes ret qana kórsetilip, ár ýaqytta synshylar men kórermenderdiń úlken qyzyǵýshylyǵyn týdyrǵan.
Tanymal týyndynyń kórmesi Ulttyq mýzeıdiń 10 jyldyǵyna oraı Italııanyń «Scripta Maneant» baspasymen birlese uıymdastyrylǵan. Joǵary Renessans dáýirine jatatyn bul qundy jádiger Eýropadan tysqary jerge alǵash ret shyǵarylyp otyr.
Kartınanyń túpnusqasyn tamashalaýǵa QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev arnaıy bardy.
Aıta keteıik, bul kórmeni 37,7 myńnan astam adam tamashalady.
Qazaq kitaptary — álemniń basty kitap kórmesinde
Qazaqstannyń baspa ónimderi alǵash ret álemniń basty kitap kórmesi – Frankfurter Buchmesse-de kórsetildi.
Germanııanyń Maındaǵy Frankfýrt qalasynda 16-20 qazan aralyǵynda ótken kitap jármeńkesi osymen 76 márte uıymdastyrylyp otyr. Onda álemniń 95 elinen myńnan asa avtor 4 myńǵa jýyq týyndy usyndy.
Jármeńkede elimizdiń baspa ónimderin nasıhattaıtyn kórneki stend uıymdastyrylyp, sórege 250-den asa avtordyń shyǵarmasy ornalastyryldy.
Atap aıtqanda, «Mektep», «Almatykitap», «Atamura», «Arman-PV», «Steppe & World Publishing», «Astana-kitap», «AmalBooks» syndy mekemeler basyp shyǵarǵan kitaptar eýropalyq oqyrmanǵa tanystyryldy.
Frankfýrt kitap jármeńkesiniń 550 jyldan astam tarıhy bar. Ol alǵash ret 1473 jyly ótkizilse, 1574 jyldan bastap júıeli túrde qolǵa alynǵan. Bul kitap jármeńkesi Maıntsta (Frankfýrt mańynda) Iogann Gýtenberg negizin qalaǵan kitap baspasymen tyǵyz baılanysty. Sol sebepti Frankfýrt «Eýropanyń kitaptar astanasy» atanǵan.
Belgili tulǵalar mereıtoıy men tarıhı datalar
Bıyl Qazaqstanda eldiń uly tulǵalary men tarıhı datalaryna arnalǵan aýqymdy mereıtoılyq is-sharalar ótti.
Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq orkestriniń 90 jyldyǵy, Sydyq Muhamedjanovtyń 100 jyldyǵy, Bıbigúl Tólegenovanyń 95 jyldyǵy, Sáken Seıfýllınniń 130 jyldyǵy, Beıimbet Maılınniń 130 jyldyǵy, Berdibek Soqpaqbaevtyń 100 jyldyǵy, Ábdijámil Nurpeıisovtiń 100 jyldyǵy, Gerold Belgerdiń 90 jyldyǵy, Ábish Kekilbaevtyń 85 jyldyǵy, Farıza Ońǵarsynovanyń 85 jyldyǵy atalyp ótti.
Bul is-sharalar qazaq mádenıetiniń mańyzy men onyń halyqaralyq arenadaǵy rólin erekshe kórsetedi. Mysaly, qarasha aıynda Parıjdegi ıÝNESKO-nyń shtab-páterinde Berdibek Soqpaqbaevtyń «Meniń atym Qoja» povesiniń frantsýz tiline aýdarylǵan nusqasynyń tanystyrylymy ótti.
Atalǵan mereıtoılar qazaq halqynyń rýhanı murasyn jańa deńgeıge kóterip, onyń álemdik mádenıettegi ornyn aıshyqtaı túskeni sózsiz.
Al 2024 jyly Qazaqstan quramasy halyqaralyq dodalarda qandaı nátıjelerge jete aldy? Kazinform tilshisi sholýynan oqyńyz.