Bıyl 7 myńǵa jýyq qaraǵandylyqqa ataýly áleýmettik kómek berildi
ASTANA. KAZINFORM — 2024 jyldyń qorytyndysy boıynsha Qaraǵandy oblysynda AÁK alýshylar sany 6635 adamdy nemese 1420 otbasyn qurady.
Ómirlik qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵan azamattar men otbasylardy qoldaýǵa baǵyttalǵan jan basyna shaqqandaǵy ortasha tabysy kedeılik sheginen tómen otbasylarǵa ataýly áleýmettik kómek (budan ári — AÁK) beriledi.
AÁK otbasyna ony ómirlik qıyn jaǵdaıdan shyǵarý úshin keshendi qoldaý kórsetýdi kózdeıdi.
Birinshiden, bul aqshalaı tólem. Ekinshiden, jumyspen qamtýǵa járdemdesý jónindegi sharalar.
AÁK taǵaıyndaýdyń barlyq kezeńine otbasymen áleýmettik kelisimshart jasalady. Kelisimshartty buzý búkil otbasyna AÁK tóleýdi toqtatý jáne kelesi alty aıda AÁK taǵaıyndaýdan bas tartý úshin negiz bolyp tabylady.
Úshinshiden, 1 jastan 6 jasqa deıingi az qamtylǵan otbasylardan shyqqan balalarǵa 1,5 aılyq eseptik kórsetkish (2024 jyly 5538 teńge) mólsherinde qosymsha tólem beriledi.
— 2024 jyldyń qorytyndysy boıynsha Qaraǵandy oblysynda AÁK alýshylar sany 6635 adamdy nemese 1420 otbasyn qurady (2023 j. — 2088 otbasy, 9640 adam). AÁK tóleýge 619,1 mln teńge baǵyttaldy. Bul rette bir adamǵa kómektiń ortasha mólsheri 8511 teńgeni quraıdy. AÁK basty maqsaty — eńbekke qabiletti azamattardy jumyspen qamtý sharalaryna tartý, eńbekke yntalandyrý arqyly kedeılik sheńberinen shyǵarý, — delingen Qaraǵandy oblysynyń jumyspen qamtýdy úılestirý jáne áleýmettik baǵdarlamalar basqarmasynyń habarlamasynda.
Máselen, bıylǵy jyly AÁK-niń 1259 eńbekke qabiletti alýshylardyń ishinen 739 adam jumys isteıdi, 398 adam bala kútimimen aınalysady jáne 122 adam jumyssyz retinde tirkelgen.
Áleýmettik kelisimshartty engizýdiń arqasynda 236 eńbekke qabiletti adam jumyspen qamtýdyń belsendi sharalaryna tartyldy.
Áleýmettik kodekske sáıkes 2025 jylǵy 1 qańtardan bastap AÁK taǵaıyndaý úshin kedeılik shegi halyqtyń medıandyq kirisinen (budan ári — MK) aıqyndalatyn bolady.
Aǵymdaǵy jyly QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi (budan ári — Mınıstrlik) Ulttyq statıstıka bıýrosymen birlesip, Otbasynyń tsıfrlyq kartasynyń derekteri negizinde toqsan saıynǵy medıandyq kiris mólsherin eseptedi.
Júrgizilgen esepteýler nátıjesinde kedeılik shegi medıandyq kiristiń 35% deńgeıinde, biraq qoldanystaǵy deńgeıden tómen emes, ıaǵnı óńirlik eń tómen kúnkóris deńgeıiniń 70% deńgeıinde aıqyndaldy.
Kedeılik shegin anyqtaý kezinde medıandyq kiristi engizý AÁK mólsheriniń azaıýyna alyp kelmeıtini atap ótý mańyzdy.
Sondaı-aq, 2025 jyly Mınıstrlik aldynda qoıylǵan negizgi mindet — ýchaskelik komıssııanyń qyzmetin tsıfrlandyrý.
AÁK taǵaıyndaý kezinde ýchaskelik komıssııalar otbasynyń materıaldyq jaǵdaıyna júrgizilgen tekserý negizinde AÁK kórsetý qajettiligi týraly qorytyndy shyǵarady. Búgingi tańda bul zertteý qaǵaz túrinde júrgiziledi jáne qol qoıý úshin uıymdastyrýshylyq sharalardy qajet etedi.
Osylaısha, tekserý júrgizý kezinde formaldy tásildi boldyrmaý jáne avtomattandyrý maqsatynda ýchaskelik komıssııalar úshin FSM Social mobıldik qosymshasy ázirlendi.
Mobıldi qosymshany paıdalaný kezinde ýchaskelik komıssııanyń múshesi otbasynyń materıaldyq jaǵdaıy boıynsha barlyq derekterdi oǵan engizedi, aldyn ala qorytyndy shyǵarady jáne ýchaskelik komıssııanyń basqa múshelerine qol qoıýǵa jiberedi.
Mobıldi qosymshany engizýdiń artyqshylyǵy:
— geolokatsııany anyqtaý (ótinish berýshiniń naqty geografııalyq orny);
— jedel sheshim qabyldaý jáne qorytyndy shyǵarý rásimin ońaılatý;
— zertteý júrgizý jáne sheshim shyǵarý kezinde formaldy tásildi alyp tastaý.
Sondaı-aq, aǵymdaǵy jylǵy 7 aqpanda Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda Memleket basshysy naqty muqtaj azamattardyń jıyntyq kiristeri men shyǵystaryn aıqyndaýdy eskere otyryp, halyqqa áleýmettik kómek kórsetý tetigin jetildirý jóninde sharalar qabyldaýdy tapsyrdy.
Osy tapsyrmany oryndaý úshin Áleýmettik kodekske túzetýler ázirlendi, olar Úkimettiń qaraýyna jiberildi.
AÁK taǵaıyndaý kezinde AÁK taǵaıyndaý qajettiligin aıqyndaý ólshem sharttaryn tolyqtyrý usynylady.
2025 jylǵy 1 qańtardan bastap AÁK-ke úmitker adamdardyń kelisimin ala otyryp, azamattardyń shyǵystaryn esepke alý tetigin synaqtan ótkizý pılottyq jobasyn iske qosý josparlanýda.
Ótinish berýshi AÁK alý úshin ýákiletti organǵa júginip, pılottyq jobaǵa qatysýǵa ótinish beredi. Osydan keıin ótinish berýshiniń otbasy quramyna kiretin barlyq kámeletke tolǵan adamdarǵa jeke telefon nómirlerine 1414 nómirinen sms-habarlama jiberiledi, oǵan olar bir jumys kúni ishinde jaýap berýge tıis.
Aqparat alý ótinish berýshiniń kelisimi boıynsha jáne memlekettik organdar men uıymdardyń aqparattyq júıeleri arqyly júzege asyrylatynyń aıta ketý kerek.
Buǵan deıin AÁK taǵaıyndaý úshin kedeılik shegi halyqtyń medıandyq kirisinen aıqyndalatynyn jazǵan edik.