Beıjińde jańa termınderdi qazaqshaǵa aýdarýǵa baılanysty jınalys ótti - sheteldegi qazaq baspasózi
«QazAqparat» HAA sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.
Beıjińde jańa termınderdi qazaqshaǵa aýdarýǵa baılanysty jınalys ótti - CNR
Qytaıdyń Beıjińdegi Ulttar aýdarma mekemesinde 2023 jylǵy jańa termınderdi qazaqshaǵa aýdaryp bekitýge arnalǵan mamandar jınalysy ashyldy.
Atap aıtqanda, 2023 jylǵy qazaq, tıbet, koreı tilderindegi aýdarma mamandarynyń jańa termınderdi bekitý jıyny 28 qazan kúni Beıjiń qalasy Haıdıan aýdanyndaǵy atalǵan aýdarma mekemesiniń jıyn zalynda ótkizilgen, dep habarlaıdy Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy».
Basqosýdy Qytaı Ulttar aýdarma mekemesi bastyǵynyń orynbasary Baýyrjan Nurmoldauly basqaryp júrgizgen.
Jańa termınderdi saraptap bekitý jınalysyna Qytaı Ulttar aýdarma mekemesi basshysynyń orynbasarlary Jın Ingaý, Ýan Jıango qatarly basshylar arnaıy kelgen.
Atalǵan basqosýdyń bastalý saltanatty sharasynan keıin joǵardaǵy úsh ult tilindegi talqylaý jeke-jeke jalǵasqan.
Qazaq tilindegi mamandardyń talqylaý jınalysyna Ulttar aýdarma mekemesi qazaq tili bóliminiń burynǵy meńgerýshisi Jarqyn Saǵatuly qatarly mamandar bastaǵan Beıjińdegi Ulttar baspasy, Qytaı Ulttar aýdarma mekemesi, Ortalyq halyq radıo-televızııa bas stantsııasy syndy mekeme oryndardan arnaıy mamandar kelgen.
Al Shyńjań gazeti bas redaktorynyń orynbasary Nurjan Janatqanuly, Shynjań gazetiniń burynǵy bas redaktorynyń orynbasary Japarbek Ábilajyuly qatarly basshylar men mamandardy qamtyǵan Shyńjańdaǵy baspasózben oqý-bilim salasynan 10-nan astam til jáne aýdarma mamandary onlaın qatysqan.
«Qytaı Ulttar aýdarma mekemesi qazaq tili bólimi meńgerýshisiniń orynbasary Qurban Shapaǵatuly bir jarym kúnge jalǵasatyn osy jolǵy talqylaýda jalpy 200-den astam jańa termınder men ataý sózder qoldanysqa engiziletinin, osyǵan oraı tilshi mamandardyń belsene aqyl-keńes berýi kerek ekenin aıtty», dep jazady Qytaılyq BAQ.
Qazaqstan «Jańa altyn 30 jyldyq» atty derekti fılmin usyndy – «Halyq gazeti»
QR Prezıdentiniń teleradıokesheni Qazaqstan Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Qytaıda 17-18 qazan kúnderi ótken resmı saparyna oraı túsirilgen derekti fılmdi usynady.
«Jańa altyn 30 jyldyq» dep atalatyn derekti fılmde resmı sapardyń Qasym-Jomart Toqaev pen QHR Tóraǵasy Sı Tszınpınniń kelissózimen bastalǵany baıandalady.
Bul týraly osy aptada Qytaıdyń «Halyq gazeti» habarlady.
Qazaqstan Memleket basshysynyń sol kúni Beıjiń Til jáne mádenıet ýnıversıtetine baryp, oqý ordasynyń aýmaǵyna qoıylǵan uly ǵalym, álemniń ekinshi ustazy atanǵan ǵulama Ábý Nasyr ál-Farabı bıýstin ashý saltanatyna qatysqany, sol jerde ustazy professor Lıý Shıtsınmen jáne oqyp jatqan qazaq stýdentterimen kezdeskeni de fılmge arqaý bolǵan.
Eske sala keteıik, kelissóz barysynda elaralyq saýda-ekonomıka, munaı-gaz, munaı hımııasy, energetıka, qarjy, kólik-tranzıt, atom ónerkásibi, mashına jasaý, týrızm, elektrondy kommertsııa jáne joǵary tehnologııa salalaryndaǵy yqpaldastyqty damytý máseleleri talqylanyp, nátıjesinde qos tarap mańyzdy qujattarǵa qol qoıylǵan.
Qytaılyq BAQ-tyń málimetinshe, derekti fılmde QR Prezıdentiniń qytaıdyń SINOPEC, YTO Express Co., Ltd, CRRC Sorporation Limited syndy kompanııalarynyń basshylarymen júzdesip, ekonomıkalyq baılanystarǵa basa mán berilgendigine de nazar aýdarylady.
Shavkat Mırzıeev Erlan Qoshanovty qabyldady - «ÓzA»
26 qazanda Ózbekstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Shavkat Mırzıeev Ózbekstanǵa saparmen kelgen Qazaqstan Respýblıkasy Parlament Májlisiniń Tóraǵasy Erlan Qoshanovty qabyldady.
Kezdesýdiń basynda Qazaqstan Májilisiniń Tóraǵasy Memleket basshysyna Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń sálemi men izgi tilegin jetkizdi, dep habarlady ózbekstandyq «ÓzA» aqparattyq agenttigi.
Atalǵan BAQ-tyń málimetinshe, suhbat barysynda ekijaqty qarym-qatynastyń ózekti máseleleri talqylanǵan. Ózbekstan men Qazaqstan arasyndaǵy strategııalyq seriktestik pen odaqtastyq qatynastar turaqty nyǵaıyp kele jatqany atap ótildi. Ózara saýda kórsetkishteri men birlesken kásiporyndardyń sany turaqty ósýde, avtomobıl jasaý, toqyma, elektrotehnıka, logıstıka jáne basqa da salalarda kooperatsııa jobalary júzege asyrylýda.
Sonymen qatar bul kezdesýde Ózbekstan Respýblıkasy Olıı Majlısiniń Zań shyǵarý palatasy men Qazaqstan Respýblıkasy Parlament Májlisiniń arasyndaǵy Parlamentaralyq keńestiń búgingi ótken birinshi otyrysynyń jemisti nátıjeleri atap ótilgenin aıtady ózbekstandyq BAQ.
Sondaı-aq, «ÓzA» aqparattyq agenttiginde «Ózbekstan men Qazaqstan yntymaqtastyǵy Ortalyq Azııa damýynyń draıveri bolyp tabylady» degen taqyryptaǵy aqparat jarııalandy.
Bunda ÓR Olıı Majlıs Senatynyń Tóraǵasy Tanzıla Narbaeva men Qazaqstan Respýblıkasy Parlament Májilisiniń Tóraǵasy Erlan Qoshanovtyń kezdesýi týraly aıtalady.
Bul aqparatta ejelden baýyrlas ózbek pen qazaq halqynyń ótkeni men búgini, armany men muraty ortaq ekeni sóz bolaady. Eki el arasyndaǵy ǵana emes, sonymen qatar óńirlik jáne halyqaralyq kún tártibindegi máselelerdi sheshý úshin kúsh-jigerdi biriktirýde mańyzdy ról atqaratyny sóz bolǵan.
Memleket basshylarynyń ózara senimi men berik saıası erik-jigeriniń arqasynda strategııalyq seriktestik pen odaqtastyqqa negizdelgen qarym-qatynastar joǵary deńgeıge kóterilgeni tilge tıek etilgen.
Toqtarbek Tańatqanuly men alǵashqy jattyqtyrýshysy qatar marapattaldy - CNR
Bokstan Hanjchoý qalasynda ótken HІH jazǵy Azııa oıyndarynyń chempıony Toqtarbek Tańatqanulyn óziniń týǵan jerinde Altaı qalalyq partkomynyń orynbasary Jeńishan Qurmanuly 100 myń ıýanmen (6,5 mıllıon teńge) arnaıy marapattady, - dep habarlaıdy Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy» aqparattyq portaly.
Atalǵan basylymnyń dereginshe, Altaı qalalyq partkom basshylary Tańatqanulyn marapattaý úshin onyń úıine arnaıy barǵan.
Qala basshylary halyqtyń yqylasty sálemi men izgi tilegin jetkizip, ári 100 myń ıýan syılyq aqsha usynýmen qatar, Toqtarbektiń alǵashqy jattyqtyrýshysy Murat Boshaıulyna 50 myń ıýan aqsha syılap, daryndy boksshyny baýlyǵan ulaǵatty eńbegine shynaıy alǵys bildirgen.
Sondaı-aq, Toqtarbektiń úıine amandasa barǵan jergilikti atqaminerler osyndaı chempıondy erjetkizgen Toqtarbektiń ata-anasyna da alǵystaryn bildirdi.
Shara barysynda Toqtarbek endigi armany Olımpıadany baǵyndyrý ekenin de aıtty.
Toqtarbek Tańatqanuly bul jolǵy Azııa oıyndary ózi úshin úlken tájirıbe bolǵanyn, endigi maqsat - kelesi jyly ótetin tórt jyldyq doda Olımpıada oıyndarynda top jarý ekenin aıtty.
Esterińizge sala keteıik, qytaıda turatyn qandasymyz Toqtarbek Tańatqanuly Hanchjoý qalasynda ótken HІH jazǵy Azııa oıyndarynda 80 keli salmaqta judyryqtasyp, bas júldeni qanjyǵasyna baılaǵan bolatyn.
Ol fınalda ataqty fılıppındik boksshy Eýmır Felıks Marsıalmen judyryqtasyp, jeńis tuǵyrynyń eń bıik satysyna kóterilip qana qoımaı, Parıj Olımpıadasynyń joldamasyna da qol jetkizdi.
Velomarafonshy marafonyn Respýblıka kúnine arnady – «TRT»
Sońǵy kezde qazaq jastaryna úlken úlgi bolyp júrgen jýrnalıst, aýdarmashy, velomarafonshy Ernat Melsuly Respýblıka kúnine oraı Astana qalasynda «Surjekeıimen» 106 shaqyrymdy baǵyndyrdy. Ol Túrkııanyń Qazaqstandaǵy Elshiligi ǵımaraty mańynan bastalǵan 106 shaqyrymdyq marafondy 6 saǵatta baǵyndyrdy.
Bul týraly osy aptada Túrkııa Radıo Televızııa portaly habarlady.
Túrkııalyq BAQ-tyń málimetinshe, Melsuly Túrkııa Respýblıkasynyń qurylǵanyna 100 jyl tolýyna oraı Túrkııa jáne Qazaqstannyń týymen bezendirilgen velosıpedimen Astanada 100 shaqyrym joldy júrip ótti. Solo marafonyn Astanadaǵy Atatúrik eskertkishiniń aldynda aıaqtaǵan Melsulyn túrik elshisi Mustafa Kapýdjý qarsy aldy.
Belgili veloshabandoz sol jerde Túrkııanyń bedeldi «AA» agenttigine suhbat bergen.
Túrkııalyq basylymnyń keltirgen málimetine súıensek, byltyr ult ustazy Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyq mereıtoıy ıÝNESKO kóleminde toılandy. Ernat Melsuly qaıratkerdiń mereıtoıyna oraı týǵan topyraǵy Torǵaıdan shyǵyp, 55 kún júrip, Stambýl qalasyna deıin 5555 shaqyrym joldy velosıpedpen júrip ótken.
«Velomarafonshy kelesi jyldyń sáýir aıynda Túrkııadan bastap, Eýropa qurlyǵynyń 10 memleketin kókteı ótip, jazǵy Olımpıada oıyndary uıymdastyrylatyn Parıj qalasyna deıin barýdy josparlap qoıǵan. Ol bul sherýin akademık Qanysh Sátbaevtyń týǵanyna 125 jyl jáne musylman halyqtary arasynan tuńǵysh bolyp taekvondadan 6-dan ıegeri atanǵan Mustafa Óztúriktiń týǵanyna 70 jyl tolýyna oraı ótkizedi», dep jazady «TRT».
Sondaı-aq, osy aptada túrkııalyq basylymda «Astanadaǵy ortalyq kóshege «Anadoly» aty berildi» degen taqyryptaǵy aqparat jaryq kórdi.
«TRT»-nyń dereginshe, Qazaqstan prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev Túrkııa Respýblıkasynyń qurylǵanyna 100 jyl tolýyna oraı Astanadaǵy bir kóshege «Anadoly» ataýyn berý týraly jarlyq jarııalaǵan eken.
Soǵan sáıkes Qazaqstannyń bas qalasy Astanadaǵy ortalyq kóshelerdiń birine «Anadoly» ataýy berilgen.
Atalmysh sharaǵa Túrkııanyń Qazaqstandaǵy ókiletti elshisi Mustafa Kapýdjý Astananyń "Nur Álem" kesheni sııaqty tanymal týrıstik oryndar ornalasqan aýdandaǵy kóshede ótken saltanatty rásimge qatysqan.
Irandaǵy Bas konsýl Amırabad porttary jáne teńiz isteri basqarmasynyń bas dırektorymen kezdesti - «Parstoday»
Qazaqstannyń Irandaǵy Bas konsýly Erbol Ahmetov Amırabad porttary jáne teńiz isteri jónindegi bas dırektory Muhammad Álı Mýsapýrmen kezdesip, pikir almasty.
Muhammad Álı Mýsapýr Erbol Ahmetovpen kezdesýinde qolda bar qýattarǵa, keń múmkindikterge, zamanaýı port jáne teńiz jabdyqtaryna toqtalǵan. Sonymen qatar ol Iran men Qazaqstan arasyndaǵy Amırabad portynda ornalasqan ekijaqty saýda-ekonomıkalyq qarym-qatynastardyń damýyna basa nazar aýdardy, dep habarlady «Parstoday» aqparat agenttigi.
Irandyq basylymnyń dereginshe, Mýsapýr Bandar Amırabadtyń soltústik-ońtústik dálizindegi strategııalyq ornalasýyna, sondaı-aq Qazaqstan men Bandar Amırabad porttary arasyndaǵy saýdany arttyrý úshin temirjol jáne logıstıkalyq áleýetti paıdalanýǵa nazar aýdarǵan. Bul kezdesý taıaý bolashaqta eki el arasyndaǵy ekonomıkalyq damýdyń jáne teńiz saýdasynyń ózara árekettestiginiń jańa dáýiriniń bastamasy bolatynyna úmitti ekenin aıtqan.
Sonymen qatar Qazaqstannyń Bas konsýly Iran men Qazaqstan elderi arasyndaǵy ekijaqty yntymaqtastyǵy qolaıly jaǵdaıda ekenin jáne bolashaqta saýda kóleminiń artatynyna senim bildirgen.
