«Bes jyldan keıin Qazaqstan Reseıge et ımporttaıtyn eń iri memleket bolmaq» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «Senimdi seriktestik baǵytymen» degen taqyryppen maqala jarııalandy. Onda Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń elimizge memlekettik saparmen kelgen Qytaı halyq Respýblıkasynyń Tóraǵasy Hý Tszıntaomen kezdesýi barysynda júrgizilgen kelissózderde kóterilgen máseleler sóz bolǵan. Basylymnyń jazýynsha, Hý Tszıntaonyń bul sapary 15 maýsymda Astanada bolatyn ShYU-nyń mereıtoılyq sammıtine jalǵasady. Aqordadaǵy kezdesý barysynda Qazaqstan Prezıdenti N.Nazarbaev atap ótkenindeı, bul Qytaı basshysynyń Qazaqstanǵa jasaǵan 7-shi sapary, al eki jaqty 25-shi kezdesý eken. «Osy faktiniń ózi-aq Qazaqstan men Qytaı arasyndaǵy ekijaqty qarym-qatynastardyń qyzý qarqynmen damyp kele jatqandyǵyn kórsetedi»,-dep jazady basylym.
Sondaı-aq atalmysh basylym búgingi sanynda elimizdiń Bas prokýrory Ashat Daýylbaevpen bolǵan suhbatty jarııalandy. Suhbat Shanhaı yntymaqtastyq uıymyna múshe memleketterdiń Bas prokýrorlarynyń kezekti toǵyzynshy otyrysynda kóterilgen máselelerge arnalǵan. Bas prokýrordyń aıtýynsha, atalmysh jıyn syndarly jáne jemisti ótti. «Búgingi keńestiń kún tártibindegi máseleler aldyńǵy kezdesýlerdiń jalǵasy bolyp tabylatyndyqtan, máseleler óte ózekti jáne ýaqtyly ekendigi daýsyz. Biz terrorızm men ekstremızmdi qarjylandyrý kózderiniń biri retinde esirtki men qarýǵa, adam saýdasyna qarsy is-qımyl, sondaı-aq qylmystyq jolmen alynǵan tabystardy shyqqan eline qaıtarý sııaqty ultaralyq uıymdasqan qylmysqa qarsy kúrestiń kókeıkesti aspektileri boıynsha ózara is-qımyldy odan ári jalǵastyrýdyń ózekti baǵyttaryn talqyladyq»,-deıdi A.Daýylbaev. Suhbat «Beıbitshilk pen qaýipsizdik tiregi» degen taqyryppen berilgen.
***
«Tabıǵattyń» tóraǵasy ashýǵa mindi». «Aıqyn» gazetiniń búgingi nómirinde syndaı taqyryppen jarııalanǵan maqalada «Tabıǵat» ekoodaǵynyń tóraǵasy Mels Eleýsizovtyń málimdemesi jarııalanǵan. «Men Almatynyń baıyrǵy turǵynymyn. Bul qala jastaıymnan etenn jaqyn. Jas kezimde qurby-qurdastarymmen birge máńgi jasyl Almatynyń báıterekteriniń kóleńkesinde taza aýada demalyp, erekshe ál-qýat alatynbyz. Al qazir she?... Záýlim báıterekter qyrqylyp, qala sulý qalpynan aıyrylyp barady. Almatynyń qazirgi jaǵdaıyn kórip, aıap ketemin. Buǵan tózýge bolmaıdy. Quqyq jáne tabıǵat qorǵaý organdary buǵan batyl shara qoldanýlary qajet»,-deıdi ekolog.
Sondaı-aq atalmysh basylymǵa suhbat bergen Mádenıetter men dinderdiń halyqaralyq ortalyǵynyń dırektory Aıdar Ábýovtyń aıtýynsha, Erterekte qabyldanǵan «Dinı senim bostandyǵy jáne dinı birlestikter týraly zańda» qatań normalardyń qarastyrylmaǵandyǵy saldarynan jat dinı aǵymdardyń yqpaly kún sanap kúsheıip keledi. Jat aǵymdar ıdeologııasy osylaı shekteýsiz tarala berse, qaterli qaýipke aınalary anyq. Elimizdegi dástúrli dinderdi damytýǵa, memleketquraýshy ulttyń dini - ıslam dinine memleket tarapynan basymdyq berilmegendikten, olardyń mártebesi jat sektalarmen bir deńgeıde qalyp otyr. Munyń barlyǵy dástúrli dinderdiń halyq arasyndaǵy bedeline, olarǵa degen qoǵamdyq kózqarasqa keri áser etýde. «Sondyqtan «Dinı senim bostandyǵy jáne dinı birlestikter týraly zańyna» «dástúrli din» uǵymy engizilýge tıis», - deıdi ǵalym. Suhbat «Islam oqý oryndarynda dinı mamandyqqa qosymsha zaıyrly, kásiptik, mamandyqty ıgertý máselesin sheshý qajet» degen taqyryppen basylǵan.
***
«Alash aınasy» basylymy búgingi sanynda «Depýtattar nege zań jobalarynyń qazaq tilinde jasalýyn talap etpeıdi?» atty maqala jarııalady. Maqalaǵa Úkimet ókilderi men Parlament depýtattarynyń qatysýymen ótken selektorlyq májiliste kóterilgen máseleler sóz bolǵan. Onda depýtattar Úkimetke ózderiniń birqatar usynys, pikirlerin jetkizgen. Senat tóraǵasynyń orynbasary Muhambet Kópeevtiń aıtýynsha, Úkimet zań jobalaryna Parlamentke ákelýdi durys uıymdastyrmaıdy. Onyń ústine zań jobalary depýtattarǵa «Tezdetip qabyldaýlaryńyzdy suraımyz» deıtin ótinishpen keledi. Sondaı-aq Senat tóraǵasynyń orynbasary zań jobalarynyń birizdiligin qadaǵalaıtyn top qurylýy kerektigin jetkizdi.
Sondaı-aq atalmysh basylym Májilis depýtaty Ermuhambet Omarovpen bolǵan suhbatty jarııalady. Halyq qalaýlysynyń málimdeýinshe, Qazaqstan úshin eń basty naryqtyq áleýeti zor eksportty baǵyt - Reseı bolyp tabylady. «Reseı jyl saıyn 1,5 mıllıon tonna et ımporttaıdy. Sonyń ishinde 800 tonnasy - sıyr
eti. Bes jyldan keıin Qazaqstan Reseıge et ımporttaıtyn eń eń iri memleket bolmaq. Kórshi elderdegi etti tutyný kóleminiń jyl saıyn artýyna oraı, Qazaqstan mal sharýashylyǵyndaǵy áleýetin jandandyrýǵa jáne syrt memleketterdiń naryǵyn sıyr etimen qamtamasyz etýge múddeli bolyp otyr», - deıdi depýtat. Bul másele jóninde keńirek bilgińiz kelse, «Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Bes jyldan keıin Qazaqstan Reseıge et ımporttaıtyn eń iri memleket bolmaq» atty maqalaǵa zer salyńyz.
***
«Kazahstanskaıa pravda» basylymy búgingi sanynda «Integrırýıas, vsemerno rasshırıat «prostranostvo bezopasnostı» atty maqala jarııalady. Onda Shanhaı yntymaqtastyq uıymynyń mereıtoılyq sammıti atalmysh halyqaralyq uıym tarıhynda ataýly kún bolyp qalary sózsiz ekendigi aıtylǵan. Basylymnyń jazýynsha, osydan ondaǵan jyldar buryn osy uıymǵa múshe elder arasyndaǵy qatynastardy rettep, halyqaralyq terrorımz, esktremızm jáne separatızmniń aldyn alatyn aımaqtyq qurylym retinde qurylǵan Uıym, ýaqyt óte kele Ortalyq Azııa aýmaǵynda kópsalaly saýda-ekonomıkalyq jáne ınvestıtsııalyq yntymaqtastyqty arttyrýdyń qýatty quralyna aınaldy. Qoryta kelgende, ShYU-nyń jıynynda ekonomıka máselesi qosymsha másele retinde qaralyp, basty taqyryp burynǵysynsha aımaqtyq qaýipsizdik bolyp qala bermek.
