Belsendilik, entýzıazm men shyǵarmashyl áleýet - Mańǵystaýda referendým qalaı ótti
AQTAÝ. KAZINFORM — Resmı málimetterge sáıkes referendýmǵa Mańǵystaý halqynyń 54,03%-y qatysty. Oblysta daýys berý qalaı ótti, nesimen erekshelendi ?
Óńirde 250 ýchaske jumys istedi
Mańǵystaý óńirinde 435 162 adam daýys berý quqyǵyna ıe. Daýys berýshiler úshin saǵat 7.00-den bastap 250 ýchaske ashyldy. Olarda 1 734 adam qyzmet etti. 238 ýchaske halyqpen tikeleı jumys istedi. Al 12 jabyq saılaý ýchaskesi vahtalyq kentterde, tergeý ızolıatorynda, sondaı-aq emdeý mekemelerinde ornalasty.
«Respýblıkalyq referendým týraly» Konstıtýtsııalyq Zańnyń 4-baby 4-tarmaǵyna sáıkes referendým ótkizý ýchaskeleri jumysyna qoǵamdyq birlestikterdiń ókilderi, shet memleketter men halyqaralyq uıymdardyń baıqaýshylary qatysty. Oblys boıynsha 6 qoǵamdyq birlestik akkredıtteldi.
Turǵyndarmen qatar, oblys ákimi Nurdáýlet Qılybaı referendýmda óz tańdaýyn jasady.
- Búgin el erteńi úshin asa mańyzdy jáne tarıhı kún. Jalpyulttyq referendým - Qazaqstannyń demokratııalyq damý úderisindegi basty qadam. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev atap ótkendeı, referendýmǵa qatysatyn azamattar eldiń qoǵamdyq ómirindegi mańyzdy úderisterdiń qatysýshylary bolady, – dedi ákim.
Óndiristegiler belsendilik tanytty
AES salý máselesi boıynsha daýys berý «Qalamqas» ken ornynda qyzý júzege asty. Vahtalyq ádispen jumys isteıtin munaı-gaz salasynyń qyzmetkerleri jumystan qol úzbeı júrip, daýys bere aldy.
- Qoǵamnyń kózqarasyn eskerip, sheshim qabyldaýdyń ashyqtyǵyn qamtamasyz etken naýqanǵa belsendi atsalysý — azmattyq paryzym dep bilemin. Elimizdiń damý baǵdaryn aıqyndaıtyn sharadan syrt qalmaýymyz mańyzdy, - dep atap ótti munaıshylar.
«Qarajanbas» ken ornyndaǵy №236 referendým ýchaskesi saǵat 6.00-de jumysyn bastady. Óndiristik tsehtar men bólimderdiń qyzmetkerleri daýys berýge kirisip, keıin bólim basshylary daýys berdi. Sonymen qatar, ýchaskelerde ortalyq apparat qyzmetkerleri men vahtaaralyq demalysta júrgen qyzmetkerler tańdaýyn jasady.
Aqtaý qalasy irgesindegi BN-350 reaktorlyq qondyrǵysynyń dırektory, ıadrolyq energetıka salasynyń tájirıbeli mamany Marat Moldaǵulov ta AES salý máselesi boıynsha óz ustanymyn bildirý maqsatynda daýys berdi.
- Meniń oıym Qazaqstan halqy kósheli máselede kemeńgerligin kórsetip, elimizde ǵylym men tehnıkanyń damý keleshegi úshin daýys beredi. Azamattar sanaly tańdaýyn jasaıdy degen oıdamyn, - deıdi ol.
Belgili ekolog Orynbasar Toqjanov ta referendým ýchaskesinde óz tańdaýyn jasady.
- Atom elektr stantsııasynyń qurylysyn sheshý maqsatyndaǵy referendýmǵa kelip, óz tańdaýymdy jasadym. Adam daýys berý arqyly azamattyq ustanymyn aıqyndaıdy, - dep túsindirdi Orynbasar Toqjanov.
Daýys berýshiler qatarynda QR mádenıet salasynyń úzdigi, QR Prezıdenti stıpendııasynyń laýreaty, ánshi, sazger Esenbaı Qulı da bar, ol referendýmda óz tańdaýyn jasady.
№3502 áskerı bólimniń áskerı qyzmetshileri de mańyzdy oqıǵadan tys qalmady. Bólim bastyǵynyń tárbıe jáne áleýmettik-quqyqtyq jumys jónindegi orynbasary, podpolkovnık Nurjan Ibraev bastap kelgen áskerıler arasynda erik bildirý quqyǵyn alǵash paıdalanǵan jas sarbazdar da bar. Máselen, Túrkistan oblysynan qyzmetke kelgen soldat Qýanysh Alǵashbek 18 jasta.
- Bul - meniń birinshi ret daýys berýim. Referendýmǵa qatysý árbir azamattyń mindeti dep oılaımyn. Búgingi referendýmdy Qazaqstannyń senimdi bolashaǵy úshin daýys berý arqyly óz ustanymymdy bildirýdiń mańyzdy qadamy dep sanaımyn, – dedi ol.
Sondaı-aq, áskerı qyzmetshiler - aǵaıyndy úshem Janarys, Bekarys jáne Aqarys Zekkenovter daýys berdi. Qazir olar Aqtaý qalasynda kelisimshart boıynsha qyzmet etedi. Referendým ýchaskesi basshysy Tilektes Smaǵul úshemderge arnaıy syılyq tabys etti.
Taılandtan kelgen jas kelin referendýmda Qazaqstan azamatyn - jubaıyn qoldady. Mańǵystaýǵa kelin bolyp túsken taı eliniń qyzy Sýfafon Hongchethem kúıeýi men qaıyn enesine erip júrdi. Ol osy jyldyń sáýir aıynda kelin bolyp túsken edi. 23 jasta, biraq azamattyǵy bolmaǵandyqtan, daýys berýge qatysa almady
- Búkil el úshin mańyzdy kún. Men de bolashaq memleket úshin óz tańdaýymdy jasadym. Áıelim Qazaqstanda referendým qalaı ótip jatqanyn kórýi úshin erte keldik, - dep atap ótti Mıras Arslan.
Referendýmǵa Bekmaǵulovtar áýletiniń toǵyz kelini de qatysty. «Abysyn – ajyn» baıqaýy respýblıkalyq kezeńiniń jeńimpazdary saılaý ýchaskesiniń sánin keltirip, ulttyq naqyshtaǵy kıimderimen kópshilik kózaıymyna aınaldy. Áýlettiń bas kelini Jańylhan Ermenova «Abysyn tatý bolsa – as kóp» degen halyq danalyǵyna sáıkes, beıbit eldiń bolashaǵy, urpaqtyń alańsyz keleshegi úshin daýys berýge kelgenin málimdedi.
Mańyzdy tańdaýdy Mańǵystaý «morjy» da qabyldady. Saqyldaǵan sary aıazda aıdynǵa súńgýdi daǵdyǵa aınaldyrǵan Toqtamurat Tileý eldiń taǵdyrsheshti sharasynan tys qalmady. Referendým kúni teńizge qulash sermep, boı sergitken Toqtamurat Tileý tikeleı daýys berýge bardy. Salaýatty ómir saltyn ustanatyn mańǵystaýlyq el erteńi men ult kelbetin aıqyndaýǵa atsalysý - azamattyq boryshy dep biledi.
- Men memleket keleshegi úshin óz tańdaýymdy jasadym! Bul kezeń beldi bekem býyp, batyl sheshim jasap, jarqyn bolashaqqa bet alatyn kezeń! - deıdi mańǵystaýlyq morj.
Aqtaýda turatyn Qasym, Jomart esimdi egiz balalardyń da ata-anasy óz tańdaýlaryn jasap, el bolashaǵy úshin daýys berdi. Egizderdiń ákesi Erlan Máýlenov elimizdiń bolashaǵy úshin saıası sharalardan tys qalmaı, qatysýymyz kerek deıdi.
- Balalarymyz - Qasym men Jomartty da erte keldik. Sebebi, balalarymyzǵa osyndaı tarıhı sátterge jaýapkershilikpen qaraýdy úıretýimiz kerek. Egiz ulymyz es bilgen sátten bastap esimderiniń salmaǵyn sezinedi. Qazir zor jaýapkershilikpen atyna zaty saı azamat bolýdy maqsat etip, ósip keledi, - deıdi ol.
Bıyl Qasym men Jomart 10-synypta oqıdy. Bos ýaqyttarynda sportpen shuǵyldanyp, matematıka, aǵylshyn tili pánderi boıynsha qosymsha sabaqtarǵa qatysady. Bolashaqta egizderdiń biri Jomart IT salasynyń mamany bolǵysy kelse, Qasym quqyqtyq salada qyzmet etkisi keledi.
Qarııalar daýyspen qatar bata da berdi
QR jer qoınaýynyń qurmetti barlaýshysy, Qaraqııa aýdany jáne Mańǵystaý oblysynyń qurmetti azamaty Tursynǵalı Kóshenov ózi turatyn Quryq aýylynda daýys berdi. 1 qazanda 90 jasqa tolǵan eńbek ardageri osy jasqa kelgenshe qoǵamdyq-saıası ómirden qol úzgen emes.
– Referendým degen – eldik sharýa. Qasym-Jomart Toqaev prezıdenttikke kelgeli beri elimizde ekinshi ret referendým ótip otyr. Bul – el taǵdyryna qatysty máselede halyqpen aqyldasýdyń, olardyń pikirimen sanasýdyń belgisi dep oılaımyn. Sondyqtan otbasymmen, bala-kelin, nemerelerimmen kelip óz tańdaýymyzdy jasadyq, – deıdi ataqty geolog-barlaýshy.
Tursynǵalı aqsaqal kezinde Bakýdyń M. Azızbekov atyndaǵy polıtehnıkalyq ınstıtýtyn bitirgen mańǵystaýlyq alǵashqy burǵyshy-ınjener. Jetibaı ken ornyn ashýshy ken barlaýshylarynyń biri. Tek Jetibaı emes, soǵan ilese ashylǵan birneshe ken ornynda Tursynǵalı Kóshenovtiń taban et, mańdaı teri jatyr.
Bostan aýylynyń dana qarttarynyń biri Alpamys Jumalıev 88 jasta. Tyl ardageri óziniń ómirlik tájirıbesi men parasattylyǵy arqasynda búginde eldiń aǵasy, syıly da qurmetti azamaty. Referendým kúni azamattyq tańdaýyn jasady.
Qulandy aýylynda 91 jastaǵy eńbek ardageri Besikbaı Tegisbaev azamattyq pozıtsııasyn tanytyp, óz tańdaýyn jasady. Qarııa barlyq daýys berý naýqanynda boı kórsetip, azamattyq boryshyn oryndap júrgen asyldardyń biri.
Ómirzaq aýylyna qarasty «Raýan» turǵyn úı massıviniń turǵyny 102 jastaǵy keıýana Marııam Jumasheva da óz tańdaýyn jasady. Saılaý ýchaskesiniń ókilderi keıýananyń úıine keldi. Keıýananyń búginde 13 nemeresi jáne 60 shóberesi bar. Ol ýchaske qyzmetkerlerine aq batasyn berdi.
- Balalarymyzdyń bolashaǵy úshin óz tańdaýymdy jasadym. Yrys-nesibeleriń mol bolsyn! Elimiz damı bersin! - dedi Marııam Jumasheva.
Mańǵystaýlyq «Qara býra» Nurdáýlet Jarylǵapov palýan baýyrymen birge referendýmǵa qatysty. Nurdaýlet jáne Daýren Jarylǵapovtar Beıneý aýdany Aqjigit aýylynda óz tańdaýlaryn jasady. Aǵaıyndylar - bıyl ótken «Mańǵystaý Barysy» týrnıriniń birinshi jáne ekinshi oryn ıegerleri. Respýblıkalyq «Qazaqstan Barysy» týrnırinde óńirimizdiń namysyn qorǵaıtyn bolady. Nurdaýlet Jarylǵapov - «Qazaqstan Barysy» týrnıriniń kúmis jáne qola belbeý ıegeri, V Dúnıejúzilik kóshpendiler oıyndarynyń chempıony.
Daýys berýshiler arasynda Parıj paralımpıadasynyń qatysýshysy Quralbek Seıdov te bar.
- Óz eliniń naǵyz patrıoty mundaı mańyzdy sharadan shet qalmaýy tıis. Sebebi, halyq tańdaýymen tarazylanatyn bul synda elimizdiń damýy úshin artylar úmit kóp, - deıdi «Alǵa» múgedekter sport klýbynyń jetekshisi Quralbek Seıdov.
Referendým erekshe sáttermen este qalady
Aqtaýdaǵy saılaý ýchaskelerine Ahmet Baıtursynov, Mirjaqyp Dýlatov, Álıhan Bókeıhanov, Júsipbek Aımaýytov, Sáken Seıfýllın, Shákárim Qudaıbergenuly, Mustafa Shoqaı, Jalaý Myńbaev syndy ult qaıratkerleri jáne tókpe jyr júırigi Súgir jyraý Begendikulynyń keıpindegi óner ólkesiniń ókilderi bas suqty. Daýys berýshiler «Alash arystarymen» sýretke túsý múmkindigine ıe bolyp, ótken tarıhqa oı júgirtti.
Q.Sydyqov atyndaǵy Mańǵystaý oblystyq ámbebap kitaphanasyndaǵy saılaý ýchaskeleriniń janynda azyq-túlik jármeńkesi uıymdastyryldy. Azyq-túlik jármeńkesine 5 kásipker qatysty. Jármeńkede nan, sút ónimderi, jemister, jańa pisken kókónister, keptirilgen jemister qoıyldy.
- Jármeńkede satylǵan kez kelgen taýardyń quny naryqtaǵy baǵadan tómen. Qala turǵyndary óz tańdaýyn jasap qana qoımaı, jármeńkeden qajetti taýarlaryn satyp ala alady, - dedi Aqtaý qalalyq kásipkerlik jáne aýylsharýashylyǵy bóliminiń mamany Zamanbek Ońǵarbaev.
Sondaı-aq referendým ýchaskelerinde M. Óskinbaev atyndaǵy Mańǵystaý oblystyq fılarmonııasynyń ánshileri óner kórsetti. Endi bir ýchaskeniń aldynda oıyn alańy uıymdastyryldy.
