Belgili telejúrgizýshi Dana Nurjigit turmystyq zorlyq-zombylyqqa ushyraǵanyn aıtty

ASTANA. KAZINFORM - Telejúrgizýshi Dana Nurjigit áleýmettik jelidegi paraqshasynda turmystyq zorlyq-zombylyqqa tap bolǵanyn aıtty.

Onyń aıtýynsha, dál sol sátte jumys isteýge de shamasy kelmegen.

«Áıelderge qarsy zorlyq-zombylyq taqyryby meniń jeke basymdy da aınalyp ótpedi. Jábirlenýshiniń ornynda bolyp, sot zalynda turamyn degendi kim bilgen? Qıyndyq kimde joq? Men de moıymaı, «bastysy densaýlyǵym men kásibimnen aıyrmasyn» deýshi edim. Alaıda moraldyq-psıhologııalyq qysym aldymen densaýlyǵyma kesirin tıgizdi, sodan soń TV efırde jumys isteı almaıtyn jaǵdaıǵa jetkizdi. Basshyǵa ózim baryp, jumystan ketemin dep sheshtim sol kezde. Óıtkeni túske deıin tergeýshiniń aldynda, tústen keıin kameraǵa, tikeleı efırde jumys isteýge jaramaı qaldym», - dep jazdy ol.

Telejúrgizýshi ekinshi nekesi sátsiz aıaqtalǵanyn jetkizdi.

«Ekinshi nekem baıansyz bolyp, toǵyspaıtyn jerden M.Á. esimdi azamatpen mámilege kelip, adamsha eki jaqqa ketýdiń ornyna, is nasyrǵa shaýyp, jabyq esik jaǵdaıyndaǵy sot protsesine deıin jetti. Eki jarym jyl buryn zańdy túrde ajyrasqan edik. Sodan soń 10 aıǵa jýyq meniń talabym boıynsha onyń ústinen qozǵalǵan qylmystyq istiń tergeý protsesinen óttim. Sońǵy núktesi 28 mamyrda qoıyldy. Úkim 13 maýsym kúni kúshine endi. Іstiń mán-jaıyn ashpaýǵa protseske qatysqandar qolhat berdik. Sondyqtan artyq suraq qoımańyzdar», - dedi ol.

Telejúrgizýshi bul oqıǵa ózine sabaq bolǵanyn aıtady. Osy jaǵdaıda balasynyń ákesi Vladımır de oǵan qorǵan bolýǵa tyrysqanyn atap ótti.

«Iá, men zańdy túrde qorǵanýǵa májbúr boldym. Basynda bárimiz pendemiz ǵoı, bir sheshimge kelermiz dep jeńil kóringen istiń arty osynshama ýaqytymdy, densaýlyǵymdy alady dep oılamadym. Jumystyń, úıdiń, balamnyń berekesi qashty. Qarjylyq shyǵyn, júıkeniń tozǵanyn aıtpaǵanda... Bul oqıǵa men úshin úlken synaq ta, sabaq ta boldy. Osy jasqa kelip, opasyzdyqpen dál osylaı betpe-bet kelip kórmeppin. Qazylǵan orǵa qulap jatqanymda qol ushyn sozǵan dostarymnyń qadirine jetpeı kelgen ekenmin dep oǵan ókindim. Bári sol kúnderi qasymnan tabyldy. Aıaýly anamnyń duǵasy, ákemniń kózi bolǵan qaryndasy Zábıda tátemniń, ini-sińlimniń qoldaýy súringende súıeý boldy maǵan. Tipti marqum Vladımır – Álimniń ákesi, byltyr jazda hat jazyp, «Saq bol» dep maǵan qorǵan bolýǵa tyrysty, jaryqtyq...», - dep jazdy Dana Nurjigit.

Ol turmystyq zorlyq-zombylyqqa ushyraǵan áıelderge batyl bolýǵa shaqyrdy jáne zańǵa júginýge keńes berdi.

«Men ózimniń taza, adal, rýhanı ortada ósip-ónip, ómir súrip jatqanymdy kórdim. «Qolda bar altynnyń qadirin bil» degen shyǵar maǵan. Jer ortasyna kelgende Qudaı Taǵala «aıdyń arǵy betindegi túnektiń» qandaı bolatynyn kórsetti maǵan. Kórdim de shoshydym. Kúrestim. Adal atym úshin, ádilet úshin, balam úshin... Áıelderge qarsy zorlyq-zombylyq taqyryby – adam quqyǵy taqyryby. Men ózimniń adam retindegi quqyǵymdy qorǵadym. Bul jolda qanshama kedergilerden ótý kerek ekenin kórdim. Kózim jetti. Advokattaryma erekshe alǵys aıtamyn. Birlik pen biliktilik arqasynda bir komanda bolyp jumys istedik. Endigi jerde meniń jazatyn, aıtatyn, buqara saýatyn ashatyn mamandarmen bolatyn suhbattarymnyń taqyryby osy máselelerge de arnalady. Qapasta júrgen áıelderge aıtarym: qyspaqta ustaǵysy kelgen erkek tek ashyqtyqtan qorqady. Batyl bolyńyzdar! Meni de «Uıat bolady, óz artyńdy óziń ashasyń ba?»dep ustaǵysy keldi. Bul –qylmyskerdiń ádisi. Senbeńizder! Zań! Tek qana zańǵa júginińiz! Iá uzaq jol, ıá bul kúres! Biraq... Barlyǵy aıaqtalǵan soń Álimniń aıtqany janymdy jubatty. «Balam, men osy oqıǵada bir kinám bolsa, seniń aldyńda kinálimin» dedim. On úsh jastaǵy balamnyń aıtqany: «Mama, ózińizdi kinálaı bermeńiz, siz baqytty bolamyz dep oıladyńyz ǵoı», - dep jazdy telejúrgizýshi.

Aıta keteıik, buǵan deıin Dınara Zákıeva «Tumystyq zorlyq-zombylyqqa qatysty zańǵa» qarsy petıtsııaǵa pikir bildirgenin jazǵan bolatynbyz.