Belgili ǵalym Seıit Qasqabasov ómirden ótti
ASTANA. KAZINFORM - Belgili ádebıettanýshy, folklortanýshy ǵalym, Ulttyq Ǵylym akademııasynyń akademıgi, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, QR Memlekettik syılyqtyń laýreaty Seıit Qasqabasov ómirden ótti. Qaraly habardy Muhtar Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýty baspasóz qyzmeti jetkizdi.
Seıit Asqaruly Qasqabasov 1940 jyly 24 maýsym kúni Semeı qalasynda dúnıege kelgen. 1947 jyly Semeı qalasynyń Jańasemeı bóligindegi №5 orta mektepke oqýǵa barady.
1970-1981 jyldary Qazaq KSR Ǵylym akademııasynyń Qoǵamdyq ǵylymdar bólimshesinde ǵylymı hatshysy, ári «Qazaq KSR Ǵylym akademııasynyń Habarlary» atty jýrnalynyń jaýapty hatshysy boldy.
1981-1983 jyldary – Máskeýdegi KSRO Ǵylym akademııasynyń M.Gorkıı atyndaǵy Álem ádebıeti ınstıtýtynda aǵa ǵylymı qyzmetker.
1983 jyldan Almatydaǵy M.Áýezov atyndaǵy ádebıet jáne óner ınstıtýtynda aǵa, jetekshi ǵylymı qyzmetker bolyp jumys istegen.
1989 jyly Máskeý Memlekettik ýnıversıtetinde «Qazaq halyq prozasynyń janrlary» degen taqyrypta doktorlyq dıssertatsııa qorǵaǵan.
1988 jyly Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Komıtetinde konsýltant qyzmetine taǵaıyndalyp, ádebıet jáne óner salasyna jaýapty bolǵan jáne saıası repressııaǵa ushyraǵan J.Aımaýytov, A.Baıtursynov,M.Jumabaev, M.Dýlatov, t.b. arystarymyzdy aqtaý jumysyna qatysyp, qajetti qujattardy daıyndaǵan.
1990 jyly Ortalyq Komıtette jańadan qurylǵan Saıası protsester sotsıologııasy ortalyǵyn basqarǵan. Munda sondaı-aq Ideologııalyq komıssııasynyń múshesi ári Ortalyq jetekshisi retinde kezinde qate qabyldanǵan kóptegen saıası-partııalyq qujattardyń kúshin joıý jáne jazyqsyz tyıym salynǵan aqyn-jazýshylar men qaıratkerlerdi aqtaý qajettigi týraly Jumys tobyn basqarǵan.
1991 - 1992 jyldary Qazaqstan Prezıdenti men Qazaqstan Mınıstrler Kabınetiniń Apparatynda Mádenıet sektorynyń jetekshisi, Bilim, ǵylym jáne sport, jastar isi bóliminiń orynbasary bolǵan.
1992 jyly Qazaqstan Joǵary Attestatsııalyq Komıssııasynyń tóraǵasyna taǵaıyndalyp, JAQ-ty quryp, ǵylymı dárejeler men ǵylymı ataqtardy berýge jáne ǵalymdardy attestatsııalaý-ǵa qajetti Erejelerdi jazǵan.
1993 jyly TMD elderi Joǵary Attestatsııalyq Komıssııalarynyń Assotsıatsııasyn quryp, onyń tóraǵalyǵyna saılanǵan.
1994 - 1997 jyldary – M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynda ınstıtýt dırektorynyń orynbasary, Qoljazba jáne tekstologııa bóliminiń meńgerýshisi.
1997 - 2001 jyldary Astana qalasyndaǵy L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetinde «Eýrazııa» ǵylymı ortalyǵyn, shyǵystaný fakýltetin uıymdastyryp, basqarǵan, qazaq folklory men ádebıet tarıhy boıynsha dáris oqyǵan.
2001-2011 jyldary M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń dırektory qyzmetin atqardy.
2011 jyldan bastap Instıtýttyń «Folklortaný» bóliminiń meńgerýshisi jáne bas ǵylymı qyzmetker retinde qyzmet atqardy.
«Kazahskaıa volshebnaıa skazka» (1972), «Qazaqtyń halyq prozasy» (1984), «Rodnıkı ıskýsstva» (1986), «Kolybel ıskýsstva» (1990), «Kazahskaıa neskazochnaıa proza» (1992), «Abaı jáne folklor» (1995), «Zolotaıa jıla» (2000), «Janazyq» (2002), «Qozy Kórpesh-Baıan Sulý. Qyz Jibek. Qazaqtyń ǵashyqtyq jyrlary» (2003), «XV-XVIII ǵasyrlardaǵy qazaq ádebıeti» (2005), «O folklore ı ne tolko» (2005) «Elzerde» (2008) sııaqty monografııalar men zertteýler kitabynyń jáne 300-den asa zertteý jumysynyń avtory.