Beken QAIRATULY. KÚMІS JAMBY

None
None
ASTANA. QazAqparat - Qazaqstan Táýelsizdiginiń 25 jyldyǵy qarsańynda «QazAqparat» Halyqaralyq aqparttyq agenttigi «TÁÝELSІZDІK TUǴYRYM» atty jańa jobany iske qosty. Bunda oqyrman nazaryna elimizdiń tanymal jazýshylarynyń jazǵan, keshegi kúnimizdiń kelbetin kóz aldymyzǵa ákeletin qundy shyǵarmalar usynylmaq.

Bul jobanyń basty maqsaty. Elimizdiń tarıh qoınaýyna ketken kezeńderine, qoǵamdyq ómirine qaıta úńilý, sol arqyly jas urpaqqa búgingi jarqyn táýelsizdiktiń qadirin sezindirý, mańyzyn uǵyndyrý, sonymen birge qazirgi aqparattyq zamanda qundy shyǵarmalardy ınternet «tiline aýdaryp» oqyrmanymen qaıta qaýyshtyrý.

«...Ýaqyt qarqyny zymyran. Kúni keshe ótken sııaqty ýaqıǵalar búginde tarıh betterine aınalyp ta úlgirdi. Bul jańa memleket pen jańa qoǵamnyń dúnıege kelýiniń azapty tolǵaqqa toly, sonymen birge ǵalamat sáti edi. Sol sát áli aıaqtalǵan joq, biraq eń qıyn belesterden asa bildik. Eń qıyn jyldar dál qazir artymyzda qaldy. Sondyqtan da men elimizdiń eńsesi bıikteı beretinine senemin.» (N.Nazarbaev)

****

Nazarlaryńyz Beken QAIRATULYnyń . KÚMІS JAMBY kitabin usynamyz. Bul kitapta avtordyń keıingi jyldary jazylǵan túrli taqyryptaǵy tartymdy da taǵylymdy jýrnalıstik týyndylary toptastyrylǵan. Іzerli izdenister pen zeıindi zertteýlerdiń nátıjesi sanalatyn shyǵarmalarda buryn kópshilikke beımálim bolǵan mándi maǵlumattar mol ushyrasady. Ásirese, shetel qazaq dıaspora ókilderiniń tarıhy men taǵdyr-talaıyna qatysty tyń derekter, tosyn dúnıeler kóp.

El shejiresi men ult rýhanııatyna beı-jaı qaramaıtyn oqyrmanǵa arnalǵan.

І BÓLІM

TARIH. TULǴA.TAǴDYR

KESІK BAS HÁM TІRІ TULUP HIKAıASY

Jazýshy Muhtar Maǵaýın «Kesik bas - tiri tulup» deıtin júz bettik shaǵyn hıkaıat jazyp, onysy 2007 jyly jaryq kórdi. Hıkaıattaǵy oqıǵa soraby bizge jaqsy tanys. Es bilip, etek japqaly talaı estigen dúnıe. Qara shaldar tisin qaırap-qaırap sóıleıtin. Áńgime qyzyp ketkende oń tizesiniń astynda turǵan qaıyń sapty aq qamshyny sýyryp alyp, ysyldatatyn. Sońynda burq etkizip, qara jerdiń qyrtysyn bir tartady. Іshtegi sherdi, boıdaǵy kekti osylaı basatyn. Bul ótken ǵasyrdyń alpysynshy jyldarynyń aıaǵy. Bizder tańqy tanaý, qara baýyr bala edik...

Hıkaıattaǵy qaısybir ádebı-kórkem sýrettemelerdi qyrnap tastap oqysańyz, hattap-shottalǵan tarıhı derekterden áste aýytqymaıdy eken. Jazylý formasy da tosyn. Kórkem ádebıettiń ózegine sanasy súńgimeıtin beıǵam adam túsinbeı de qalýy haq.

Endeshe hıkaıattyń basty keıipkeri - Kesik bas kim?

Onyń tolyq aty-jóni - Dambınjantsan Amýrsanaev. Maǵaýınshe - Dambı-Jantsan nemese Ja-lama. Biz jazý barysynda Maǵaýın nusqasyn qolaı kórdik. Óıtkeni, qazaqsha estýge jatyq, tilge jeńil.

Sonymen, ótken ǵasyrdyń basynda, ıakı 1912-14 jyldary Mońǵolııanyń batys óńirinde boı kórsetip, jońǵar-oırattyń ortalyǵy Qobda qalasyn qytaılardan azat etýge atsalysqan, artynan osyndaǵy qazaqtardyń basyna qaıǵy ákelgen, taǵy bir «Aqtaban shubyryndy» jasaǵan, Qobda qazaqtary tarıhynda «Jalama aıdaǵan» deıtin lań týǵyzǵan bul adam kim?

Dambı-Jantsan nemese Ja-lama týraly 1991 jyly mońǵolııalyq jastar gazeti «Mongolyn Zalýýchýýd» («Mońǵolııa jastary») basylymynda «Qalmaq Dambı-Jantsan» atty kólemdi maqala jaryq kóripti. Maqala avtory, zertteýshi-jýrnalıst Z.Lonjıdtyń jazýyna qaraǵanda, Ja-lama 1862 jyly Edil boıyndaǵy Astrahan qalasynda týǵan. Ulty - qalmaq. Al 2007 jyly Ulan-batyrda shyqqan «Mońǵolııadaǵy qazaq halqy» atty jınaqta «1860 jyly týylǵan» degen derek ushyrasady (150-bet). Jasynda býdda iliminiń lamaızm tarmaǵyn oqyp, dinı saýatyn ashqan. Odan keıin Peterbor ýnıversıtetiniń zań fakýltetinde bilim alǵany týraly aıtylady. Árıne, bul dáleldeýdi qajet etedi.

Ja-lama alǵash ret 1889 jyly Mońǵolııaǵa kelip, sol eldi túgeldeı bılep-tóstep jatqan qytaı sheneýnikteriniń qolyna túsedi. Tutqyndy Úlásýtaıdaǵy (Maǵaýınniń jazýy boıynsha aldyq, qazaqsha «Tereki» degen sóz - B.Q) ortalyqqa alyp barady. Tergep, tekseredi. Tergeýshilerge «Men Reseı azamatymyn, ultym - mońǵol, ataqty Ámirsananyń nemeresi bolam, mońǵol halqynyń taǵdyr-talaıy úshin jaralǵan janmyn» deıdi. Ári qaladaǵy orys konsýldyǵynan adam shaqyrtýdy talap etedi. Konsýl «baryp, jaǵdaımen tanys» dep, kópes P.I.Krıajevti jiberedi. Dál osy oqıǵa jaıly Ýlan-Úde qalasynda 1994,1998 jyldary eki ret jaryq kórgen I.I.Lomakınniń «Golova Dja-lamy» atty kitabynda: «Úlásýtaıda tergeýde otyrǵan lama orys konsýlynan kisi shaqyrtty. Konsýl kópes P.Krıajevti jiberdi. Oǵan kishkentaı sandyqshany ashyp, proklamatsııany kórsetti. Onda arnaıy tapsyrma oryndaý úshin jiberilgendigi týraly orys tilinde jazylǵan qujat bolǵan», - deıdi.

Joǵarydaǵy aty atalǵan Ámirsana - kóshpeli oırattyń sońǵy hanzadasy. Orta júzdiń sultany Abylaımen qarym-qatynasta bolǵan. 1755 jyly Oırat handyǵy tolyq joıylǵan tusta qashyp qazaq dalasyna kelgen, munda da turaq tappaı, Tobyl qalasyna baryp panalaǵan. 1757 jyly sonda sheshek aýrýynan ólgen. Qytaılar hanzadanyń ólgenine senbeı, kórden denesin sýyryp alyp turyp kórgen. Ámirsana keterinde: «Men kúnderdiń kúninde kelip, senderdi qytaıdyń basqynshylyǵynan qutqaram», - depti-mys. Osy ańyzdy aılaker Ja-lama jaqsy paıdalanǵan. Jergilikti halyq «Ámirsana noıan bizdi orystan soldat ákelip, qytaılardan qutqarady» dep sengen. «Qytaılarmen qyrǵı-qabaq kúsheıgen sátte Ja-lamanyń paıda bolýy Ámirsana tirilip kelgendeı áser etti» dep jazady mońǵol tarıhshylary.

Qytaılardyń qolynan bosaǵan Ja-lama eshqaıda burylmaı, týra Húre qalasyna (Ýrga) tartqan. Osynda birneshe jyl turǵan. Áıgili shyǵystanýshy ıÝ.N.Rerıh óz kúndeliginde: «Qalmaq Dambı-jantsandy bir kúni orys soldattary tutqyndap, Qııaqty (Kıahty) bekinisine alyp ketti», - depti. Biraq zalym Ja-lama Qııaqtyǵa barǵan kúni kenet joǵalyp ketken.

Arada 10 jyldan keıin, 1900 jyly Tıbetke ekspedıtsııa uıymdastyrǵan P.K.Kozlovtyń otrıadmen birge Lhasaǵa barǵan. Ekspedıtsııa basshysynyń úkimimen tapsyrmalar oryndap júrip, taǵy joǵalyp ketken. Sodan 1911 jyly sap etip Batys Mońǵolııaǵa jetip kelgen. Kele salyp, Qobda qalasyn qytaılardan azat etýge qatysqan. Soǵysta asqan erlik kórsetip, Boǵda hannyń jarlyǵymen «Qaharly qaıtpas noıan» ataǵyn alǵan.

I.Lomakınniń kitabynda Qobda qalasyn qytaılardan azat etý barysynda Ja-lama bastaǵan mońǵol sarbazdary 140 qytaıdy óltirdi, ózderinen 3-aq adam shyǵyn boldy delinipti. Soǵan qaraǵanda, Ja-lama arnaıy áskerı daıyndyqtan ótken, soǵys ónerine ysylǵan adam tárizdi. 1920 jyly mońǵol jerinde aıdaýda bolǵan majar áskeri Iozef Gelettiń baıandaý hatynda «Ol (Ja-lamany aıtady - B.Q) Dzerjınskııdiń «Cherezvychaınaıa komıssııasyna» sheıin kirip úlgergen edi» deýine qaraǵanda, Reseıdiń kásibı barlaýshysy bolǵan deıtin de kúdik bar.

Dálel retinde aıtarymyz: orys armııasynda tutqynda bolyp, 1920-1929 jyldary Syrtqy Mońǵolııada jumys istegen vengr ofıtseri Iozef Gelettiń 1936 jyly «Golova taınstvennogo mongola» atty Londonda bastyrǵan kitabynda Ja-lamany áskerı-barlaý isine Peterbordaǵy arnaıy top daıyndaǵany týraly derek bar. Budan basqa Mońǵolııada ǵylymı barlaý jumysyn júrgizgen polıak Ferdınand Ossendovskııdiń «Ańdar, Adamdar jáne Qudaılar» («Zverı, Lıýdı ı Bogı») atty kitabynda Ja-lamany kózbaılaýshylyq, sıqyrshylyq qasıetterdi tereń meńgergen, arnaıy daıyndyqtan ótken adam dep sıpattapty. Ári mynadaı qyzyq faktilerdi keltiredi. 1924 jyly adam jiberip Ja-lamanyń basyn aldyrǵan mońǵoldyń kósemi D.Súhe-bator arada apta ótpeı ózi de belgisiz jaǵdaıda ólim qushty. 1925 jyly Húredegi Boǵda hannyń murajaıynda saqtaýly turǵan Ja-lamanyń basyn urlap alyp, Peterborǵa jetkizgen mońǵoltanýshy-ǵalym V.A.Kazakevıch 1937 jyly «halyq jaýy» retinde atylyp ketti. Ja-lama týraly óte kóp málimet jınap, «Svıatoı bandıt» atty kitap jazýǵa daıyndalyp júrgen jazýshy V.D.ıAkımov soǵystyń alǵashqy kúni oqqa ushty. 1938 jyly «Znamıa» jýrnalyna Ja-lama jaıly «Býddııskıı monah» atty kólemdi áńgime jazǵan jazýshy B.Lapın de soǵysta qaza tapqan deıdi. Qysqasyn aıtqanda, Ja-lamany jamandap, ǵaıbat aıtýǵa bolmaıtyn qasıetti adam retinde sýretteıdi.

Biraq bul pikirge qosylmaıtyndar da barshylyq. Atap aıtqanda, ıÝ.N.Rerıh 1994 jyly Samara qalasynda jaryq kórgen «Po tropam srednınnoı Azıı» atty eńbeginde: «Ja-lamanyń barlyq is-áreketi qaraqshylyqqa jaqyn boldy. Qasynda birge júrgen joldasyn óltirip, Lhasadaǵy Dre-Pýnıa monastyrynan qashyp ketken, týmasy qaraqshylyqqa beıim adam» dese, ataqty materıalıst ǵalym Pozdneev Ja-lamaǵa «zamannyń alaıaǵy» dep jalǵyz aýyz sózben baǵa bergen.

Sol sııaqty, Reseıdiń saýda agenti retinde Mońǵolııanyń batys ólkesinde kóp jyl qyzmet istegen shyǵystanýshy-ǵalym Alekseı Vasılevıch Býrdýkov óziniń 1967 jyly Máskeýde orys tilinde, 1987 jyly Ulan-batyrda mońǵol tilinde jaryq kórgen «V staroı ı novoı Mongolıı» atty eńbeginde Ja-lama týraly óte kóp málimet keltiripti.

Osy A.V.Býrdýkovtyń esteliginde: «Meniń aldymda qońyrqaı tústi, jaǵasyz lama shapanyn kıgen adam turdy. Shapanynyń ishine orys ofıtseriniń kıtelin kıip alypty. Jasy 40-45-ter shamasynda. Etjeńdi, tolyqsha kelgen semiz adam. Dóńgelek júzdi, bet pishini kelisti, sóılegende sózi murnynan myńqyldap shyǵady...», - dep sýretteıdi (64-bet).

Qobda qalasyn azat etkenen keıin Ja-lama oırat noıandaryn mańyna jınap, qaladan 60 shaqyrym jerge jańadan qonys turǵyzady. Áp-sátte baıyp shyǵa keledi. Ólsheýsiz altyn-kúmis jınaıdy. Joǵarydaǵy A.Býrdýkov: «Jalǵyz túıe minip kelgen dıýana lama eki jylda úlken feodalǵa aınalyp shyǵa keldi» dese (Sonda, 104-bet), tarıh ǵylymdarynyń doktory Zardyhan Qınaıatuly 2001 jyly Almatyda jaryq kórgen «Mońǵolııadaǵy qazaqtar» atty eńbeginde: «Mońǵolııaǵa «úrerge ıti, syǵarǵa bıti joq» kelgen Ja-lama eki jyldyń ishinde qaramaǵynda 10 myń tútin, 500 turaqty áskeri bar ámirshige aınaldy» deıdi (89-bet).

Osylaı jyrym-jyrymy shyqqan oırat tuqymdastardyń basyn qosqan Ja-lama kórshi otyrǵan qazaqtarǵa aýyz salýdy josparlaıdy. Tarıhshy Z.Qınaıatuly: «1912 jyly kúzde Ja-lama quryltaı ótkizedi. Mońǵol men Qytaı shekarasynan ary-beri ótip, eshkimge baǵynbaı júrgen qazaqtardy baǵyndyrý kerek degen sheshim qabyldaıdy» dep jazady.

Qazaqtar bolsa qatty qarsylyq kórsetedi. Qys ishinde keıbir rýlar asýdaǵy qardy buzyp, Altaı betine asady. Ja-lama ózine baǵynbaǵan qaraqas rýynyń basshysy Aqymbekti tirideı soıǵyzyp, onyń terisine shóp tyǵyp, qubyjyq keıipte uzyn baqanǵa mingizip, sherikterine kótertip alyp júredi. Bul oqıǵa týraly ShÝAR-da jaryq kórgen bir kitapta: «...jendetter qaraqas rýynyń basshysy Aqymbekti tirideı soıyp, terisine shóp tyǵyp, eldiń záresin alatyn qubyjyq etip, alyp júrdi» deıdi. («Abaq kereı». Іle Halyq baspasy, Kúıtin, 1994 jyl, 93-bet).

Ekinshi bir derekte: «Biteý soıylǵan adamnyń tuluby Dambı-Jantsannyń qoımasynda turǵanyn kózim kórdi. Ja-lamadan «Bul adamnyń tulubyn ne isteısiń?» dep suradym. Ol «Dinı rásimder oryndaýǵa qajet» dedi. Men mundaı nárseni azyq-túlikpen birge saqtaýǵa bolmaıtyndyǵy jaıynda eskerttim», - deıdi A.Býrdýkov. («V staroı ı novoı Mongolıı». UB, 1987 jyl, 112-bet).

Qazaqtar da qarap qalmaǵan. Ja-lamanyń aıdaýyndaǵy jurt «Órikti kól» degen jerge kelgende kóterilis shyǵarǵan. Bul oqıǵa jaıly taǵy da A.Býrdýkov: «Dalaı han qoshýny (ákimshilik birlik - B.Q) jerindegi «Órikti kól» mańynda kırgızdar (qazaqtar) kóterilis jasady. Olar bir túnde Burǵystaı ózeni jaǵasynda jatqan sherikterdi 33 noıanymen qosa qyryp tastap, Reseıdiń jerine ótip ketti» deıdi. Kelesi bir derekte: «Órikti kól jaǵasy. Aıly tún, jurt shyrt uıqyda. Shyńǵyryp, shyryldaǵan óte jaısyz daýystan el shoshyp oıandy. Jurt údire shyǵyp qarasa, botaqara Shonjaı batyr bir sherikti naızamen shanshyp alǵan, at ústinde tik kóterip tur. Shyńǵyrǵan sonyń daýysy eken. Osylaı kóterilis bastaldy», - deıdi. («Mońǵolııadaǵy qazaq halqy». UB, 2007 jyl, 152-bet).

Aıtpaqshy, mońǵoldar qazaqtardy aıdap áketken soń, qasyna birneshe kazak atty áskerin ertip A.Býrdýkov kóshtiń artynan attanǵan kórinedi. Qandaı maqsatpen jolǵa shyqqany belgisiz. Olar kóshti qýyp kele jatyp, qazaqtar qyryp ketken mońǵol noıandarynyń jemtiginiń ústinen túsedi. Qolma-qol Býrdýkov sýretke túsirip alypty. Bul sýret joǵarydaǵy I.Lomakınniń arhıvinde saqtalǵan. Qýań dala, qyrylǵan qalmaqtar, suryqsyz beıne, sumdyq kórinis...

Osy oqıǵa jaıynda Reseıdiń «Den» atty gazetine Dýma depýtaty Nekrasov maqala jazyp, jansaýǵalap orystyń jerine kelgen qazaqtarǵa qamqorlyq jasaý qajettigi jaıly ún tastapty. Maqala Ahmet Baıtursynulynyń qolyna túsken. Qandastary tap bolǵan qıyndyqqa qaıran Ahańnyń jany kúızelip, egile otyryp 1913 jyly «Qazaq» gazetine «Orystyń meıirmanshylyǵy» atty maqala jazypty.

Sodan úzindi: «Altaı taýynyń mońǵol betindegi qazaqtar men mońǵol tóreleri arasynda úlken janjal shyǵyp, 11 tóre ólipti. Munan keıin mońǵoldar qazaqqa qarsy ásker attandyrypty. Qazaqtar qoryqqannan 1000 úı, 120 myń malymen orys qol astyna qashyp tyǵylyp, orys húkimetine aryz beredi, «bizdi qol astyna alsań» dep. Qazaqtardyń bul aryzy Peterborǵa jetkennen keıin aryzdaryn aıaqsyz qaldyryp, ózderin mońǵolǵa qaıtarýǵa buıryq shyǵarǵan. Qazaqtar erkimen mońǵolǵa qaıtpaıtyn bolǵan soń, olardy zorlyqpen kóshirýge ásker jibergen. Osy kúni mońǵol áskeri qazaqtardyń qaıtýyn kútip otyr. Olar álipte kek almaqshy hám basqa patshalyqqa shyqqany úshin jazalandyrmaqshy. Endi bıshara qazaqtardyń qany tógilmeı, mal-múlki shabylmaı, qalaı aman qalar eken? Nekrasov aıtady: mońǵol tóreleri bizge sonsha qymbat pa, olardyń kegin qaıtarý úshin birneshe myń qazaqty qurban qylarlyq?» (A.Baıtursynuly. Aq jol. Almaty, «Jalyn» baspasy, 1991, 251-bet).

Ahań jany kúızelip, osylaı depti. Bul rette tarıh úshin Ahańnyń pikirine sál-pál túzetý engizgen durys sııaqty. Qazaqtardyń qashyp orys jerine barǵany ras. Biraq mońǵoldar kek almaqqa qazaqtardy qaıtaryp alǵan joq. Peterbordyń nusqaýymen Boǵda handy Mońǵol úkimeti ózderiniń bas qolbasshysyn jiberip, keshirim surap kóshirip alǵan. Onyń birinshi sebebi, qazaqtar kóship ketip, ıen qalǵan batys ólkege qytaılar kelip qonystanyp alýynan qoryqqan. Ekinshiden, Ja-lamanyń lańyn Mońǵol úkimeti moınyna almaıdy, sol sebepti qazaqtarmen eshqandaı arazdyǵy joq. Osynyń dáleli retinde bosyp ketken qazaqtardy qaıta qabyldaıdy.

Osy oqıǵalardan keıin Ja-lamanyń ústinen jazylǵan shaǵym, aryz Peterborǵa jetken. Jazǵan - Reseı asyp barǵan qazaqtar. Joǵarydaǵy Nekrasovtyń maqalasyna qaraǵanda, bul másele Dýma depýtattary deńgeıinde sóz bolǵan. Qazaqtan shyqqan depýtattar qarap qalmaǵan degen pikirdemiz. Óıtkeni, «Qazaq» gazetine Ahań maqala jazyp ǵana qoımaǵan sııaqty, Dýmadaǵy qazaq aǵaıyndarǵa aıtqan, shara qoldanýyn ótingen. Olar Ja-lamany ustap, Reseıge jetkizý jóninde qatań talap qoıǵan.

Aqyry, 1914 jyldyń qańtar aıynyń 31-i kúni Ýlásýtaıdaǵy orys konsýldyǵyna Syrtqy ister mınıstrligi tarapynan Ja-lamany ustaý týraly tapsyrma berilgen. Osy oqıǵalardyń basy-qasynda bolǵan A.Býrdýkov: «Dambı-Jantsandy tutqyndaý isine Mońǵoldyń ákimshilik uıymdaryn qatystyrmaı, Peterbordan shyqqan sheshim boıynsha, 1914 jyldyń 8 aqpany kúni kapıtan Býlatov basqarǵan 50 atty kazak áskerleri dereý qolǵa túsirdi» deıdi.

Bul alaıaq qaraqshyny áskerler Bıısk, Tomsk arqyly Irkýtskige jetkizgen. Qala mańyndaǵy «Tsentral Aleksandrovsk» atty jazalaý lagerine aparyp qamaǵan. Bir qyzyǵy, zatty aıǵaq retinde qazaqtyń biteý tuluby Ja-lamamen birge Irkýtsk qalasyna deıin barǵan. Ony sottaǵanda óli tulup kýá bolǵan.

Irkýtskide sottalǵan Dambı-Jantsan ıAkýtııaǵa jiberiledi. 1916 jyly jazasyn óteý úshin óziniń týǵan jeri Astrahanǵa jer aýdarylady. Sóıtip júrgende, Qazan tóńkerisi bastalyp ketip, aıdaýdan qutylady. 1918 jyly Qııaqty bekinisi arqyly Mońǵolııaǵa ótedi. A.Býrdýkovtyń óziniń dosy B.Vladımırtsovqa jazǵan hatynda: «Ol (Ja-lamany aıtady - B.Q) taǵy qashyp Mońǵolııaǵa keldi. Aqtyń ofıtseri baron Ýngern shaqyryp edi, barmady. Barkól jaqqa ótip ketti. Gobıdaǵy eldiń basyn qosyp, ásker jınap jatyr. Ony Qytaı qoldap otyr. Kózin joımasa bolmaıtyn túri bar», - deıdi.

Aq orystyń ofıtseri Roman Fedorovıch Ýngern-Shternberg 1918 jyly áskerin bastap Mońǵolııaǵa basyp kirgen soń, Ja-lamany odaqtas bolýǵa shaqyrǵany ras. Biraq bul usynysty Ja-lama onsha qabyldaı qoımaǵan. Sebebi, 1914 jyly Ja-lama tutqynǵa alynǵanda barlyq jıǵan altyn-kúmis buıymdaryn Boǵda hannyń menshigi retinde Húrege jetkizgen. 1917 jylǵy tóńkeristiń alasapyranyn paıdalanyp, Ja-lamanyń shekara buzyp, Húrege kelgen maqsaty - Boǵda hannyń qolynda saqtaýly turǵan burynǵy baılyǵyn arashalap almaq nıette bolǵany anyq. Biraq ol dúnıe-múlik Ýngernniń qolyna túsip ketken. Altyn-kúmisi Ýngernniń óńeshinen ótip ketkenin sezgen Ja-lama alysyraq ketip, ásker jınap, aq pen qyzyldyń qaı jeńgenin qaǵyp tastamaq oıda qytaı shegine asyp baryp búgip jatýǵa májbúr bolǵan.

Ýngern bolsa, barlyq altyn-kúmisin 250 túıege artyp, árbiriniń salmaǵy 4 put bolatyn (1 put - 16 kelige teń) 24 qorapty senimdi adamdary arqyly Reseıdiń shekarasynan ótkizip jibergen. Bul baılyqty alyp kele jatqan kerýen qyzyldardyń qorshaýyna tap bolyp, dúnıe-múlikti túgeldeı jerge kómip tastaǵan. Ózderi qyzyldar qolynan qaza tapqan.

Ýngern joıylyp, Syrtqy Mońǵolııa sotsıalızmniń jolyna túsken 1921 jyly Batys Mońǵolııada sotsıalıstik rejım ornatatyn adam qajet boldy. Sol sátte Komınternniń esine aq patshanyń aıdaýynda bolyp, qorlyq kórgen Ja-lama túsedi. 1921 jyly 1 mamyr kúni Komıntern ókili B.Shýmıatskıı Máskeýge telegramma jibergen. Onda «Batys Mońǵolııaǵa sotsrejım ornatý úshin tanymal kósem Ja-lamany ózimizge tartý kerek» degen.

Bul shart Ja-lamanyń qulaǵyna da jetken kórinedi. Aılaker lama osyndaı múmkindikti qalt jibermeı: «Jaraıdy, men Batys Mońǵolııaǵa sotsıalızmdi bir kúnde ornatyp bereıin, biraq sender Ýngern asyryp áketken dúnıe-múlkimdi ıne-jibin qaldyrmaı ákele qoıyńdar» deıdi. Sonymen, qysqasy, Ja-lama qyzyldarmen de kelispeı qalǵan. Budan bylaı Ja-lamanyń kózin tez qurtpasa, taǵy bir lań týyp kele jatqanyn ańǵarǵan Komıntern 1922 jyly 2 qazan kúni Húrede jıyn ótkizip, áskerı sot Ja-lamany syrttaı ólim jazasyna buıyryp tastaǵan. Orystardyń ondaǵy maqsaty - qyzyldarǵa narazy mońǵol shonjarlary men lamalar Ja-lamaǵa qosylyp ketpesin degen aldyn alý sharasy sııaqty.

Arada eki jyl ótken soń, 1924 jyly GPÝ-diń sheshimimen Ja-lamanyń kózin joıý maqsatynda joǵarydaǵy qalmaq Hartı Kanýkov Ulan-batyrǵa kelip, operatsııany basqarady. Lamany óltirtý úshin baıyrǵy dosy Nanzad batyr men memlekettik ishki kúzet qyzmetkeri Dýger beıs bastaǵan topty attandyrady. Olar bul jumystyń qalaı iske asqany týraly jazýshy M.Maǵaýın kózben kórgendeı etip táptishtep jazǵan.

Ja-lama ólgen soń el arasynda neshe túrli ańyz tarap ketedi. Joǵarydaǵy ıÝ.Rerıh: «Ja-lama ólmegen eken, ony aq arystan kelip qutqarypty degen sóz tarady» dep jazady. Sondyqtan aılaker lamanyń ólgeni týraly aqıqatqa eldiń kózin jetkizý úshin Dambı-Jantsynnyń basyn kesip ákelip, Ýlásýtaıdaǵy bekinistiń qaqpasyna bıik baǵana ornatyp, soǵan ilip qoıady. Bir aptadan soń arnaıy formalın ertindisi quıylǵan ydysqa salyp «kesik basty» Húrege alyp ketedi. Artynan bul bas Peterborǵa jetkizilgen.

*****

Sonymen jazýshy Muhtar Maǵaýın jazǵan «Kesik bas» hıqaıasynyń shynaıy tarıhy osyndaı. «Kesik bas» nemese «Kesilgen bas» dál qazir Peterbordaǵy Ermıtajda saqtaýly tur. Saqtaý qujatynyń nómiri - 3397. Ermıtajdaǵy «Kesik bastyń» sýreti ǵaıyptan bizdiń qolǵa tıdi. Bastyń bet pishini onsha búlinbegen. Júzinde kúlki nyshany bar. Jazýshy M.Maǵaýınshe aıtsaq: «Bar bolmysyn bútin saqtaǵan, qorqynyshty, jırenishti kesik bas». («Qypshaq arýy». Almaty, «Atamura», 2007, 252-bet).

Endi «Tiri tulup» hıkaıasyna kelsek, tuluptyń aqy ıesi belgili. Marqum Aqymbek atamyz. Joǵaryda aıttyq, tiri tulup Ja-lamamen birge Irkýtsk qalasyna barǵan. Ony aparǵan - orys ofıtseri Býlatov. Endi jazýshy Maǵaýınnyń sózine júginelik: «Ja-lama qasterlegen tiri tulup - baqytsyz qazaqtyń tirideı sypyrylǵan terisi - qandyra ılengen, bar keıpin saqtaǵan tulup taǵdyry sál ózgeshe qalyptasty. Áýelde Ja-lamanyń qadamyn qyryqqan kapıtan Býlatovtyń qolyna túsken edi. Qanypezer qaraqshynyń qylmysty isteriniń bir aıǵaǵy retinde ózimen birge ala ketedi. Anyǵy - 18-shi bulǵaq jyly Irkýtskide turýy. Jáne chehoslovak legıonynyń ápeseri Vatslav Kopetskıımen ejettes dos bolýy. Alas-kúlesten soń eline qaıtqan cheh jigiti dosy syıǵa tartqan tiri tulupty ózimen birge áketýi. Sol qalpy álde qoıma, álde sandyqta seksen jyl jatqan. Aqyry bul taraptaǵy qaýym da Orys óktemdiginen azatqa jetken soń, dúnıe keńeıgen kezde, Kopetskııdiń álde nemeresi, álde shóberesi bizdiń tulupty Cheh respýblıkasynyń astanasy Praganyń qaq tórinde turǵan Ulttyq mýzeıge tabys etken. Tap-taza búlinbegen, ásem, ádemi qalpynda» dep jazady. Buǵan eshbir alyp-qosarymyz joq. Bizdiń qoldaǵy derekter de osylaı deıdi. Óıtkeni, jazýshy bul derekti biz sý ishken bastaýdan alǵan kórinedi.

Osydan eki, álde úsh jyl buryn «tiri tuluptyń» sýreti Chehııanyń bir jýrnalyna shyqqany týraly estigen edik. Osydan keıin jazýshy aǵamyz ádeıilep baryp «tiri tulupty» kózimen kórgen. Ony bylaı dep sýrettepti: «Arqadan basqasy túgel eken. Eki qol, eki aıaq, on saýsaq, on baqaı tyrnaǵymen qosa qaz-qalpynda. Sál-pál ósken tyǵyz qara shash, dóńgelek, jazyq mańdaı. Qııaq murt, oımaqtaı aýyz. Qulja moıyn, keń ıyq, zor keýde. Kindigi biteý, beli berik. Erlik, erkektik múshesine deıin óz ornynda. Eń keremeti - kózi ashyq. Sál-pál kilbıgen, az-maz tumanytqan úlken qońyr kóz. Ashý da, azap ta ańdalmady. Jalynysh ta, úreı de joq. Kirpik qaqpastan, tike qarap tur. Baıypty, batyl».Qypshaq arýy». Almaty, «Atamura» baspasy, 2007, 252-253 better)

*****

«Kesik bas» atalǵan Ja-lama men «tiri tulup» qazaq Aqymbektiń taǵdyr-talaıy osylaı aıaqtalǵan. Biriniń basy Ermıtajda tursa, ekinshisiniń tuluby Praga qalasyndaǵy Ulttyq mýzeıde. Aqymbektiń urpaǵy dál qazir bar ekendigine eshbir kúmán joq.

Sózdiń túıini: ǵalym Z.Qınaıatulynyń pikirinshe, A.Býrdýkov pen Dambı-Jantsan «sybaılas» bolǵan. Ekeýi de óz deńgeıinde tyńshylyq jumystar atqarǵan. Ja-lama orystar úshin Mońǵolııadan qytaıdy qýýǵa qajet bolsa, Býrdýkov mońǵol tilin jetik bilgendikten halyq arasyndaǵy saıası ahýal týraly habar berip turǵan.

1921 jyly Mońǵolııada tóńkeris ornap, el sotsıalızmniń soqpaǵyna túskennen keıin Ja-lamanyń saıası búlinshilik uıymdastyrý qyzmeti de aıaqtalǵan syńaıly. Sol sebepti Qytaımen baılanys jasamaı turǵanda tezirek kózin joıyp jibergen.

Al bizdiń «tiri tulupqa» aınalǵan Aqymbek aǵamyz bolsa, osy alas-kúles saıasattyń qurbany. Aınalyp kelgende, osynyń bári «Qytaı eli mońǵoldy sińirip ketpesin» dep jasaǵan orystardyń áreketi.

OLIMPIADAǴA QATYSQAN TUŃǴYSh QAZAQ QYZY

Atajurtty ańsaý nemese alma aǵashy

Kúzdiń mızam shýaǵy tarqap, qarashanyń bozqyraý yzǵary sámbitaldyń saǵaǵyna ilingen surshýaq kúnderdiń biri-tin. «Astana qalasy ákimdiginiń uıymdastyrýymen mártebeli jıyn ótedi, oǵan ǵalamshardyń san túkpir, ár qıyrynda júrgen qazaqtar keledi» degen qýanyshty habardy qulaǵymyz shaldy.

Qysqasy, elorda tórine jınalǵan qandastarymyzdyń arasynda Aldanysh Ramazan deıtin 1964 jyly tuńǵysh ret Tokıo olımpıadasyna qatysqan qazaqtyń qyzy bar ekenin estip, izdep baryp jolyqtyq.

Qarsy aldymyzda shashasyna shań juqpaǵan jelaıaq boldy-aý degenge kele qoımaıtyn, ala qystaı súrlenip, toń maıy toq ishektiń syrtyna teýip shyqqan, kóktemde qatqaq jeldiń ótine keptirgen tý bıeniń kúreń qazysy sııaqty sarykidir báıbishe turdy.

- Siz Aldanysh Ramazanqyzy bolarsyz?

- Iıa, men Aldanyshpyn - dep qysqa qaıyrdy. Bir aýyz sózdiń ózin úlken aktsentpen aıtty. Biz selk ettik... ómiri qazaqtyń sózin aktsentpen aıtatyn adam kórmegendeı. Apamyzdyń buzaý tumsyǵy terlep júre berdi. Túsinikti, tamyryn basyp, táı-táılap sóılespesek, súrinip ketetin túri bar. Eptep áńgimege tarttyq:

- Men qazaq ómiri men rýhanııatynan shalǵaıda ósken adammyn, - dep áńgimesin bastady Aldanysh apaı. - Baıaǵyda orystar bes jyl kúni-túni soǵysyp, nemisterdi jeńgen 1945 jyly Baı-ólke aımaǵynyń ortalyǵy Ólgeı qalasynda dúnıege kelippin. Qyrqymnan shyqpaı turǵanda kári áke-sheshem Ulan-batyr qalasyna qonys aýdarǵan eken. Jaryqtyqtar 70-shi jyldary asaryn asap, jasaryn jasap, ákeı 108 jasynda, anam 90 jasynda dúnıeden ótti. Bir kindikten jalǵyzbyn...

Apamyz Ramazan shaldyń jaly men quıryǵy, kóziniń aǵy menen qarasy eken. Sol zamanda (1945 jyldary) Ulan-batyrda qazaqtyń ózi sanaýly. Aldar kóseniń saqalyndaı ár buryshta bir qadaý. Aldanysh kózin tyrnap ashqanda kórgeni - mońǵol, estigen sózi - solardyń sýdyr tili. Endi qaıtsin!

Qazaq aıtady: «Adam tanysqansha, jylqy kisineskenshe» dep. Rasynda, solaı sııaqty. Jańa ǵana bir-birimizden úrkektep otyrǵan qos qazaq ántek-tántek áńgimemiz jarasyp, qýtyńdaı qaldyq. Jýrnalıst degen atymyz bar emes pe: «Qazaqstanǵa kelsin degen shaqyrý barǵanda qandaı sezimde boldyńyz?», - dep, kókeıde júretin ádettegi suraqty burq etkizdik. Sóıtsek, baıqamaı atyp, dál ondyqqa tıgizippiz. Endi apamyz eleń etti. Buzaý tumsyǵynan taǵy da ter saýlap qoıa berdi. Tereń kúrsindi, kúıbińdep kóziniń jasyn súrtti. Birdemeni búldirip alyp, beıkúná keıipke enip ketetin sábı sekildi jypylyqtaı qaldyq...

- Jazdyń úsh aıynda mektep oqýshylary demalatyn lagerde tárbıeshi-ustaz mindetin atqaryp, qyrkúıektiń ortasynda úıime bir-aq oraldym. Alańsyz otyr edim, telefon shaqyrdy, tutqasyn kótersem, sondaı bir bııazy úndi áıel adam «Sálemetsiz be, Aldanysh apaı?» deıdi. Biz otbasynda mońǵol tilinde sóılesetin «nashar» áýlettenbiz. Ulan-batyrdaǵy azǵana qazaqpen eshqandaı aralas-quralastyǵym da joq. Tap-taza qazaqtyń tilin estip tań qaldym. Sóıtsem, maǵan habarlasyp turǵan Astana qalasy ákimdiginiń qyzmetkeri Qalamqas degen sińlim eken.

- Qalamqas ne dedi?

- «Astana qalasynda álem qazaqtary bas qosatyn boldy, soǵan sizdi shaqyryp otyrmyz» dedi. Úıdegi aǵaıyń men erjetken balalarym «Múmkin emes, baıaǵyda qazaq sanatynan syzylyp, yńyrshaǵy qısaıyp, shondanaıy aınalyp ketken, aqsaq kempirdi Qazaqstan qaıtedi?» dep keńk-keńk kúldi. Sol kúni tań atqansha kóz ilmeı oıaý jattym... Ótken ómirim elesetedi. Qara jerdiń baýyryn shyr aınaldyryp, qyrtysynyń shańyn qaqqan kúnderim kólbeńdep kóz aldyma keldi. Beý, dúnıe-aı, saǵynysh degen osy eken-aý. Myna dúnıede biz bilmeıtin, ózgertý qolymyzdan kelmeıtin uly zańdylyq bar. Máńgilik baqyt joq. Sol sııaqty máńgilik azap ta bolmaq emes. Dúnıe aqqan sý sııaqty, ótedi de ketedi. Júrekte tek saǵynysh ǵana qalady eken. Abaı atamyz: «Ólmek úshin týǵansyń, oılan, shyraq!» dep qalaı dál basyp aıtqan. Shúkir, meni de bireýler izdeıtin kún bar eken-aý. Mońǵoldaǵy qazaqtyń irgesi sińgen, myna turǵan Baı-ólke aımaǵynda meni biletin bir adam joq, aıdaladaǵy Qazaqstan qaıdan tapty? Sanam saqqa júgirdi, oıym onǵa bólindi.

Umytpasam, 1968 jyly Táshkent qalasynda jeńil atletıkadan úlken halyqaralyq jarys ótetin boldy. Bizdiń eldiń quramasynyń músheleri Irkýtsk qalasyna kelip, Irkýtsk-Táshkent poıyzyna otyrdyq. Poıyz Alma-Atada (óz sózi bolǵan soń ózgertpedik - B.Q.) jarty saǵat ǵana aıaldady. Entelep terezege telmiremin. Anadaıda Alataý munartady. Alǵash ret Alma-Atanyń almasyn jedim. Bir qudaıdan meniń tileýimdi tilep, jaratqanǵa myń márte jalbarynyp, úıde qalǵan ákem men shesheme arnap bir-bir qyzyl alma orap aldym. Ákem sol almany jemedi. Sandyqqa salyp alty jyl saqtady. Úıge kelgenderge «Bul Alma-Atanyń almasy, qyzym ákelgen» dep kórsetedi. Qushyrlana bir ıiskep, sandyqqa qaıta toǵytady. Múmkin, bireýler kúletin de shyǵar. Ákeı sol almalardy ábden shirigen soń, oraýly turǵan appaq matasymen birge Burǵystaı bulaǵynyń basyna aparyp, adam aıaǵy baspaıtyn jyqpyldyń arasyna kómdi. Uzaq otyryp duǵa oqydy. Artynda turǵan maǵan qaıyrylyp: «Qyzym, myna jerdi umytpa, bir kúnderi osynda Alataýdyń almasy ósetin bolady» dedi. Arada kóp jyl ótken soń sol jerge rasynda alma aǵashy ósip shyqty...

Áńgime osy mejege jetkende apamyzdyń buzaý tumsyǵy pyrsyldaı bastady. Qarasam, jylap otyr eken. Tirliktiń qattysy men táttisin kóp kórgen adam ǵoı eńsesin tez tiktedi. Ornynan aýyr qozǵalyp, terezeniń aldyna bardy. «Dýman» qonaq úıiniń 17-shi qabatynda turyp, asyqpaı Astanaǵa qarap shyqty. Taǵy da aýyr kúrsindi. Aınalyp kelip qaıta otyrdy. Manaǵydaı emes, kóńili shat. Áńgimesin ary qaraı sabaqtady:

- Astanadan Qalamqas sińlim habarlasqan kúni menen uıqy qashty. Ár nárseni oılap jatyp, tańǵa jaqyn kózim ilinip ketken eken, tús kórdim. Túsimde qarańǵy men jaryqtyń arasy, ala kóleńke qyzyl ińirdiń kezi eken deımin, batys jaqtan qatty daýyl turyp, eldiń bári dúrligip júr. Japyrylǵan jurt qasha-qorasyn qamdap, bireýler jerge qazyq qaǵyp, taǵy birdemelerin baılap jatqan sııaqty. Bıik úıler daýylǵa teńselip, shynar aǵashtaı yrǵalady. Aspanǵa qarasam, qaptaǵan aq kóbelek sııaqty qalyqtap, sansyz aqsha ushyp júr. Dúnıeqor beıbaqtar qara terge túsip, aspandaǵy aqshany qýady-aı kep, ustatpaıdy; bireýler jerde turyp qolyn sozsa, aqsha ózinen-ózi kelip qonyp jatyr. El qatarly men de qolymdy sozyp edim, qalyqtap kelip qolyma aqsha qondy. Qarasam, aqsha emes, hat eken. Qazaqstannan kelipti deımin. Qýanyshtan jaryla jazdap oıandym.

Erteńinde Astana qalasy ákiminiń orynbasary qol qoıǵan shaqyrý hat keldi.

Jańa rekordtar jeteginde

Hat qolyna tıgen Aldanysh apaı qustaı ushyp Memlekettik sport komıtetiniń bastyǵyna barǵan. Esik kózinde úımelegen adamdardy túrip tastap, aı-shaı joq basyp kirgen. Qolyndaǵy bir paraq kógershin hatty keń baıtaq «bastyq ústelge» laqtyryp tastap, eki aıaǵyn kósilip otyryp qalǵan. «Qazaqstannan hat keldi, meni shaqyryp jatyr». Mán-jaıdy túsingen bastyq «Sizdi biz kúlli mońǵol eliniń atynan olımpıadaǵa qatysqan ári jeńil atletıkadan «Sport sheberi» atanǵan alǵashqy áıel dep júrsek, álemdegi qazaq ıisti qaýymda sizden buryn olımpıadaǵa qatysqan áıel zaty joq eken» depti. «Ony qaıdan bilesiz?». «Bizdegi derek solaı» dep jymıǵan kórinedi úlken bastyq.

Qysqasy, atajurtyna attanǵan Aldanyshty áriptesteri shyǵaryp salǵan. Áýejaıdan appaq ushaqqa otyryp, Beıjińge bet alǵan. Sebebi, Ulan-batyrdan Astanaǵa tóte reıs joq. Baǵyty: Ulan-batyr - Beıjiń - Almaty-Astana...

Alyp ushaq aspanǵa ilinip qalǵan sııaqty, úzdiksiz diril qaqqan motor úninen basqasy typ-tynysh. Ushaqqa otyrǵanǵa deıin alaburtqan kóńili azdap saıa tapqandaı. Kóz aldyna ótken ómiri elestedi...

Qalanyń qaq ortasynda ornalasqan №18 mekteptiń tabaldyryǵyn alǵash attap, qolyna álippe ustaǵany keshe ǵana sııaqty. Sodan beri de jarty ǵasyr ótip ketipti-aý. Altynshy klasta oqyp júrgende mektepke bir orys, bir mońǵol - eki aǵaı kelip sportqa beıimi bar balalardy tańdaıdy. Olardyń kózi birden Aldanyshqa túsedi. Suńǵaq boıly, qypsha bel, qyltasy taý maralynyń artqy sıraǵy tárizdi sińirli qazaqtyń qyzyn kórgende Ivanov bapkerdiń kókshegir kózine nur oınap shyǵa kelgen. Arqadan qaǵyp turyp: «Erteń keshki saǵat beste ortalyq sport saraıyna kele qal, qalqam!», - depti.

Erteńinde kúlli qaladan jıyp-terip ákelgen bir qora balany jalańaıaq jarystyryp qoıa beredi. Aldakeń basqalardan oq boıy ozyp keledi. Bul 1960 jyldyń kóktemi. Jasy jetpisti eńsergen, qart revolıýtsıoner, talaı ottyń ótine qaqtalyp, talaı sýdyń muzyna qarylǵan, tájirıbeli bapker Ivanovtyń jeke baqylaýynda osylaı kásibı jattyǵýdy bastaıdy.

Týra toǵyz aıdan keıin, 1961 jyly Búkilhalyqtyq spartakıada ótetin bolady. Spartakıadanyń ne ekenin sporttan habary bar adamdar biledi. Qazaqsha aıtqanda, aýmaqtyq deńgeıdegi quramalar arasynda ótetin óte úlken jarys. Olımpıada sııaqty 3-4 jylda bir ótedi. Mártebesi de bıik. Tek myqtylar ǵana saıysatyn osyndaı uly dúbirge bapkerler 16 jasar qazaq qyzyn úkilep jiberedi. Aldakeń 200 metrge júgiristen áıelder arasyndaǵy rekordty byt-shyt qylady. Jańadan rekord jasaıdy: 25,6 sekýnd! Burynǵysy 27,3 eken.

Aǵyl-tegil qýanyshqa kenelgen Ivanov bapker «Rekord, rekord, rekord!!!» dep dáýrigip, jalpaq alańdy aınala shaýypty. Sondaǵy úkimettiń bergen syılyǵy bir japyraq maqtaý qaǵaz ben 30 tógróg aqsha. Qaıta ustazy bir ýys shokolad ustatypty. Ony tisi joq kári ákesi men sheshesi myljalap bir aı jepti.

Arada taǵy bir aı dóńgelep ótkende, baby men baǵy kelisken Aldanysh 400 metrdi 58,8 sekýndte, 800 metrdi 2.20,7 sekýndte júgirip ótip, kúlli rekordtardyń bárin jańartyp tastaıdy. Bul - buryn-sońdy bolmaǵan eleýli jetistik. Joǵarydaǵy 200 metr qashyqtyqta toqtatqan rekordyn basqalar úsh jyldan keıin jańartypty. 400 metrdiń rekordyn 20 jyldan keıin óziniń tól shákirti áreń buzǵan. 800 metrdiń rekordy murty buzylmaı áli tur. Soǵan qaraǵanda, ol jaqta Aldanysh sııaqty jelaıaq qyz áli týǵan joq.

«Meniń qasiretim - artymda tuıaqtynyń dúbiri bolmady»

Áp-sátte ataǵy dúrkirep shyǵa kelgen jas qyz: «Jeńil atletıkadan áıelder arasyndaǵy tuńǵysh sport sheberi men bolýǵa tıispin!», - dep ózine-ózi sert qoıady. Sodan jattyǵý da jattyǵý... Jelmen jarysyp taǵy bir jyldy artqa tastaıdy. Kelesi 1962 jyly 8-shi klasty bitirip, qaladaǵy medıtsınalyq tehnıkýmǵa emtıhan tapsyryp, qabyldanady. Kúndiz sabaq, keshke jattyǵý, túnde jumys... Sebebi, kári áke-sheshesi zeınetaqy almaıdy. Olardy asyraý kerek. Artynda tirep turǵan týysy bolsa jón. Jalǵyz basyn taýǵa da soǵyp, tasqa da soǵyp ómir súrýi qajet.

- Birde kúni boıy jattyǵý jasap kelip, túnde aýrýhanaǵa kezekshilikke shyqtym, - deıdi Aldanysh apaı. - Jańa týǵan jas nárestelerdi emdep-saýyqtyratyn bólimde isteımin. Uıqy-kúlki joq, tań atqansha zyr júgiremiz. Sábılerdiń ish aýrýy órship turǵan kez. Kózdiń shyrymyn da almaı, tańerteń sabaqqa kete beremiz. Bir kúni sabaqqa shyǵyp bara jatyp, aýrýhananyń syrtqy esiginiń aldynda álim quryp, shóke túsip otyrdym da qaldym. Aıaq-qolym dirildep júre almaımyn. Qasymdaǵy kýrstas qyzdar basymdy súıep turǵyzyp aldy. Osy oqıǵadan keıin bapkerim «Oqýdy toqtat, bir jylǵa ulyqsat alyp bereıin, keler jyly jalǵastyrasyń, mundaı jaǵdaıda nátıje shyǵara almaısyń!» dedi.

Ol zamanda sportshylardy tynyqtyratyn dári-dármek joq. Amalsyzdyń kúni degendeı, bapkeri Aldanyshqa aq qantty untaqtap, eritip «glıýkoza» jasap beredi. Týra jattyǵý bastalmas buryn bir qasyq qant-glıýkozany óz qolymen ishkizedi...

Shyn máninde 1961 jyldan 1971 jylǵa deıingi 10 jyl ishinde Aldanyshtyń aldyna túsken adam balasy bolmapty. Sport súıer qaýym apamyzdy «jeńil atletıkanyń padıshasy» atandyrǵan osy tus. Qudaıdyń qudireti-aı, qarsylas shaq keltirmegen. «Qaıtsem de jeńem» dep saılanyp kelgen myqtylar Aldanysh lyp etkende, 60-70 metr artta qalyp qoıady.

Sodan kúlli Mońǵolııa Aldanyshqa qarsylas tappaı qatty qınalypty. Qarsylas bolmasa, shyn júıriktiń ózi óspeıdi. Ary oılanyp, beri oılanyp aqyry túk tappaǵan soń 400 jáne 800 metrge júgiretin ulttyq quramadaǵy erlerdiń arasyna qosyp qoıa beredi. Qarasa, Aldakeń baıaǵy jelp-jelp etip birinshi kele jatyr deıdi. Qyzdan jeńilip qaldym dep, bir jigit ketıin basynan úsh aınaldyryp laqtyryp jiberipti. Namysshylyn qaramaısyz ba. Osyndaıda qyzyq bolǵan kórinedi.

Birde joǵary oqý oryndary arasynda ýnıversıada ótip, jarysatyn áıel zaty tabylmaı, taǵy da er adamdarmen jarystyrady. Osy jarysta 200 metrge júgirip ótken óziniń burynǵy rekordyn qaıtadan jańartady. Eki sekýndqa qysqartypty.

Qysqasyn aıtqanda, átteń bir tumsyq tistesip jarysatyn qarsylas bolǵanda ǵoı... Biraq taǵdyr degen osy. Oǵan ókpe aıtýǵa pende balasynyń haqysy joq. Táńir aıtty, qul kóndi.

«Meniń bir ǵana qarsylasym boldy» deıdi Aldanysh. Ol - tili tynym tappaı syrtyldap turatyn sekýndólshegish. Sońynda adam tappaı, jansyz sekýndólshegishpenmen jarysatyn bolǵan ǵoı.

«Átteń, artymda meni ókshelep kele jatqan adam balasynyń tuıaq dúbiri men entikken ystyq demi estilgende ǵoı, dúnıeni shyr aınaldyrar edim...». Bul jasy alpysty alqymdap qalǵan, ishinde ókinish pen sherdiń sarysýy tarqamaǵan adamnyń sózi. Ekeýmiz de bir sát únsiz qaldyq. Áńgime jalǵassyn dep lyp etkizip ortaǵa bir suraq tastadym:

-Aldanysh apaı, sodan siz 1964 jyly Tokıo olımpıadasyna baratyn boldyńyz...

-1964 jyly Tokıo qalasynda jazǵy olımpıada oıyndary ótetin boldy. Oǵan álemniń 93 elinen 5140 sportshy qatysqany belgili. Onyń 681-i áıel zaty. Bul álemdik olımpıada tarıhynda Azııa qurlyǵynda ótip otyrǵan tuńǵysh doda.

1963 jyly osy olımpıadaǵa mońǵol eliniń sportshylary sporttyń birneshe túrinen qatysatyn bolyp sheshildi. Oǵan deıin qatysatyny jaıynda aıtylǵan joq. Tórt jyl júıeli túrde daıyndalatyn olımpıadalyq tsıklge biz bir jyl ǵana daıyndaldyq. Meni olımpıadaǵa daıyndaý úshin Keńes elinen arnaıy bapker shaqyryp, soǵan júktedi. Tórt jyldyq tsıkldi bir jylda oryndap shyǵýǵa týra keldi. Jattyǵý asa aýyr boldy.

«Partııa, sen meni bilmeıdi ekensiń!»

1964 jyl. Dúnıe júzi eki lagerge bólinip, saıasat kúıip turǵan zaman. Seniń túr-túsiń qandaı, saıası saýatyń bar ma, eki ortada ońbaǵan kapıtalısterge kúlki bolyp júrmeısiń be... Partııa bárin tekseredi. Ol emeýrin bildirmese, kúniń qarań.

Qysqasy, Olımpıadaǵa baratyn sportshylardy partııanyń adamdary kelip tekseretin bolady. Dál sol kezde Aldakeńniń aıaǵy jaraqattanyp, jon arqasyna sýyq tıip, úıinde aýyryp jatady. Úıine jylarman bolyp bapkeri keledi. Shegirkóz orysty kórgen kempir men shal: «Jattyǵýyńa bar, qaraǵym, orys renjip ketip, pále bolyp júrmesin, bular da bizge jalynady eken-aý», - dep, jymyń-jymyń kúlipti.

Bapkeri «Bir aıaǵyń saý eken, jattyǵýdy jalǵastyr» deıdi. Jaraqaty bar aıaǵyn baılap alyp, ekinshi saý aıaqpen sekirip, shorshyp jattyǵý jasaıdy. Tekserýge kelgen partııa bir aıaqpen shorshyp júrgen qyzdy kórip: «Myna adamdy múgedekter jarysyna daıyndap jatyrsyńdar ma?», - dep, qalpaǵyn qolyna alyp, kún salyp uzaq qaraǵan. Odan keıin bapker orysty mazaqtap qarq-qarq kúlgen. Partııa shántıip turyp, «Sizder kommýnızmge bir aıaqpen ótesizder me, qalaı?..» dep taǵy bir dúrkin selkildep kúlip alǵan. Bapkeri aıtypty: «Bir apta ýaqyt berińiz!». Partııa mazaqtaǵandaı bolyp, «Eki apta alyńyz» deıdi.

Osylaı bir apta ótedi. Ortalyq partııa komıtetinen adamdar kelip, sońǵy ret irikteý ótkizetin bolady. Aldanysh bolsa: «Júıeli jattyǵýdy bir apta úzip aldym, osymen támám bolǵan shyǵarmyn» dep úmitin úze bastaıdy. Bapkeri «Ýaıymdama, bári jaqsy bolady» degeninen jazbaıdy. Tipti, burynǵydaı emes qabaǵy ashylyp, máz-máıram. Bul kisiniń ómirlik ustanymy - «erteńge qaldyraıyq» deıtin sózdi jek kóredi eken. «Senderdi qurtatyn - osy sóz» deıdi. Jattyǵýdan bir mınýt keshikseń, aqyrzaman ornady deı berińiz.

Tústen keıin partııa kelip: «Ana qyzdy júgirtińder, áýselesin baıqaıyq», - depti. Ortalyq partbıýronyń kóz aldynda - kúlli yǵaı men syǵaılar baqyraıyp qarap tur. Aldanysh ker maraldaı bylq-sylq sándi júrispen aıaǵyn arshyndaı tastap, 800 metrge baryp turady. Qyzyl jalaý jalp etti, jas qyz zymyrap jolǵa shyqty. Qanat baılaǵan qustaı ushyp keledi: «Jamandatqyr partııa, sen meni bilmeıdi ekensiń!». Namys naızaǵaıy sanasyn bir tilip ótti. Kóz aldynda jaıdyń oty oınady. Oqtaı atylyp, kómbeden ótti. Rekord!!! Osylaı partııanyń kóz aldynda 800 metrge júgirýden áıelder arasynda jańa nátıje dúnıege keldi. Ýaqyty - 2.10,07. Kúni búginge deıin eshkim buza almaı, ańyzǵa aınalǵan rekord osylaı dúnıege kelgen. Jarty ǵasyr boldy áli myzǵymaı tur.

«Átteń, men zamanymnan ozyp týdym, qazirgideı ǵylym-bilim jetilgen, bıotehnologııa iske qosylǵan ýaqytta týǵanda ǵoı, dúnıeni shyr aınaldyrar edim...». Bul da sol - baryn sarqyp bere almaǵan, bir ókinishi ishinde ketken adamnyń sózi. Osylaı dedi de, apamyz janarymen jer shuqyp únsiz qaldy. Biz paqyr únsizdikti buzyp taǵy bir suraq qoıdyq:

-Bir apta jattyǵýdy úzip tastap, basqalar basyńyzdan baq taıdy dep masaırap turǵanda, qalaısha rekord jasap jiberdińiz?

-Egerde men aıaǵymnan jaraqat alyp, bir apta dem almaǵan jaǵdaıda rekord jańarta almas edim. Bir aptada kúsh jınap úlgergen sııaqtymyn. Ekinshiden, tula boıymda namys oty oıandy. Asa bir qushtarlyq paıda boldy. Ortalyq partbıýrodan kelip tamashalap turǵan adamdardyń biri: «Oıbaı-aý, myna qyzdyń beli úzilip ketpeı neǵyp tur», - dep tań-tamasha bolyp jatty. Soǵan qaraǵanda, dene múshem symǵa tartqandaı jińishke boldym-aý deımin.

«SSSR» degendi julyp tastap, «MNR» dep jazyp aldyq»

Tokıoda ótetin jazǵy sport oıyndaryna qatysatyn Mońǵolııa quramasy 1964 jyldyń 17 qyrkúıeginde Ulan-batyrdan attanbaq bolady. Barlyǵy - 45 sportshy. Japonııaǵa barý úshin Qytaı eliniń terrıtorııasyn basyp ótýge týra keledi. Ol tusta Qytaı eli mońǵoldardy jeke memleket retinde moıyndamaǵan zaman. «Senderge ne joq, ary júrińder!» dep zekip tastaıdy. Onyń ber jaǵynda Qytaı eli men mońǵoldardyń «aǵasy» - Keńes odaǵy arasynda qyrǵıqabaqtyq bar. Birin-biri ıttiń etindeı jek kóredi.

Sodan úkimet basyndaǵy adamdar aqyldasa jatyp, «olaı bolsa, Keńes odaǵynyń ulttyq quramasymen qoltyqtasyp birge baraıyq» dep sheshim qabyldaıdy. Osylaı dep japondarǵa aıtyp qoıady. Erteńinde Japonııa jaǵynan nota kelip tur: «Mońǵolııa sportshylaryn Keńes eliniń quramasymen birge qabyldamaımyz. Senderdi jeke shańyraq kótergen táýelsiz memleket esebinde jeke dara qabyldaıtyn bolamyz».

Sóıtip, saıası ahýal dóńgelenip, turaq tappaı turǵan sońǵy kúnderdiń birinde Olımpıadaǵa attanatyn barlyq sportshylardy ortalyq komıtet jınap alyp, Shyńǵys hannyń ómiri men tarıhy, áskerı qolbasshylyq daryny, álem tarıhyndaǵy orny, ol týraly shetelderde jazylǵan týyndylar jaıly kúndiz-túni dáris oqıdy. Shyńǵysty maqtap-madaqtaýǵa tyıym salynǵan zaman. Onyń syryn artynan aıtamyz.

«Joqtyq jomarttyń qolyn baılaıdy» degendeı, endi-endi esin jıyp kele jatqan mońǵol eli apyl-ǵupyl Olımpıadaǵa daıyndalǵan bir jyldyń ishinde ulttyq quramasyna arnaıy kıim de tiktirip úlgermegen. Qysqasy, kıip shyǵatyn kıim joq. Sodan qaıtsin, - Keńes odaǵynyń ulttyq quramasy kıip baratyn sporttyq kostıýmderin satyp alyp, jaǵasy men jeńin julyp tastap, onyń ornyna mońǵoldyń ulttyq naqysh, belgisi bar jaǵa-jeń tigip, arqasyndaǵy «SSSR» degen jazýdyń ornyna «MNR» dep japsyryp alyp, quldyrańdap shyǵa keledi. Odan basqa úkimet tarapynan qyzdarǵa arnap, aq matadan gúldi shapan tigip berdi.

Joqtan bar jasap, jamap-jasqap kıinip alǵan sportshylar júk tasymaldaýǵa arnalǵan ushaqqa otyryp, Irkýtsk qalasyna keldi. Sol jerde azǵana aıaldap, orystyń kelesi bir ushaǵyn jaldap minip, Habarovsk qalasyna taban tiredi. Bul jerden poıyzǵa otyryp, Nahodsk portyna bardy. Nahodskiden orystyń jolaýshy tasymaldaıtyn kemesine otyrdy. Kemeniń ústinde úsh kún, úsh tún júrdi. Eshqandaı qımyl, qozǵalys joq.

«Átteń, joldyń qıyndyǵynan bolyp, bir apta jattyǵý kestesin joǵaltym, áıtpegende, qola medaldyń shetin tistep jyǵylatyndaı shamam boldy». Bul da - sol ózekti órtegen baıyrǵy ókinishtiń bir sheri-daǵy. Osyny aıtyp, apaı taǵy da únsiz qaldy. Reti kelip turǵan suraqty lyq etkizdik:

-Japonııa sizderdi qalaı qarsy aldy?

-Erekshe qurmetpen qarsy aldy. Attanardan buryn Shyńǵys han týraly ne sebepti oqytyp-toqytqanyn munda kelip bildik. Bizdi Shyńǵys hannyń urpaǵy dep tanıdy eken. Barlyq gazet-jýrnaldar solaı dep jazyp qoıypty. Tabanymyz qara jerge qalaı tıdi, kútip turǵan jaǵadaǵy halyq «Shyńǵys han, Temújın, Qubylaı» dep uran salyp qoıa berdi. Sóıtsek, Japonııada Іshki Mońǵolııadan barǵan mońǵoldar óte kóp turady eken. Solar taıly-tuıaǵy qalmaı kelipti. Tap-taza mońǵol tilinde sóılesedi. Ári sheteldik jýrnalısterge aýdarma jasap beredi. Olardyń suraıtyny tek Shyńǵys han jaıynda. Oqyp alǵan dúnıelerimizdi sarnap aıtyp beremiz.

«Jarys jolyna shyqqanymda, Qosanov aǵaı qol bulǵap turdy»

1964 jyly 10 qazan kúni jazǵy Tokıo olımpıadasynyń ashylý saltanaty ótti. Qatysqan barlyq sportshylardyń sanyna sáıkes aspanǵa myńdaǵan appaq kógershin ushyryldy. Bul - beıbitshiliktiń belgisi. Olımpıada alaýyn 1945 jyly Nagasakı, Hırosıma qalalaryna atom bombasy túskennen keıin alǵashqy dúnıege kelgen bala Iosınorı Sakka deıtin 19 jastaǵy azamat jaqqany málim. Bir qyzyǵy, osy stýdent jigit pen bizdiń Aldanysh apaıymyz ekeýi túıdeı qurdas bolyp shyǵypty. Kádimgideı kezdesip, amandasyp, tanysqan eken.

Aldanyshtar ornalasqan qonaq úı men jattyǵatyn jerdiń arasy alys. Sportshylar jattyǵý ornyna baryp-kelýi úshin bir-bir belsebet beredi. Aldakeń belsebet minip úırenbegen. Eki aıaqty kólikti laqtyryp tastap, jaıaý tartady. Klımaty ózge, aýa raıy dymqyl ólkege úırene almaı qınalypty. Eki kúnnen keıin jeńil atletterdiń jarysy bastalady.

Shý degende, 800 metrlik jarys jolyna shyqqan Aldanyshqa eń sońǵy 8-shi joldan sóre syzyǵy buıyrdy. Buǵan deıin 8-shi joldan júgirip kórmegen, 8-shi jolaqtyń bar ekenin bilmeıtin. Óıtkeni, óz elindegi eń úlken degen jarys joly 6-aq jolaqtan turatyn. Bul da bolsa taǵdyrdyń jazýy shyǵar. Sóıtip, 800 metr qashyqtyqqa jarysqan 66 adamnyń arasynan 22-shi orynǵa, 400 metr qashyqtyqqa jarysqan 60 adamnan 20-shy orynǵa taban tirep toqtaǵan. 800 metrlikten aǵylshynnyń aq qylshyq jelaıaǵy E.Pekker top jaryp, álemniń jáne olımpıadanyń qos birdeı rekordyn jańartady (ýaqyty - 2.01,1). 400 metrlikti avstrııalyq jelaıaq E.Katbert 52,0 sekýndta júgirip ótip, taǵy da olımpıada rekordyn jańartady.

Monǵolııada basqadaı sport túrleri, sonyń ishinde jeńil atletıka damyp, kemeldene qoımaǵan 1964 jyly Tokıo olımpıadasynda Aldanyshtyń kórsetken nátıjesi jaman emes edi. Óıtkeni, aýzymen qus tistegen Keńes eliniń jelaıaqtarynyń ózi 400 metrde alǵashqy ondyqqa ilinbeı qalsa, 800 metrlikte L.Erık 6-shy orynǵa áreń ilingen.

Japondar bolsa tegi azııalyq mońǵoldarǵa búıregi buryp, orystarmen birge attanýyna qarsy bolady. Olardy jibermeı qoıypty. Olımpıada jabylǵanǵa deıin sonda bolǵan.

«Átteń, buryn teńiz deńgeıinen tómen jerde jattyǵý júrgizip kórmegendikten be, Tokıoda ózimdi álsiz sezindim». Bul da - sol eski ókinishtiń sarytap bolǵan soraby.

Sońynda bylaı dep suraq tastadym:

- Tokıo olımpıadasyna marqum Ǵusman Qosanov aǵamyz da barǵan. Kezdesip úlgerdińiz be?

- KSRO quramasynda Qosanov aǵadan basqa taǵy bir qazaq boldy. Ol kisi jarysqa qatysqan joq. Qosymsha quramda otyrdy. Aty-jóni, umytpasam, Ámın Tuıaqov deıtin azamat. Osy kisimen bir-eki jaǵdaıda tildesip júrdim. Qosanov aǵaı men jarys jolyna shyqqanymda, orysshalap «sáttilik tileımin» dep, alystan qolyn bulǵap turdy.

Ǵusman aǵaı 100 metrlik jarys jolyna shyqqanda men qarap turdym. Jaýyn aralas burshaq quıdy da ketti. 10,9 sekýnd júgirip ótip, 6-shy orynǵa taban tiredi. Tórt jyl burynǵy Rım olımpıadasyndaǵy kórsetkishin de (10,7 sekýnd) qaıtalaı almaı qaldy. Jalpy Keńes odaǵynan barǵan qysqa qashyqtyqqa júgiretin atletterdiń bári jarys jolynan shyǵyp qaldy. Ózderi oǵan qatty jaýǵan jaýyn kináli dep jatty. Sonda oıladym, jelaıaq sportshy adam quıyp turǵan jaýynnyń astynda da júgirip úırenýi kerek eken-aý...

ShETELDEGІ QAZAQ GENERALDARY

Dálelhan Súgirbaev

Qazaq jurtynyń jalyndy azamattarynyń biri - Dálelhan Súgirbaevtyń ómir tarıhy árqıly. 1906 jyly Monǵolııa jerinde dúnıege kelgen. 1921 jyly qyzyldardan jeńilip, Qobda ólkesine aýyp barǵan Bakıch bastaǵan aq gvardııashylardyń qolyna túsip, aǵasy Dórbethan, inisi Muqamen birge atý jazasyna úkim etiledi. Úkim oryndalyp jatqanda ǵaıyptyń kúshimen qashyp qutylady. Aǵasy men baýyry oqqa ushady. Sodan 1921 jyly Monǵol elinde tóńkeris ornap, jańa úkimet qurylǵanda ony qoldaýshylar qatarynda bolady. 1928 jyly Ulan-batyr qalasynda ótken kezekti Quryltaıǵa baryp qatysady. Quryltaıda baılardyń mal-múlkin kámpeskeleý máselesi sóz bolady. Sodan sekem alǵan Dálelhan bir túnde qashyp, Qytaı eline ótip ketedi.

1940 jyly bastalǵan Altaı qazaqtarynyń kóterilisine nıettes bolady. Sol úshin qamaýǵa alynǵan sııaqty. Jazýshy, marqum Jaqsylyq Sámıtulynyń 2000 jyly Almatyda jaryq kórgen «Qytaıdaǵy qazaqtar» atty eńbeginiń 114-betinde: «1941 jyly 10 qazan kúni D. Súgirbaev tutqyndaldy. Bir-aq túnde joǵalyp ketti», - depti. Al túrkııalyq zııaly aqsaqal Dálelhan Janaltaıdyń estelikterinde: «1942 jyly Sarysúmbedegi Sovet konsýly Dálelhandy urlap áketti. Qol-aıaǵyn baılap júk mashınaǵa tıep, Jemenaı shekarasy arqyly Almatyǵa apardy», - dep jazady (Qıly zaman, qıyn kúnder. - Almaty, 2000. 55-bet).

Keńes eli D. Súgirbaevty Almatyda oqytyp-toqytyp, 1944 jyly Reseı arqyly Monǵolııanyń batysyndaǵy Baı-ólke aımaǵyna jetkizip, odan ary Ospan bastaǵan kóterilisshilerge qosady. Osy jyly Altaı qazaqtarynyń «Ýaqytsha tóńkerisshil úkimeti» ornap, ondaǵy partızandar qolbasshysy bolyp D. Súgirbaev taǵaıyndalady. 1945 jyly úsh aımaq kóterilisinen paıda bolǵan Shyǵys Túrkistan respýblıkasynyń ulttyq armııasy atty áskeriniń qolbasshysyna taǵaıyndalyp, memleket basshysy Álıhan tóreniń jarlyǵymen general-maıor shenin alady. 1947 jyldyń aqpan aıynda Altaı aımaǵynyń general-gýbernatory bolady. Joǵarydaǵy Dálelhan Janaltaı qarııa óziniń estelik jazbalarynda sol kezdegi ataý boıynsha «general Súgirbaev» dep jazypty.

Altaı qazaqtarynyń ardager ulany, general Dálelhan Súgirbaev 1949 jyl ushaq apatynan qaza tapty.

Jaısanyp Múdárisuly

Ataqty ushqysh, jalyndy áskerı qaıratker Jaısanyp (Zaısanov) Múdárisulynyń da taǵdyry san qıly. Marqumnyń basyna qoıǵan qulyptasta týǵan jyly «1910» dep jazylypty. Týǵan jeri - Zaısan óńiri. 1925 jyldary Zaısan jaqtan Monǵol eline ótip ketken. Sodan 1932 jyly Monǵol eli atynan Keńes eliniń Orynbor qalasyndaǵy áýe kúshteri ýchılışesine oqýǵa barady. Árıne, oǵan jas azamattyń orys tilin jaqsy biletindigi sebep bolǵany sózsiz. Oqýyn bitirgen soń, 1937-1939 jyldary ózi oqyǵan Orynbordaǵy ushqyshtar ýchılışesinde ustaz bolyp qalyp qoıady.

Biraq 1939 jyldyń basynda Mońǵol eli keri shaqyryp alady. Sebebi, 1938 jyly 1 jeltoqsan kúni Monǵol armııasynyń tarıhynda tuńǵysh ret áýe kúshteriniń kúsheıtilgen polki qurylǵan bolatyn. Soǵan tájirıbeli basshy qajet edi. Ári Halkın-gol mańynda Japon mıllıtarısteriniń shabýyldaý qaýpi tónip kele jatty. 1939 jyly Halkın-golda KSRO men Monǵolııa qarýly kúshteri birlesip, japondarǵa soqqy berdi. Soǵysqa óz polkyn bastap, polkovnık Jaısanyp ta qatysty.

Jaısanyp Múdárisuly 1942 jyldyń 15 qazanynda Monǵolııa Úkimet basshysynyń № 00182 buıryǵymen Áýe qarýly kúshteriniń qolbasshysy bolyp taǵaıyndaldy. 1944 jyldyń sáýir aıynda Uly Quryltaıdyń № 22 jarlyǵymen oǵan general-moıor sheni berildi.

1945 jyly Uly Otan soǵysy aıaqtalǵan soń, Keńes odaǵy Japonııaǵa qarsy jedel túrde soǵys jarııalady. Oǵan Monǵolııa da qatysty. Osy joryqta Jaısanyp basqarǵan Monǵol eliniń ushqyshtary japondarǵa qarsy ájeptáýir soǵysqan syńaıly. Mysaly, arhıvte saqtalǵan joryq jazbalarynyń birinde «Múgden áýejaıyn basyp aldyq. «Sýper» markaly 49 ushaqty, «Dıýblestnık» tıptegi 11 ushaqty qolǵa túsirdik. Raport berýshi - general-maıor M. Zaısanov» dep qol qoıylǵan.

Japonııa jeńilgennen keıin orys-monǵoldyń bir top generaldarymen birge Jaısanyp Múdárisulyn Bas qolbasshy I.V.Stalın Máskeýde qabyldaǵan. Óz qolymen Keńes Odaǵynyń «Qyzyl Tý» ordenin tapsyrǵan. Osy oqıǵa jaıynda erterekte Jaısanyptyń óz aýzynan jazyp alǵan, búginderi Ulan-batyr qalasynda aman-esen turyp jatqan akademık-ǵalym, jazýshy-jýrnalıst Islam Qabyshuly 1980 jyly Ólgeı qalasynda jaryq kórgen «Aımaǵym - altyn ordam» atty estelikter jınaǵynda bylaı dep eske alypty: «... orden tapsyryp turyp I.V.Stalın: - Qurmetti general, siz qaı ulttan bolasyz? - depti. Jaısanyp: «Men qazaqpyn, joldas Bas qolbasshy!»-deıdi taza orys tilinde. Sonda I.V.Stalın: - Sizdi men syrttaı 1939 jyldan beri bilemin, az halyqtyń úlken júrekti azamaty ekensiz, quttyqtaımyn!».

Memleket basshysy marshal H. Choıbalsannyń 1948 jylǵy 28 maýsymdaǵy buıryǵymen general Jaısanyp KSRO Áýe kúshteri akademııasyna oqýǵa jiberilipti. Odan keıingi ómiri kúńgirt. 1953 jyly birjola turyp qalý úshin Almatyǵa at basyn burǵan kórinedi. Oǵan sol tustaǵy jaǵdaı saı bolmaǵan. 1965 jyly dúnıeden ótken.

Jekeı Qalıdoldauly

Bul azamat 1959 jyly Monǵolııa elinde qarapaıym qazaq otbasynda dúnıege kelipti. 1967-1975 jyldary orta mektepte oqyp, bilim alǵan. Odan keıin Qobda qalalyq aýylsharýashylyq tehnıkýmynda oqyp, 1979 jyly áskerı boryshyn óteýge attanǵan. Armııa qatarynda júrip, alǵyrlyǵymen kózge túsedi. Sodan astanada ornalasqan Súhe-bator atyndaǵy áskerı joǵary oqý ornynyń kýrsanty atanady. 1983 jyly atalmysh oqý ornyn bitirip, Batys shekaradaǵy «Bulǵyn» otrıadyna qyzmetke taǵaıyndalady.

Tegeýrindi azamat shekara otrıadynda vzvod komandıri retinde jumysyn bastap, aınalasy onshaqty jyldyń ishinde jyljymaly top jetekshisi, shtabtyń ázirlik bóliminiń basshysy, sońynda otrıad komandırligine deıin kóterilgen. 1990 jyly Máskeý qalasynda shekara áskerıleriniń mamandyq jetildirý kýrsynda oqyp kelip, baıyrǵy qyzmetine qaıta kirisedi.

Sodan 1997 jyly úkimet joldamasymen Máskeý qalasyndaǵy Shekaralyq áskerı basqarý akademııasyna oqýǵa attanady. Osynda oqı júrip áskerı ǵylymnyń doktory ataǵyn qorǵaıdy. 2000 jyly akademııany bitirgen soń, Baı-ólke halqynyń qalaýymen Uly Quryltaıǵa depýtat bolyp saılanady.

Jekeı Qalıdoldauly qyzmet barysynda «Altyn juldyz», «Maıdan dańqy» qatarly úkimettik joǵary nagradalarǵa ıe bolypty. 2004 jyly depýtattyq mandaty aıaqtalǵannan keıin Monǵolııa shekara áskeri Bas qolbasshysynyń birinshi orynbasary qyzmetine taǵaıyndalady.

2007 jyldyń 27 shildesi kúni Mońǵolııa Prezıdentiniń jarlyǵymen oǵan brıgada generaly ataǵy berildi.

BALÝAN ShOLAQTYŃ ǴALIıASY

Qazaq óneriniń «altyn ǵasyry» atanǵan (A. Seıdimbek) HІH ǵasyr qazaq qoǵamyna tańdaýly tulǵalar syılady. Nátıjesinde, aýasy saýmal, samaly salqyn, seleýli dala Saryarqanyń «ánshilik» dáýiri týdy. Ataqty Birjan saldan bastap Aqan seri, Úkili Ybyraı, Imanjúsip, Balýan Sholaq, Mádı, Estaı, Maıra, t.b dúldúl jyrshy, bulbul ánshiler bolashaǵy orystyń buǵaýyna baılanyp, basy bodandyq qamytyna ilingen qazaqtyń zaryn ánge aınaldyrdy. Uly Ahańnyń, Ahmet Baıtursynulynyń «Adamshylyq eginin shashtym, ektim, Kóńilin kóterýge qul halyqtyń» degenindeı, aqyn ataýlysy da bir sumdyqtyń ushyǵyn ańdap, zar tolǵaýdyń tıegin aǵytty. Tarıh bularǵa «Zar zaman» jyrshylary (M.Áýezov) degen baǵa berdi.

Bul dáýir de ótti, ketti. Tek kýásindeı bolyp nebir ánder qaldy. Sonyń biri - Balýan Sholaqtyń «Ǵalııa» áni. Osy án týraly akademık Ahmet Jubanov: «Ǵalııa» áni - ánniń tóresi. Úlken júrekten, shyn sezimmen shyqqan án. Bastaǵan jerden-aq asqan yntyqtyq bary seziledi... Biraq babyna keltirip oryndaý kóringenniń qolynan kele bermeıdi.», - dep jazady (A.Jubanov. Zamana bulbuldary. Almaty, 2001, 134-b).

Osy ánniń dúnıege kelýine sebepker Ǵalııa týraly ne bilemiz? Ári balýan, ári ánshi, ári seri Balýan Sholaqty yntyqtyrǵan Ǵalııa kim boldy eken?

Birshama jyl buryn baıyrǵy jýrnalıst, qart qalamger Oktıabr Álibekov óziniń jeke muraǵatynan Ǵalııanyń sýretin kórsetti. Sýretti ótken ǵasyrdyń 90-shy jyldary belgili kásipker Marat Nábıev ákelip bergen eken. Marat Áskenuly - ózi bastama kóterip, Aqmola oblysy, Bulandy aýdany (burynǵy Makınka aýdany) jerindegi Balýan Sholaqtyń zıratyn jóndep, basyn kótergen azamat.

Kónekóz qarııalardyń aıtýynsha, qazirgi Kongres-Holl saraıy turǵan jerde óte ertede bazar bolǵan. Ol ádebı shyǵarmalarda kóp aıtylatyn áıgili «Qaraótkól» bazary eken. Arqanyń aýqatty adamdary jaz shyqqan soń bazarǵa úı ákelip tigip, bir jaǵynan ónimderin (qymyz, sút, et, qurt-maı, t.b) saýdalaıtyn bolsa, ekinshi taraptan, qystaı uıyp jatqan dala serileriniń ónerin tamashalaıtyn bolǵan. Arqanyń aıtýly ánshileri bul bazarǵa soqpaı ótpeıdi. Aılap jatyp, án salady.Kórermeni - qara halyq, tyńdaýshysy - dúıim jurt.

Elmen birge Ǵalııa da bazarda qymyz satady. Ajaryna arýlyǵy saı, anadan artyp týǵan qulyn múshesi kóz qaryqtyrar, qaratorynyń ádemisi Ǵalııanyń qymyzhanasyna bir kúni Balýan Sholaq at basyn burady.Bul shamamen 1908-1909 jyldary bolsa kerek. Balýannyń tasy órge domalap, ánimen Arqany terbetip, kúshimen jaýyn eńserip júrgen, qyryqtyń qyrqasyna shyqqan keremet kezi eken. Ǵalııa bolsa 22-23 jasta.

Ǵalııa balýanǵa óz qolymen qymyz usynady. Dúnıeniń dúr silkingen kezi de osy bolar, dala serisiniń júregine Ǵalııanyń arý beınesi qashalady. Osylaı «Ǵalııa» áni týady.

Joǵaryda atap ótkenimizdeı, toǵyz joldyń toraby Aqmolada kóshpendi qazaqtardyń saýdasyn ortaqtastyratyn tatar, noǵaılar bolǵan. Osylardyń biri - Sultanaı Qamza degen noǵaıdyń saýdasyn júrgizetin Tileý atty qazaq eken. Túbi - Jańaarqa jaqtan, rýy - Arǵyn, onyń ishinde Aralbaı. Segiz bólmeli úıi bar dáýlettiler sanatyndaǵy otbasy. Úlken áıelinen Ǵalııa, Márzııa atty eki qyz týypty. Sholaqtyń áni arqyly tarıhta aty qalǵan Ǵalııa osy.

Ǵalııa jaıynda akademık Ahmet Jubanov derekter jınap, Sholaq pen Ǵalııa arasyndaǵy oqıǵa týrasynda almatylyq Mákýra Esilbaeva degen adamnan óte erterekte birshama tolyq málimet jazyp alypty. Osynda baıandalǵandaı - Ǵalııa qara surlaý kelgen, at jaqty, uzyn boıly, betinde azdaǵan sheshek daǵy bar, ótkir, sózge sheshen, on saýsaǵynan óner tamǵan sheber eken. Ásirese, tamaǵynda sheshek daǵy kóp qalǵandyqtan, oramalymen alqymyn qymtap baılaıtyn ádeti bolǵany týraly da el ishinde áńgime bar. Buny sýretinen de baıqaýǵa bolatyn sııaqty.

Sholaqtyń jeke ómirine qatysty jazylǵan zertteýlerde qaıshylyqtar kóp. Balýannyń qazaqtyń ata qonysyn basa kóktep, shuraıly jerlerge kelip qonystanǵan orys pen ýkraındarǵa túre tıisetin ádeti bolypty. Shyn máninde bul Shókeńniń ózinshe kóterilisi edi. Bul áreketin Keńes zamanynyń zertteýshileri «halyqtar dostyǵyn» túsinbedi, bireýlerdiń aıtaǵyna erip qatelesti dep baǵalaıdy. Biraq jazýshy Ánes Saraıdyń táýelsizdik jyldary jazylyp, Astanadaǵy qazaq drama teatrynyń sahnasynda qoıylǵan «Balýan Sholaq» atty dramalyq shyǵarmasynda joǵarydaǵy burmalaýshylyq túzetilip, balýannyń kúreskerlik qyry ashyp kórsetilgen.

Osy týyndyda sýrettelgendeı, Shókeń bir jyldary qatty qýǵyn kórgen. Tipti neshe dúrkin abaqtyǵa qamalyp,odan qashyp shyǵyp, jasyrynyp júrgen kúnderi de bolǵan. Ǵalııamen dál osyndaı jaǵdaıda júrip tanysqan.

Endi Ǵalııa týraly jazyp alǵan A.Jubanovtyń esteligine qaıta júgineıik. Ǵalııa qazaqı ádet boıynsha Birjan degen jigittiń atastyrylǵan qalyńdyǵy retinde uzatylady. Barǵan jerinde eki jyldaı turyp, Qaraótkeldegi tórkin jurtyna kóship keledi. Shókeńmen kóńil baılasatyn tusy - osy kez. Ǵashyǵyna arnap segiz qalta jııat kestelep, oǵan órnektep atyn jazady. Onysyn qup kórmegen kúıeýi taıaqtap úıinen qýyp tastaıdy. Ǵalııa qashyp ákesiniń úıine keledi.

Ata-anasy qyzymen aqyldasa kelip, kúıeýinen ajyrasýyn qup kóredi. Biraq kúıeýi tólegen qalyń malyn daýlaıdy. Ony tóleýge Ǵalııanyń ákesi Tileýdiń jaǵdaıy bolmaıdy. Іs bıler sotynda qaralatyn bolady. Oqıǵadan habardar Balýan Sholaq ne de bolsa, mal taýyp kelý úshin Kókshetaýǵa júrip ketedi. Jolaı bir tanysynyń úıine túsip, tynyshtala almaı, dombyrasyn qolyna alyp:

Ǵalııa aınalaıyn qalyp edi,

Kóp jylap tańǵa jaqyn talyp edi,

Bilmeımin ne bolǵanyn áńgimeniń,

Birjanmen bıge túsip qalyp edi, -

dep bir qaıyryp án salyp, asqa da qaramaı júrip ketedi. Kókshetaýda balýandy basqa taǵdyr kútip tur eken. Ustap, túrmege jaýyp tastaıdy. Ǵalııa bolsa bıler sotynda óz daýyn ózi ustap, Birjandy jeńip shyǵady. Basyna tolyq bostandyq alady. Al Shókeńe joǵalǵan seksen ógizdiń jalasyna Semeıden urlanǵan bir top jylqy qosylyp, isi qalyńdaıdy. Ǵalııa kútýmen kúnderin ótkizedi. Onyń ústine sotta jeńilgen jaqtyń qyspaǵynan ne isterin bilmeı qınalyp júrgende, «Sholaq pálen jylǵa sottalyp, jer aýdarylypty» degen habardy estıdi. Bul qarsy jaqtyń taratqan jalǵan jalasy edi. Ǵalııa ári-beri tolqyp, ákesiniń nusqaýymen Esenjoldyń Qanapııasyna toqaldyqqa barady.

Shókeń Kókshetaýda túrmede jatyp, Ǵalııanyń atyn neshe túrlendirip ánge qosady. Aýzynan shyqqan ándi el lezde qaǵyp alyp taratady. «Ǵalııa» ániniń osylaı ártúrli nusqasy paıda bolady. S.Ospanov qurastyryp bastyrǵan «Balýan Sholaq» kitabynan osy ánniń 6 túrli nusqasyn kórýge bolady.(«Jalyn» baspasy, Almaty, 1998).

Balýan Sholaqty Qaraótkeldiń túrmesine ákelip qamaıdy. Endi Shókeń ǵashyǵymen kezdesetin múmkindikti qarastyrady. Birde túrme ákimshiliginen ruqsat alyp, aýladaǵy bıik dýaldyń ústine shyǵyp, «Ǵalııa» ánin aspandata shyrqap, sherin basady. Ondaǵy oıy Ǵalııa túrmeniń mańynda júrse estisin degeni bolsa kerek. Bir kúni ǵashyǵynyń bireýge toqaldyqqa tıip ketkeni jaıly habar alady. Túrmeden bosap shyǵyp, Tileýdiń úıine baryp, mán-jaıǵa qanyqqan soń, áıeldiń opasyzdyǵyna renjip, qaıta qaıyrylmaı eline attanyp ketedi.

Ǵalııa bolsa Qanapııadan taǵy aıyrylysyp, Qoıandy jármeńkesine baryp qymyz satady. Osynda júrip semeılik Qalı degen jigitke úılenedi. Kúıeýin ertip Qaraótkelge kelip qystaıdy. Qalıdyń Semeıde áıeli qalady. Arada bes-alty jyl ótken soń Qalıdy ertip Semeıge kelip, onyń burynǵy áıelinen keshirim surap, ózi bala kótermegen soń bir qyzyn asyrap alady. Ony óz qolymen uzatady. Týberkýlez aýrýyna shaldyǵyp, 1922 jyly 35 jasynda qaıtys bolady. Baıyrǵy astanalyq aqsaqaldardyń áńgimesine qaraǵanda, Ǵalııa osy kúngi «Jastar» shaǵyn aýdany aýmaǵyndaǵy eski zıratqa jerlengen.

Shókeń Ǵalııadan úsh jyl buryn, 1919 jyly dúnıeden ótken. Bul oqıǵa Allanyń qalaýymen, taǵdyrdyń jazýymen osylaı aıaqtalypty. Artynda mura bolyp «Ǵalııa» áni qaldy.

QAJYMUQANNYŃ ÁJESІNІŃ QABІRІ

Ol zırat Astana irgesindegi Tóńkeris aýylynyń qorymynda jatyr. Qajymuqan balýannyń ómir tarıhy alyp kúshiniń arqasynda álem sport tarıhyna endi. Qazaq halqy osy týmasy arqyly áli talaı ǵasyr maqtana alady. Ýaqyt - uly tarazy. Eksheıdi, eleıdi, aqıqatty aqtaıdy, ónegelini órge súıreıdi. Tek tańdaýly tulǵalarǵa ǵana tarıh óz qoınaýynan oryn beredi. Osyndaı tańdaýlynyń biri - Qajymuqan Muńaıtpasuly.

Kózi qaraqty qaýym túgel biledi. Qajekeńniń týǵan aýyly osynda. «Ákesi Muńaıtpas, burynǵy ótken atalarynyń bári osynda jerlengen» deıdi aýyl aqsaqaldary. Biraq mynaý dep dál basyp aıtyp bere almaıdy. Sebebi, qorymnyń ózi jerge aınalyp ketken.

Osy «Qajymuqan» aýylynyń arǵy jaǵynda Saryterek, Tóńkeris aýyldary irkes-tirkes qonystanǵan. Bári - bala Muqannyń izi qalǵan jerler. Osydan 5-6 jyl buryn jasy seksennen asyp ketken Halyq degen qaǵylez qarııamen kezdestim. Qýtyńdaǵan ázilqoı aqsaqal Ospanhannyń jazǵan shaqpa qaljyńdaryn jatqa oqyp otyrdy. Qaladan 40 shaqyrym jerdegi Tóńkeris aýlynda turdy eken. Sóz arasynda álgi qarııa bylaı dedi: «Balam, men turǵan Tóńkeris aýylynyń irgesindegi zıratta Qajymuqannyń ájesi, asyrap, saqtap adam boldyrǵan anasy Aqyshtyń (Aısarynyń) zıraty bar. Biletinder azaıyp barady. Kelip, kórip ketseńshi». Biz barǵandy maqul kórdik.

Arada aılar ótip ketti. Áne-mine dep júrgende, Halyq aqsaqal dúnıe salǵanyn estidim. Sandy uryp biz qaldyq. Biraq osy eldiń adamdarynan jalyqpaı surastyryp jatyp, biledi-aý degen bireýdi taptyq. Ol azamat Qaraǵandyda turady eken. Aty-jóni - Qýatbek Daırabaıuly Atybaev. 1954 jyly osy Tóńkeris aýlynda týǵan. Ákesi Daırabaı bala kezinde zıratty kórsetip: «Esińe saqta, balam, bul - Qajymuqannyń anasynyń zıraty. Myna basyna qoıylǵan uzyndyǵy 2 metr, eni jarty metr qysh tasty ákem Atybaı kerýen tartyp baryp Samarqan jaqtan ákelgen. Maqsaty ata-babalarynyń basyna ornatý eken. Sodan bir kúni úıge Qajymuqan kelip, «Ateke, myna tasty maǵan ber, sheshem basyna aparyp ornataıyn» depti».

Osylaı Aısary ájemizdiń zıratyna has sheber bádizdep jazǵan Quran aıattary naqyshtalǵan Samarqannyń kók sur tasy ornatylypty.

Bul arada Qajyekeńe qatysty jazylǵan dúnıelerdi (hıkaıat, ocherk, zertteýler) salystyra otyryp bir baıqaǵanymyz, jazýshy Qalmahan Ábdiqadyrovtyń 1948 jyly jaryq kórgen «Qajymuqan» hıkaıaty qaı jaǵynan da naqty ómir shyndyǵynan alys ketpegen. Sebebi balýan jazýshynyń úıinde qona jatyp, basynan ótken oqıǵalardy óz aýzymen baıandap bergen.

Hıkaıattaǵy derektemege súıensek, Aısary - balýannyń ájesi. Al Muqannyń týǵan sheshesiniń aty - Kábıra. Ol - Luq batyrdyń qyzy. Luq pen balýannyń atasy Ernaq aqırettik dos bolǵan. Sol sebepten de Luq batyr qyzyn Ernaqtyń balasy Muńaıtpasqa uzatady. Kábıra kelin bolyp túsken soń bes jyldan keıin aıaǵy aýyrlap egiz ul tabady. Attaryn Asan jáne Úsen dep qoıady. Bul sábılerdiń ǵumyry qysqa bolyp, ekeýi de shetineıdi. Aısary ájeıdiń qaıǵysy qalyńdap, qabyrǵasy qaıysady. Onyń ústine kelini Kábıra qursaq kótermeı úsh jyl ótedi.

Bir kúni Aısary joq bop ketedi. Aýyl adamdary ary-beri izdep tappaıdy. El Esildiń sýyna túsip ketken shyǵar dep joramaldaıdy. Sóıtse, birneshe kúnshilik jerdegi «Dárili qorymǵa» baryp, shóp ákelgen eken. Sodan bir qoıyn soıyp, ákelgen dári shóptiń tamyryn sútke qosyp kelinine on bes kún ishkizedi. Osy em-domnan keıin Kábıra júkti bolyp jyl ótken soń dara tulǵa Muqan dúnıege keledi. Qaıran ana myń jylda qaıtalanbas alypty týyp, eki kúnnen soń ózi dúnıeden ótip ketken. Kábıra asa qarýly adam bolǵany týraly kitapta aıtylady.

Jetim qalǵan Muqandy asyrap adam boldyrǵan - ájesi Aısary. Joǵarydaǵy hıkaıatta Qajymuqannyń óz aýzymen aıtylǵan mynadaı joldar bar: «Meniń ómirimdi jazǵanda anam Aısaryny qaldyrma. Meniń órbigen ómirimdi, tasyǵan qaıratymdy bergen sol adam. Men onyń Qap taýyndaı bıik, kúnniń shýaǵyndaı jyly meıirbandyq eńbeginiń tozańyn da ótegem joq. Meni bilgisi kelgen adam - menen buryn sony bilsin. Onan basqa kisi meni asyrap kemelime keltire almas edi». (Qajymuqan qaǵanaty. Ordabasy, 2001, 44-bet).

Mine, bul - Qajekeńniń ájesi týraly lepesi. Keıingi eldiń aıtýynsha, balýan keýdesine tas qoıdyryp, ony shoıyn balǵamen soqqylatyp jatyp, «Aqysh, Aqysh, Aqysh» dep aıǵaılap jatady eken.

Aıtpaqshy, 2005 jyldyń jazynda Astanadaǵy ASTV telearnasynyń jýrnalısi Torǵyn Melisqyzy zıratty ekranǵa shyǵaryp, birneshe dúrkin respýblıka kóleminde kórsetilim uıymdastyrdy. Bir qyzyǵy, selt etken jan bolmady. Biz paqyr oılaǵan edik: «Alyptyń aýzyn aqqa tıgizgen anasyna Allanyń rızalyǵy úshin basyna baryp, bir aýyz aıat oqıyn deıtin bireý tabylar», - dep. Olaı bolmady. Áıteýir, sonaý Temirlan jaqtan balýannyń shóberesi - bir jap-jas qyz arnaıy kelip, zıratty taspaǵa jazyp aldy. Osyǵan shúkir dedik.

HALQYN-GOL ShAIQASYNYŃ QAHARMANY

Ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń bastalǵanyna san jyldyń júzi toldy. Batys saıasatkerleri ótken-ketkendi qazbalap, bázbir oqıǵalarǵa saıası reń berip te qoıdy. Mysaly, Polsha eli «sum fashısterdiń soqqysyna alǵash ushyraǵan biz edik» dedi. Onymen qoımaı, «myna jaqta Gıtlermen alysyp jatqanda, Stalın arqamyzdan qanjar qadady» dep saldy.

Qysqasy, Ekinshi dúnıejúzilik soǵys 1939 jyly bastalypty. Eýropa solaı deıdi. Biraq fashıstik Germanııanyń odaqtasy - japon mılıtarısteri 1935 jyly Qytaıdyń shyǵys bóligin basyp alyp, Іshki Mońǵolııany ózine qaratty. Ol azdaı, Keńes odaǵynyń shekarasyn qaıta-qaıta túrtpektep mazasyn aldy. Sasqalaqtaǵan Keńes eli 1936 jyldyń 12 naýryzy kúni KSRO Qorǵanys Halyq Komıssary K.E.Voroshılovtyń buıryǵymen 57-shi arnaýly korpýsty kúsheıtip, Halqyn-gol mańyna ákelip ornalastyrdy. Mońǵol jaǵy bolsa, «Siz bastańyz, biz qostaıyq» degendeı, shaǵyn armııasyn ol da alyp keldi. Osylaı bir shaıqastyń bastalary anyq boldy.

Japondar shekaraǵa kelip qalǵan Keńes-Mońǵol áskerin saryltyp kúttirip qoımaı, 1939 jyldyń 11 mamyry kúni soǵysty bastap kep jiberdi. Halqyn-gol shaıqasynyń qos qaptaly 80 shaqyrymǵa, maıdannyń alǵy shebinen artqy tylyna deıin 25 shaqyrymǵa sozylyp jatty.

Mamyrdyń 11-inde bastalǵan soǵys osy aıdyń 31-ine deıin jalǵasty. Jıyrma kúnniń ishinde samýraılardyń beti qaıtty. Olar sál entigin basyp alyp, shildeniń 2-si kúni sheshýshi shaıqasqa kiristi. Soǵys qyrkúıek aıynyń ortasyna deıin jalǵasty. Eki aı jarymǵa sozylǵan urysta japondar 50 myń adam, 660 ushaq, 175 zeńbirek, 340 shaqty pýlemetinen aıyrylyp, týra qyrkúıektiń 16-sy kúni jeńilgeni týraly aktige qol qoıdy.

KSRO Joǵary Keńesiniń Jarlyǵymen Halqyn-gol soǵysyna qatysyp, erlik kórsetken Qyzyl Armııanyń 17068 ofıtseri hám jaýyngerlerine orden, medal berildi. 73 adam «Keńes Odaǵy Batyry» ataǵyna ıe boldy. Ushqyshtar - ıA.V.Smýshkevıch, G.P.Kravchenko, S.I.Grıtsevets eki márte batyr atandy.

Jaýyn jeńip, kóńili ornyqqan Mońǵol úkimeti de qarap qalmaı, Memlekettik Kishi Quryltaıdyń sheshimimen Mońǵol Halyq Armııasynyń 726 ofıtser hám jaýyngerlerine, Qyzyl Armııanyń 326 jaýyngerine «Maıdangerlik Qyzyl Tý» ordenin tabystapty. Onyń syrtynda 14 adamǵa «Mońǵolııanyń Halyq Batyry» ataǵyn bergen. Osy on tórt adamnyń ekeýi - orys, bireýi - qazaq. Eki orystyń biri - ataqty qolbasshy G.K.Jýkov bolsa, ekinshisi - I.I.Fedıýnınskıı. Al batyr qazaqtyń aty-jóni - Іkeı Mızamuly.

Batyr qazaq kim?

Batyr Іkeı Mızamuly týraly jańa málimetke qol jetkizdik. 2009 jyly Mońǵol elinde Halqyn-gol shaıqasynyń 70 jyldyǵy keńinen atalyp ótti. Tipti Reseı Federatsııasynyń Úkimet basshysy V.Pýtınniń ózi baryp, qol soǵyp, quttyqtap qaıtty.

Biz óz tarapymyzdan atalmysh eldiń Arhıv jáne tarıh zertteý ortalyǵyna elektrondy hat joldaǵan edik. Olar Іkeı marqum týraly muraǵat málimetterin jiberdi. Osyndaǵy derekterge qaraǵanda, batyr aǵamyz 1911 jyly Baı-ólke aımaǵynyń Delún sýmyn jerinde týypty. 13 jasqa deıin aýqatty aǵaıynnyń mal-janyna qaraılasyp júrip, 1926 jyly orys saýdagerleri ornatqan qoıdyń júnin jýatyn orynda 3 jyl jumys istegen kórinedi. Ábden býyny qatyp, buǵanasy bekigen soń, 17 jasynda qara tanyp, qalam ustapty. 1931 jyly Qobda aımaq ortalyǵynda ashylǵan qazaqsha oqytatyn mektepte bilimin tolyqtyryp, 1932 jyly Ulan-batyr qalasyndaǵy Áskerı joǵary oqý ornyna barǵan. 1934 jyly kóktemde oqýyn támámdap, ofıtser shenin alǵan. Halyq áskeriniń 1-shi dıvızııasy 2-shi polkinde vzvod komandıri qyzmetine taǵaıyndalǵan.

Kúzde ortalyq ólkelerde etek alǵan lamalar kóterilisin tizgindeýge qatysqan. Kórsetken erlik pen eptiligi úshin orden alǵan. Osy saparynda qalqa mońǵoldyń Doljyn deıtin arý qyzyn qatyndyqqa alǵan. Adam sııaqty otaý kóterip, shańyraq qurǵan. 1939 jyly qaıtys bolǵanǵa deıin tatý-tátti ómir súrgen. Biraq zaty basqa jeńgemiz qazaqtan qursaq kótermepti. Artynda ilip alar tuıaq qalmady.

Joǵaryda aıtqanymyzdaı, Halqyn-gol shaıqasy bastalǵan 1939 jyldyń mamyr aıynda Іkeı soǵysqa ózi suranyp ótinish jazǵan. Jaryqtyqtyń kóne uıǵyr qarpimen jazǵan ırek haty arhıvte áli bar eken. «El basyna kún týǵanda, eńký-eńký jer shalǵan qazaqtyń balasy edim, japyraıǵan japonnyń jaǵasynan bir alyp kóreıin» depti. Іkeńniń arman-aryzyn qabyl etken basshylar ony 6-shy Tamsyq dıvızııasynyń 17-shi atty polkynyń 4-shi sýmynyna (rota) komandır etip taǵaıyndaıdy. Bul dıvızııa áne-mine soǵysqa kiremiz dep, entelep daıyn turǵan.

Qysqasy, mamyr aıynda atoılap urysqa kirgen. Jaýdyń betin qaıtarǵan. Kelesi shilde aıynda bastalǵan ekinshi zor maıdanǵa taǵy da qol bastap shyqqan. Shildeniń 3-i kúni Baıan-saǵan shaıqasynda asqan erlik kórsetken. Qolbasshylar ony «Qyran Búrkit» dep maqtapty. («Bizdiń bıik arystar». Ólgeı qalasy, 1980, 7-8 bet).

Ábden eti qyzyp, qany qaraıǵan Іkeı batyr shildeniń 24-i kúni bolǵan kezekti shabýylda rotasyn bastap, samýraılardyń shebin buzyp kirip, tas-talqan etedi. Aqyry qasynda birge júrgen kómekshisi orys Ivanov jáne birneshe jaýynger joldastarymen birge zeńbirektiń dóp tıgen oǵynan qaza tabady.

Іkeı marqum Mońǵolııada qazaq ataýlydan tuńǵysh armııa qataryna shaqyrylǵan alǵashqy azamattardyń biri eken. Ekinshi bir este bolarlyq dúnıe, Halqyn-gol soǵysyna eki qazaq qatysypty. Biri osy - Іkeı Mızamuly, ekinshisi - Jaısanyp Múdárisuly. Іkeı «Mońǵoldyń Halyq Batyry» boldy. Jaısanyp alǵashqy general atandy.

Іkeıdiń sýreti saqtalmaǵan

Іkeı Mızamulynyń birde-bir fotosýreti saqtalmaǵan. Kópshilikke belgili beınesi ózi ólgennen keıin qoldan syzylǵan. Bir qyzyǵy, syzǵan adam Іkeıdi ómiri kórmegen. Bul áńgimeni óz basym 1983 jyly Halqyn-gol shaıqasyna qatysqan ardager, bertinde Halyq jazýshysy ataǵyn alǵan qalamger S.Tarba deıtin aqsaqaldyń aýzynan estigen edim.

Ol zamanda qazaqtar sýretke túsýden qatty qorqatyn. Óıtkeni, o dúnıege barǵanda Alla taǵala «myna sýretińe jan kirgiz deıdi» dep qorqatyn. Іkeı de osyndaı ata-baba dástúrinen asyp kete almapty. Sýretke túspeıtin bolǵan.

Sodan kúlli mońǵoldyń kósemi D.Súhe-batordyń jesiri ıAnjyma deıtin áıel Іkeıdiń jesiri Doljyndy shaqyryp alyp, «Myna sýretshige baıyń Іkeıdiń túr-kelbeti qandaı bolǵanyn aıt, sýretin salsyn!» dep buıryq bergen. Áıel aıtyp otyrǵan, sýretshi salyp shyqqan. Sýret Іkeı Mızamulynyń naq ózi bolyp shyǵa kelgen. Joǵarydaǵy jazýshy S.Tarbanyń esteliginde: «Men Іkeıdiń qolynda jaýyngerlik boryshymdy ótegen adammyn. Ony jeti qarańǵy túnde kórsem tanımyn. Myna sýreti ózinen aınymaıdy. Eger batyr tiri bolyp, sýretin salar bolsa, dál mundaı uqsamaýy da múmkin edi», - deıdi.

QUT TAǴDYRLY QAIRATKER

Monǵolııa qazaqtarynan shyqqan qaıratker Qashqynbaı Málikuly 1918 jyly týǵan adam. Baıólke aımaqtyq is basqarý ornynda saqtalǵan jáne qaıratker aǵanyń óz qolymen toltyrǵan arhıv qujattaryndaǵy derekte Qashekeń 16 jasynda alǵash mektep tabaldyryǵyn attaǵany jazylypty. Úsh synyptyq bilim alǵannan keıin el basqarý isine aralasqan. Oqytqan ustazy - Berdiqoja Joltaev deıtin Komıntern ókili retinde Monǵolııa eline 1930-shy jyldary barǵan Semeıdiń qazaǵy. Osy B. Joltaev Keńes uıymdarynyń tapsyrmasymen 1940 jyldardan bastap 8 jylǵa jýyq Qytaı elinde tyńshylyq qyzmet atqarǵan eken. Artynan Monǵolııaǵa qaıta oralǵan tusta Keńes uıymdary tarapynan Joltaevty atyp tastaý jóninde buıryq kelgen.

Osy tusta Uly Quryltaı (Parlament) tóraǵasynyń orynbasar-hatshysy qyzmetin atqaryp júrgen Qashekeń ustazyn atý týraly úkim shyqqanyn estip, onyń isin Quryltaı basqarma músheleriniń talqysyna usynyp, Keńes eliniń elshisin kóndirip, aqtaý jónindegi sheshimdi shyǵartyp alyp, úkimdi oryndaýǵa tıis Qobda aımaqqa tartady. Ushaqtan túsip, týra túrmege barsa, ustazyn 5 mınýt buryn atýǵa alyp ketipti. Biraq atyp úlgermegen. Berdiqoja Joltaev aǵamyz osylaı bir ajaldan qalǵan.

Qashqynbaı Málikulynyń taǵdyryndaǵy asa eleýli oqıǵa - Uly Otan soǵysy júrip jatqanda Monǵol eli atynan maıdanǵa kómek ákelip, 4 aı soǵys shebinde soldattarmen birge okopta jatyp, Bas qolbasshy Stalınniń qabyldaý qonaqasyna qatysyp, kósemniń qolynan 747-shi nómirli «TT» pıstoletin syılyqqa alýy. Bul qarý qazir Baıólke aımaǵynyń ortalyq murajaı qorynda saqtaýly tur.

Qashekeń bul sapary jaıynda 1985 jyly Jeńistiń 40 jyldyq merekesi qarsańynda «Ómir órnekteri» deıtin kólemdi estelik jazyp qaldyrǵan eken. Osy estelikten úzindi keltirsek: «... 1942 jyldyń kúzinde meni Ulan-batyrǵa shaqyrdy. Qyzyl Armııaǵa kómek aparatyn toptyń quramyna engizipti. Delegatsııany marshal H. Choıbalsyn bastap júrdi. «Tóńkerisshil Monǵolııa» atty tank kolonnasyn syıǵa tarý úshin 300 kılá taza altyn, 100 myń amerıka dollary, 2,5 mln mońǵol aqshasy, azyq-túlik, kıim-keshek bar - barlyǵy 237 vagon dúnıe-múlikti tıep alyp, 1942 jyly qarasha aıynda jolǵa shyqtyq. 1943 jyly 12 qańtar kúni Máskeý mańyndaǵy Narofomınskıı deıtin shaǵyn qalashyqta Monǵol jurtynyń qarajatyna jasalǵan 53 tankini polkovnık M.T. Leonov basqarǵan 112-shi tank brıgadasyna tapsyrý rásimi ótti. Men qabyrǵasynda «Baı-ólke» degen úlken jazýy bar tankini ekıpaj komandıri Rezkovqa tapsyrdym. Ol meni tankke otyrǵyzyp, ary-beri alyp júrdi. Baı-ólkelikter jınap bergen azyq-túlik, kıim-keshekti soldattarǵa úlestirip berdim. Jıyn sońynda brıgada komandıri: - Biz bul tankilermen Berlınniń kóshesin taptaımyz, - dedi».

Osy rásimnen keıin delegatsııany I.Stalın qabyldaǵan. Qonaqasy bergen. Onda Qashekeń de bolǵan. Joǵarydaǵy esteliginde Stalındi sýrettep jazypty. «Meniń qazaq ekenimdi bilip, asa yqylaspen qushaqtap kóristi» deıdi. Sebebi, sol tusta soǵys Máskeýden 150 shaqyrym jerde júrip jatqan. Máskeýdi qazaqtar hám qazaqstandyqtar qorǵap qaldy. Tegi Bas qolbasshy qazaqtardyń qadirin túsinse kerek. Qashekeńdi qushaqtap, Stalın fotoǵa túsken. «Osy fotony túsirgen adam qaıtar jolda nemisterdiń áýe shabýylynan qaza tapty. Barlyq qujattar órtenip ketti» dep jazypty Qashekeń. Qaıratker aǵamyz maıdanǵa qazaqtyń ulttyq kıimin kıip barǵan eken. Basynda úkili kereı pushpaq tymaq, ústinde aq seńseń qoı terisinen tigilgen ishik...

Joǵarydaǵy 112-nshi tank brıgadasy týraly Monǵol baspasózinde kóp jazylypty. Mońǵol eli syılaǵan 53 tanktiń on shaqtysy 5375 shaqyrym jol júrip Berlınge barǵan. Bir tańǵalarlyq jaǵdaı: «Baı-ólke» atty tank te aman-esen Berlınge tumsyq tirep toqtaǵan. 16 Keńes Odaǵynyń Batyry jaralypty. Soǵystan keıin brıgadaǵa Súhe-bator esimi berilipti.

Qashqynbaı aǵanyń taǵdyryna Qytaı kósemi Mao Tsze Dýnmen de kezdesip, áńgimelesý sáti buıyrypty. 1956 jyly Qytaı kompartııasynyń kezekti ÚІІІ sezi ótedi. Monǵol eliniń delegatsııasy quramynda Qashekeń de barǵan eken.

Qoǵam qaıratkeri Qashqynbaı Málikuly óz dáýirinde 3 dúrkin Uly Quryltaıǵa depýtat bolyp saılanǵan. Uly Quryltaı tóraǵasynyń hatshysy qyzmetin atqarǵan. Qashekeńniń zamandasy Abaı Ramazanulynyń esteliginde: «Qashekeń Monǵoldyń tórt uly patshasynyń mórin ustaǵan adam. Uly Quryltaıdyń hatshysy qyzmetin atqaryp turǵanda Quryltaı apparatynda saqtaýly Shyńǵyshannyń mórine, 19 ǵasyrda Monǵoldy bılegen Boǵda hannyń mórine, 1924 jyldan 1950 jyldarǵa deıin barlyq qujattardy zańdastyrǵan Kishi Quryltaı mórine jáne óz dáýirindegi Uly Quryltaı mórine ıelik jasap, ár dáýirdiń tarıhı qujattaryn kepildendirip otyrǵan», - dep jazypty.

40 jyldan astam Monǵol elin basqarǵan memleket basshysy ıÝ. Tsedenbal da Qashakeńdi qatty qurmetteıtin bolǵan. Árkez kezdesip amandyq-saýlyq surasyp turǵan. Tsedenbal óziniń bir esteliginde: «Men Qashqynbaı men Orazbaıdy erekshe qadirleımin. Ol ekeýi úkimet bastaýǵa laıyq kemeńger tulǵalar», - depti («Halqynyń adal perzenti» estelikter jınaǵy. Ulan-batyr, 2004, 79-bet).

Qashqynbaı aǵa 1986 jyly dúnıeden ótti. Artynda estelik bolyp aıtqan sózi, atqarǵan eńbegi qaldy. Marqumnyń kindiginen taraǵan urpaq-juraǵaty qazir Baı-ólkede jáne Qaraǵandy oblysynyń Osakarov aýdany men Temirtaý qalasynda turyp jatyr.

TURATYDA TÝǴAN TARLANDAR

Orys jurtynyń asa tanymal azamaty, áskerı ushqysh A.I.Pokryshkın: «Soǵys - adamdardy azaıtyp, batyrlardy kóbeıtedi» -dep jazypty. Rasynda solaı. Uly Otan soǵysynda qazaqtar úlken erlik kórsetti. Kóp batyrlar týdy. Burynǵy KSRO-nyń Bas hatshysy L.Brejnev óziniń tyń ıgerý týraly esteliginde: «...qazaqtar qarapaıym halyq, sóıte tura olar erjúrek, batyr jurt ekenine Uly Otan soǵysy kezinde tolyq kózim jetti»- degen edi ǵoı.

Bireý bilse, bireý bilmes, Uly Otan soǵysyna qatysyp batyr ataǵyna ıe bolǵandardyń ishinde basqa jerde týyp-ósken qazaqtar da bar. Mysaly, Taýly Altaı Respýblıkasynyń Ýst-Kan aýdany, Chernyı Anýı aýyldyq ákimshiligine qarasty eldi mekende 300-ge tarta qazaqtar turady. Itarqasy qıyrda otyrǵan bul qandastardyń tili baıaǵyda dúbaralanyp ketken. Biraq ózderiniń qazaq ekenin jaqsy biledi.

Tarıhy da tym kómeski. Eski derek kózderdiń aıtýyna qaraǵanda, qazaqtar osydan 160 jyldaı buryn Chernyı Anýıdan úsh shaqyrym jerdegi Turatyǵa kelip qonystanǵan. Patshalyq Reseı sheneýnikterinen jábir kórgen nemese ıtjekkenge aıdalyp, sodan qashyp shyqqan qazaqtar osynda kelip panalapty. Olarǵa ıt tumsyǵy ótpeıtin ný qaraǵaıdyń ishin mekendep, patshanyń ámirine baǵynbaıtyn, kóne dástúrli dindi ustanýshy kerjaqtyń shonjarlary jer berip, jylqy baqtyrǵan. Qazaqtar qymyz satqandyqtan, bul jer saıahatshylar kúndeligine jazylyp, Turaty qymyzymen áıgili bolypty. Kerjaqtar qazaqtarǵa shoqynyp, óz dinderin qabyldaǵan jaǵdaıda ǵana jer bergenge uqsaıdy. Orystarǵa qarsy shyǵyp, shoqynbaı ketken eki adam bolypty. Biriniń aty ­­­- Týǵanbaı, ekinshisi - Eleýis degen eken.

Uly Otan soǵysy bastalǵan jyldary Turatyda 20-25 úı qazaq bolǵan kórinedi. Osy birneshe tútinniń er azamattary el qatarly soǵysqa attanypty. Ǵajap, aıadaı aýyldyń tórt jigiti «Keńes Odaǵynyń Batyry» ataǵyna ıe bolǵan. Osylardyń ekeýi týraly naqty derek bar. Bular ertede buǵaýǵa basyn ımeı ketken Týǵanbaı men Eleýsizdiń urpaqtary.

Chernyı Anýı aýlynyń ortasynda qos batyrǵa qoıylǵan eskertkish bar. Aýyldyń orta mektebi Q.Týǵanbaevtyń atynda bolsa, J.Eleýisovtiń atynda Turaty aýylynda kóshe bar eken. J.Eleýisovtiń týǵan qaryndasy mektepte tarıhtan sabaq beredi. Týǵan aýylynyń tarıhyn zertteýmen aınalysyp júr. Novosibir, Tomsk qalalarynyń arhıvinen birshama málimet tapqan. Sondaı-aq, aýylda Q.Týǵanbaevtyń qyzy, álde qaryndasy turady.

Endi osy batyr qandastarymyz týraly ne bilemiz:

*****

Qadyran Týǵanbaev ­­­- 1942 jyly 18 jasynda soǵysqa shaqyrylyp, barlaýshy bolǵan. Sovet armııasynyń 333-shi dıvızııasy, 1116-shi atqyshtar polkynda jaýyngerlik mindetin atqarady. 1943 jyly Sovet armııasy Dneprge kelip tireledi. Nemister ózenniń arǵy jaǵalaýyna óte kúshti qorǵanys shebin ornatyp, Sovet áskerine qarsy soqqy berýge kóp ýaqyt daıyndalady. Uly Otan soǵysy tarıhyndaǵy eń bir sheshýshi shaıqastardyń biri osy. Áskerlerdiń arǵy jaǵalaýǵa aman-esen ótip, shyǵýyn qamtamasyz etý 333-shi dıvızııaǵa júktelipti.

Arǵy jaǵalaýda bıikte ornalasqan jaý pýlemeti bizdiń áskerlerge oq búrkip, attap bastyrmaı qınaıdy. Jaýdyń pýlemetine qarsy shapqan qazaq Qadyran granata tastap, tajaldyń únin óshiredi. Biraq ózi de aýyr jaralanady. 1944 jyly 19 naýryzda Qadyran Týǵanbaevqa Sovet Odaǵynyń Batyry ataǵy beriledi. Esil er ony kóre almapty. Jarlyq shyǵardan úsh aı buryn qaıtpas saparǵa attanypty.

*****

Jánibek Eleýisov ­­1925 jyly týǵan. 1942 jyly 17 jasynda maıdanǵa suranady. Biraq onyń ótinishin 1943 jyly qabyl etip, 6 aılyq mergender kýrsyna jiberedi. Sol jyly ol Voronej maıdanynyń 6-nshy gvardııalyq dıvızııasynyń 25-inshi gvardııalyq pýlemet polkyna komandır bolyp barady. 1943 jyly Dnepr ózeninen ótý kezinde kórsetken erligi úshin KSRO Joǵarǵy Keńesi Prezıdýmynyń jarlyǵymen Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyna ıe bolady.

Ol ata-anasyna jazǵan hatynda bylaı degen eken: «Men úshin qaıǵyrmańyzdar, qaıta qýanyńyzdar, óıtkeni, men óz otanym aldyńdaǵy boryshymdy óteýge bara jatyrmyn. Men jaýdan qoryqpaımyn. Otanymdy sońǵy kúshim qalǵansha qorǵaımyn... «

J.Eleýisov pýlemet polkyna komandır bolyp taǵaıyndalady. Maıdannyń alǵashqy kúni onyń polki jaýdyń 40 jaıaý áskerin óltirip, 95 nemisti tutqyndaıdy. Sol urysta Jánibektiń ózi 4 jaý áskerin óltiredi. Taǵy bir urysta ol jaýdyń 5 áskerin joıyp jibergen. Óziniń aıaǵyna oq tıip, jaraqat alady. Sonda da maıdan shebin tastap ketpeıdi. Polktyń Dnepr, Prıpıatı ózenderinen aman-esen ótýine eleýli úles qosady.

6-nshy gvardııalyq dıvızııanyń komandıri, general-maıor G.Ivanovtyń estelikterinde: «...Bir soǵys esimde: urys kezinde Jánibektiń polkinen bir adam qalmaı qyrylyp qalypty. Jalǵyz qalǵan Jánibek bir pýlemetten ekinshisine júgirip júrip atysyp, jaý áskerin tusap turdy. Nemister ol jerde bireý emes, birneshe adam bar dep uqqan eken. Mine, osy batyr qazaq balasy Jánibek bolatyn»

Keńes Odaǵynyń Batyry Jánibek Eleýisov 1946 jyly maıdannan aman oraldy. Turatydaǵy orta mektepte dırektor boldy. Altaı ólkelik Keńesine depýtat bolyp saılandy. Qazaqstanǵa 1954 jyly kóship kelip, ómir súrdi. Balalary qazir ártúrli áskerı salada oıdaǵydaı qyzmet etip júr.

KAShMIRDEGІ KÓShPENDІLER

AQSh-ta jaryq kóretin «Neıshnl djıografık megezın» jýrnalynyń 1954 jylǵy 61-shi sanynda «Qazaqtar azattyqqa qalaı attandy» deıtin maqala jarııalanǵan. Onyń avtory - Mılton Dj. Klark degen amerıkalyq azamat. Osy maqalamen birge qazaqtar ómirinen túsirilgen túrli-tústi sýretter de berilgen. Bajaılap qarasańyz, sýretterden naǵyz qazaqy turmysty, etnografııalyq ómir saltyn ańǵarasyz. Sýretter Pákstannyń Srınagar qalasynan 90 shaqyrym jerde bıik taýdyń ańǵarynda túsirilgen. Sonda bul qazaqtar kimder?

Bular - atam zamannan qıyr qonyp, shet jaılap júretin Altaıdyń Abaq kereıleri. Alǵash 1930-shy jyldary Ór Altaıdan úrkip, qazirgi Shınjan ólkesiniń ońtústik-shyǵysyna barady. Onda turaqtap baıyz tappaı aqyry 1940 jyly Úndistan asyp ketedi. Marqum Halıfa Altaı osy kóshtiń bel ortasynda júrgen. Sol kisi aıtatyn: «Alǵash Altaıdan kóshkende 36 myń adam edik, 1941 jyly Úndistanǵa osydan 3039 tiri jettik. Arada bir jyl ótkende jersinbeı 2000-ǵa tarta adam ólip ketti. 1942 jyly 1150 adam tiri qaldyq. Sodan 1946 jylǵa deıin birde-bir áıel balasy qursaq kótermedi. Týra jetinshi jyly degende alǵashqy bala týdy».

Joǵarydaǵy Srınagar qalasy - Kashmır ólkesiniń ortalyǵy. Sol kezde Kashmır ólkesi Úndistan men Pákstan arasyndaǵy daýly óńir bolatyn. Halqynyń kóbi musylman dinin ustanatyn bolǵandyqtan alǵash Úndistanǵa ótken qazaqtar osy óńirge oıysyp kelgen. Onyń ber jaǵynda Kashmırdiń bıleýshisi Sheıh Muhamed Abdýlla qazaqtardy jerinen aýǵan «muhajır» sanap kóp kómek kórsetken.

Qazaqtar osynda 12 jyl turyp, 1954 jyly Túrkııaǵa qonys aýdarǵan. Osy qazaqtarǵa 1951 jyly joǵarydaǵy amerıkalyq jýrnalshy kelip, bir jyl birge turady. Qazaqtyń tilin úırenedi. Kıno túsiredi. Marqum Halıfa atamyz: «E, ol bizdiń Klark emes pe!» dep súısinip aıtyp otyrǵanyn talaı estigen edik.

Osy qazaqtar dúnıeniń jartysyn aınalyp, sonyń ishinde dalanyń qońyr ańy da óte almaıtyn ataqty Taklamaqan shólin basyp, Gımalaıdan asyp túsken. Jan balasynyń tabany tımeıtin Tıbettiń Dýnhýan ólkesindegi Tszıanfodýn jartasyn kókteı ótip, uzyndyǵy 1 mıl úńgirdegi býddanyń músinderi men freskalyq órnekterin kórgen. Artynan ókshelep qýǵan jaýdyń áskerlerimen aıanbaı soǵysyp, 90 paıyzy jolda qyrylǵan beıbaqtar dep aıta alamyz ba?. Shyndyǵynda solaı. Kóp jylǵy ómir men ólim arpalysy qazaqtardyń saǵyn syndyra almaǵan.

Amerıkalyq jýrnalshynyń maqalasyn ultshyl azamat Sábetqazy Aqataı marqum ótken ǵasyrdyń 90-shy jyldary qazaq tiline aýdaryp, jarııalamaqqa nıet etken kórinedi. Sodan shaǵyn úzindi usynǵan jón bolar: «...men Kashmır jazyǵyndaǵy Srınagarda ata-babalary 2 myń jyl Ortalyq Azııada kóship júrgen erekshe halyqtyń ókili ­- qazaqtardyń arasynda bir jyl boldym. Qasiretti joryqtyń qatań synyn artqa tastaǵan qazaqtar endi es jııa bastaǵan sekildi. Olardyń dáýlesker aýyz ádebıetin tyńdaǵan alǵashqy amerıkalyq men bolarmyn. Bul kóshpendiler jaz shyǵa shańy men qapyryǵy yǵyr qylǵan oryndy tastap, jaılaýǵa shyqty. Kashmır arǵymaqtaryn ertep mingen olar (meni de ertip aldy) taýǵa shyǵyp ketti. Bıe baılap, rahat ómirdi bastap ketti...».

Mılton Dj. Klark qazaqtardyń ómir tarıhyn zertteýmen ǵana aınalyspaǵan kórinedi. 1954 jyly bulardyń Túrkııaǵa kóshýine muryndyq bolǵan. Tipti 1953 jyly AQSh-tyń prezıdenttiginen úmitker Adlaı E. Stıvensondy Srınagarǵa ertip kelip, qazaqtardyń ómirimen tanystyrǵan. Hasan Óraltaı aǵamyzdyń aıtýynsha, Mılton Dj. Klark - AQSh-taǵy TsRÝ-dyń qyzmetkeri. Ol qazaqtardy shynynda kommýnıstik rejımniń tepkisinen qashty ma, joq pa degendi anyqtaý úshin jiberilgen adam deıdi.

Qalaı desek te, onyń sýretteri búgingi qazaq dıasporasynyń tarıhı qujaty retinde qymbat. Joǵarydaǵy dittegen jerine jete almaı qaza tapqan nemese qańǵyryp basqalarǵa qoldy bolyp ketken beıbaqtardyń sarqytyndaı tarıhtan bizge jetken tábárik.

Osy oraıda Elbasy Nursultan Nazarbaev joǵarydaǵy qazaqtardyń alasapyran ómiri jaıly: «Týǵan jerinen tys búkil jer sharyna shashyrap ómir súrip jatqan bes mıllıonǵa jýyq qandastarymyzdyń qandaı qaıǵyly da, qorlyqty joldan ótkenin búgingi kózi tirilerdiń eshqaısysy da óz deńgeıinde barsha qasiret-qaıǵysymen beınelep bere almaıdy. Óıtkeni, keıde qujat jetispeıdi, keıde bosqyndardyń tutas kósh-kerýeniniń izderi belgi-bedersiz taý shatqaldaryna sińip, joq bop ketedi nemese múrdeleri qazaq dalasynan shalǵaıda ataýsyz qalǵan» depti. (Tarıh tolqynynda. - Almaty: «Atamura» baspasy, 1999, 140-bet).

Shyndyǵynda, qazaq tarıhyndaǵy asa bir eleýli oqıǵa - túıeli kóshpen «Gımalaı asqan» kóshpendiler týraly sońǵy jyldary birneshe shyǵarma jaryq kórdi. H.Altaıdyń «Altaıdan aýǵan el», D.Janaltaıdyń «Qıly zaman - qıyn kúnder», Hasen Óraltaıdyń «Elim-aılap ótken ómir» kitaptarynda egjeıli-tegjeıli baıandalǵan.

MUQANOVTYŃMOŃǴOLIıAǴA SAPARY

Qazaq ádebıeti alyptarynyń biri - akademık-jazýshy Sábıt Muqanov 1966 jyldyń jazynda resmı saparmen Monǵolııa qazaqtary qonystanǵan Baı-ólke aımaǵyna barǵan.

Bul kezdesý ondaǵy qazaqtar úshin kókten Ǵaısa túskendeı áser qaldyrǵan kórinedi. Sábeńdi kórip, qolyn alǵan, qasyna otyryp áńgimesin tyńdaǵan adamdar áli kúni: «Baıaǵyda Muqanov kelgen jyly...», - dep, uzyn sonar hıkaıasyn bastaıdy-aý. Rasynda, osy jyldary baı-ólkelik qazaqtar arasyna Sábeńniń «Botakóz» romany keń tarap, saýaty bar qazaq balasy oqyp shyqqan, saýaty joqtar oqytyp tyńdaǵan, «Sulýshash» poemasyn ekiniń biri jatqa aıtatyn, naǵyz bir rýhanı taza, jutynyp turǵan zaman edi.

Sóıtip, Sábeń keledi. At basyn Baı-ólkege emes, taza dórbet tuqymy turatyn Ubys degen aımaqqa burady. Sebebi bul aımaq KSRO-nyń Týva Respýblıkasymen shekaralas. Eki tarap arasynda shekara máselesi týyndaıdy. Osyny retteý úshin KSRO arnaıy delegatsııa jasaqtaıdy. Ókildikti sol tustaǵy Býrıat AKSR-niń Joǵary Keńes tóraǵasy Hoholov degen bastap keledi. Sábeń jaı ǵana múshesi bolsa kerek.

Ubys aımaǵy basshylarynyń biri - qazaq azamaty, I. Stalın kósemniń qolynan dám tatyp, syılyqqa tapansha alǵan, qytaı kósemi Mao Tsze Dýnmen birge tústenip, sýretke túsken qoǵam qaıratkeri Qashqynbaı Málikuly degen aǵamyz edi. Sábeńdi osy Qashqynbaı aldymen qabyldaǵan. Odan keıin dúnıeni dúrkiretip, Sábeń Baı-ólkege keledi. Bútin halyq aıaǵynan tik turyp dalada qarsy alady. Osy toptyń arasynda Monǵolııadaǵy qazaq ádebıetiniń negizin qalaǵan, tuqym jaǵynan Shákárim Qudaıberdiulyna jıen bolyp keletin, ataqty «Búrkit» poemasy mońǵol tiline aýdarylyp, orta mekteptiń ádebıet oqýlyqtaryna engizilgen, shalǵy murty kókke shanshylyp sóıleıtin, ataqty sýyryp salma aqyn Aqtan Babıuly da bolǵan eken.

Sábeń moınyn sozyp, qalyń jurttyń ortasynda turǵan Aqtanǵa qarap aıǵaı salypty: «Eı, sen Aqtan emessiń be?». Ana kisi: «Iá, Aqtanmyn, qalaı tanydyń?», - deıdi. Sábeń: «Andaǵy murtyńnan tanydym», - dep kúlipti. Aqtan da tynysh turmaı: «Sen Sábıt emessiń be?» - deıdi ádeıi, tanyp tursa da. Sábeń de: «Oı, meni qaıdan bilesiń?», - dep qalbalaqtap qalady. Sonda Aqtan aqyn: «Urtyńnan tanydym!», - depti.

Osylaı Sábeń baı-ólkelik baýyrlary arasynda arqa-jarqa eki-úsh kún qonypty. Keńes elinen kelgen ókilderge arnap ákimshilik qonaq úıinen arnaıy lıýks bólme ázirlenip, oǵan Hoholov pen Sábeńdi jatqyzady. Sábeńniń resmı sapar ekendigi esinen shyǵyp ketken. Aqtan men Sotsıalıstik Eńbek Eri, shopan, shejire qart Serikbaıdy janynan tastamaı, kúndi túnge jalǵap áńgime soǵady. Tipti tamaqqa da qaramapty jaryqtyqtar. Sodan keshke qonalqyǵa jatarda bastyqtar kelip, Sábeńdi bólmesine aparyp ornalastyrady. Arada on mınýt ótpeı, Sábeń qashyp shyǵypty. «Áı, qaraqtarym!», - depti sonda jalynyńqy daýyspen: - Men átir sasyǵan orystyń qasynda kúnde uıqtap júrmin ǵoı, búgin ana teke sasyǵan eki shaldyń qasyna jataıynshy». Sodan, qonaqjaı jurt shyt jańa bólme ázirlep, úsh shalǵa temir tósek qoıyp beripti.

Erteńine Sábeńdi aýyl aqsaqaldarymen birge aımaq ákimshiligi «Ike bulan» degen aralǵa aparyp, dalada mal soıyp, as beredi. Jazýshynyń astyna at mingizip alyp júredi. Osynda qonaqqa kelgen barlyq adamǵa bir-bir tóstik qaqtatamyz dep, 70-80 qoı soıypty. Muny kórgen Sábeń basyn shaıqady deıdi. «Tym ysyrapqa barmańdar, ásire aqkóńil ekensińder» degen de qoıǵan.

Sol tusta aımaq ortalyǵynda 10 jyldyq qazaq orta mektebi bar-tyn. Onyń oqý isiniń meńgerýshisi - Almatydan fılfakty endi bitirip barǵan Qabıdash Qalıasqaruly deıtin jas azamat. Áıeli Bekbosynova Roza Amanqyzy - Taldyqorǵannyń týmasy. Onyń jańadan Baı-ólkege kelin bolyp túsken kezi. Osy kisiler Sábeńe arnap kabınet jasaıdy. Mańdaıshasyna «Sovettik sózge qalamy// Kórmegen áste muqalyp,// Muny jazǵan kádimgi Sábıt Muqanov» dep ilip tastaıdy. Barlyq kitaptaryn tizip, kórme uıymdastyrady. Sábeń qatty rıza bolyp, kózine jas alypty. Tebirenip turyp: «Meni óz otandastaryma qaraǵanda, sizder jaqsy biledi ekensizder», - dep rahmet aıtypty.

Sapar aıaqtalǵan soń Ulan-batyrǵa ushaqqa otyryp attanady. Jolaı memleket basshysy ıÝ.Tsedenbalǵa kirip, Baı-ólke qazaqtaryna qatysty ustanyp otyrǵan partııanyń kózqarasyna úlken alǵysyn jetkizedi. Qazaqstanǵa oralǵan soń osy sapary jaıynda «Sotsıalıstik Qazaqstan» gazetine shaǵyn maqala jazady.

Osylaı Baı-ólkede Sábeńniń basqan izi ańyz bolyp qaldy.

BERLINGE BARǴAN «BAI-ÓLKE» TANKІSІ

Uly Otan soǵysy bastalǵan 1941 jyldyń 22 maýsymy kúni Mońǵol eli de tóbesinen jaı túskendeı qatty abyrjypty. Óıtkeni shyǵys jaǵynda japondar óńmeńdep, shekaraǵa deıin tirelip, kelip alǵan. Onymen qoımaı, qunyqqan mılıtarıster aýzy alty qarys Qytaıdyń shyǵys óńirin basyp alyp, Manj-go atty qýyrshaq memleket ornatyp qoıǵanyn qaıtersiz. Qytaıdyń basqa ólkeleri qaltyrap-dirildep ázer otyrdy.

1939 jyly julqyna bergen japondardy Halkın-gol ózeni mańynda Keńes áskeri bir tyqsyryp tastaǵan-tyn. Biraq qaýip áli seıilgen joq. Endi mine, arqa súıep, ózderin adam qataryna qosar dep úmit artyp otyrǵan jalǵyz «aǵasy» - Keńes eline sum fashısterdiń basa-kóktep kirip ketýi, árıne, jaqsy emes. Basqalar sııaqty shoqparyn alyp, tura umtylatyndaı qaýqar qaıda.

Sonymen eldiń basshylary aqyldasa kelip, soǵys bastalǵan kúnniń erteńinde Memlekettik Kishi Quryltaıdyń kezekten tys sessııasyn shaqyrypty. Quryltaı músheleri ary-beri aqyldasyp, Keńes jaýyngerlerine qarjylaı hám múliktik kómek kórsetý kerek dep sheshken. Osylaı halyq arasynda «Ekinshi dúnıejúzilik soǵysqa kómek» aktsııasy uıymdastyrylyp, malshy arattar qolyndaǵy jylqysyn, sandyǵyndaǵy altyn-kúmisin, qoıdyń ılengen terisinen jasalǵan jyly tondaryn, et-maı, qurt-irimshik, sút ónimderin jınaıdy.

Alǵashqy kómekti 1941 jyldyń qarasha aıynda joldaıdy. Bul joly 15 myń teri ton, 3 myń býma azyq-túlik, barlyǵy 1,8 mln somnyń dúnıesin jóneltedi.

Kelesi kezekte jınalǵan 100 keli altyn, 100 myń amerıka dollary, 2,5 mln mońǵol aqshasyn 1942 jyldyń basynda «Vneshtorgbank»-tiń esep-shotyna aýdarady. Bul qarjy qolma-qol tank shyǵaratyn zaýyttarǵa jiberilip, 53 tank jasalady. Onyń 32-si - «T-34» markaly jańa tankter. Nátıjesinde «Revolıýtsııalyq Mońǵolııa» atty tank kolonnasy paıda bolady.

Tek osy 1942 jyldyń ózinde maıdanǵa kómek retinde 236 vagon júk jóneltilgen. Atap aıtqanda, azyq-túlik zattary - 600 tonna, teri ton - 30 myń dana, 27 myń kıik (aq bóken) eti, t.b. Bulardan basqa 485 myń jylqy aıdalǵan.

1943 jyly taǵy da qarapaıym arattar (halyqtar) tapqan-taıanǵanyn jınap-terip, 2 mln somǵa «Mońǵol arat» atty ushaqtar eskadrılıasyn jasaqtaıdy. Ushaqtardy Smolensk oblysyndaǵy «Vıazovaıa» stansasynda ornalasqan 322-shi joıǵyshtar dıvızııasynyń 2-shi gvardııalyq polkyna tabys etedi. Osy mońǵol aqshasynan jasalǵan ushaqtarǵa otyrǵan keńestik ushqyshtar arasynan - N.Pýshkın, A.I.Maıorov, M.E.Rıabtsev sekildi Keńes Odaǵynyń Batyrlary shyqqan eken.

Osynyń bárin jıyp-terip, ózimizdiń «domalaq» eseppen shamalaǵanda, maıdanǵa mońǵol arattary 65 mln somnyń dúnıesin jiberipti.

Mundaı úlken halyqtyq naýqannan Baı-ólkeniń qazaqtary qalaı tys qalsyn?! Olar da el qatarly azyq-túlik ónimderin jınap tapsyrǵan. Aımaqtyq arhıv qorynda saqtalǵan málimetterge qaraǵanda, 1941-1942 jyldary aımaq halqy 702 899 somnyń dúnıesin jınap, 4791 kúligin maıdanǵa jibergen. 1943 jyly 376 370 somdy aqshalaı tabystap, oǵan qosyp 2629 jylqy bergen. 1944 jyly 103 768 som jınap, taǵy da 791 at daıyndaǵan. 1945 jyldyń basynda 1071 at bergen eken (Aımaqtyq arhıv qory, f-4, hd-3).

Osy jınalǵan dúnıelerdi maıdanǵa jetkizip berip, eldiń amanatyn tabystaý úshin sol kezdegi aımaq basshylarynyń biri - Qashqynbaı Málikuly 1942 jyly qysqa salym jolǵa shyǵady. Aıańdap astanaǵa barady. Sol jerde memleket basshysy H.Choıbalsyn basqarǵan delegattarmen birge Máskeýge qaraı betteıdi.

Qashekeń osy sapary jaıynda 1985 jyly Jeńistiń 40 jyldyq merekesi qarsańynda «Ómir órnekteri» deıtin kólemdi estelik jazyp qaldyrypty. Osy estelikten úzindi keltirsek: «...1942 jyldyń kúzinde meni Ulan-batyrǵa shaqyrdy. Qyzyl Armııaǵa kómek aparatyn toptyń quramyna engizipti. Delegatsııany marshal H. Choıbalsyn bastap júrdi. «Tóńkerisshil Monǵolııa» atty tank kolonnasyna syıǵa tartý úshin 1942 jyly qarasha aıynda jolǵa shyqtyq. 1943 jyly 12 qańtar kúni Máskeý mańyndaǵy Naro-Fomınskıı deıtin shaǵyn qalashyqta Monǵol jurtynyń qarajatyna jasalǵan 53 tankti polkovnık M.T.Leonov basqarǵan 112-shi Qyzyl týly tank brıgadasyna tapsyrý rásimi ótti. Men qabyrǵasyna «Baıan-Ýlgeı» degen úlken jazýy bar tankti ekıpaj komandıri Rezkovqa tapsyrdym. Ol meni tankke otyrǵyzyp, ary-beri alyp júrdi. Baı-ólkelikter jınap bergen azyq-túlik, kıim-keshekti soldattarǵa úlestirip berdim. Jıyn sońynda brıgada komandıri: - Biz bul tankilermen Berlınniń kóshesin taptaımyz, - dedi».

Joǵarydaǵy 112-shi tank brıgadasy týraly Monǵol baspasózinde kóp jazylypty. Monǵol eli syılaǵan 53 tanktiń on shaqtysy 5375 shaqyrym jol júrip, Berlınge barǵan. Bir tańǵalarlyq jaǵdaı, «Baıan-Ýlgeı» atty tank te aman-esen Berlınge tumsyq tirep toqtapty. Osy tank brıgadasynan soǵys jyldary 16 Keńes Odaǵynyń Batyry shyǵypty.

Soǵystan keıin brıgadaǵa Súhe-bator esimi berilipti.

DENESІ TIBETTE, BASY ALTAIDA JERLENGEN BATYR

Shınjandyq tanymal jazýshy Shámis Qumaruly «Bóke batyr» atty tarıhı roman jazyp, 1987 jyly Qytaı elinde jarııalady. Osy shyǵarma 1993 jyly «Juldyz» jýrnalynyń 1-2 sandarynda jaryq kórdi. Bóke batyr Jyrǵalańuly 1846 jyly týǵan. Bir ákeden - ekeý. Artynan ergen inisi - Shóke batyr.

Altaı asyp barǵan qazaqtarǵa qonys keńeıtý qajet boldy. San jyldardan beri irge teýip, qazyǵyn tereń sińirgen qalmaq-torǵaýyttar jer bere qoımaıdy. Bóke bir top joldasymen Shińgildiń Aqqaryn, Qaraǵash óńirinen birneshe oshaq qazyp, oǵan qara taldyń órtengen eski kómirin kómip ketedi. Arada bir talaı ýaqyt ótkende baryp, jergilikti qalmaq tórelerinen myna jer bizdiki dep daýlaıdy. Sodan Shyńǵys hannan beri kele jatqan kóshpendilerdiń qonys ıelený zańynda aıtylǵan «Iesiz jerge kim buryn kelip kúlin tókse, jer ıesi sol bolady. Baıyrǵy mekenge ıelik etý úshin qazǵan oshaǵy, mórlengen jurty bolýy kerek» delingen qaǵıdatqa súıenip, shataq shyǵarady. Eki jaq adam shyǵaryp tekserip kórse, shynynda Shińgildiń qara talynyń kúıgen kómiri shyǵady.

Osylaı qazaq pen qalmaq arasynda jerge talas, jaıylymǵa eges únemi bolyp turady. Ásirese, ejelgi Jibek joly boıyndaǵy baılanys beketterin kúsh-kólikpen qanymdaýdan bas tartqany úshin jergilikti bılik Bóke batyrǵa qyryn qaraı bastaıdy. Osyndaı ártúrli sebepterge baılanysty Bóke elin bastap, shyǵysqa qaraı - Boǵda taýyna kóship barady. Bul ólke - buǵan deıin qazaq balasynyń tabany tımegen jer. Boǵda óńiriniń ortalyǵy Shonjy qalasynda tórt ulttyń (hanzý, uıǵyr, monǵol, qazaq) ókildigi ashylady. ár ulttan shańııa (ókil) taǵaıyndalady. Qazaq atynan Bóke batyr saılanady.

Osylaı ózi dara bılik júrgizdi. Halqyna jaıly ómir jasady. Sondyqtan da bolar, Altaı, Tarbaǵataı óńiriniń qazaqtary Bókeniń eline kóship kele bastady. Jergilikti qytaı sheneýnikteri qazaqtardyń kúsheıip ketýinen qorqyp, Úrimjidegi úkimetke «Bóke jeke dara handyq qurýdy qolǵa alyp jatyr» dep aryz túsiredi. Bóke batyrdy tutqynǵa alady. Elin Altaı, Tarbaǵataıǵa qaıta kóshirý úshin ásker attandyrady. El kóshýden bas tartyp, áskerlermen qaqtyǵysady. Batyrdyń inisi Shóke Úrimji ulyǵyna úlken syı berip, aǵasyn bosattyryp alady. Túrmeden shyqqan Bóke eldiń astanasy Pekınge baram dep attanyp ketedi. Biraq Pekınge barmaıdy, jaıly qonys izdep jer shalyp ketken eken, jyl ótken soń kelip, elin bastap shyǵysqa qaraı kóshedi. Sol ketkennen mol ketip, Tıbet asyp, Úndistannyń shekarasyna at tumsyǵyn tirep toqtaıdy. Bul - 1900 jyldar shamasyndaǵy jaǵdaı.

Bókeniń elin qaıtaryp kelý úshin Úrimjiden tolyq qarýlanǵan 500 atty ásker shyǵady. Aqyry Bóke batyr qarsylyq kórsetip, qyrǵyn soǵys órti tutanady. Qytaıdyń 500 sheriginiń 300-in jer jastandyrady. Qazaqtardan batyrdyń jalǵyz inisi Shóke jáne jıyrmadaı adam shyǵyn bolady. Qytaı úkimeti Bókeniń basy úshin mol syılyq taǵaıyndaıdy.

Bóke batyrdy 1904 jyldyń jazynda Tıbet tóreleri el astanasy Lhasa qalasyna shaqyrady. Tıbet tóreleri qurmetti qonaqasy beredi. Sodan eline oralǵan Bóke kele aýyryp, qaza tabady. Halqy batyrdy inisi Shókeniń qasyna jerleıdi. Bul jer qazir «Esekbatqan» dep atalady. Tıbet avtonomııaly aýdany, Altyntoq qoryq mekeniniń jeri.

Bóke batyr qaza bolǵannan keıin 12 táýlik ótkende Úrimjiden qısapsyz ásker kelip, eldi qaıta aıdaıdy. Bóke batyrdy kórden sýyryp alyp, basyn kesip áketedi. Óıtkeni bul basty ákelgen adamnyń aldynda zor qoshemet kútip turǵan edi. Batyrdyń basyn Úrimji kóshesine ilip qoıady. Sońynda balasy Rabaı ákesiniń basyn surap alyp, baıyrǵy mekeni - Altaı nýly ólkesi, Shińgildiń boıy, Araltóbe aýylyna qarasty Obaty qystaǵyna ákelip jerleıdi.

Osylaı Bóke batyrdyń denesi Tıbette, basy Altaıda jerlengen. Dene men bastyń arasy myńdaǵan shaqyrym alshaq jatyr. «Beý, dúnıe-aı!» degen. Osy Bókeniń elinen bólinip qalǵan azǵana el Tıbette áli kúni bar kórinedi. Biraq bútindeı ózgerip ketken. Tek ózderiniń qazaq ekendikterin ǵana biledi.

Joǵarydaǵy Bóke batyrdyń balasy Rabaı ákesiniń basyn Altaıǵa jerlegen soń, aýylyn bastap, Monǵolııaǵa aýyp ketedi. Al Shóke batyrdyń urpaǵy Imanbala Shińgil boıynda qalyp qoıyp, artynan Bórkól jaqqa qonys aýdarǵan eken. Osy Rabaıdyń balasy Aıyphannan taraǵan urpaq nemese Bóke batyrdyń shóberesi Saǵan aqsaqal 1995 jyly Astanaǵa kóship keldi. Balalary ár salada abyroıly qyzmet atqaryp júr. Kenje balasy Jánibek - úlken kásiporynyń jetekshi mamandarynyń biri bolsa, ortanshy uly Asylbek - orta mektepte muǵalim. Qytaıda qalǵan Shóke batyrdyń jalǵyz uly Imanbaladan týǵan Japanhan aqsaqal da 2006 jyly Astanaǵa kóship keldi.

KÚMІS JAMBY

1979 jyly 114 jasynda Zaıat Málikuly degen qarııa Monǵol eliniń Qobda aımaǵynda dúnıeden ótti. Marqumnyń týǵan jeri - Shyńjan ólkesi. Burynǵy ­­- Shyǵys Túrkistan. Ómir tarıhyna úńilsek, Zaıat aqsaqal 1930-1940 jyldary Shyǵys Túrkistan ólkesinde óristegen alasapyran tusynda Monǵolııaǵa ótip ketken. Ol jaqta anasy, áıeli jáne eki qyzy qalyp qoıypty. Olardyń urpaǵy áli sonda turyp jatyr.

Zaıat aqsaqal bes til biletin suńǵyla, sharıǵat jolyn ustanǵan, oqyǵany men toqyǵany kóp kisi edi. Ana tilin aıtpaǵanda, oryssha, qytaısha, monǵolsha, uıǵyrsha emin-erkin sóıleıtin.

Monǵolııaǵa kelgen alǵashqy jyldary Aqkól degen eldi mekende orystardyń jún jýatyn ornynda jumys istep, aýdarmashy qyzmetin qosa atqarǵan. 1934 jyly Taqaı Tápbaıqyzymen jańadan shańyraq kóteredi. Osy zaıybynan týǵan ul-qyzdary qazir túgeldeı Qazaqstanǵa kóship keldi.

1965 jyly aqsaqaldyń 100 jasqa tolý qurmetine Memleket basshysy ıÝ.Tsedenbal arnaıy quttyqtaý joldap, respýblıkalyq ardagerler keńesiniń tóraǵasy, general G.Jamıaandy jiberip, syı-sııapat kórsetedi. Osy kezdesý barysynda ortalyqtan kelgen bastyqtar: «Aqsaqal, zeınetaqyǵa qansha tógreg (teńge) alasyz?» - dep surapty. Sóıtse, Zaıat qarııa 100 jasqa deıin eshbir zeınetaqy alyp kórmepti. Aqsaqaldy «qoǵamǵa eńbek istemegen adam eken» dep oılap qalmańyz. Ómirinde bir kúni eńbeksiz ótpegen. Bylaısha aıtqanda, bul adam úkimet taǵaıyndaǵan zeınetaqydan bas tartqan. Sol úshin otqa da, sotqa da súıregen. «Úkimettiń járdeminen bas tarttyń, halyq jaýysyń» degenge deıin barǵan. Sonda azar da bezer bolǵan qarııanyń aıtatyn ýáji: «Men haram aqsha almaımyn, ólgende otqa kúıemin, tiride duǵam qabyl bolmaıdy». Sodan keıin úkimet adamdary jalynyp: «Bul - haram dúnıe emes, jasyńyzda istegen eńbegińizdiń aqysy», - dese, aqsaqaldyń odan ary shyr-pyry shyǵady eken: «Oıbaı-aý, ol kezde istegen eńbegim úshin aılyq aldym emes pe!». Aqyry úkimet te, ıÝ.Tsedenbal jaryqtyq ta aıtyp uqtyra almaǵan.

Bul ǵalamda biz bilmeıtin qupııa kóp. Zaıat qarııa ortalyqtan syılyq alyp kelgen Jamıaan generalǵa: «Qaraǵym, sen de meniń jasyma kel», - dep batasyn beripti. Aqsaqaldyń aq adal batasyn general da shyn nıetimen qabyldapty. Qudaıdyń qudireti, 2006 jyly osy general 100 jasqa tolǵan eken.

Zaıat qarııany biz de kórdik. Týra 100-den asqan shaǵynda qolyna taıaǵyn ustap, kúmis saqaly jelbirep, úsh shaqyrym jerden jaıaýlatyp, nemerelerine bes eshkisiniń sútin ákele jatatyn.

Taǵdyrdyń isinde shek bola ma? Bertinde estidik, osy kisiniń anasy 1989 jyly 143 jasynda Shyńjannyń Týrfan ólkesinde dúnıeden ótipti. Marqum sheshesi ómir boıy «bir kúni keler» dep ulyn kútipti. Keshke uıyqtar aldynda úı ishindegi peshtiń kómeıin otynǵa toltyryp, ústine sý toly sháýgim asyp qoıady eken. «Ulym shóldep keletin shyǵar, daıyn tursyn», - deıtin kórinedi. Ol - ol ma, ómir boıy jas balanyń judyryǵyndaı kúmis jambyny jip taǵyp, moınyna asyp júripti. «Eger de bireý-mireý «Ulyń keldi, súıinshi!» dese, uıalyp qalmaıyn», - dep janyn jaldaǵan túri eken. Qaıran ana dúnıeden óterinde «kúmis jambyny ózimen birge qosa jerleýdi» ótinipti. Múmkin, o dúnıege barǵanda ulyma ushyrasarmyn degen úmiti shyǵar...

TEMІRTAÝ KÓTERІLІSІNІŃ KÝÁGERІ

Ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń ardageri, Ulttyq qaýipsizdik salasynyń burynǵy qyzmetkeri, kópti kórgen kónekóz qarııa Kárı Ábıtov aqsaqal Astanada turady. Kárekeń - kámpeske oqıǵasyn, odan keıingi ashtyq jyldaryn kózimen kórgen adam. Odan keıin Ekinshi dúnıejúzilik soǵysqa qatysyp, bertingi keńes bıligi kezinde Ulttyq qaýipsizdik mekemesinde qyzmet atqarǵan. Ásirese, ótken ǵasyrdyń 50-inshi jyldarynyń sońynda Keńes odaǵyn dúr silkindirgen «Temirtaý kóterilisi» tusynda Kárı aǵa arnaıy tapsyrma oryndap, qylmyskerlerdi quryqtaýǵa qol ushyn tıgizgen edi. Osy oqıǵa jaıly kóterilis kýágerimen órbitken áńgimeni usynyp otyrmyz.

- 1959 jyly shilde aıynyń 31-i kúni túngi saǵat 3.00-de bireý esik qaqty. Dereý esik ashyp dedim, aty esimde joq, komıtette isteıtin qazaq jigiti: «Men kezekshimin. Oblystyq qaýipsizdik komıtetine tez kelińiz. Áskerı formanyń qajeti joq. Tek qarýyńyzdy tastamańyz dedi». Ol kezde qalanyń Engels kóshesindegi eki bólmeli aǵash úıde turatynbyz. Qazir bul arada «Býratıno» atty dúken tur. Tez kıinip, keńsege keldim. Mekememiz - qazirgi orys drama teatrynyń qarsysynda turǵan áshekeıli sary úı.

Kelsem, meniń aldymda bizdiń jigitterdiń bes-altaýy jınalyp qalypty. Olar: Altaı Nurqanov, Ivan Stepanovıch Klımenko, Vasılıı Sofanovıch Azarav, Vladımır Sergeevıch Kım. Bul jerde bárimiz de ań-tań bolyp turdyq. Vahterge de esh nárse belgisiz eken. Sóıtkenshe bolǵan joq, ekinshi qabattan oblystyq Qaýipsizdik komıteti basqarmasynyń orynbasary polkovnık Moıseev shyǵyp, qatty daýyspen buıryq berdi:

- Tez býhgalterııadan aqsha alyp, aýlanyń ishinde turǵan mashınaǵa minińder! - dedi, Barlyǵymyz 250 somnan aqsha alyp, mashınaǵa otyrdyq. Bizdi jyldam áýejaıǵa alyp keldi. Ol áýejaıdyń ornynda qazir Prezıdent ordasy tur. Bir saǵat ótpeı, ushaǵymyz Qaraǵandyáýejaıyna tańǵy saǵat 5.00-de kelip qondy. Karlagtan tutqyndar qashyp, soǵan kómekke alyp kelgen shyǵar dep oıladyq. Ushaq salonynan túsip kele jatqanymyzda, bizdi qaraǵandylyq eki áriptesimiz qarsy aldy. Olar «Temirtaýda kóterilis bolyp jatyr» dep habarlap, bizdi Qaraǵandy oblystyq Qaýipsizdik komıtetiniń keńsesine alyp keldi. Osy jerde saǵat 7.00-ge deıin Almatydan keletinderdi kúttik.

Almatydan Qazaqstan shekara áskeriniń komandıri, general-leıtenant Bosyı bastaǵan shekara ýchılışesiniń, komıtettiń jigitteri, áskerıler, basqa da azamattyq qyzmettegiler keldi. 10-15 avtobýspen qyryq shaqyrym jerdegi Temirtaýǵa attandyq. Kóshesine jaqyndaı bergende, avtomat, qol pýlemettermen qarýlanǵan ár jerde 5-6-dan toptanyp júrgen áskerı adamdardy kórdik. Tótenshe jaǵdaı ornapty.

Bir kúnniń ishinde Tashkent, Máskeý, Barnaýl, Sverdlovsk, Novosıbırsk, taǵy basqa áskerı okrýgtardan Qaraǵandy áýejaıyna 70-ten astam ushaq kelip qondy. Joǵarǵy Keńes prezıdıýmynyń basshysy L.I. Brejnev, Máskeýden Qaýipsizdik komıtetiniń orynbasarlary - general-leıtenant Gýmılov, general-maıor Chıstıakov jáne tekserý bólimderinen de kóp kisi kelipti.

Qazirgimen salystyrǵanda, kelip qonǵan 70 ushaq kóp bolyp kórinýi múmkin. Ol kezde qazirgideı kóp oryndy ushaqtar shyǵa qoımaǵan kezi bolatyn. Qonǵan ushaqtardyń kópshiligi - 18-20 oryndy «IL-14» ushaqtary bolatyn.

Kóterilistiń shyqqan kúni - 1959 jyldyń 31 shildesi, senbi. Temirtaý qalasy jańadan qurylyp jatqan kez. Halyq teginnen-tegin ashynyp, kóteriliske shyqpaıdy ǵoı. Temirtaýdyń Domna peshterinde óte aýyr jumysta isteıtin 40 myńǵa jaqyn jumysshylar jaz boıy juqa materıaldan jasaǵan palatkalarda turypty . Jaz ortasy aýyp, kúzdiń jańbyrly sýyq túnderiniń aldy sezile bastasa da, bularǵa degen jyly orynnyń habary estilmegen. Jýynyp, shaıynatyn múmkindik joq. Ystyq tamaq ta mezgilimen berilmeıdi.

Al basqa elden jaldanyp kelip istep jatqan ózderindeı bolgarlyq jumysshylarǵa óte joǵary jaǵdaı jasalǵan. Olar eki qabatty jataqhanalarda turady. Edenderinde kilem tóselip, ǵımarattyń ishi kirseń shyqqysyz. Ystyq, sýyq sýy, vanna, dýsh degenderi - bári de jumys istep tur. Olarǵa degen ashana da, aspazshy da bólek. Qalaı tynyǵyp, demalam dese de, barlyq jaǵdaı jasalǵan.

Palatkalyq qalashyqta turatyndar - Sovet úkimetiniń ár respýblıkasynan jınalǵandar. Ár ulttyń ókilderi, qazaqstandyqtar da, qazaqtar da az bolmaǵan. Joǵarydaǵy aıyrmashylyq jumysshylardyń ashý-yzasyn týǵyzǵan.

Sol kúni tún salqyn bolyp, sýyq sýmen jýyna almaǵan jumysshylar toptanyp baryp, ashananyń ystyq tamaǵyn tartyp alyp ishedi. Osylaı bastalǵan buzaqylyq ary qaraı jalǵasyp, syra satyp turǵan dúńgirshekti basyp alyp, ol sýsyndy ózderi tegin ishedi. Syraǵa qyzǵan soń, kondıter dúkeniniń tátti taǵam, konfetterin kúshpen oljalaıdy.

Jumysshylardyń bul qylyqtary mılıtsııaǵa habarlanady. Mılıtsııa qylmysty bastaýshylardyń ishinen 7-8 adamdy ustap aparyp qamap qoıady. Erteńinde jeksenbi kúni palatkanyń turǵyndary tik kóterilip, Temirtaý qalasynyń mılıtsııa úıine baryp, jigitterdi bosatýdy talap etedi. Oǵan kónbegen mılıtsııamen shaıqas bastalady. Mılıtsııa bastyǵy soqqyǵa jyǵylady. Kóterilisshiler basyp kirip, baılanys symdaryn úzip,seıfterdi qulatyp, barlyq qujattardy órtep jiberedi. Aıaǵy úlken atysqa ulasyp, myńdaǵan adamdar turatyn «palatkalyq qalashyq» órtenedi. Kózi qyzarǵan kóterilisshiler endi qala ákimshiligine betteıdi.

Sol kezde Temirtaýda «MetallýrgStroı» degen atpen Odaqtyq dárejedegi qurylys tresi bolǵan. Onyń ortalyq komıtetten arnaıy bekitilgen Korkın degen jetekshisi jáne «QazMetallýrgStroı» tresiniń Vıshnevskıı nyspyly basshysy bolǵan. Alańdaǵy halyq «bizdi osyndaı jaǵdaıǵa jetkizgen Korkın men Vıshnevskııdi qolymyzǵa berińder, qazir darǵa asamyz» dep aıqaı shyǵarypty. Qala basshylary áli de bolsa ses kórsetip: «Іshterińdegi kommýnıstar men komsomoldar qol kóterińder», - dep daýystaıdy. Sonda jınalǵandar ishinen biraz adam jata qalyp, qol ornyna aıaqtaryn kókke kóterip, basshylardy keleke ete bastaıdy. Jaǵdaıdyń aýyrlap jatqanyn sezgen basshylar mıtıng ótkizýdiń ornyna jan saýǵalap, minberden túsip, ózderi zorǵa qashyp qutylypty.

Bizdi tobymyzben qalanyń mılıtsııa bólimshesine alyp keldi. Eki qabatty úı eken. Telefondary úzilgen, seıfteri qulaǵan, qaǵazdary shashylǵan, opyr-topyry shyǵypty. Matrastardy jerge tósep, sol jerde azdap dem aldyq.

Azǵana ýaqyttan keıin Almatydan kelgen Jalmaǵambetov degen kisi (keıinnen general boldy) birnesheýimizdi iriktep alyp, tapsyrma berdi. Kóteriliske shyqqandardyń ishinde oq tıgenderi, basqa jaralanǵandary da az emes. Biraq olar qorqyp, dárigerge kórinbeı, jasyrynyp jatqan kórinedi. Solardy izdep tabý bizge júkteldi. Ári kóterilisti paıdalanyp asa aýyr qylmys jasaǵan topty da tabý mindetteldi.

Biz kenshiler turatyn «palatkalyq qalashyqqa» bettedik. Jolshybaı kórgenimiz - qabyrǵalardaǵy oqtyń izi. Atys ortalyqtaǵy ámbebap dúkeninde, ashanada da bolypty. Qarýsyz adamdardyń birazy shyǵyn bolyp, kópshiligi jaralanypty. Jaralanǵandardy anyqtap, qajet dep tapqandardy tergeýge jiberdik.

Osy shuryq-shuryq bolyp oqtan tesilgen úıler men ǵımarattardyń qabyrǵalaryn bir táýliktiń ishinde bútindep, áktep, syrlap, esh nárse bolmaǵandaı jóndep tastady.

Úzdiksiz kúni-túni jumys atqardyq. Bir kúni kóterilisti uıymdastyryp, qarapaıym halyqty arandatqan toppen Galıa degen polıak áıeldiń baılanysy bolýy múmkin degen derek qolǵa tústi. Jalmaǵanbetovtiń jeke tapsyrmasy boıynsha «palatka qalashyǵynyń» qasyndaǵy ashananyń meńgerýshisi Galıamen kezdesý maǵan júkteldi. Jobasy Galıa buryn da ár jaǵdaıdy bilip, habarlap turatyn adam tárizdi. Kóterilisshilerdi Galıanyń biletinine izdeýshiler senimdi bolǵan.

Sol kúni aspan ashyq boldy, saǵat tańerteńgi 9.00-de barakka keldim. Galıa uzyn dálizdiń eń túkpirindegi bólmede turady eken. Bul oqıǵa 9 tamyz - Qurylysshylar kúni qarsańynda bolǵandyqtan, bólmede aldaryndaǵy stoly tamaq, araq-sharapqa toly, dýyldasyp otyrǵan birneshe jigittiń ústinen shyqtym. Esik qaqqan meni kóre salyp, jigitter ortaǵa shaqyrdy. Sypaıy ǵana «Galıada kishkene ǵana sharýam bar edi» dep tezdetip, qarańǵy dálizden áıeldi dalaǵa alyp shyǵyp kettim. Ózimdi «mılıtsııa qyzmetkerimin» dep tanystyrdym. «Osylaı da, osylaı, seniń qylmyskerlermen baılanysyń bar eken, jaǵdaıdy bilesiń, kómektesýiń qajet» dedim. Ol biraz oılanyp turyp, kelisti. Bárin aıtyp berdi.

Galıany ertip qalalyq mılıtsııa bólimshesine kele jatyp, jolaı aıtylǵan áńgimeden túsingenim: kóterilisti uıymdastyrýshy - úsh famılııamen júretin, qazirgi aty-jóni Lomonosov degen azamat eken. Lomonosovtyń qolynda ár túrli mór, qosymsha qujattar jasaıtyn qaǵazdary, ózine jaqyn ustaıtyn 30-40 shaqty jigitteri bar ekenin málimdedi. Búgin olardyń Aqmola-Tashkent poıyzymen ketetinin, jolashar jasaý úshin eski Temirtaýǵa araq ákelýge ketkenin, túngi saǵat 12.00-01.00-de ótetin poıyzǵa deıin jolashar jasaıtynyn aıtyp berdi. Jolasharǵa shaqyrylǵandar ishinde Galıa da bar eken.

Ekeýimizdiń aramyzda bolǵan áńgime shtabqa kelgen soń Jalmaǵanbetov jáne máskeýlik generaldardyń qatysýymen qaıta baıandalyp, barlyq sóz magnıtofonǵa jazylyp alyndy. Áıel ketkennen keıin de artynan arnaıy baqylaýshylar jiberildi. Ótirik aıtýy da múmkin ǵoı.

Keshki jıynnyń bolatyn jeri anyqtalǵannan keıin, túnde jańaǵy áıelmen kezdesýge meni jumsap, qasyma Goragash, Jırnov degen qyzmetkerlerdi qosyp berdi. Kóshe patrýly sııaqtandyryp áskerı kıim kıgen júzden astam bizdiń qyzmetkerler jataqhana jaqty, taǵy osynshama ásker biz baratyn ashana mańyn qorshaýǵa aldy. Kúndizgi kelisim boıynsha saǵat túngi 11.30-da syrtqa shyǵatyn Galıa kórinbeıdi. Amalym quryǵan soń, janymdaǵy eki serigimdi syrtqa tastap, qora jaqtan aınalyp túsip, barakka kirdim. Álden ýaqytta ıyǵyna plaş jamylǵan Galıa shyqty da, týra dárethanaǵa bettedi. Onyń qaıta oralýyn baqylap, tasada ańdyp turdym da, jaqyndap qasyna keldim. Galıamen endi tildese bergenimde, úıdegiler birdemeden sekem alǵan bolý kerek, dalaǵa atyp shyǵyp, qoldarynda qarýlary bar bizdi qorshap aldy. «Qoryqqanǵa qos kórinedi» degendeı, maǵan álgiler shamamen 100 qaraly sekildendi.

Meniń mynadaı jaǵdaıǵa tap bolǵanymdy kórisimen, qasymdaǵy eki áriptesim minip kelgen «Pobeda» mashınasyna otyryp, taıyp bermesi bar ma!? Áıeldiń tapqyrlyǵy bolmaǵanda, sol jerde qaza bolýǵa tıis edim. Galıa maǵan óziniń burynǵy tanysyndaı pıǵyl bildirip: «Senderge ne bolǵan, bul ózimizdiń jigit emes pe, tımender», - dep aıqaı salǵany. Sonda baryp jańaǵylar eki jarylyp tura qaldy. Sol sátte jan-jaqtan kózdi dereý qaryqtyratyn projektorlar jaryǵy túndi qaq tilip tústi. Syrtqa aınala bergenimde, túri qazaq sııaqty bir jigit Galıa ekeýimizdi ilip áketti de, mashınaǵa mingizip ala jóneldi. Sóıtsem, ol Qaraǵandy oblysy Qaýipsizdik mekemesinde isteıtin káris azamaty eken. Bizdi qutqarý jóninen tapsyrma alǵanǵa uqsaıdy.

Shtabqa kelsem, tastap qashyp ketken Goragash pen Jırnov mılıtsııa bólimshesinde otyr eken. Oqıǵany bastan-aıaq bilgennen keıin Jalmaǵanbetov bul ekeýin qyzmetten shyǵarmaq boldy. Maǵan «raport jazyńyz» dedi. «Áıteýir tiri qaldym ǵoı» dep, ekeýine keshirim jasadym.

TUǴYRYL HAN TÝRASYNDA

Orta ǵasyrda Orta Azııada oryn alǵan oqıǵalar tizbegi kúlli adamzattyń nazaryn áli kúni ózine aýdarýmen keledi. Osy ólkede V-VIII ǵasyrlarda ómir súrgen kóshpeli áskerı memleketter Qyrǵyz, Uıǵyr, Túrki qaǵanattarynyń jalǵasy Kereı, Naıman, Qońyrat, Merkit, Ońǵyt (Ýaq), Tatar, Monǵol, Jalaıyr taıpalary haqynda orta ǵasyr tarıhshylary kóp jazǵan. Ásirese, uly qaǵan Shyńǵystyń ómir tarıhyna qatysty materıaldarda atalmysh taıpalar týraly mol aıtylady. Qytaıdyń kóne derekterinde, Eýropa saıahatshylarynyń joljazbalarynda hattalǵandary óz aldyna.

Osy kezeńde ómir súrgen jeke tulǵalar arasyndaǵy tanymal adamdardyń biri - Kereı Tuǵyryl han. Monǵol eliniń arheologtary Tuǵyryl han tý tikken Týla ózeniniń boıyndaǵy eski han ordasyna keshendi túrde qazba jumystaryn júrgizip, tolyqqandy zertteýdi bastady. Han ordasy el astanasy - Ulan-batyrdan 30 shaqyrym jerde ornalasqan. Aspaly shyńdaı asqaq Boǵda taýynyń eteginde. 1204 jyly Kereı handyǵy qulaǵan soń, Shyńǵys qaǵannyń osynda orda qurýyna baılanysty tarıhta «Shyńǵystyń ІІІ ordasy» dep te atalady. Boǵda taýy bertinge deıin Tuǵyryl hannyń qurmetine «Han taýy» atalyp kelgen.

Osyndaǵy zertteý jumystarynyń nátıjesine qaraǵanda, han ordasynyń sáýlettik qurylymy asa sheber salynǵan kórinedi. Ásirese, qazba jumysy barysynda tabylǵan zattar Tuǵyryl hannyń batystaǵy Eýropa jáne shyǵystaǵy Qytaı mádenıetiniń jetistikterin tolyq paıdalanǵanyn dáleldeýde. Han saraıynyń ortańǵy bóligi 15h35 metr alańdy alyp jatyr. Tórt úlken baǵana tireýdiń sulbasy saqtalǵan. Bıiktigi 6-7 metr shamasynda.

Qurylystyń arhıtektýrasy shyǵys úlgisiniń mánerinde jasalǵan. Joǵary shatyrdan aqqan sýdy paıdalanatyn káriz júıesiniń soraby jaqsy saqtalǵan. Saraıdyń ishki jaǵynyń tóbesi shyǵystyq máner boıynsha bezendirilgen. Dala ańdarynyń beınesi kórkem túrde naqyshtalyp, qabyrǵalarǵa qashalǵan. Aıdahar, meshin, pildiń músinderi, gúlderdiń ásem oıýlary beınelengen zattar kóptep tabylyp jatyr. Bul oıý-órnekter stıldik jaǵynan Úndi-qytaı zergerleriniń qolynan shyqqan týyndy degen toqtam jasalýda. Bul zattar Tuǵyryl hannyń býdda mádenıetiniń oshaǵy bolǵan eldermen de saýda-sattyq, barys-kelis qarym-qatynasynda bolǵanyn aıǵaqtap otyr.

Bulardan basqa, qazba jumysy barysynda tabylǵan taǵy ózge dúnıeler zertteýshilerdiń nazaryn erekshe aýdarypty. Atap aıtqanda, shyǵystyq jyl sanaýdyń dástúrli 12 janýary beınelengen, dóńgelek pishindi, ortasy tesik, altyn jalatylǵan «Ýaqyt eseptegish qural» men budan bógde birneshe túrli syıynatyn puttar músininiń tabylýy tań qaldyrýda.

Óıtkeni Tuǵyryl handy buǵan deıin hrıstıan dinin ustanǵan dep keldik. Endeshe, hrıstıan dinine úsh qaınasa sorpasy qosylmaıtyn bul zattar han ordasynda qaıdan júr? Múmkin, táńirlik tanym nemese baqsylyq bógý dindi ustanǵan kóshpendiler ómiriniń bir salasy han ordasynda hrıstıan dinimen birge jasap kelgen bolar degen joramaldar jasalýda. Tipti Tuǵyryl han hrıstıan dinin ustanǵan joq deıtin pikirler de aıtyla bastaǵan. Osy sońǵy boljamnyń shyndyqqa jaqyn bolýy da ábden múmkin.

Mońǵol ımperııasynyń tarıhyn zertteýshiler «Shyńǵys qaǵannyń alǵash adam qataryna qosylyp, at jalyn tartyp minip, kúızelgen elin bútindep, kúıregen jurtyn jınaǵanda dem berip, demeý bolǵan kisisi - osy Tuǵyryl han» deıdi.

Ataqty kereı Kókesh baqsynyń han Shyńǵysqa qaratyp aıtatyn:

Táńirden sýat aldyń,

Tuǵyryldan qýat aldyń,

Naımannan hatshy aldyń,

Kereıden baqsy aldyń,

Qońyrattan aqyl aldyń,

Jalaıyrdan batyr aldyń,

Merkitten qatyn aldyń, -

deıtin tolǵaýynda dúıim tarıhtyń syry jatyr.

Tuǵyryl han 1130 jyly týǵan. Shyńǵystan 32 jas úlken. Esýkeıdiń sert baılasqan dosy. Sebebi, Esýkeıdiń atasy Ambyǵaıdy, Tuǵyryldyń atasy Marǵuzdy tatarlar men júrjinder ustap alyp, Altyn eliniń patshasynyń qolyna tapsyrǵan. Altyn hany olardy aǵash esekke shegelep óltirgen. Onyń syrtynda Tuǵyryldyń ákesi Qurshaquz Buıryq pen Esýkeıdiń ákesi Qabyl dos bolǵan.

Tuǵyryldyń da kórmegeni joq. On úsh jasynda tatardyń Ajaı hany tutqynǵa túsiredi. Odan qashyp shyǵyp eline kelip, qaıyrymsyz aǵa-inileri Taıtemir men Buqatemirdi yǵystyryp han taǵyna otyrady. Osylaı tozǵan eliniń aýzyn aqqa jetkizip, alys-jýyqqa ataǵy shyǵyp dúrkirep turǵan shaǵynda, bir kúni jylap-eńirep aldyna Esýkeı dosynyń balasy Temýjın keledi.

- Qaraǵym, saǵan ne boldy? - dep suraıdy Tuǵyryl han.

- Han áke, Qońyrat Daı sheshenniń qyzy Bórte meniń qalyńdyǵym edi. Sony áıeldikke ákelip, otaý kóterip edim. Tuqymy quryǵyr merkitter qatynymdy tartyp áketti, - deıdi Temýjın.

«Saspa, balam, - deıdi Tuǵyryl han, - Ákeń jaqsy adam edi, arýaǵy rıza bolsyn, myna meniń ulym Sengún ishimnen shyqsa, sen syrtymnan shyqqan ulym emessiń be? Qaıda ol qańǵyǵan merkitter!? Saqalynan súırep, sabasyna túsireıin!» - dep atqa qonyp, Temýjınniń shaıqalǵan shańyraǵyn tiktep bergen eken. Osy oqıǵa jaıly mońǵoldyń «Qupııa shejiresinde», «Altyn shejiresinde», Rashıd-ad-dınniń tarıhı shyǵarmalarynda aıtylady. Bul oqıǵa 1180 jyly bolǵan.

1190 jyly Tuǵyryl han, Temújın, Jamýqa úshtigi atqa qonyp tatar-merkitti tynyshtandyrady. Osy joryqta Jamýqa men Temújın barlyq buqarasyn sarqyp júrip, 20 myń ásker áreń shyǵarǵanda, Tuǵyryl han qınalmaı-aq bir ózi 20 myń qoldy bastap kelgen. Osy joly Altyn eliniń ımperatory Tuǵyrylǵa «Ýań han» degen ataq beredi. Bul ataq artynan hannyń esimine aınalyp ketken jaıy bar. Italııalyq jıhangez Marko Polo: «Álemge aty áıgili, ásirese eýropalyqtar qatty áserlenetin shyǵystaǵy «Ioan pop» degenimiz osy «Ýań han»» dep jazady. Orys jylnamalarynda «Van han» degen atpen belgili.

Zaman óte kele, Tuǵyryl han da Shyńǵyspen shaıqasyp, jeńiledi. Jan saýǵalap batystaǵy Naıman handyǵyna bara jatqanda, shekara kúzetinde turǵan qaraýyldar qolynan qaza tabady. Óli bastyń ataqty kereı Tuǵyryl hannyń múrdesi ekenin tanyǵan naımannyń Daıyn hany ony kúmispen kúptetip, óziniń altyn taǵynyń ústine qoıyp, aza tutady. Bul 1204 jyly bolǵan oqıǵa. Sol sátten búginge jetken joqtaý bar. Onda:

Ýa, Tuǵyryl, Tuǵyryl,

Aıbatty alyp han ediń,

Dańqyń ketken álemge,

Ataǵy zor jan ediń,

Qutlyq áje ósirgen,

Buıryqtan týǵan dana ediń..., -

degen jyr joldar bar.

Qudaıdyń qudireti-aı, kúlli naıman aza tutyp jatsa, álgi ólgen hannyń basy yrjyń-yrjyń etip kúlipti. Buny jaman yrymǵa joryǵan eken. Aqyry ol da ras boldy.

Tuǵyryldyń inisi Jaqa batyrdyń asqan sulý tórt qyzy bolǵan. Osynyń úshinshi qyzy Surtoqtyǵa Shyńǵystyń kishi uly Tóle úılenedi. Surtoqtydan ataqty handar Móńke, Qubylaı, Qulaǵý, Aryq-buqa tórteýi týǵan.

ALTAI ASQAN ALASh ARYSTARY

Qazaq halqynyń tarıhynda erekshe mańyzǵa ıe oqıǵa - Alash avtonomııasy men «Alashorda» úkimetiniń qurylýy. 1917 jyly jeltoqsan aıynyń 5-13-i aralyǵynda Orynbor qalasynda ekinshi jalpy qazaq sezi ótedi. Bul sezdi ótkizý týraly sheshim osy jyldyń sáýir aıyndaǵy Torǵaı qazaqtarynyń jıynynda qabyldanǵan. Negizgi uıymdastyrýshylary: Á.Bókeıhanov, A.Baıtursynov, E.Omarov, S.Dosjanov, M.Dýlatov.

Osy tarıhı jıynǵa 9 oblys (Aqmola, Torǵaı, Semeı, Jetisý, Syrdarııa, Oral, Bókeı ordasy, Ferǵana, Samarqan) jáne Altaı gýbernııasynda turatyn qazaqtardan barlyǵy 82 ókil qatysqan. Kún tártibine 10 másele qoıylǵan. Sonyń ekinshisi - Alash avtonomııasyn jarııalaý edi. Á.Bókeıhanov bastaǵan top avtonomııa jarııalaý ázir erterek degen pikir ustanǵan. Ekinshi - Halel jáne Jansha Dosmuhamedovtar bastaǵan top dereý avtonomııa jarııalaý qajet degen pikirde bolǵan. Aqyry Alash avtonomııasyn jarııalaý týraly bir sheshimge toqtap, Alashorda úkimetin qurǵan. Úkimet tóraǵalyǵyna Álıhan Bókeıhanov saılanyp, 25 adamnyń quramyna úkimet múshelerin taǵaıyndaǵan.

Alash avtonomııasynyń aýmaǵyna joǵarydaǵy 9 oblys, 1 gýbernııada turatyn qazaqtar jáne Ámýdarııa, Zakaspıı ýezderiniń qazaqtary qatysty delingen. Ary qaraı ásker-mılıtsııa qurý, qarjy tabý joldary qarastyrylǵan.

Keshikpeı balshabekter bıligi kúsheıip ketýine baılanysty Alash avtonomııasynyń órisi taryldy. 1918 jyldyń naýryz aıynda Oraldan Halel jáne Jansha Dosmuhamedovtar Máskeýge baryp, Halyq komıssarlary keńesiniń tóraǵasy Lenın jáne ult isteri boıynsha halyq komıssary Stalınge jolyǵady. Qysqasyn aıtqanda, kelissóz nátıjesiz aıaqtalady. Qazaq dalasyn basqarýda balshebek Á. Jangeldınniń yqpaly arta bastaıdy.

Osy kezden bastap qazaq ultshyldary Sibir ýaqytsha úkimeti (Omby) men Búkilreseılik quryltaı jınalysynyń (Samara) qýatyna súıenbek bolady. 1918 jyly shilde aıynda Samaradaǵy Ýaqytsha úkimet Alashordaǵa 2 mln som aqsha, 3000 áskerge qarý-jaraq berip kómektesedi. Tek Batys Alashordaǵa 2000 myltyq, 37 pýlemet, 2 zeńbirek bergen eken. Onyń ózi qazaqtardy qyzyldarǵa aıdap salýdyń bir baǵyty edi. Al Búkilreseılik quryltaı jınalysy Alash avtonomııasyn moıyndaýdan bas tartqan.

Osyndaı qıyn-qystaý jaǵdaıdan keıin Alash qaıratkerleri ártúrli joldar izdegen. Sonyń biri sheteldegi qazaqtarmen baılanys jasap, olardy Alash shańyraǵynyń astyna biriktirý isi bolatyn. 1917 jyldyń beıresmı deregi boıynsha Reseıge baǵynyshty ólkelerde 5 mln 400 myń qazaq turǵan. Al shetelde qazaqtar Qytaı men Monǵol elderinde ǵana bar edi. Osy tusta Qytaı elinde 150 myńǵa tarta qazaq bolsa, Monǵol elinde 20 myńnyń shamasynda eken.

1918 jyldyń kókteminde Alashtyń keıbir kósemderi Semeıge jınalyp aqyldasady. Mundaǵy maqsat sheteldegi qazaqtarǵa baryp, onda Alash ıdeıasyn nasıhattaý edi. Bul basqosýǵa Abaıdyń aqyn shákirti Kókbaı Janataıuly, Abaıdyń balasy Turaǵul, ataqty balýan Qajymuqan Muńaıtpasuly bastaǵan alash ardaqtylary qatysady.

Osy jyldyń jazynda Qytaı elin betke alyp Alash kósemi Ahmet Baıtursynov, Mirjaqyp Dýlatov, Sadyq Amanjolov, Raıymjan Mársekov jolǵa shyǵady. Olar Aqsýat ólkesin basyp ótip, Sháýeshek qalasyna barady. Kezinde Semeı qalasynda turyp, osynda qonys aýdarǵan kópes Ramazan Shánishevtiń úıine túsedi. Eldi jınap kelgen maqsattaryn aıtady. Osy kezdesýda áıgili ánshi, aqyn Áset Naımanbaıuly da bolady. Ataqty «Alash» atty tolǵaýyn shyǵarǵan. Áset aqynnyń eki jyl buryn, 1916 jyly osy ólkege birjola qonys aýdarǵan kezi-tin.

Alash kósemderiniń bul saparynan bizge mura bolyp jetken eki dúnıe bar. Olar: Sháýeshekte Ahańdardy sýretke túsirgen Ahmetjannyń fotosy men Ásettiń tolǵaýy.

Mirjaqyp, óleń aıt dep, qolqaladyń,

Men be aqyn, sen turǵanda oı tabatyn,

«Alash» dep aǵaıynǵa saýǵa salyp,

Ahań er otyrmaı ma jol tabatyn, -

Dep sóz bastaǵan Áset aqyn Ahańa birshama naz aıtady. Shyn máninde Alash ardaqtylarynyń bul saparyn jergilikti jurt tym quptaı qoımaǵan. Ol jaıynda Ásettiń aıtqan jyrynan da baıqalyp tur. Mysaly:

O, Aha, ne degeniń - búı degeniń,

Alashqa bar qazaqty jı degeniń,

Syrtta júrgen aǵaıyn sýyq baýyr,

Oǵan mysy júrmeıdi túzdegi eldiń,

Jaryssań - tóbege ozyp shyqsań netti,

Beldesseń - belin úzip jyqsań netti,

Tozǵan elden toıynar kúı izdemeı,

Óz halińdi anyqtap uqsań netti, -

deıtin narazy kózqaras bar.

Sháýeshekke kelgen Alash ókilderin qazaqtyń aýqatty baıy Qusaıyn ózi ertip, Úrimjige aparady. Olardy Shynjań ólkesiniń bıleýshisi ıAn Zyn Shın qabyldaıdy. Kezdesýden esh nátıje shyqpaǵan. Bul arada eskerte ketetin jaıt, Sháýeshek qalasynda baıaǵydan kele jatqan orys konsýly bolǵan. Osy konsýl Keńes úkimetiniń múddesine oıysqan bolýy kerek. Sondyqtan da Alash arystarynyń saparyna shekteý qoıylǵan. Tipti arystardyń qandaı sharýamen kelgenin de bilip otyrǵan. Tez qaıtýǵa májbúrlegen.

Ahań men Jahańa erip barǵan Sadyq Amanjolov pen Raıymjan Mársekov jaıynda aıtar bolsaq, S. Amanjolov ekinshi jalpy qazaq sezinde Jetisý oblysy atynan Alashorda úkimetiniń músheligine saılanǵany týraly derek bar. Qýǵyn-súrgin jyldarynan aman ótip, 1941 jyl qaıtys bolǵan.

Al Raıymjan Mársekov - Alashordanyń shyǵys bólimshesiniń beldi ókilderiniń biri. Alash polkyn jasaqtaǵan. Alashtyń urany «Saryarqa» gazetin Semeıde shyǵaryp turǵan. Azamat soǵysy jyldary jergilikti halyqty azyq-túlik, kıim-keshekpen qamtamasyz etý úshin shyǵystaǵy Vladıvostok qalasyna baryp, amerıkalyq «Meıer» fırmasymen shart jasap, Semeıge 15 mıllıon somnyń zatyn ákelip, halyqty qamtamasyz etken qaıratker. Joǵary bilimdi zańger. 1922 jyly Semeı gýbernııasynyń atqarý komıtetinde úlken qyzmet atqaryp júrip, jalǵyz túnde Qytaı eline asyp ketken. Sonda júrip, 1939-1940 jyldar shamasynda atylǵan.

Osy Alash arystary qaıtar jolynda jaılaýda otyrǵan Tańǵyt úkirdaıdyń aýylyna kelip at sýytqan. Artynan Tańǵyt Eńseulyna «Alashordaǵa búıregi burǵan» degen jala jabylyp, 73 jasynda bul adam da atýǵa buıyrylǵan. Alash arystarynyń osy sapary kezinde birge júrgen, dıdarlasqan adamdardyń kóbi artynan atylǵan, asylǵan.

Budan biz 1937-1938 jyldardaǵy jappaı jazalaý naýqany Qytaıdaǵy qazaqtardy da aınalyp ótpegenin ańǵaramyz.

ІІ BÓLІM

TABIǴAT.TYLSYM.TAMYR

QASQYRLAR HIKAıASY

«Jýas qasqyr»

Bul da bir zaman edi-aý. Keńes úkimeti tóńkerilip túsip, «áı deıtin áje, qoı deıtin qoja joq» dúnıeniń astań-kesteńi shyǵyp jatqan kez. Sonaý 1993-tiń taqyrlanǵan taýyq jyly-­tuǵyn. Qarasha aıynyń sońǵy paraqtary qyrqylyp, súreńsiz jeltoqsannyń surǵylt bulty qoıýlanyp, áne-mine teristen oraı soǵatyn syrǵyma aq boran bastalatyn syńaıda, aspannyń tolǵaǵy aýyrlap, eńseni kóńilsiz zil basqan kúnderdiń biri edi. Jıegi qyrqylyp, aqtazdanǵan, ári ystanyp, tútin ıisi sińgen túlki tymaǵyn mılyqtata kıip, Kádeń shal syrtqa shyqty. Jeldi kúngi kóldiń tolqynyndaı qatpar-qatpar ájimin tyrjıtyp aspanǵa qarady.

- ıApyrmaı, myna kúnniń ashylatyn túri joq. Qosyndaǵy balalar ne bolyp jatyr eken, - dep, sovhozdyń jylqysy qystaıtyn qúreń adyr jaqqa qarap uzaq turdy.

Zaman osylaı qubylady dep kim oılaǵan. Kórgen tús sııaqty ótip jatqan ómir. Kádeń jyl jarym buryn eki otaýyn jetelep, áýlettiń qarashańyraǵyn bastap, atamekenine sonaý Altaıdyń arǵy betinen kóship kelgen. Alǵashynda sovhozdyń bir otar saýlyq qoıyn baqty. Jaz jaılaýǵa shyqty. Qobdanyń boz talynan ıip jasaǵan, ýyǵynyń qary boz balanyń bilegindeı alty qanat aq úıin Jetimtóbeniń baýyryna tikti. Sarysýdyń keber arnasyn jaǵalaı qonǵan shopandar Kádeńdi erýlikke shaqyryp máre-sáre, jaz da ótti.

Qyrkúıektiń aıaǵynda kúzeýlikke kelip qondy. Qudaıǵa shúkir, maldyń babyn bir kisideı biledi, saýlyqtarynyń kúıi jaqsy. Biraq bir túsinbeıtini: osy qoılar mal sııaqty dúrkirep turyp, ómiri bir úrikpeıdi. Aıdalada toqtap turǵan júk kóligin kórse boldy, solaı qaraı mańyraı shubyrady-aı kelip. Sóıtse, ala qystaı mashınamen jem shashyp, jaman úıretkendikten, mal ekesh mal da janyn qınamaı jeıtin tegin tamaqty ańsap, motordyń únin estise, «azannyń» daýysyn estigen sopylar sııaqty eleńdep turady eken. Eshteńeden úrkip, qoryqpaıdy. Qazaqstannyń qoıy osyndaı jýas bolady dep kim oılaǵan. Mal emes, jańa turpattaǵy adamzatqa áli belgisiz haıýan sııaqty. Kadeń osynyń qupııasyn tappaı basy qatyp júr.

Áneýgúni jaıylymǵa shyǵýǵa jaramaı, aýyldyń shetinde qalǵan tórt-bes basqa tapa-tal túste qasqyr shapty. Qysta týǵan bóltirik eken. Aqsaq qońyr toqtyny alqymdap aparyp, jalǵyz tartyp juqa shabyn jardy da, ishek-qarnyn aqtaryp jeı bastady. Myna qudiretti qarańyz, qasyndaǵy basqa qoılar túk bolmaǵandaı pysqyryp qoıyp, qasqyrdy aınalyp jaıylyp júr. Shabdar bestisin omyraýlatyp shaýyp kele jatqan Kádeń myna qyzyqqa qarap turyp qaldy. «E, báse!»- dedi, - bul mal emes eken ǵoı. Kókiregine bireý ıne shanshyp alǵandaı ashyp ketti. Kúıingennen bolar «ah!» dep bir aqyryp jiberip, atynyń basyn keri buryp júre berdi. Aınalyp artyna qarasa, jetim qara qozy bóltiriktiń quıryǵyn ıiskep tur eken.

Kádeń kúni-túni oılanýmen boldy. Bul ne sumdyq!!!

Sodan bir kúni zootehnık Dáýken keldi. «Erteń qystaýǵa kóshińiz, sovhozdan adamdar kelip, qoı shaǵylystyrady» dedi. Túsinikti, qazan aıy ortalap qaldy, «kúıek alatyn» bolǵany ǵoı. Erteńinde qystaqqa qoshqar emes, shala masań, reń-basy qýraǵan kári terektiń qabyǵy tústes úsh erkek keldi. Sodan zootehnık aıtqan qoı shaǵylystyrý naýqany bastaldy.

Kádeń sonda baryp: «E, endi bildim, barlyq pále osynda eken-aý», -dedi. Tabıǵat jaratqan maldy qolmen uryqtandyryp, jasandy haıýanǵa aınaldyryp jibergen. Baqandaı jıyrma jyl osylaı istegen. Kórińde ókirgir Keńes úkimeti. Basqasy - basqa, qoıdyń qasqyrdy tanymaýy degen naǵyz sumdyq emes pe. Osy maldyń etin jegen adam da kimniń dos, kimniń jaý ekenin ajyratpaıtyn meńdýana máńgúrtke aınalmaı qaıtedi. Myna qoıdyń etin jegen álgi qasqyrdyń ózi kókbóri atynan aıyrylyp, qotannyń jýas «ıt-qusyna» aınalatyn shyǵar...

Sol kúnniń erteńinde Kádeń bir otar saýlyqty ótkizip berip, eki balasymen birge jylqy baǵýǵa shyqty. Búıtip qor bolǵan qoı baqqansha Qambar Atanyń túligin qaıyraıyn.

*****

Kádeń jabaǵy bult baılanǵan aspanǵa taǵy qarady. Myna kúnniń raıy jaman, qatty boran bolatyn túri bar, balalarǵa bas-kóz bolyp sol jaqqa barǵany jón shyǵar. Arba toryǵa er salyp, jylqyshylar qos tikken Kókózekke qaraı bettedi. Alystan baıqap keledi: eki atty adam qúreń qyrqany kesip ótip, yldıǵa qaraı aǵyzyp barady. Birdemeniń artynan túsip taqymdap qýyp júrgen sekildi. Áne-mine degenshe, álgiler shań boratyp qaıtadan órleı shapty. Qym-qıǵash, qıqýlap shapqan eki adam eski zıratty aınala berip, opyr-topyr boldy. Alystan anyq baıqalmaıdy, atty adamdar birdemeni ustap alyp, baılap-matap kúıbińdep jatyr, áıteý.

Arada sút pisirimdeı ýaqyt ótkende Kádeń de kelip jetti. Qyzyqty qarańyz, eki uly arlan qasqyrdy ustap alypty da, aýzyna qamshynyń sabyn kóldeneń tistetip, tumyldyryqtap baılap tastaǵan, jetektep júr. Oqıǵa bylaı bolypty. Jylqyǵa qasqyr shapqan. Ony kórgen eki ul jaratyp daıyndap otyrǵan júırik attaryna minip alyp, qýyp bergen. Kishisi qasqyrǵa jaqyndap kelip, qurýly qaıys arqandy tastap jibergende, Alla sátin salyp qyl moıynnan iline ketken. Qasqyrdy jarty shaqyrymdaı súıretip ábden esinen tanǵanda attan túse qalyp baılap alǵan. Qasqyrdyń júni jyǵylyp, súıretilip ázer tur. Kádýilgi ıt sııaqty jetektep edi, júrip ketti.

«E, osylaı bolaryn bilgem» dedi Kádeń: bul eldiń qasqyry da jýasyp qalǵan. Bunyń bári «jyndy» qoıdyń etin jegen ...

*****

Arqan tastap, daladan qasqyr ustaǵan osy oqıǵa týraly oblystyq «Semeı tańy» gazetinde qysqasha habar jarııalandy. Oqyǵan aǵaıyndar bolsa esine túsire jatar. Al qolmen qasqyr ustaǵan azamat Qaraǵandy men Astana arasyndaǵy «Tuzdy» temirjol beketinde aman-esen eńbek etip júrip jatyr.

«Oralman» qasqyr

Ótkende týǵan aýylyma baryp qaıttym. Bizge jamaǵaıyn, rýlas apamyzǵa úılengen, ári kóp jyl kórshi otyrǵan Saıası atty jezdemiz bar. Men barǵannyń erteńinde sol jetti. Qudaı ózine mal men basty bergen. Bes uly - bes otaý. Árqaısysynda 500-1000 bas usaq maly bar. Bir-bir qystaqty ıemdenip alyp, shalqyp jatyr. Bul jaq ondaı ómirdi «Abaı joly» romanynan talaı oqyǵan. Shirkin, qazaqtyń ıisi murnyna barmaıtyn, qalada ósken «kisi kıik» beıbaqtardy osynda aparyp, Saıası jezdemniń qolyna bir aı ustatqanda ǵoı, qybyn qandyryp, urmaı-soqpaı orta ǵasyrdyń qazaǵyn jasap shyǵarar edi. Ol Sákeńniń qolynan keledi.

Sákeń jezdeıdiń kele jatqanynyń ózi sumdyq. Apyryp-japyryp sóılegen sózi jarty shaqyrym jerden estiledi. «Qaıda, álgi Qazaqstannan kelgen neme, ózi qazaqsha bile me eken? Orys bolyp ketpese, meni kelip attan túsirsin...», - dep shireıdi. Attan túsirip alaıyn dep jetip barsańyz, «Іzdirastı» dep qamshymen jon arqany kózdep tartyp jiberedi. Onymen qoımaı, «Atańnyń qamshysyn saǵynǵan shyǵarsyń, yrym jasaǵanym ǵoı» dep shalqaqtaıdy-aý.

Sodan Sákeń sóıleıdi ǵoı... «E, Qazaqstanda jer kóktedi me? Patshalaryń aman-esen be? Munda et jep, toıynaıyn dep keldiń be?...». Jaýap berip úlgermeısiń. Jaýap berip te qajeti joq. Bas ızep qoısań, Sákeńe sol qanaǵat. Tıegi aǵytylǵan toǵannyń sýyndaı syldyrap otyrǵan jezdemizdiń anda-sanda quıryǵyna oq tıgen taý quljasy sekildi tanaýy sáńireıip, otyrǵan ornynan taqymyn kóterip, oqshyraıyp turyp qaraıtyn ádeti bar edi. Bul joly da sóıtti. Mańyzdy birdeme aıtar aldyndaǵy ádeti. Sodan keıin maǵan qaratyp: «Áı!», - dedi, laq tekeniń saqalyndaı aq-qarasy aralas qylshyq ósken ıegin shoshańdatyp, - Sender nege Qazaqstannyń bar qasqyryn bizdiń jaqqa aıdap jiberesińder!?». Men muny jezdeıdiń qyryq qaljyńynyń biri shyǵar dep: «Seniń malyń ósip ketipti, sony jesin dep, bir úıir qasqyr jibergen edik», - dep ázildegen boldym. Ot aınalyp otyrǵan jurttyń bári bir aýyzdan: «Sákeń ras aıtady. Qazaqstannyń qasqyry kelgeli onshaqty jyl boldy», - degeni. Shynynda solaı eken. Bir jyldary kolhoz-sovhoz jekelenip, aýyldarda mal qalmaı taratylǵanda, ashyqqan qasqyrlar dalada maly syımaı jatqan bizdiń elge aýyp barypty.

Jergilikti halyq kóshpendi qasqyrlardy alystan aınytpaı tanıdy eken. Aýyldastarymnyń aıtýyna qaraǵanda, turqy qysqa, terisiniń túbiti az, aqshýlan qylshyq júndi baıǵustardyń kúsh-qýaty da shamaly kórinedi. Qozy-laq, bota-qulyn tárizdi jas tólder bolmasa, iri maldarǵa shamasy jetpeıdi. Onyń ústine ǵasyrlar boıy Altaıdyń teriskeıin mekendep, saı-salasyn menshiktep alǵan jergilikti qasqyrlar álgilerdi kúrkirep qýǵanda beısharalar qashyp qoraǵa ózderi keledi eken. Aldynan áýpildep qoıshynyń qara tóbeti júgiredi. Tyrańdap qaıta taýǵa qashady.

Bizdiń aýyldyń shaıqy shaldary osy qyzyqqa uz-a-q qarap otyrypty da, álgi el-jerge syımaı júrgen sorlylarǵa bir aýyzdan «Oralman qasqyr» degen at qoıypty. Keıde qymyz iship jelikken jigitter ne «azamattyǵy», ne «baspanasy» joq beıbaqtardy bytyrlatyp soǵyp alady. Meniń Sákeń jezdem esik kózine taman otyrǵan baldyzdaryn qamshymen nusqap: «Myna boqmuryndar «Qasqyr soqqan» ataq alyp, bir jyrǵap qaldy» - dep, keńk-keńk kúlgenin kórseńiz ǵoı.

*****

Týǵan aýylymda eki apta jattym. Attanardan bir kún buryn «qosh bol!» aıtaıyn dep Sákeń úıine bardym. Barsam, esik aldynda otyr eken. Sákeń: «Keshe Quıǵan jaqqa balalar qoı óristetip qaıtyp edi, jańa týǵan eki-úsh qozyny qasqyr jep ketipti», - dedi. Men «Oralmandar jep pe?» dep suradym. Sákeń: «Solar ǵoı», - dep, tym súlesoq jaýap berdi. Odan keıin batysty betke alyp qańqyldap ushqan bir top saryala qazdyń artynan uzaq qarap turdy da, «Jeı bersin, atajurttyń ózi bolmasa da, kózi ǵoı, Allanyń oǵan bergen yryzdyǵy emes pe, bilgenge bunyń ózi - synaq... Júr úıge, dám tatyp shyq! Seniń de yryzdyǵyń úzilmesin!», - dedi. Áýmın!

AıÝLAR HIKAıASY

«Qorqaý aıý»

Jaǵyrapııaǵa qarasańyz Altaı taýynyń orta shyńynda Qazaqstan, Reseı, Qytaı, Mońǵol elderiniń shekarasy túıisetin núkte bar. Dál osy jerdegi máńgi muzdaqtan sansyz bulaq syldyrap aǵyp, yldıǵa tartady. Bara-bara basy birigip, úlken ózenge aınalady. Áıgili Ertis darııasy osy Altaı taýynyń bulaq sýlarynan quralǵan.

Qystyń alty aıynda qar basyp jatatyn bıik taýlardyń tasyna sheıin qaramaılanyp, bókterdiń topyraǵy shymdanyp ketken. Qunarlylyǵy sonshalyq, shanshyǵan aǵash bir-eki jylda kóktep, tamyrlanyp ketedi. Aıbarymen ataqqa shyqqan Altaıdyń qońyr aıýy syńsyǵan qaraqat, qyzylqat, buta búldirgendi terip jep kún kóredi.

Osy Altaı ólkesi HÚІІІ ǵasyrdyń ekinshi jartysynda Jońǵardan bosap qalǵandyqtan, baıyrǵy atamekenine qazaqtar qaıta baryp qonystanǵan. Jaıly qonys, mamyrajaı meken, janǵa rahat ómir. Biraq ómir bar jerde, ólim de bar. Alǵashqy jyldary qazaqtar topyraǵy shymdanyp ketken opyrma syzdy jerge máıitti aqymdap jerleýdi bilmeı, ábigerge túsken kórinedi. Dál osyndaı bir almaǵaıyp tusta qorqaý aıý paıda bolady. Tegi kóp jyldyń aldynda shúrshittiń sherigi qyryp ketken óli torǵaýyttardyń etin jep aýyzdanǵan bolýy kerek. Adamnan basqany qorek etpeıdi. Qaraǵaıy sıregen tasty qyrattyń ústirtin qýalap qazaqtar ólikterin jerleıdi. Tap sol kúni máıitti aıý qazyp áketedi. Álgi anturǵan aıý túndeletip keler bolsa bir sári, týra ekinti men aqshamnyń arasynda óristen mal kelip, jelibaýdaǵy bıelerdiń sońǵy saýymyn sarqyp jatqanda, órdegi jynys qaraǵaıdy satyrlatyp syndyryp, jerdiń shymyn oıyp alyp,burqyratyp aspanǵa atyp, kúndeı kúrkirep aqyryp, baqyryp jetedi. Aıýdyń zárinen qoryqqanda jeli basyndaǵy beıshara bıeler dirildep, sıip-sıip jiberedi eken.

Sodan tiri jandy esinen tandyryp, arqyraǵan aıý jańa jerlengen máıitti kórden sýyryp alyp, qaraǵaıdyń ishine kirip ketedi. Ar jaǵy - ıt tumsyǵy ótpeıtin ný aǵash. Odan ary ne bary jan balasyna beımálim. Biletinder aıtatyn kórinedi: «aıý óli máıitti adam aıaǵy jete almaıtyn jerge aparyp, jýan qaraǵaıǵa bastyryp ketedi de, ábden shirigende kelip jeıdi».

Eldiń esi shyǵady. Ólgen adamdy jerleýden qalady. Tiri júrgender ólýden qorqady. Osylaı jalpaq jurt daǵdaryp turǵanda Ramazan deıtin jasy qyryqtan asyp ketken, tulǵasy atan ógizdeı, arysqa túsip ataǵy shyqpasa da qara kúshke myǵym, boıy eki qulashqa taıaý azamat ortaǵa shyǵyp: «Men ótirik óleıin, aparyp kómińder! Sol aıýmen bir aıqasyp kóreıin!» deıdi. Amaly taýsylǵan halyq «maqul!» depti.

Tegi qaza tapqan adamdy jerlegen sátti sonaý qııada júrip-aq qorqaý aıýda únemi qadaǵalaıdy eken. Sóıtip el tirideı Ramazandy jerleıdi. «Tiri ólik» qalyńdyǵy bir eli buqar bylǵarysynan syryp tikken saptama etigin kıip, jalańdaǵan jýan qanjardy qonyshyna tyǵyp, keletin tajaldy kútip kórde jatady. Týra aqshamnyń aldynda qara jerdiń qyrtysyn aýdaryp-tóńkerip, bala qaraǵaılardy túbirimen qosa julyp laqtyryp, azan-qazan aıý da jetedi. Kele kórge qoldy salady. Ramazandy tirideı sýyryp alady. Tik turǵan kúıi bir silkip oń ıyǵyna arta salyp ala jóneledi. Aıý ketip barady, bizdiń batyrdan shym etken belgi joq. El-jurt ań-tań.

Úlkender jaǵy joqtaý aıtyp, daýys shyǵarǵan Ramazannyń sheshesi men áıelin toqtatyp, birer jigitterdi myqty atqa mingizip aıýdyń artynan jiberedi. «Ne boldy eken, baryp bilińder!».

Sol kúni qarańǵy túsip ketedi de, sholǵynshylar qaıtyp kelip, tańerteń erte attanbaqshy bolady. Biraq olar attanbaıdy. Alań-eleńde Ramazannyń ózi aman-esen úıine keledi. Sabazyń eshtememen sharýasy joq, balpań-balpań basyp, arqandaýly turǵan kúreń atynyń jalynan bir sıpap, úıine qaraı tartady. Aldynan oıbaılap aǵyl-tegil jylap júgirgen áıeline moıyn buryp ta qaramaı: «Áı qatyn, úıge baryp shaqshamdy ákel!», - depti. Tek esik aldynda janary jasaýrap turǵan anasyna «Apa, qoryqqan joqsyz ba?» dep, bir ret myrs etip qoıyp, tór aldynda uıyqtap jatqan bes jasar ulyn keýdesine mingizip, qoryldap uıyqtap ketipti.

Ramazannyń qurdastary qaljyńdap, áıeline: «Áı, qatyn, anyqtap qarashy, tórde qapersiz uıyqtap jatqan seniń kúıeýiń be, álde, álgi kisi jeıtin aıýdyń ózi emes pe eken?» - dep qyljaqtaıdy. Batyrdyń uıqysy qanǵan soń, el-jurt jınalyp kelip «ne boldy?» degende, Ramazan qysqa ǵana: «Meni kórden sýyryp alyp arqalap ketkende, qanjar salǵan etiktiń qonyshy aıýdyń keýde tusynda qalyp, eki qolym arqasynda ketti. Qımyldasam, álgi pále jerge uryp esimnen tandyrar dep oıladym. Sodan qalyń qaraǵaıdyń ishine alyp baryp, meni tik turǵyzyp, synǵan jýan butaqqa súıep qoıdy. Ólgen adamǵa uqsap, kózimdi jumyp sańylaýlatyp qarap men turmyn. Artyna sheginip bardy da shyńǵyryp jiberip, ókirgen kúıi júgirip kelip oń alaqanymen jaǵymnan tartyp jiberdi», - deıdi. Estip otyrǵan jurt «oıpyrym-aı, qalaı janyń qaldy» degende, Raqań: «Qudaı-aý, aıý aǵyndap kelip urǵanda, jyǵylýǵa shaq qaldym emes pe?» - depti jaıbarat qana.

Áńgimege elikken adamdar «Sodan keıin ne boldy?» deıdi ǵoı. Raqań: «Meniń jyǵylmaı turǵanyma aıýdyń ózi tań qaldy. Ańyryp bir sát turdy da, artyna sheginip álgiden de alysqa ketti. Tegi alystan aǵyndatyp kelip taǵy urmaqshy. Endi budan aman qalmasym belgili boldy. Aıý aqyryp maǵan qaraı umytylǵanda, jalt berdim de, ózine qaraı men aqyryp utyldym. Qolymda qanjar. Aıý mundaıdy kútpese kerek, sasyp qalyp qoryqqannan ózi shalqasynan tústi. Tórt aıaǵy tyrbyńdap eseńgirep jatyr. Bardym da aǵarańdap turǵan shabyn jaryp tastadym. Maqulyq qanjardy shap berip ustaımyn dep, jarylǵan óziniń ishek-qarnyn sýyryp aldy. Qorqyrap jatyp jan tapsyrdy. Ábden ólsin dep janynda qarap tura berdim. Qarańǵy túsip ketken soń joldan adasyp ketpeıin dep, tań qylańdaǵanǵa deıin kútip otyryp, úıge keldim. Bul qorqaýlyqty qoısańshy ózi ólgeli jatyp, álgi aıý qolyna ilikken óziniń ishek-qarnyn jep aldy.

«Aqyldy aıý»

Bul oqıǵa 1960-shy jyldardyń basynda bolǵan eken. Qytaı elinde ataqty «Mádenıet tóńkerisi» bastalyp, adamdardy jazyqsyz qýdalaýǵa ushyratyp jatqan zaman. Ásirese oqyǵan-toqyǵan bilimdi adamdarǵa «ultshyl», «solshyl» degen aıdar taǵyp, aldyn ataqty «Tarym» túrmesine, jazasy jeńildeý bireýlerdi Altaı jaqqa aparyp qara jumysqa salady.

Osy jazaǵa kesilgen toptyń ishinde bolǵan Ábdil Ábıollauly deıtin aqsaqal bertinde Zaısan - Tarbaǵataı óńirinde dúnıeden ótti. Jaryqtyq ómirdiń talaı talqysyna túsken, qıynshylyq pen joqshylyqty buıym qurly elemeıtin, ústine aspannan qara tas jaýsa da bylq etpeıtin, kórgen beıneti sabyrǵa aınalyp, júregine ıman bolyp uıyp qalǵan adam edi. Bir ǵumyrdyń pendesi mundaı jandy kezdestire qoıýy ekitalaı.

Ábekeńe toqylǵan jaza tym úlken emes. Dese de aýyrlaý. «Solshyldarmen baılanys jasadyń, olardyń múlkin zańsyz saqtadyń» degen syńaıly. Hosh, sonymen, alty jyldy arqalap, basy aıdaýda Aqshı degen jerdegi lagerge keledi. Munda azǵana kún turaqtap, taýdan qaraǵaı daıyndap, ortalyqqa jiberetin topqa kelip qosylady. Bulardy ishki jaqtan kelgen qytaı soldattary baqylaıdy eken. Tártip qatal, qıt etseń atyp tastaýǵa daıyn. Ár adamnyń kúndik júktemesi bar. Ony oryndamasań, jaza merzimi qosylyp otyrady.

Onyń ústine ishki ólkeden ákelingen qaraýyl áskerlerdiń deni - hanzýlar. Altaıdyń ásem tabıǵatyna tamsanyp qaraıtyn sekildi. Ásirese, ıen-tegin jatqan baqa, shaıandy otqa qaqtap jep máz. Olardyń keıbir qylyqtaryna qarap, Altaıdyń arda ósken qazaqtary ımany ǵapyl bolady. «Jer betinde mundaı da adamdar bar eken-aý».

Bir kúni osy áskerler erigip júrip, aıýdyń apanyna kez bolypty. Aqymaq nemeler ishine kirip kórse, aıýdyń jańa týǵan eki qonjyǵy bar eken. Analyq aıý jem izdep ketse kerek. Aldyna astaýǵa salyp et tartsań, ony jemeı, dalanyń qurt-qumyrsqasyn qorek etip úırengen beıbaqtar álgi eki qonjyqty lagerge ákelip, otqa qaqtap jep qoıypty.

Sol kúni analyq aıý oń jaq bettegi quz tastyń ústine shyǵyp alyp, túni boıy ańyrapty. Kádimgideı óksip-óksip jylapty. Bir soıqannyń bastalyp kele jatqanyn basqalar bilmese de, aıýmen birge ǵasyrlar boıy jasasyp kele jatqan jergilikti qazaqtar ańǵarǵan edi. Endi aıý qaıtken kúnde kek qaıtarady. Eldiń kókeıinde «Aıý ne ister eken?» degen suraq kóldeneń turady.

Jazasyn ótep júrgen qazaq, uıǵyry bar úsh júzdeı adam áskerdiń bastyqtaryna aıtyp, saqtanýdy eskertedi. Polkovnık shendi qaraýylshylar bastyǵy muny estip qarq-qarq kúlgende, Qurymty jotasynyń saı-salasy, taý-tasty jańǵyryǵypty. Álbette, bul jańǵyryqty aıý da estigen bolar. Onymen qoımaı, ólgen qonjyqtyń bireýiniń basyn jeke shatyrynyń mańdaıshasyna ilgizip tastapty.

Sodan kúndegi rejım boıynsha, jazasyn óteýshiler keshki asyn iship, ádettegi sanaqtan ótken soń ashyq dalada uıyqtaýǵa jatady. Bular uıyqtaıtyn aradan bastyqtyń jeke shatyry eki júz qadamdaı jerde. Ámbe, arnaıy kúzeti bar. Qalǵan áskerler úsh shatyrǵa bólinip ornalasqan. Jazasyn óteýshilerdiń syrtyn tikenek symmen qorshap, túngi kúzettiń qaraýylshylary bes-alty jerden kúzetip qonady. Kúndizgi jumys kezinde kúzetetin áskerler bólek. Olar túnde dem alady.

- Týra túnniń ortasynda, - deıdi Ábdil aqsaqal, - qatty aıǵaı-shýdan oıanyp kettik. Ana jaqta tars-turs myltyq atylyp, dúnıe azan-qazan bolyp ketti. Sodan qaıdan uıqy kelsin, tańerteń turyp qarasaq, bastyqtyń shatyryna aıý basyp kiripti. Syrttaǵy soldatty uryp jyǵypty. Ol áli esin jımaǵan eken. Bastyq joq. Aıý alyp ketken sııaqty. Áskerlerdiń qoryqqany sonshalyq, aıýdyń izine túsip, bastyqtaryn izdeıtin bir adam shyqpady.

Kelesi kúni de túnde adamdar myltyqtyń daýsynan shoshyp oıanady. Áskerler qytaısha byldyrlap, bajyldaıdy. Qytaı tilin biletin uıǵyr Saýyttyń aıtýyna qaraǵanda, taǵy da aıý shapqan sııaqty. Bul joly eshkimge tıispegen, tek shatyrǵa qaraı úlken tomar laqtyryp ketipti. Myna qyzyqqa qarańyz, tańerteń kórse, túndegi aıýdyń laqtyrǵany tomar emes, keýdesinen julynǵan bastyqtyń basy eken. Mylja-myljasy shyǵyp, eki ezýi yrjalyqtap jatyr.

Shoshynǵan áskerlerdiń berekesi qashady. Beıshara bastyqtyń óli basyna qaraýǵa qorqady. Jasampaz áskerdiń myna qylyqtaryna kúıingen uıǵyr Saýyt bastyqtyń basy men qonjyqtyń basyn birge jerlep tastap, keńk-keńk kúlip kele jatyr deıdi.

Sol kúnnen bastap áskerlerdiń qara basyna qaıǵy bulty úıirilipti. Bes kúnniń ishinde taǵy da úsh qaraýyldy aıý taspen atyp óltirgen. Ábden amaly taýsylǵan áskerler túnde uıyqtaǵanda ózderi top ortaǵa uılyǵyp alyp, syrt jaǵynan jazaǵa ushyraǵandardy sheńber sııaqty dóńgelentip jatqyzatyn ádis taýypty. Sonyń ózinde aıý jergilikti tutqyndardyń ústinen yrshyp ótip, ortadaǵy qytaıdyń áskerin sýyryp áketedi eken. Beıbaq soldat qulyn daýsy shyrqyrap aıýdyń qoltyǵynda typyrlap ketip bara jatady.

Bireý sener, bireý senbes, bular shynymen bolǵan oqıǵa. Meniń eriksiz tańdanǵan kespirime qarap otyryp Ábeń: «Tańdanatyn túgi joq, syrttan haram nıet oılap kelgen jaýyzdardy jergilikti jerdiń adamy tur ǵoı, ańy da tanıdy hám ol da týǵan jeriniń tynyshtyǵy úshin kúresedi», - dedi.

«ORALMAN» BESІK

Soltústik Qazaqstan oblysynyń ortalyǵy - Qyzyljar qalasyndaǵy oblystyq ólketaný mýzeıinde óte kóne besik tur. Oǵan «Oralman besik» degen at qoıylypty. Kádimgi boz taldan ıip jasaǵan qarapaıym ǵana buıym. Tym eski dúnıe ekeni birden kózge shalynady. Besiktiń qaqtap ıip jasaǵan basy men aıaǵy, arqalyǵy, jińishke shabaqtary, beldik aǵashtarynyń eskirgeni sonshalyq, ábden aqbozdanyp, dymy semip, aǵashy qatyp ketken. Arqalyǵyn ystyq temirmen qarı-qarı saý tamtyǵy qalmaǵan. Onyń sebebin besikke ár sábıdi bólemes buryn bir ret ystyq istikpen qarıtyn Altaı qazaqtarynyń yrymynan izdegen durys sııaqty.

Hosh, sonymen, qýaryp aq súıekke aınalǵan bul besik ne sebepten oblystyq ólketaný mýzeıine ornalasqan? Soǵan az-kem toqtalaıyq. Besikti mýzeı 2001 jyly qabyldap alypty. Aqy ıesi - Músilim Muhamádıuly degen 1917 jyly týǵan aqsaqal eken. 1992 jyly áýletimen birge Monǵol elinen kóship kelipti. Besik týraly anyqtamada «1897 jyly jasalǵan» dep jazylypty. Mýzeı qyzmetkerleri bul buıymdy tek kóneniń kózi retinde ǵana saqtap otyrǵany bolmasa, arǵy-bergi tarıhyna nazar aýdara qoımapty. Bilmeıtin bolyp shyqty. Ǵumyry 110 jyldan asyp bara jatqan jádigerdiń tarıhy jaıynda el-jurttan surastyra bastadyq. Besik týraly el ishinde ertegige bergisiz neler áńgimeler bar eken. Tipti bir parasyn kózi qaraqty azamattar arnaıy izdep baryp, biletin adamdardyń aýzynan hatqa túsirip te alypty. Sonyń biri - jazýshy-jýrnalıst Abaı Maýqarauly. Osy Abaı aǵamyzdyń aıtqany bar, taǵy basqa «Kıeli besik» jaıynda el ishinen estigen áńgimelerdi oqyrmanǵa usynyp otyrmyz.

«Úlken atanyń besigi»

Besik joǵaryda aty atalǵan Músilim aqsaqaldyń úlken aǵasy Bıǵazy Muhamádıuly týǵan 1897 jyly jasalypty. Bı atanyń týǵan jeri Ór Altaıdyń shuraıly mekeni Shińgil ózeniniń boıy eken. Bul qazirgi Shınjan ólkesi. Shińgil - Altaı taýynyń kúngeıi men teriskeıin alma-kezek kesip aǵatyn taý ózeni. Sýy móldir, aǵyny qatty. Ózendi jaǵalaı jıektep syrǵaýyl músindes boz taldar ósken. Joǵarydaǵy besik osy áıgili Shińgildiń boz talynan ıilgen eken. Eń alǵash bul besikke 1897 jyly Bıǵazy bólenipti. Sodan bertinde urpaqtary úlken atamyz bólengen besik dep «Úlken ata besigi» atap ketipti.

Osy besikke Bıǵazynyń ózi jáne 14 ini-qaryndastary, Músilim aqsaqaldyń óziniń jáne aǵa-inileriniń 21 balasy, odan keıin osy áýletke qarasty 19 nemere, 6 shóbere bólenipti. Osynyń sońǵy tórteýi Qazaqstan topyraǵynda týǵandar eken. Endi besik jaıyndaǵy aqıqat-ańyzǵa keleıik.

Quzdan qulaǵan túıe

Oqıǵa 1898 jyly bolǵan eken. Shińgildiń boıyn kúzep otyrǵan el bir túnde úrkip Qobda betine aýady. Jurt jaýqashty bolyp túnde kóshkendikten, tym bıik Jyrǵylty asýyna kelip kepteledi. Jyqpyl-jyqpyl túıe tastardyń arasynan jol tabý óte qıyn, kólikti kósh áreń ótetin jalǵyz aıaq súrleýden basqa iz joq. Shatqaldyń etegi - qulama quz. Taıyp ketseń, aldyńda ańdyp ajal tur. El eriksiz janyn shúberekke túıip, asýdan ótýge májbúr bolady. Osy kóshtiń arasynda Muqamádıdiń de otaýy bar eken. Balasy Bıǵazy - besikte. Áıeli ekinshi balasyna aıaǵy aýyr bolǵandyqtan, besiktegi balany at ústine alyp júre almaı, besigimen birge túıeli júktiń ústine tańyp tastaıdy.

Muqamádıdiń kóshi týra asýdyń orta tusyna barǵanda besik tańylǵan túıe aıaǵy taıyp ketip quzdan ushady. Júk-múgimen kóz jetpeıtin shyńyraýǵa qulaıdy. Besiktegi balasyn aıap anasy shyrqyrap jylaıdy. Sodan arttaǵy elge habar berip, ne de bolsa náresteniń múrdesin taýyp alaıyq dep, birneshe jigit qulaǵan túıeniń ústine barsa, janýar baıaǵyda moıny qaıyrylyp ólgen, ústindegi júkten saý tamtyq joq, shashylyp jatyr. O, myna qudiretke qaramaısyz ba, besik anadaı jerde tórt aıaǵymen shanshylyp tik tur. Іshindegi emshek izdegen sábıdiń jylaǵan daýysy estiledi... Din aman.

Ot tımegen besik

Bul oqıǵanyń qashan bolǵany belgisiz. Biraq qalaı bolǵany eldiń esinde. Kúzdiń qara sýyq kúnderiniń biri. Jalpaq el jaılaýdan kóship, kúzeýlikke kelip alǵan. Japyraq sarǵaıǵan, dalanyń shóbi qýarǵan. Osyndaı kezde joq jerden qý shóp ot alyp, órt shyǵatyny belgili.

Keshqurym óristen mal kelip, aýyl abyr-sabyr bolyp jatqan shamada «úı órtenip jatyr» degen aıǵaı estiledi. El qarasa, taǵy Muqamádıdiń úıi órtenip jatyr. Úıdiń ishinde besikke bólengen bir jasar Jekeı atty Muqamádıdiń úshinshi balasy qalyp qoıǵan. Arada sút pisirim ýaqyt ótkende, úı de janyp bitedi. Jınalǵan halyq janǵan úıdiń kúliniń astynda din aman turǵan besikti kóredi. Іshindegi sábıge taǵy da túk te bolmaǵan. Jekeı ata 1900 jyldardyń basynda dúnıege kelgenin eskersek, oqıǵa da sol shamada bolǵan sekildi.

Sýǵa ketken sábı

Oqıǵa 1910-1911 jyldary bolǵan. Kóktemniń jýan ortasy - sáýir aıynyń aıaǵynda qyrat-qyrqalarda qystaı súrlengen qar erip, Qarǵaıty taýynyń saı-salasy sýǵa tolady. Yldıǵa qulaǵan qardyń sýy tómengi Bulǵyn ózeniniń arnasyna baryp quıyp, ózenniń ótkel bermeı tasyp jatqan kezi eken. Taǵy da sol Muqamádıdiń aýyly jaılaýǵa kóshedi. Óıtkeni, jylqy malyn oıdyń bógelegi býyp, sıyrdyń oqyrasy qozyp, malshy-qosshylardyń mazasy ketedi.

Aǵysy qatty ózennen usaq mal óte almaıtyn bolǵandyqtan, sý basylǵansha olar oıda qalyp, iri maldardy aıdap, jas otaýlar jaılaýǵa betteıdi. Muqamádıdiń áıeli jetinshi balasy Samaldy besikke bólep atqa óńgerip alady. Týra tasyǵan ózenniń ortasyna kelgende astyndaǵy aty súrinip ketip, ishindegi sábıimen qosa besikten aıyrylady. Aqshýlandanyp tasyǵan ózen besikti aǵyzyp áketedi. Attyly-jaıaý adamdar ózendi jaǵalap besikti qýalaıdy. Jete almaıdy. El-jurt tasyǵan ózen besikti jarǵa soǵyp, ishindegi sábı de mert bolǵan shyǵar dep oılaıdy. Dese de aldynda eki ret besiktiń ishindegi sábılerdiń aman qalǵanyn biletin el úmitin úzbeı, izdep shyǵady. Qyzyq bolǵanda, besik qozy kósh jerge deıin aǵyp barǵan da, aman-esen talǵa ilinip qalǵan. Іzdeýshiler besiktiń sý betinde ózen aǵysymen birge terbelip turǵanyn kóredi. Besikti alyp shyqqanda ishindegi sábı ysyldap uıyqtap jatypty. Tipti oıanbaǵan kórinedi.

Sel aǵyzǵan besik

Bul oqıǵa joǵarydaǵy besiktiń aqy ıesi Músilim aqsaqaldyń úsh aılyq sábı kezinde bolypty. Sonda bul 1917 jyly degen sóz. Úsh aılyq sábıin besikke bólep tastap, sheshesi qoı saýýǵa shyǵady. Kenet jaýǵan nóserdiń saldarynan taýdan tasqyn qulap, dúleı sel jol-jónekeı keziken qoı tastardyń ózin aýdaryp tastap, joıqyn kúshpen aǵyzady. Apat aıtyp kelmeıdi degendeı, ańdaýsyz, qamsyz otyrǵan aýyl abdyrap qalady. Bireý baılaýly qulyndardy bosatý úshin jelige júgirse, ekinshi bireýler qozy-laqty selden qorǵap álek.

Osy abyr-sabyrdyń arasynda besikti ishindegi úsh aılyq sábıimen qosa sel aǵyzyp ketedi. Adam senýi qıyn, besik sol selmen aǵyp otyryp, kósh jerdegi ózenge baryp bir-aq quıǵan. Sodan úlken ózenniń ortasyndaǵy salyndyǵa ilinip qalǵan. El túnimen izdep besikti taba almaı, tańnyń atysymen turyp qarasa, besik ózenniń ortasynda tur. Birneshe jigit at jaldap barsa, besiktiń kórpeshesi sýǵa aǵyp ketken de, arqalyǵy salyndyǵa ilinip qalǵan. Іshindegi sábı din aman.

Tórt jerden tıgen oq

Osy besikke qatysty taǵy bir tańǵajaıyp oqıǵa 1944 jyly bolǵan eken. Bul oqıǵa jaıynda biletin adamdar qazirdiń ózinde barshylyq. Osy jyldyń kúzinde Monǵol eliniń batysyndaǵy Baı-ólke aımaǵynyń Qujyrty degen eldi mekende tótenshe oqıǵa bolǵan. Bir sumynnyń halqy bir túnde túp qoparylyp, shekara áskerlerimen atysyp-shabysyp, Qytaı eline ótip ketken. Shekarashylar bosqan eldiń sońǵy jaǵyn asyrmaı ustap qalyp, eldiń jartysy arǵy jaqta, jartysy bergi jaqta, eki-úsh jyl áke baladan, bala anadan aıyrylyp zobalań tartqany bar. Bul - óz aldyna bólek áńgime.

Osy topalań oqıǵanyń ortasynda eki aılyq sábıin osy «kıeli besikke» bólegen 21 jasar Kúnbıke degen áıel bolǵan. Jas kelinshektiń atyna oq tıip jyǵylady. Ózine de oq tıedi. Jaralanǵan áıel besiktegi sábıin súıretip jyqpyl tastardyń arasyna baryp panalaıdy. Eki kún ótken soń soǵys bolǵan jerge adamdar kelip, ólisin jerlep, tirisin tizimge alady. Osy sholǵynshylar tastyń túbinde besikke súıenip otyrǵan áıeldi alystan kórip, qasyna keledi. Kelse, áıel azǵana ýaqyt buryn kóz jumypty, besiktegi sábı óli anasynyń emshegin soryp tiri jatyr eken. Besikti taýyp alǵan Beskereı degen jigittiń aıtýynsha, besiktiń jórgegin tórt jerinen besatardyń oǵy kóktep ótken, biraq ishindegi sábıge darymaǵan. Sol sábı artynan úlken azamat boldy. Máskeýdegi kompartııanyń joǵarǵy mektebin bitirip kelip, laýazymdy qyzmetter atqardy. Búginde aman-esen, derbes zeınetker.

Kóshten qalǵan besik

1992 jyly Músilim aqsaqaldyń áýleti kóppen birge Qazaqstanǵa qonys aýdarady. Soltústik Qazaqstan oblysynyń Belograd aýdanyna kvota alyp, aýdannan arnaıy barǵan KamAZ-darǵa dúnıe múlkin artyp jolǵa shyǵady. Atadan balaǵa mıras bolyp kele jatqan besikti de tastamaı, júktiń eń ústine tańyp alady. Sonymen qazynaly Qobdanyń qyzyl topyraǵyn baýyrynda oınatyp kúrkiregen KamAZ-dar sherýi Reseı-Monǵol shekarasynan ótip, Taýly Altaı ólkesiniń syńsyǵan qaraǵaıly dalasyn qaq tilip, Saryarqaǵa qaraı kósiledi.

Kóshtiń ekinshi kúni júk kólikteri tús áletinde Ongýdaı selosynan ótip, Bıısk bazasyna taıaý jerge kelip, túski as ishýge toqtaıdy. Besik artqan mashınada kele jatqan júktiń ıesi bajaılap qarasa, besik joq. KamAZ-dyń ústine shyǵady, aldy-artyn qaraıdy, tabylmaıdy. Sodan áli KamAZ tirkemesin aǵytyp tastap, besikti izdep keri qaıtady. Kóp uzamaı-aq 20-30 shaqyrym jerden taýyp alady. Besik búp-bútin, eshbir aqaý joq. Biraq ishinde bul joly bala bolmaǵan.

Aman qalǵan Atameken

Osylaı bul besik aman-saý atajurtqa da jetti. Osynda kelgennen keıin Músilim aqsaqaldyń erjetken nemeresi otaý quryp, balaly boldy. Qarııa shóberesiniń atyn Atameken dep qoıypty. Atamekendi de osy besikke bóleıdi. 1997 jyly besik ıesiniń áýletinde qaıǵyly oqıǵa bolady. Músilim aqsaqaldyń jeke shańyraq kótergen nemeresi áıelimen birge dúnıeden ótedi. Oǵan sebep, úıdegi peshtiń tútin tartatyn tútigi bitelip, ys shyqandyqtan, jas jubaılar ýlanyp qaıtys bolǵan. Tańerteń qaıǵyly oqıǵanyń kýási bolǵan jurt besikte jatqan sábıdiń aman qalǵanyn óz kózderimen kóredi.

Dál osy oqıǵadan keıin besiktiń qasıeti jaıyndaǵy áńgime jurtqa tarap, jýrnalshy Nurjan degen azamat oblystyq gazetke «Oralman besik» atty shaǵyn maqala jazady. Osydan keıin mýzeıden adamdar kelip besikti alyp ketken.

*****

Osydan biraz ýaqyt buryn Qyzyljar qalasynda turatyn tanys azamatqa habarlasyp, besiktiń qazirgi jaǵdaıyn baryp bilýin ótindik. Azamat sózimizdi jerge tastamady, bardy, kórdi, bildi. Besik aman-saý tur eken. Biraq burynǵy qyzmetkerler aýysyp ketken bolý kerek, besiktiń tarıhy jaıly biletin adamdar joq. Ári besikti eskirip ketken zat retinde «joıyp jiberýge» usynys jasalǵanyn aıtypty.

ÓLІ ÁIELDEN TÝǴAN TOMYQ

1992 jyldyń shilde aıy bolatyn. Bir top adam oblys ortalyǵyndaǵy «Óskemen» qonaq úıine kelip tústik. Maqsatymyz - halyqaralyq kóshi-qon sharýasyna baılanysty uıymdastyrý jumystaryna kómektesý. Arada eki-úsh kún ótken soń, biz jatqan qonaq úı kádimgideı dúrligip qaldy. Sebebin surasaq, «Túrkııadan qurmetti qonaqtar kelip qaldy» deıdi. Sóıtsek, jurtty dúrliktirip kelip qalǵan Halıfa Altaı atamyz eken. Shaýyp otyryp jetip bardyq, kún áńgimelestik, tún áńgimelestik.

Atamyz Altaıdan aýyp, Anadolyǵa qalaı barǵany týraly tam-tumdap aıtty. Biz de ózimiz biletin birdemelerdi surap, qystyrylasamyz kep. Suńǵyla qarııa eńkish tartqan shúıdesin joǵary kótermeıtin kisi eken. Tek mańyzdy birdeme aıtarda azdap mańdaıyn tikteıdi, sonyń ózinde adamǵa tesilip tike qaramaıdy. Baıaý qońyr daýyspen súlesoqtaý sóz bastaıdy. Sondaǵy aıtqany: «1933 jyly Barkól ólkesindegi Hasantý deıtin jerde (qazirgi Qytaı eliniń Shınjan ólkesi) otyrǵan Álip Janysbaıulynyń aýylyn 25 qyrkúıek kúni Úrimjiden ásker kelip túgin qaldyrmaı qyryp ketti. Osy qyrǵyn kezinde Áliptiń inisi Qojaqannyń aıaǵy aýyr áıeli Táshbalany áskerler qylyshpen shaýyp, qarnyn jaryp óltirip ketedi. Arada eki kún ótken soń alys sapardan oralǵan Áliptiń úlken uly Elishan qyrylyp qalǵan aǵa-baýyr, aýyldastarynyń betin jasyrady. Alaıda Alla pendesine ómir syılaıyn dese, ol da ońaı eken. Táshbalanyń jarylǵan qarnynan bes aılyq balasy aman-esen jaryq dúnıege esigin ashty. Aty - Tomyq. Qazir din aman Túrkııada turyp jatyr». Bul osydan 16 jyl burynǵy áńgime.

Sodan beri osy óli anasynan tiri shyqqan adamnyń taǵdyry jaıly aýyq-aýyq eske alyp, el ishinde «Álip shapqan» atalyp ketken oqıǵanyń neden bolǵany jaıynda surastyryp júrdik. Birshama derek jınadyq. Biletin adamdardan surastyrdyq. Bir sózben aıtqanda, el ishindegi áńgimelerge qulaq túrdik. Oqıǵanyń uzyn-yrǵasy bylaı eken.

1933 jyly 12 sáýirde qazirgi Shınjan Uıǵyr Avtonomııaly Respýblıkasynyń basshysy ózgerip, burynǵy ustanyp kelgen saıası baǵyt ózgeredi. Burynǵy úkimet Elishan Álipuly deıtin myqty qazaqty Jibek joly boıyndaǵy saýda isiniń qaýipsizdigin qamtamasyz etý úshin Shyǵys shekara qorǵanys otrıadynyń bastyǵyna taǵaıyndaıdy. Osyny kóp kórgen bireýler jańa úkimetke Elishandy ornynan alyp tastap, qarý-jaraǵyn túgeldeı jınap alýdy talap etedi. Óıtkeni, saıdyń tasyndaı qylyp qazaq jigitterinen ásker jasaqtap alǵan Elishannyń jaǵdaıy myna jaqtaǵy Keńes Odaǵyn alańdatady.

Jańa úkimetke Úrimjidegi orys konsýly arqyly tapsyrmalar beriledi. Ári Komıntern ókili etip Abaı Qasymov degen barlaýshyny Elishannyń eline attandyrady. Dál osy tusta aǵaıyn arasynda arazdyq týyp, Álip aqsaqaldyń eki inisi Qojabergen men Qojaqan bólek qonys izdeı bastaıdy. Osyny sátti paıdalanyp qalǵysy kelgen Keńes Odaǵy araǵa Monǵolııany salyp Álipten irge bólgisi kelgenderge tańdaǵan jerinen óris-qonys beremiz, kóship kelsin degizedi. Sonymen bir túnde Álip aýylynyń 60 shaqty tútini Qobda jaqqa (Monǵol eline) aýyp ketedi.

Eldiń bólinip, jarylǵanyn qalamaǵan Áliptiń úlken uly Elishan 200 sarbazyn alyp, Qobda betine aýǵan eldi qaıtaryp ákelmekke attanady. Osy oraıdy kútken 1200 adamdyq kúsheıtilgen jaý áskerleri ekige bólinip shabýylǵa shyǵady. Bir toby Elishannyń izine túsedi. Jartysy beıbit jatqan Áliptiń aýylyn qyryp tastaýǵa mindet alady.

Aýylǵa basyp kirgen ásker dereý eldiń kózinshe Álip aqsaqaldy tabaldyryqqa jastap turyp baýyzdaıdy. Osy qyrǵynnan eki adam tiri shyqqan. Biri joǵarydaǵy biz sóz etip otyrǵan Tomyq aǵa, ekinshisi Áliptiń jeti jasar uly Seterhan. Ol kezde Seterhannyń tiri qalǵanyn eshkim bilmegen. Sebebi áskerler Seterhan men inisi Muhametshaıqyny tiri alyp ketken. Úsh jasar Muhametshaıqy jylaı bergen soń bir ásker ony tasqa uryp óltirgen. Sodan habarsyz ketken Seterhan arada 37 jyl ótkende, 1970 jyly ishki ólkeden tabylǵan.

Elishan kóship ketken aǵaıyndaryn ertip qaıta oralyp kele jatyp, izin ańdyǵan áskerge kezdesedi. Ol osy áskerden bir adam qaldyrmaı qyrady. Sodan aýylyna kelip sumdyq qyrǵyndy kóredi de, áskerin alyp jaýdyń artynan qýady. Biraq jete almaıdy.

Keler 1934 jyly Elishan ákesiniń asyna qazaqtyń ıgi jaqsylaryn shaqyryp qoshtasady. Osylaı týyp-ósken topyraǵyn tastap, 600 úıdi bastap Úndistanǵa qaraı tartady.

2000 jyly Almatyda jaryq kórgen «Altaıdan aýǵan el» atty óziniń tarıhı estelik kitabynyń 14-shi betinde Halıfa Altaı atamyz: «Elishan alǵan betinen qaıtpaıtyn jigerli, erjúrek, batyr adam bolatyn. Ol bastap kóshken 600 tútin Dóńbastaý shekarasyna kelgende, kóshti keıin toqtatyp qoıyp, tosqaýylda jatqan áskerlerge tutqıyldan shabýyl jasady. Beıǵam jatqan áskerdiń kóbi ólip, birazy qolǵa tústi. Elishan jaýdyń tiri qalǵandaryn bir jerge jınap, málimet aldy da, azyq-túlik berip qoıa berdi. Qarýlaryn qolǵa túsirdi. Áskerlerden qalǵan tank, mashınalardy sarbazdar talqandap, attaryna taǵa soǵyp aldy. Osynda bir túnep, Gansý aımaǵynyń Týla degen jerine baryp qonystandy», - dep jazypty. Ári osy kóshtiń top ortasynda atamyzdyń ózi de bolǵan.

Osylaı qýǵynǵa túsken qazaqtar Úndistanǵa ótip, Kashmırde 12 jyl mekendep, aqyry Túrkııaǵa baryp turaqtady. Alǵash jolǵa shyqqanda kóshke ilesken 20 myń adamnan Sınagarǵa 2500-deıi ǵana tiri jetken. Osylardyń ishinde bes aılyǵynda ólip qalǵan anasynyń ishinen tiri shyqqan Tomyq bar edi. Allanyń qudiretin qaramaısyz ba, jolda 18 myńdaı adam qaza taýyp nemese jaý qolyna túsip, joǵalyp ketip jatqanda bes aılyq shala týǵan Tomyq tiri qalǵan. Tegi kóshpendi elde shala týǵan sábıdi tymaqqa salyp, kerege basyn túgendep ósiretin dástúr bar-tyn. Sol sııaqty Tomyq dep at alýynyń ózi «Tymaq»-qa qatysty shyǵar. «Tymaq» ózgerip, túrikshe «Tomyq» bolyp ketken sııaqty.

Birde Astanaǵa Hasan Óraltaı aǵamyz keldi. Sóz arasynda Tomyq týraly suradym. Ol kisi: «Tomyq aǵań din aman Stambýl qalasynyń Zeıtúnburyn aýdanynda turyp jatyr», - dedi. Ol kisini áli tiri shyǵar dep oılamap edim, ishteı «Alla ǵumyr bersin» dedim. Hasakeń jýyqta taǵy habarlasty. «Tomyq aǵa kúıli me?» dep suradym. «Jýyqta syrqattanyp aýrýhanaǵa túsipti, ınshalla jazylyp qalar» dedi Hasakeń. Ári Tomyq aqsaqaldyń ár jyldardaǵy sýretterin jáne qysqasha ómir tarıhyn jazyp jiberipti. Taǵdyr jazyp eki ret úılenipti. Birinshi áıelinen tórt ul, ekinshi áıelinen bir ul, tórt qyzy bar eken.

Dúnıejúzi qazaqtar qaýymdastyǵy tóraǵasynyń orynbasary, jazýshy-dramatýrg Sultanáli Balǵabaı aǵamyzǵa jolyǵyp, Tomyqtyń sýretin kórsettim. «Túrkııadaǵy qazaqtarmen baılanysyńyz bar ǵoı, myna adamdy tanısyz ba?» dedim. Qarady da, «Bul - Tomyq» dedi. Oǵan qosyp mynadaı málimet aıtty: «Túrkııada 20 myńdaı qazaq bar. Osylardyń ishinde qazaqtyń tilin eń jaqsy biletin jáne maıyn tamyzyp sóıleıtin bir-aq adam bar. Ol osy - Tomyq».

Kórdińiz be, qazaq mektebi tur ǵoı, onyń kóleńkesin kórmegen Tomyq qarııa osyndaı adam. Áı, tektilik-aı degen...

ÓLІP-TІRІLGEN QYZ

Ólgen adam tirilipti degendi estigen adam bolýy múmkin, biraq kórgen jan kóp emes shyǵar. Úsh-tórt jyldyń aldynda osydaı oqıǵany bastan keshirgen apamen jolyqtyq. Ol kisi Astanadan 30 shaqyrym jerde ornalasqan Saryterek aýylynda turady. Týǵan jeri - Syr óńiri. Naǵyz bir baıypty, baısaldy, júzinde meıirim tunǵan, ul ósirip uıaǵa qondyrǵan, qyz ósirip qııaǵa qondyrǵan, sharapaty mol salıqaly jan. Bes saýsaǵynan óner tamǵan sheber.

Aty-jóni ­- Qanzıra Júráliqyzy. Syr óńiriniń bir pushpaǵy Jalaǵash jerinde ómir súrip, aýyl, aımaǵy «Maqan sopy» atap ketken, ásire taqýa, sharıǵattyń jolynan taımaǵan, júregine Allanyń nazary túsken adamnyń kelini eken. Qanzıra apamyz osy atasy týraly aıtqandy ózine paryz sanaıtyn sııaqty. Óıtkeni, atasynyń ómiri ózgelerge ónege, bútin bir urpaqqa taǵylym bolarlyq ǵıbratqa toly.

Marqum sondyqtan da «Maqan sopy» atanǵan bolý kerek. Osy sopy atamyzdyń 1937 jyly zaıyby dúnıeden ótken kórinedi. Biri jeti jasta, ekinshisi bir jasta Shaızada, Imanzada aty uldary qalypty. Jaryqtyq qos ulyn túnde búrge shaǵyp ketedi dep, qapqa salyp uıyqtatyp, úıdiń tóbesine ilip qoıyp, kúzetip qonady eken.

Qanzıra apamyz ben sopynyń úlken balasy Shaızada ekeýi 1957 jyly shańyraq kótergen. «Osy jyldary, - dep eske alady Qanzıra apaı, - atam bir jyl boıy úzbeı, 12 aı oraza ustady. Sebebin suraǵanymda, balalarym jas bolyp, keı jyldary orazam qaza ketken edi, sony ótip júrmin dedi».

Qanzıra apamyzdyń ákesi Júráli men anasy Aıshanyń baýyryna bala toqtamapty. 10 balasy birinen soń biri ólipti. On birinshi bolyp dúnıege taǵy bir qyz bala kelgen eken, ony týa sala «sizge bala bolsyn, aqıretke deıin suramaımyz» dep, balasy joq Tólebaı degen kisige basy bútin beripti. Aldynda 10 balasy shetinep, ábden zapy bolǵan ata-ananyń qolymyzda tursa taǵy ólip qalar, odan da bir urpaqqa zar bolyp júrgen pendeniń baýyrynda bolsyn degen uıǵarymy eken. Osy qyz - búgingi Qanzıra apamyz.

Sodan ekinshi dúnıejúzilik soǵys bastalyp ketip, Tólebaı maıdanǵa attanady. Marqumnyń basqa týys-týǵany da joq eken, qolyndaǵy tórt jasar Qanzırany qushaqtap alyp kelip, shynaıy ata-anasy Júráli men Aıshaǵa tapsyrady. «Senderge Alla aldynda amanat, eger soǵystan aman-esen oralsam, ózim alam, oralmasam Uly Jaratýshynyń atymen senderge amanat qaldyrdym, óltirip almańdar» deıdi. Tórt jyl tósinde oınatyp, qolqasyna ıisi sińgen jas nárestesin osylaı amanatqa tapsyryp, Tókeń kóziniń jasyn kóldetip, soǵysqa atanypty. Ketip bara jatyp, «ıA, Alla, osy balama ǵumyr ber» dep, qos qolyn kókke jaıyp duǵa tilepti. Biletinder aıtady eken, Tólebaı at shananyń qarasy kórinbeı ketkenge deıin eki qolyn kókke kóterip, jalbaranyp, jylap bara jatty dep.

Tólebaı maıdanǵa attanǵan soń arada bir jarym jyl ótkende amanatqa tastap ketken qyzy Qanzıra kenet qaıtys bolady. Burynda 10 balasyn jerdiń qoınyna bergen Júráli men Aısha taǵdyrdyń salǵanyna kónip, kórshi ózbek moldany shaqyryp, jas sábıdi arýlap, oń jaqqa qoıady. Erteńinde alys-jaqyn týystaryna habar aıtyp, kelesi kúni jerleýge uıǵarypty.

Aıtpaqshy, bul oqıǵa Táshkent qalasynyń mańynda bolǵan. Alty aıdyń aldynda Júráli otbasyn bastap, osy jerge qonys aýdarǵan eken. Sóıtip, Qyzylorda jaqtan keletin týystaryn kútip, múrdeni erýletip otyrǵan túnde anasy Aısha tús kóredi. Túsinde esik aldynda shyǵyp tursa, bir qara ıt úıge urlanyp kirip bara jatady, ony qýyp jiberedi. Artynan ol qyzyl ıt bolyp keledi, taǵy qýyp jiberedi. Álgi eki ıt adam keıpine enip qaıta keledi. Olar aıtady: «Biz perishteler edik, balanyń janyn alǵaly keldik», - deıdi. Sodan ekeýi qyzdyń tabanynan bastap joǵary órlete sıpap, kindik tusyna kelgende bala yqylyq atypty. Sol sátte perishteler «Myna bala Allanyń atymen amanatqa tapsyrylǵan eken, janyn alýǵa bolmaıdy, janyn ózine qaldyrdyq» dep, shyǵyp ketipti...

Túsinde úmit oty janyp oıanǵan Aısha júgirip kúıeýi Júrálige barady. Túsinde kórgen oqıǵany aıtyp, «ólgen qyzdy baryp kórshi» deıdi. «Qaıtys bolǵanyna kún jarym ótti, múmkin emes» deıdi kúıeýi. Anasy bolmaıdy. Sodan kúıeýi múrdeniń betin ashýǵa batyly barmaı, qoltyǵyna qolyn salyp kórse, jyp-jyly. Allanyń ámiri bolǵanyn ol da túsinedi. Sonda da betin ashpaı, aldyna kóldeneń salyp ustap otyrady. Qyzdyń tabanynan bastap jylyp, jan kire bastaıdy, týra jylý kókirekke kelgende, qyz «sý ishem» dep betindegi aq jamylǵyny laqtyryp tastap, atyp turypty. Osylaı tórt jarym jasynda Qanzıra apamyz ólip, qaıta tirilgen eken.

*****

Qazaqtar «amanatqa qııanat júrmeıdi» degendi kóp aıtady. Adamzattyń abzaly dep amanatqa qııanat jasamaıtyn adamdy aıtady. Sońǵy paıǵambarymyz Muhamed (s.ǵ.s) jas kezinde amanatqa adaldyǵymen jurttyń nazaryn ózine aýdarǵan. Shyn máninde árbir pende Allanyń amanatyn arqalyp júr. Qazaq shaıyrlary «Allanyń amanatqa bergen janyn kezegi kelgen kúni tapsyramyn» dep beker jyrlamaǵan. Qurannyń «Nısa» súresiniń 27-inshi aıatynda: «Alla senderge amanattardy laıyqty ornyna tapsyrýlaryńdy jáne adamdardyń arasyna bılik qylsańdar, ádildikpen bılik qylýlaryńdy ámir etti. Rasynda Alla tolyq estýshi, tym qyraǵy», - delingen.

Sol sııaqty ıslam sharıǵaty boıynsha, mal-múlik, bala-shaǵań - saǵan amanat. Pende balasy amanatqa qııanat jasamaıdy. Amanatty qadirleý arqyly adamzat Allanyń jaqsylyǵynan úmit etedi. Taǵy da Qasıetti Quranda «Taǵy olar sondaı amanattaryn, ýádelerin saqtaýshylar. Jáne olar, kýálikterinde bekem turýshylar. Mine solar beıishterde qurmetke bólenetinder» («Maǵaraj» súresi, 32,33,35 aıattar) deıdi.

Quran aıattarymen qatar amanat jaıynda aıtylǵan hadıster de bar. Mysaly, Abdýlla ıbn Omardan jetken hadıste: «Eger sende tórt nárse bolsa, dúnıede neni joǵaltsań da, zııan kelmeıdi. Olar: amanatty saqtaý, shyn sóıleý, kórkem minez, halal tamaq», - delingen.

Baǵzy zamanda halyq qatty qadirleıtin oqymysty adamnyń áıeli dúnıeden ótipti. Zaıybynan aıyrylǵan pende qatty qaıǵyryp jatyp qalypty. Onyń kóńilin eshkim aýlaı almapty. Osy oqıǵadan habar alǵan bir áıel zaty qaıǵy meńdegen oqymystyǵa jolyǵý úshin kelipti. Qaraýyndaǵylar ǵalymǵa «sizge jolyǵý úshin beıtanys áıel keldi» deıdi. Qabyldaıdy. Áıel aıtady: «Men bir kisiden amanatqa dep ádemi alqa alyp taqqan edim. Iesi surap bolmady. Men alqaǵa qatty baýyr basyp qalǵan ekem, bergim kelmeı tur ne isteıin aqyl aıtyńyz». Ǵalym basyn kóterip, «Amanatqa qııanat jasaýǵa bolmaıdy, alqany ıesine tez qaıtaryńyz» depti. Sonda álgi áıel: «Alla sizge syılaǵan amanatyn alǵan eken, nege sonsha qaıǵyryp jatyrsyz», - depti. Osy sózden keıin oqymysty burynǵy qalpyna dereý kelgen eken.

QAITA ORALǴAN QYRAN

Qusbegilik ónerge sońǵy jyldary arab jurty qatty qyzyǵatyn bolypty. Ásirese dáýletti adamdar suńqar baptap, ustaǵandy asa unatatyn kórinedi. Osydan birneshe jyl buryn Arab Ámirliginiń sheıhteri sonaý ıtarqasy qııandaǵy Baıólkede qyran qus baptap, ań aýlaıtyn qazaq degen halyqtyń jurnaǵy turady degendi estip, óz kózimen kórmekke qumartypty. «Іzdegenge - suraǵan» degendeı, sol tusta Monǵolııanyń atynan Mysyrda otyrǵan tótenshe jáne ókiletti elshi, ulty qazaq Saıran Qadyruly deıtin azamattyń aralasýymen bul jumys júzege asypty.

Osylaı Altaıy qyrandar Arabııa topyraǵyna baryp, aq sáldeli arab sheıhteriniń sherin tarqatypty. Arab ámirligine búrkit baptap aparǵan baıólkelik Shaızada Jaqaıuly men Ardabek Qınaıatuly degen azamattar eken. Osy sapar jaıynda Shaızadamen áńgimelesýdiń sáti tústi.

Shaızadanyń áńgimesi:

Bizge «kelsin» degen habar 2002 jyldyń jeltoqsan aıynda jetti. Sodan búrkitterimizdi alyp, Ulanbatyrǵa aıyrplanmen (ushaqty aıtady -B.Q.) ushyp jettik. Astanada onshaqty kún aıaldap, qustyń qujattaryn, ózimizge vıza daıyndap alyp, týra aqpan aıynyń 12-si kúni Máskeýge keldik. Qolymyzda búrkit, túlki tymaǵymyzdyń úkisi jelbirep, murtymyz salbyrap jetip kelgen bizdi kórip, orystyń kedenshileri shoshyp ketti-aý deımin, kózi shegir sary qyz shańyldap shyǵa keldi. «Atyp jiberseń de óziń bil!» degendeı mańqıyp tura berdik. Altaıdyń búrkiti Máskeýdiń mádenıetin qaıdan bilsin, bir áredikte meniń qolymdaǵy qus sývenır satyp turǵan dúńgirshekke qaraı sańǵytyp kep jibergeni.

Bizdi búrkitimizben qosyp kedennen Saıran Qadyruly alyp ótti. Keshikpeı Máskeý - Dýbaı baǵyty boıynsha ushatyn kólikke otyrdyq. Tańerteń Dýbaıǵa kelip qondyq. Munda kúnniń ystyǵy - 30 gradýs. Keshe ǵana 30 gradýs sýyqtan shyqqan edik. Aınala saǵym qýǵan qyzyl qum. Qala tap-taza. Jap-jasyl. Palma aǵashtaryn kórdik.

Ushaqtan túsken jerde ústerine aq halat kıgen eki arab jigiti búrkitterdi alyp ketti. Bizdi Dýbaı qalasynan 165 shaqyrym jerde ornalasqan Ábý Dabı shaharyna alyp keldi. Bes juldyzdy qonaq úıge ornalastyrdy.

Qaladan 60 shaqyrym jerde bıiktigi 120 metr qoldan turǵyzylǵan jasandy tóbeshik bar eken. Ózderi ony «taý» dep áspetteıtin kórinedi. Osy «taýdyń» eteginde patshanyń «Qus bazasy» deıtin torlanyp, arnaıy jasalǵan oryn bar. Osynda suńqardyń túr-túrin ósiredi eken. Bizdiń búrkitterdi ákelip osynda ornalastyrypty. Bizdi kórgende, búrkitterimiz qanatyn qomdap jiberip, dúr silkindi. Eriksiz kózime jas úıirildi. Jat jurtta jáýteńdegen ómir-aı degen...

«Bizdiń búrkitter mundaı ystyqty kórmegen, qaıyrymnan jańylyp qojyrap ketse qaıtemiz» dep qoryqtyq. Kúndelikti baptap, ara-tura shyrǵa salyp daıyndaı bastadyq. Ol eldiń túlkileri bizdiń jaqtyń qarsaǵynan da kishkene. Qoıany bizdiń taýdyń kójegi tárizdi. Mundaı usaq ańdy ustap kórmegen qyrandar ańǵa túspeı uıatqa qaldyrýy da múmkin edi.

Sodan bir kúni «Mansýr sheıh kelip kóredi» degen habar jetti. Sheıhtyń jasy 80-nen asqan adam eken. Birneshe alǵynshaq áıelinen 19 balasy bar. Bar úrim-butaǵymen tórt-bes mashınaǵa otyryp, aınalma jolmen tóbeniń basyna kelip toqtady. Qudaı saqtasyn, myna dúnıeniń búkil teletilshileri sheıhke erip keldi. Jarq-jurq, satyr-kútirden búrkit turǵaı, ózimizdiń esimiz shyǵyp ketti. Maǵan búkil álem bizge qarap turǵandaı elestegeni...

At shaptyrym alańqaıǵa 2 túlki, 3 qoıandy jiberdi. Bizde bir Allaǵa sıynyp, búrkitterdiń tomaǵasyn sypyrdyq. Jaryqtyq qus ekesh qustyń da namysy bar eken, ekeýi qaıqań etip, qaıshylaı aspanǵa kóterildi. Qaıter eken dep, qarap turmyz. Oıpyrym-aı, atqan oqtaı shúıilip kelip túlki, qoıandardyń tý-talaqaıyn bir-aq shyǵardy. Baıǵus ańdardyń júni shashyrap aspanǵa ushty. Osy ǵumyrymda qyrannyń osylaı zaryna kirgenin buryn-sońdy kórmegen edim. Al kep aǵyl-tegil jylaıyn. Janymyzǵa sheıhtiń ózi kelip, qos búrkitti qolyna ustap sýretke tústi. Osylaı Arabııada abyroıymyz asty.

Qaıtarda bizdi bastap kelgen Saıran myrza óz jumysymen Mysyrǵa ketetin boldy. Joldasym ekeýimiz búrkitterdi tastap ketýge bel baıladyq. Óz basymyzdy aman-esen elge jetkizsek, sonyń ózi úlken olja edi. Biz ketken soń búrkitterdiń aıaǵyna saqına salyp ushyryp jiberipti.

*****

Arada taǵy bir jyl ótken soń búkil jurt ǵajaıyp oqıǵanyń kýási boldy. Arabııada qalǵan Shaızadanyń qońyr búrkiti týǵan topyraǵyna oralypty.

QARA JARTASTYŃ QASIETІ

Ótken ǵasyrdyń 90-shy jyldarynyń basynda Baı-ólkeden bastalǵan kósh Qazaqstannyń mań dalasyn betke ustap jóńkilip jatty. Osy uly dúbirdiń arasynda Aýǵanbaı atty qusbegi qazaq Altaıy qońyr búrkitin jurtqa tastamaı kóshpen birge alyp kelgen edi. Burynǵy Jezqazǵan oblysyna qarasty shetki aýdanǵa kelip qonystanady. Bir otar qoı alyp, Balqash kóliniń jaǵasyndaǵy eski qystaqqa jaıǵasady. Jyl ótedi. Týǵan jerin oılap ógeısigen kóńil ornyǵady. Biraq qolyndaǵy Altaıy qońyr búrkiti jersinbeıdi. Bir-eki ret kóldiń qalyń qamysynda qystaǵan qoıan, qarsaqqa salyp baıqaǵan eken, ańǵa shúıilýdiń ornyna, qaıqań etip kókke shanshylatyn ádet taýypty. Onyń ber jaǵynda «qyzyl kóz» ferma bastyǵy "mynany joǵaltyńdar" dep zikir salatyndy shyǵarypty. "Shekaradan qalaı asyrdyń?", "Búrkittiń pasporty qaıda?", "Densaýlyǵy týraly anyqtamasy bar ma?" dep, «ќyzyl kóz» bastyq qońyr búrkitpen óshigip alady.

Búrkit turǵaı, ózderinde pasporty joq beıbaqtardyń qolynan ne kele qoısyn!.. Sodan amal-aılasy qalmaǵan qusbegi "obalyna qalmaıyn" dep jyl asqan soń qyranyn bosatyp qoıa bergen.

Balaq baýynan ajyraǵan qońyr búrkit qystaqtyń ústinde u-z-a-q aınalyp ushyp, bir mezette eki ret shańq etip "pishtaqtap", tike kókke órlep bultqa sińip ketken. Aýǵanbaıdyń ózi, áıeli, bala-shaǵasy bári jylap qala bergen.

Bular jylap turǵanda, «Ýral» mototsıklyn ókirtip ferma bastyǵy kelip qalady. Masań bastyq "Senderge ne boldy?" dep kijińdeıdi. Aýǵanbaı sonaý bıikte qara noqat qalyqtap júrgen qyrandy kórsetedi. Aspanǵa bir qarap, jylap turǵan Aýǵanbaıǵa bir qarap, qora shetindegi bos qalǵan qońyr qyrannyń tuǵyryna bir qarap, kóktemdegi kóksoqty bolǵan kári tekedeı basyn shaıqap, máńgirgen bastyq: "Ózderi janyn baǵa almaı otyryp, ushyp ketken búrkitke jylaıdy, aqymaqtar-aı, ha-ha-ha..." - deıdi. Dúnıeni jańǵyrtyp, ishtegi kegi kepkenshe kúlip jónine ketedi.

Sodan arada aılar ótedi. Jyljyp jyldar ótedi. Eki arada sovhoz tarap ketip, Aýǵanbaıdyń qystaǵyn «qyzyl kóz» bastyq malymen birge satyp alady. Shıetteı bes balasyn shubyrtyp aýylǵa kelgen otbasyna, aldyndaǵy malyn qosyp, baqtyrǵan mekteptiń dırektory jumys, turatyn baspana taýyp berip, kómektesedi. El qatarly ómir súrip jatady. Arba, shana jóndeıtin qolynyń eptiligi bar azamat aýyl ishinde abyroısyz da emes edi.

Arada taǵy bir jyl ótken soń, Aýǵanbaı óziniń týyp-ósken aýylyna qydyrystap keledi. Kórmegeli tórt-bes jyl bolǵan aǵaıyndarymen shurqyrasyp tabysady. Saǵynyshtyń maýqy basylyp, tasyǵan kóńil saıabyrsyǵan soń Aýǵanbaı naǵashysynyń qula bestisin taqymyna basyp, bala kúninde qoı jaıyp, qozy ќaıyrǵan Buǵana saıdy órlep, baıyrǵy qystaýy - Qara jartasqa betteıdi. Eki ara - jarty kúndik jol. Kún kóterile atqa qonǵan Aýǵanbaı ekinti mezetinde Qara jartastyń etegine ilinedi. El osy Qara jartasty qasıet tutady. Óıtkeni tas ózegin qýalap aqqan bulaq bar. Sýy tastaı sýyq. Júz metrdeı yldılap baryp qııa bettegi shym astyna sińip ketedi. Osy bulaqqa oq tıip jaralanǵan qońyr ańdar kelip, qan aqqan jarasyn sýytyp, jazylady. Ári jartastyń ushar basynda búrkittiń balapan basatyn uıasy bar. Aýǵanbaı baıaǵyda qońyr búrkitin osy uıadan alǵan bolatyn...

Týǵan jerin ańsap kelgen azamat qula bestiniń aýyzdyǵyn alyp, aıaǵyn tusap, otqa jiberip, jantaıyp jatyp, qyratty alqapqa kóz tastaıdy. Kenet shańq etken qyrannyń daýysy oıyn bólip jiberdi. O, qudiret tórt jyl buryn bosatyp jibergen qońyr búrkiti Qara jartastyń qııasynda otyr. Dál ózi. Aýǵanbaı atyp turyp shyrǵa salyp búrkitin shaqyrdy. Qalyqtaı ushyp taıap keldi, biraq qolyna qonbady. Taǵylanyp ketken bolar. Aýǵanbaı úshin onyń qonbaǵany da durys edi...

Osy oqıǵadan keıin Aýǵanbaıdyń eńsesi ezilip, egilip jylaıdy. ıApyrmaı, qońyr búrkit qurly bolmady-aý...

*****

Bul áńgimeni Aýǵanbaıdyń óz aýzynan estidim. Bul 1996-shy jyl bolatyn. Mońǵolııa men Reseı shekarasyndaǵy Tashanta keden beketinde Baı-ólkege óte almaı eki kún aıaldadyq. Aýǵanbaı bala-shaǵasyn shubyrtyp týǵan jerine qaıta kóship barady eken. "Nege bulaı istediń" degenimde osy áńgimeni aıtyp berdi. Men de oılanyp ќaldym.

ÁRKІMNІŃ TÝǴAN JERІ -MYSYR ShÁRІ

2008 jyly shilde aıynyń ortasynda otbasymdy bastap, Astanadan alys saparǵa attanǵan edim. Atam qazaq «Atyń barda jelip júrip jer tany, asyń barda berip júrip el tany» deıdi emes pe. Onyń ústine atynyń aıylyn tartyp minýge jarap, aldy azamat atanyp, bozbala shaqtyń bozala tańymen talasa ósip kele jatqan úsh ulyma týǵan ólkemdi bir kórsetip, saharanyń salbýryl qyrany ushqanda qanatym taldy dep jylaıtyn, ushar basyn máńgi muzdaq kómkerip, kúmis dýlyǵasy kún shapaǵyna shaǵylysqan Altaıdyń qarly shyńdaryna qaratyp turyp, yrǵaı sapty segiz órim buzaý tis qamshyny eki búktep ustap, uldarymnyń topshysyn bir-bir qaǵyp almaqqa attandym. Óıtkeni, baıaǵyda shaldar bizdi sóıtip qaǵatyn. Múmkin, sol kúnderden qalǵan sartap saǵynyshtyń saryǵy shyǵar... Osylaı biz otyrǵan avtobýs qulanıek shyǵystyń quba tańyn betke alyp tartyp otyrdy. Baǵytymyz - Baı-ólke.

Erteńinde tańǵy saǵat 6.00-de Kerekýden shyǵysqa qaraı 100 shaqyrymda ornalasqan «Sharbaqty» keden beketine kelip jettik. Ar jaǵynda taıaq tastam jerde Reseıdiń «Qulyndy» kedeni tur. Sodan tekseris bastaldy. Qysqartyp aıtqanda, mundaǵy jumystyń «shapshańdyǵy» sonshalyq, sol kúni tús aýyp, saǵat 15.00-den ótkende baryp áreń shekara astyq. Taǵy bir baıqaǵanymyz: elimiz shekarasyndaǵy atalmysh beketten bir aýyz qazaqsha jazylǵan nusqaý nemese paraqshany ádeıi izdep taba almaısyz. «Bul qalaı?» degen syńaıly renishimizdi bet álpeti maılanǵan bir kedenshige aıtyp kórip edik, anaý: «Seniń sharýań qansha?» , - dep ejireıgende, ózimiz shoshyp kettik. Qoı, qurysyn, ótkizbeı tastap júrer...

Shirkin, Taýly Altaıdyń tabıǵatyna tamsanbaı ótken jan joq shyǵar. Barnaýyldan shyqqan soń týra Qosaǵashqa deıingi 1000 shaqyrym jalǵyz aıaq jol taýdy jaryp, ormandy tilip ótedi. Tabıǵaty tamasha. Reseıdiń shańǵyshylary jattyǵatyn sporttyq bazalardyń barlyǵy osy ólkede ornalasqan. Ári omarta men maral, bulǵyn ósiretin sharýashylyqtardyń deni osynda.

Jolaı kezdesken aýyl, aımaqtardyń atyna qarap, bul ólkeniń kóne túrkiniń baıyrǵy besigi bolǵanyn ańǵarasyz: Týıkta, Ongýdaı, ıAlagan, Kýralı, Monjerok, Turaty, Aqtas, Ýlagan, t.b. Aqtas pen Turatyda qazaq baýyrlarymyz turady eken. Aqtastaǵylar tilin umyta qoımapty. Al turmys-salttarynda altaılyq dástúr basym. Turatylyq týǵandar tilinen baıaǵyda túńilip ketken. Altaı-qazaq-orys tilderin aralastyryp, shamasy jańa bir til shyǵaryp alǵanǵa uqsaıdy. Bir qyzyǵy, bul týǵandardyń júzinen eshbir alańdaýshylyq baıqalmaıdy. Rýhtary ıilmegen. Qarny toq, kóılegi kók adamdar sııaqty. Sondyqtan da shyǵar, osy aýyldyń bir ýys qazaǵynan Uly Otan soǵysy kezinde Q. Týǵanbaev jáne J. Eleýisov degen eki birdeı Keńes Odaǵynyń Batyrlary týyp shyǵypty. Olardyń atynda kóshe jáne mektep bar eken.

Jolaı «Kýrııa» deıtin eldi mekenge ádeıi at basyn burdyq. Bul - ataqty ónertapqysh, «avtomat» qarýyn oılap shyǵarǵan ınjener, general-leıtenant M.Kalashnıkovtyń týǵan aýyly. Aýyl ortasynda konstrýktordyń qurmetine arnalǵan shaǵyn memorıaldyq murajaı bar eken. Sýyt júrgendikten, ishine kirip kóre almadyq.

*****

Osylaı Astanadan attanǵan sátten bastap sanaǵanda, 48 saǵat toqtamaı shapqylap, Baı-ólke aımaǵynyń shekarasyna kelip kirdik.

Bul - meniń týǵan jerim. Qasıetti de qadirli mekenim. «Árkimniń týǵan jeri - Mysyr shári» degen... «Alystan baýyrym keldi» dep etegine súrine jyǵylyp, ańyrap kelip qushaǵyna basqan jalǵyz apaıymnyń ıisin-aı. «Aǵamyz keldi!» degende, arda emizip úıretken qysyraqtyń qulyny qula taıyna toqym salyp, aldymyzdan ańqyldatyp shaýyp jetken eldegi inimniń jalǵyz ulynyń kózindegi qýanyshqa bul dúnıede teń keler eshteńe tappadym. Biz barǵan kúni aspannyń túbi tesildi. Taýdan qulaǵan sel qoı tastardy aǵyzyp ákep sýaǵarǵa jınap tastady. Qudaı-aý, japan dalany sý basyp ketse de, meniń kári jezdemniń kıiz úıiniń irgesin jaryp bir tamshy sý kirmedi. Ábden qonys pen óriske ıi qanyp úırengen jurt baıaǵyda úıdi aınaldyra tereń mor tartyp tastaǵan eken. Dalada baılaýly turǵan qońyr búrkit «aspannan tas jaýsa da, myńq etpeımin» degendeı, basyn oń jaq topshysynyń astyna tyǵyp alǵan, typyr eter emes...

Óńi túgili, túsinde kórmegen kóshpeli ómirdiń ortasyna top ete túsken uldarym at minip, arqan tartyp aǵaıynmen aralasyp ketti. Maǵan da keregi osy edi. Sonaý bıikte noqattaı bolyp búrkit qalyqtaǵan qarly shyńnyń ushar basyna uz-a-q qarap turyp, jaratqanǵa «táýba» dedim. Qazaǵym, aman bolsyn!

Osy baı-ólkelikter úshin eń qymbat dúnıe ne deseńiz - ana tili. «Túri uqsas, turmysy birdeı mońǵol jurtyna sińisip ketýden saqtap turǵan jalǵyz quralymyz osy» deıdi aǵaıyndar. Aımaq kóleminde 35 orta mektep bar bolsa, sonyń 34-i taza qazaq mektebi eken. Barlyq balabaqshalar tek qazaq tilinde tárbıe jumysyn júrgizedi. Sońǵy jyldary álemniń túkpir-túkpirinen týrıster óte kóp keletin bolypty. Tek biz shekara asqan kúni Eýropanyń 14 eliniń azamattarynan quralǵan 80 «Djıp» avtokóligin mingen júzdegen týrıster birge keldi. Osylardyń bir-ekeýine erteńinde ózimizdiń jaılaýda taǵy kezdestim. Olar Kárteńbaı shaldyń bıebaýynyń basynda keshke deıin otyrdy. Baryp kelgen kelinder kúlip júr: «eýropalyq beıbaqtar kári atadan qazaq tilin úırenip jatyr», -dep. Osyny estigen jarǵaq qulaǵym selk ete tústi. Oıpyrym-aı...

*****

Baı-ólke aımaǵynan shyǵysqa qaraı 200 shaqyrym jerde Qobda deıtin aımaq ornalasqan. Bul aımaq meniń qyzmet atqaryp, jar súıip, shańyraq kótergen ólkem. Batys Mońǵolııanyń ejelgi ortalyǵy Qobda qalasynyń 250 jyldyq tarıhy bar. 1940 jyly Baı-ólke aımaǵy jeke shańyraq kótergenge deıin ákimshilik ortalyǵy bolǵan. Osynda at basyn burýdaǵy basty sebepterdiń biri - 1930 jyldardyń basynda mońǵoldyń batys ólkesin turaqtandyrý úshin Qazaqstannan baryp jumys istegen, keıbir máselelerde asyra silteımin dep jergilikti qazaqtardyń qolynan qaza tapqan OGPÝ-dyń kapıtany Kenjebek Rústembekuly Kóshenov týraly málimet jınastyrý bolatyn.

Kenjebek Kóshenov kim? Bul kisiniń týǵan jeri Kókshetaý oblysy kórinedi. Keıbir derekterde «Reseıde týǵan» depti. 1932 jyly arnaıy tapsyrmamen Ulan-batyrǵa kelgen. Sodan Qobda aımaqtyq ishki ister bólimine «keńesshilik» qyzmetke taǵaıyndalǵan. Osy shamada Qytaı elinen 500 úıli qazaq qaýymy Mońǵol jerine ótip kelip qystaıdy. Bulardy «jónge salý» jaıly tapsyrma alǵan Kenjebek Kóshenov ásker kúshimen bir taıpa eldi mońǵoldyń ishine qaraı aıdaıdy. El kóshýden bas tartady. Áskerler men halyq arasynda qaqtyǵys oryn alady. Qazaqtar mońǵol áskerlerin qyryp tastaıdy. Biraq Kenjebekti óltirmeıdi. Qytaıdyń shekarasyna deıin tiri alyp keledi. Aqyry osy araǵa kelgende Beksultan Tápkiuly deıtin azamat Kenjebekti atyp ketedi. Biz bul málimetterdi arhıv qujattary negizinde aıtyp otyrmyz. Bir qyzyǵy osy oqıǵanyń ishinde Halıfa Altaı atamyz da bolǵan. Ol kisiniń «Altaıdan aýǵan el» (Almaty, 2000 jyl) atty estelik kitabynda «Kenjebek aıdaǵan» deıtin bólek taraý bar.

Kenjebek Rústembekuly ólgennen keıin múrdesin úkimet adamdary alyp kelip, 1933 jyly Qobda qalasynan 3 shaqyrym jerdegi Qyzyl taýdyń bókterine jerlegen eken. Osy zıratty óz basym óte kóp jyl izdedim. Qalaı bolsa da, jat elden topyraq buıyrǵan qazaq azamaty emes pe, bir belgi turǵyza salaıyn degen nıet boldy. «Saqalyna sary shirkeı uıalap, qazaqtyń basy qaıda qalmaǵan» (Dospambet jyraý).

Osy joly armaı-talmaı eki kún izdep, marqumnyń zıratyn taýyp, adaspastaı belgilep qoıdyq. Basyna «Halyqtyń tynysh ómiri úshin jany pıda bolǵan, qurmetti chekıst seni umytpaımyz!» dep mońǵol tilinde jazyp, tas-taqta ornatqan eken, jazý óshýdiń az-aq aldynda tur. Aty-jóni baıaǵyda óship qalypty.

*****

Bizdiń sapar tek et jep, qymyz ishý emes, qazaq tarıhyna qatysy bar-aý degen dúnıelerdi sholyp shyǵý maqsatyna qaraı oıysa berdi. Qobda qalasynda eki kún bolyp el astanasy Ulan-batyrdy betke alyp, taǵy da jolǵa shyqtyq. Jol boıy ornalasqan Gobı-Altaı, Baıan-qonǵyr, Óbir-qanǵaı, Túp aımaqtaryn basyp ótip, 1700 shaqyrym dala jolymen jeldeı júıtkip otyryp, ataqty Han taýyna at basyn tiredik. Ulan-batyr qalasy osy Han taýynyń eteginde ornalasqan. Qalany jıektep Týla ózeni aǵyp jatyr. Jaǵasy qalyń tal. Ertede osy arada ataqty Kereı Tuǵyryl hannyń ordasy bolypty. Tuqańnyń qurmetine irgedegi bıik taý «Han taýy» atanǵan eken. Birneshe jyl buryn mońǵol arheologtary Tuǵyryl hannyń ordasy qonǵan alqapqa qazba jumystaryn júrgizgen. Nátıjesinde Kereı taıpasy sol dáýirde hrıstos dinin ustandy derlik birde-bir aıǵaq tabylmapty. Eski qonystan táńirlik dinge qatysty zattyq aıǵaqtar kóptep tabylypty.

Biz Ulan-batyr qalasyna aıaldamaı, ortalyqtan 40 shaqyrym jerdegi Nalaıh deıtin qalashyqqa týra tarttyq. Osynda bir tústenip alǵan soń, qalashyqtan 10 shaqyrym jerde ornalasqan ataqty túrik danabozy Tonykóktiń basyna bardyq. Tonykók kesheni - baıyrǵy túrik muralarynyń ishindegi eń jaqsy saqtalǵandarynyń biri. Aqsur granıt tasqa bádizdelip qashalǵan babalar sózi men jalpaq tasqa salynǵan oıýlar eskiniń kózindeı ystyq.

Eskertkish keshenniń qasyna Túrkııa respýblıkasynyń elshiligi shaǵyn ǵımarat turǵyzyp tastapty. Keshen qoryqshysynyń aıtýyna qaraǵanda bolashaqta osy úı mýzeı bolatyn kórinedi. Qoryqshyǵa aılyqty Túrkııa elshiligi tóleıdi eken. Jalpy, mońǵol dalasyndaǵy barlyq kóne túrik eskertkishterin qamqorlyǵyna alǵan - Túrkııa eli.

Ulan-batyr qalasynyń ózinde eń úlken kósheleriniń birin «Ankara» dep atapty. Onyń boıyna Kemal Atatúriktiń eskertkishi ornatylypty. Qalanyń ortalyǵynda eki jerde mońǵol-túrik lıtseıi bar eken. Túrik baýyrlarymyz ıslam dinine qatysty alǵashqy oqýlyqtardy mońǵol tiline aýdaryp, tegin taratyp jatyr. Oǵan memleket tarapynan shekteý joq. Óıtkeni, osy eldiń prezıdenti N. Enhbaıar myrza Arab elderine saparynan keıin ortalyq teledıdar arqyly málimdeme jasap, ıslam mádenıeti men ıslam dini týraly óte jaqsy pikir bildirgen eken. Tipti Qurandy mońǵol tiline aýdarý týraly tapsyrma beripti. «Ony aýdarýǵa ataqty ǵulama Babyr bas bolyp jumys atqaryp jatyr» deıdi biletinder.

*****

Jańaǵy Tonykók eskertkishinen alys emes, soltústik tusynda Shyńǵys qaǵanǵa arnap álemde teńdesi joq eskertkish salynyp jatyr. Oǵan da baryp kózben kórip qaıttyq. Eskertkish aq kúmisteı jyltyrap, kóktegi kúnge shaǵylysyp tur. Attyń quıryq jaǵynda joǵary kóteriletin saty ornalasqan. Sol arqyly kelýshiler attyń jalyna deıin kóterilip shyǵa alady. Álemge uly Shyńǵystyń kózimen qaraıdy.

Eskertkish keshendi salý jumysy 2006 jyldyń sáýir aıynda bastalypty. Eskertkishtiń bıiktigi - 78 metr. Álemde at ústinde turǵan budan bıik eskertkish ázirge joq kórinedi. Batystyń baspasózi jahandy qan qaqsatqan jaýyz adamǵa osyndaı eskertkish turǵyzý teris dep «oıbaılap» jatyr. Oǵan qarap jatqan mońǵol joq. «Qoldaryńnan kelse shaýyp al!» degendeı, jumysty jalǵastyrýda. Qazirdiń ózinde álemniń shartarabynan kelip kórýshiler óte kóp. «Bolashaqta eskertkish keshenniń aınalasyna 800 kıiz úı tigip, kóshpendiler qalashyǵyn ornatamyz» deıdi joba avtorlary.

*****

Taǵy bir aıta júrerlik jańalyq: biz barǵan tusta Mońǵolııanyń ishki ólkelerin mekendep jatqan barlyq qazaqtar joǵarydaǵy Shyńǵys qaǵannyń eskertkish kesheniniń qasyna jınalyp, dástúrli «Altyn búrkit» festıvalin ótkizdi. Osyndaı festıvaldi 2006 jyly Sharyngol deıtin ólkeniń qazaqtary alǵash ret uıymdastyrǵan eken, bıylǵy kezek Nalaıhtaǵy qazaqtarǵa buıyrypty. Barlyq shyǵyndy kásipker azamattar ózderi kóterip otyr. Osy merekeden tys qalyp jatqan bir adamdy kórmedik. Kári ájeler ulttyq kıimderin ázirlep, jik-japar bolyp jatsa, mektep oqýshylary úlken kontsertke daıyndalyp, qanjilik shapqynda júr.

Osyndaı eshqandaı ákimshiliktiń nusqaýynsyz, halyq ózi oılap taýyp, ózderi shyn yqylastarymen daıyndalyp ótkizgen merekeni óz basym tuńǵysh kórip turǵan sııaqtymyn. Qıt etse Eýropaǵa shapqylap, Parıjge baryp aıtys ótkizetin aǵaıyndar tap osy toıǵa baryp bir kórse ǵoı. Basqasha oı túıip qaıtqan bolar edi.

Ótken naýryz aıynda da osy qazaqtar ultjandy azamat Saıran Qadyrulynyń bastamasymen «Búrkitshiler toıyn» jasaǵan eken. Oǵan Mońǵol eliniń prezıdenti Nambaryn Enhbaıar ózi kelip qatysyp, qolyna qyran qus qondyryp turyp qazaqtarǵa aq tilek alǵysyn bildiripti.

*****

Joǵarydaǵy aýyldaǵy toıdyń bárin ótkizip tastap, Ulan-batyrǵa keldik. Qala onsha ózgere qoımaǵan. Ádettegi ózimiz kúnde kórip júrgen bıik úıler, jalańdaǵan saýda núkteleri... Bul bizge jańalyq emes. Baıaǵy ánimizge basyp, ortalyq arhıvke júgirdik. Ondaǵy maqsat - Mońǵolııa qazaqtarynan shyqqan tuńǵysh general Múdárisuly Jaısanyp týraly maǵlumat qarastyrý bolatyn. Qadirli azamat, Uly Quryltaı depýtaty, áskerı qaıratker, general Jekeı Qalıdoldaulynyń arqasynda isimiz ońǵa basty. General J. Múdárisuly jaıynda buryn-sońdy qaǵaz betine túspegen kóptegen fotoqujattardy taýyp aldyq.

Tústen keıin general Jekeı Qalıdoldaulynyń bastaýymen marqum Múdárisulynyń zıratynyń basyna baryp duǵa jasadyq. Qalaı bolǵanda da, Mońǵolııa qazaqtarynan týyp shyqqan eki general bar. Biz basyna kelip zııarat jasap turǵan J. Múdárisuly - 1944 jyldyń sáýir aıynda Uly Quryltaı basqarmasynyń №22 Jarlyǵymen general-maıor ataǵyn alǵan tuńǵysh qazaq. Ári kóp jyl Áýe kúshteriniń Bas qolbasshysy qyzmetin múltiksiz atqarǵan dańqty ushqysh. 1939 jylǵy Halqyn-gol soǵysy men 1945 jylǵy Japonııaǵa qarsy ashylǵan azattyq maıdanynda Mońǵol áýe kúshin bastap soǵysqa qatysqan qolbasshy. Marqumnyń áıeli Marııa Petrovna deıtin orys ultynyń ókili eken. Bir ul, bir qyzy bolǵan. General dúnıe salǵannan keıin áıeli balalaryn alyp, tórkini Reseıge kóship ketken.

Al qazaqtan shyqqan ekinshi general Jekeı Qalıdoldauly - meniń bala kúngi dosym. Ekeýmiz Súhe-batyr atyndaǵy áskerı ınstıtýtta birge oqydyq. Ofıtser bolǵannan keıin de qyzmettes boldyq. 1990 jyldardyń basynda men barlyq shen-shekpenimdi sypyryp tastap, Qazaqstanǵa tartyp otyrdym. Jekeı bolsa, Máskeý qalasyndaǵy áskerı akademııaǵa oqýǵa attandy. Mine sodan beri qanshama jyl ótti. 18 jyldan keıin Ulan-batyrda basymyz qosyldy. Jekeı Qalıdoldauly - qazir Uly Quryltaıdyń depýtaty. Áskerı ǵylymnyń doktory ataǵyn Máskeýde qorǵady. Qazaq turǵaı, mońǵol áýletine bedeldi azamat. Ásirese, áskerı salada aty ańyzǵa aınalǵan qolbasshy boldy.

Dosym ekeýmiz bala-shaǵalarymyzdy bastap Jaısan tóbeniń basyna shyqtyq. Ulan-batyr qalasy alaqandaǵydaı kórinip tur. Osy tóbeniń «Jaısan tóbe» atanýynda úlken tarıh jatyr. Joǵarydaǵy ushqysh aǵamyz Jaısanyp 1941 jyly Mońǵol úkimetiniń ornaǵanyna 20 jyl tolǵan memlekettik mereke kezinde áskerı ushqyshtardy paradqa bastap shyǵyp, kúlli halyqtyń kózinshe ózi basqarǵan ushaǵyn osy tóbeniń ushar basyna ákelip qondyrypty-mys. Sol kúnnen bastap aty joq bıik «Jaısan tóbe» atalyp ketken. Qazir tóbeniń basyna alyp eskertkish ornatylǵan. Osynyń bárin fotoǵa túsirip aldyq. Aldaǵy kúnderi retine qaraı aıta jatarmyz...

*****

Aqyry Ulan-batyrdan attanatyn kún de kelip jetti. Beıjińnen shyqqan poıyzǵa otyryp, Reseı jerindegi Irkýtsk qalasyna at basyn tiredik. Qala Ańǵar ózeniniń saǵasyna ornalasqan. Bul mańda da sol baıyrǵy túrki ataýlary tolyp jatyr. Buryndary mashınamen áreń baratyn taıganyń jynys orman-taýlaryn tesip, temirjol salyp tastapty. Bul sońǵy bir-eki jyldyń ǵana jemisi sekildi. Osyǵan qarap-aq, qazirgi Reseıdiń damý qarqynyn baǵamdaı berińiz.

Álemge aty tanymal eń taza sýly Baıkaldyń jaǵasynda bir kún boldyq. Irkýtskide sońǵy 35 jyldan beri turyp kele jatqan dosym bizdi kóne shamandar ordasyna ertip apardy. Olardyń mekeni taıganyń qalyń jynys qaraǵaıynyń ishinde eken. Kádýilgi shamandyq dástúrli ǵuryptardy atqaratyn arnaıy oryndary bar. Shamandar arasyna barǵanda foto apparat, beınetúsirilim quraldaryn alyp júrýge qatań tyıym salǵan. Biz de dástúrdi buzbadyq. Bir qyzyǵy, osy shamandarǵa Reseıdiń belgili tulǵalary «bal ashtyryp» kelip, ketip turady deıdi. Shamandardyń jyn shaqyratyn ádis-aılasy ózimiz bala kúnde kóp kórgen qazaq baqsylarynyń áreketine óte uqsas kórindi.

Sonymen, Ańǵar ólkesinen taǵy jolǵa shyqtyq. Jolaı Zıma, Nıjneýdınsk, Krasnoıarsk, Achınsk, Novosıbırsk, Barabınsk qalalaryn basyp ótip, Ombyǵa keldik. Jol júrgen adamǵa bári de kezdesedi emes pe, osy sapar barysynda álemdegi eń uzyn adammen birge eki kún dámdes boldyq. Ulty - mońǵol. Aty-jóni Orǵyl-bolat eken. Boıynyń uzyndyǵy - 2,20 metr. Jasynda sambo kúresimen aınalysypty. Álem chempıony degen ataǵy bar. Bul adam jaıynda buryn da bilýshi edik. «Qulaq estigendi kóz kóredi» degen osy-aý shamasy, teńdessiz alyp kúsh ıesi retinde álemge áıgili adammen osylaı dámdes boldyq.

Arada 18 kún ótkende, aınalyp Astanaǵa at basyn tiredik.

BAI-ÓLKE BAÝRAIYNDAǴY NAÝRYZ

Óskemen qalasynyń áýejaıynan kóterilgen «AN-24» ushaǵy sát saıyn baýyryn jazyp, bıikteı berdi. Kendi Altaıdyń qar basqan qaraǵaıly qyrqalary taban astynda múlgip jatyr. Biz paqyr oǵan sonaý bıikten kóz tastaımyz. Baıaǵyda bir ańqaý atamyz atan túıege minip alyp, «aspanǵa bir taban jaqyndadym» dep maqtanǵan eken. Biz de sol jaryqtyqtyń arǵy-bergi jaǵyndamyz. Balta sabynan asyp qaıda barady...

Ushaqtyń oń qaptalynda aspanǵa tik shanshylǵan naıza shyń munartady. Áıgili Muztaý-Shambala osy bolar dep túıdik. Kózdi ashyp-jumǵansha, biz mingen ushaq ony aınalyp ótti. Attap ótýge dáti jetpeıtindeı kórinedi. Tym bıik. Ushar basy aqsha bultty qaq jaryp qasqıyp qarap tur. Tamasha kórinis. Qasqa shyńnyń basynda has qyrannyń uıasy bar shyǵar. Onda kózinen ot shashyp aq qaýyrsyn balapan otyrǵan bolar. Naǵyz qyran qysta jumyrtqalaıdy-mys. Alpys gradýs aıazda bolbyr jumyrtqalar tars aıyrylyp, qaǵynan jarylyp ketedi. Sary ýyzy tasqa aınalyp, shyń basynda máńgige qalady. Naǵyz qyran týdyratyn jumyrtqa jarylmaıdy, shytynamaıdy, qabyrshyǵy sál-pál setinep, bir kúni sary tumsyq, aq qaýyrsyn balapan shyǵarady. Ol myna ǵalamda joq qyran bolady...

Osylaı qııal qýyp, oıǵa shomyp otyryp, ushaqtyń Jazatyr dalasyna kelgenin ańdamaı qalyppyz. Onyń arǵy jaǵynda Ýkok oıpaty jatyr. Kóz kórmese de, kóńil shirkin sezedi. Birneshe jyldyń aldynda dál osy oıpattan áıgili «Altaı hanshasy» tabylǵan. Múrdesi ondaǵan ǵasyr jer astynda buzylmaı saqtalǵan. Oıpattyń kúngeı jaq bókterindegi Berel qorǵanynan Z.Samashev basqarǵan qazaq arheologtary taǵy bir hanzada men jeti jırenniń búlinbegen múrdesin tapqanyn osy jurt umytpaǵan bolar. Qudaı-aý, arasy -ary ketse, 100 shaqyrym ǵana jer.

Ýkoktyń shyǵysynda - Baı-ólke aımaǵy. Ushaq bul ólkege jaqyndaǵan saıyn qardyń sheti setinep, dál shekaraǵa kelgende, joq degende «arqar jalaq» eterlikteı túıir qyrbaq-qar kózge túspedi. Túsinikti: ótken jaz asa qýań boldy dep estigemiz. Jergilikti jurttyń tilimen aıtqanda, «jut jaılap jatyr» degen sóz. Ne bolsa da, bara kórermiz...

Aq qardyń astyna basylyp, ortalyq kóshelerinen kólik júre almaı ábigerge túsip jatqan Óskemennen ushyp shyǵyp, bir jarym saǵattan soń tamshy qarǵa zar bolyp, maly isher sý joq qyrylyp jatqan Baı-ólkege kelip qondyq. Bul naýryz aıynyń 18-i bolatyn.

*****

Baı-ólkege barǵan qazaqstandyq delegatsııany jergilikti atqaminerlermen birge Mońǵolııada otyrǵan Qazaqstan elshiliginiń keńesshisi Danııar Qadyrov myrza kútip aldy. Bizdi bastap barǵan - Dúnıejúzi qazaqtar qaýymdastyǵy Astana qalalyq fılıalynyń tóraǵasy Murat Túsipbaev myrza. Bizdiń mindet - «Astana aqshamy» gazeti atynan aqparattyq qoldaý kórsetý. Naqtyraq aıtqanda, Baı-ólke baýraıynda ótetin Naýryz merekesine qatysyp, mundaǵy aǵaıyndardyń tynys-tirshiligimen tanysyp, shet jaılap, qıyr qonyp júrgen bir qazaqtyń kókeıdegi sózin tyńdap, kókiregindegi sherin sarqý.

Bul ólkeniń de syrttan kelgen adam bile bermeıtin «oıpyl-toıpyly» kóp. Ony ekiniń biri seze bermeıdi. Biraq biz paqyryńyz qazannyń túbinde jatqan qara qaspaqqa sheıin qyrnamasaq ta, sút betindegi qabyrshyq qaımaǵyn ilip alatyndaı qaýqarly sııaqtymyz. Óıtkeni, kóp jyldyń aldynda balalyqtyń sábı beınesin boztaldyń túbine jylatyp tastap ketken edik...

Qysqasy, qonaq úıge kelip, ornalasyp bolǵannan keıin, tórde shirenip turǵan kók sandyqty (televızor) iske qostyq. Mońǵoldyń ulttyq kúresi júrip jatyr eken. Ulan-batyr qalasyndaǵy 6 myń oryndyq «Balýan saraıy» adamǵa lyq tolǵan. Qıqýlaǵan únderi kók sandyqty jaryp jibergeli ázer tur.

Mońǵol jurtynyń bir ereksheligi: ulttyq kúresin qatty qurmetteıdi. Úıi órtenip jatsa da eleń etpeı, kúresin kórip otyra beredi. Sodan lázzat alady. Baıaǵyda Shyńǵys qaǵannyń saharaǵa úrlegen zor rýhynan qalǵan jalǵyz mura osy. Ózderi kúnde kúrese bermeıdi. Úlken mereke, aıtýly toılarda ǵana beldesedi.

Bul jolǵy kúres naýryz meıramy qarsańynda qazaq halqynyń qurmeti úshin uıymdastyrylǵan eken. Tikeleı efır arqyly kúlli eldiń tórt tústik, segiz taraby túgel tamashalady. Eń sońynda aqyrǵy beldesýge shyqqan eki arystyń biri jeńis tuǵyryna kóterildi. Oǵan QR Elshiligi men «Jerlester odaǵy» atynan aqshalaı syılyq tabys etildi. Ári aq samyrsyndy dymy qanǵansha alty jyl keptirip, ógizdiń súıeginen órnek salyp jasaǵan dombyra tabys etildi. Mońǵol balýany aq dombyrany basynan asyra kóterip turyp, perde taqtaıyna mańdaıyn tıgizip, shertpeýirinen bir súıip, dúıim jurttyń aldynda taǵzym etti.

*****

Bir kún ótip, erteńinde nemese 19 naýryz kúni Baı-ólke aımaq ákimi Qabyl Sáteıulynyń qabyldaýynda boldyq. Ákim áńgimeniń basyn «Ulan-batyr qalasynda Qazaqstan Respýblıkasy tarapynan salynyp jatqan «Qazaq mádenı ortalyǵy» astanada emes, qazaqtyń shoǵyr qaımaǵy qonystanǵan Baı-ólkede boı kótergeni durys edi» dep pikir bildirýmen sabaqtady. Aıta berse, munda da sheshimin tappaǵan dúnıeler kóp. Atap aıtqanda, aımaq ortalyǵynda oryn tepken S.Amanjolov atyndaǵy Shyǵys Qazaqstan Memlekettik ýnıversıtetiniń bólimshesi tórt aıaǵynan turalap tur. Bolashaqta oqý jumysyn qalaı jalǵastyrady, ol jaǵy belgisiz...

Halyqtyń kúnkóris kóziniń 80 paıyzy tek mal sharýashylyǵy ónimderiniń satylýyna baılanysty. Mundaǵy 100 myńnan astam qazaqtyń qolynda 2,6 mln qoı bar. Іri qara men jylqynyń sany 600 myńnan asyp jyǵylady. Bıylǵy juttyń saldarynan mal baǵasy tym arzandap ketken. Bizdiń bir myń teńgege bir qoı satyp alasyz. Qaıran arzan ónim kim kóringenniń qolynda ketip jatyr.

Keńes zamanynda osy maldardy Baı-ólkeden aıdap, Semeıdegi et kombınatyna ákeletin úrdis bolǵan. Qazir bul jol jabyq. Qazaqstan men Baı-ólkeni bólip turǵan 60 shaqyrymdy áne-mine salamyz degeli de onshaqty jyldyń júzi bolyp qalypty. Bolashaqta bul is baıandy bolar degen úmit bar.

Taǵy bir keleńsiz dúnıe: Qazaqstannan qaıta kóship barǵan nemese qonys aýdaramyz dep sol eldiń azamattyǵynan shyǵyp ketip, kóshe almaı qalǵan, naqtyraq aıtqanda, eki memlekettiń qaı-qaısysynyń da azamattyǵyn qabyldamaı, ortada sandalyp júrgen qandastar da bar eken. Ótken jyly osyndaı 250 adam mońǵol eliniń azamattyǵyn qaıta qabyldasa, qalǵan 200-den astam adam áli sendelip júr. Arasynda alaıaqtarǵa jem bolyp, ne azamattyǵyn, ne kvotasyn ala almaı qalǵandar da barshylyq.

Kezdesý sońynda ákim myrza «qazaqstandyq kásipkerler kelip, jumys jasaımyn dese, jol ashyq» dedi. Mońǵolııa - bıznes júrgizýge eń qolaıly eldiń biri. Mundaǵy salyq stavkasy dúnıejúzi elderimen salystyrǵanda óte tómen. Kásip ashýǵa yńǵaıly.

*****

Arada taǵy da bir táýlik ótip, naýryzdyń 21-i kúni tańerteń bizdi aımaq ákiminiń is basqarý ornyna shaqyrdy. Máseleniń mánisi bylaı eken: tústen keıin saǵat 16.40-ta Baı-ólke aımaǵyna Mońǵol eliniń basshysy Nambaryn Enhbaıar keledi. Prezıdentti áýejaıdan kútip alý úshin arnaıy top taǵaıyndalǵan. Osylardyń qataryna qurmetti qonaq retinde bizdi de qosypty.

Tústen keıin, kún jambasqa aýnaǵan tusta bir top qazaqstandyq azamattar elshiliktiń kóligine otyryp, áýejaıdy betke alyp shyqtyq. Keshikpeı Prezıdenttiń ushaǵy da kelip qondy. Saltanatty qaraýyl qabyldaǵannan keıin qolyna gúl shoqtaryn ustap, qazaqsha kıingen mektep oqýshylary qarsy aldy. Dombyrasyn úkilegen eki jigit qazaqsha kósiltip arnaý aıtyp, Elbasynyń kóńilin jibitti.

Áýejaıdan tike tartqan N.Enhbaıar myrza halyqpen júzdesý úshin aımaqtyq mádenıet saraıyna kelip kirdi. Jıyndy aımaq ákimi Qabyl Sáteıuly ashyp, qurmetti Elbasyna sóz berdi.

- Taý qyranyn qolyna qondyrǵan halyqtyń rýhy da bıik bolýy kerek - dep sózin bastaǵan Memleket basshysy kúlli halyqty kele jatqan Naýryz merekesimen quttyqtap, taza qazaq tilinde «Ulys oń bolsyn, aq mol bolsyn!» degendi aıtyp, mundaǵy qazaqtyń kóńilin jadyratty.

Tarıhtyń tarazysyna júginsek: Altaıdyń kúngeıi - Qobda betine (Mońǵol eliniń batysy) qazaqtardyń qonystanǵanyna 140 jyldyń júzi bolypty. Sodan beri 20-dan astam Eńbek Eri, bir Halyq batyry, 100-den astam ǵylym doktorlary men kandıdattary shyqqan. Mońǵol Ulttyq ǵylym akademııasynyń akademıgi atanǵan 4 qazaq bar. Taǵy da 4 qazaq azamaty memlekettik syılyqtyń ıegeri bolsa, «Halyq ártisi», «Halyq jazýshysy» marapatyna qoly jetkender sany bes-altaý.

Aımaq kóleminde jalpy orta bilim beretin 35 mektep bar eken. Sonyń 34-i - taza qazaq mektebi. Mundaǵy barlyq is-qaǵazdar qazaq tilinde júredi. Taǵysyn-taǵylar...

Sonymen, Elbasy N.Enhbaıarmen júzdesken halyq aryz-armandaryn aıtyp, aqtarylyp jatty. Kóbi - áleýmettik máseleler tóńiregende. Deı turǵanmen, baı-ólkelikterdiń bolashaǵy úshin alańdatarlyq ahýaldar da estilip jatty. Atap aıtqanda, turmysy tómen, tabysy az otbasylar sany el kóleminde 24 paıyz bolsa, bul kórsetkish Baı-ólkede 30 paıyzdan asyp barady. Memleket boıynsha sabaqtan tys qalǵan mektep jasyndaǵy 8000 balanyń 2000-y baı-ólkelikterdiń úlesinde. Sóıte tura, bul eldiń Bilim jáne aqparat vıtse-mınıstri qazaqtyń qyzy kórinedi. Aty-jóni Kúlánda Shońaı. Mamandyǵy - jýrnalıst. Bul másele boıynsha jedel shara qoldanýdy Prezıdent myrza Kúlándaǵa jıyn ústinde tapsyryp jatty.

Óz basym osy kezdesý ústinde bolashaqta aýyz toltyryp aıta júrerlikteı úlken tarıhı oqıǵanyń kýási boldym. Budan bylaı Mońǵol eliniń negizgi zańyn qazaq azamattary qazaq tilinde oqyp, zań júzinde kerektenetin bolady. Osyǵan baılanysty Elbasy N.Enhbaıardyń Jarlyǵy shyǵyp, Ata Zań qazaq tiline aýdarylypty. Jıyn barysynda Ata Zańnyń qazaqsha aýdarylyp, Prezıdent qol qoıǵan alǵashqy sývenırlik nusqasy halyqqa tabys etildi. Kópshilikke tegin taratyldy.

Memlekettiń negizgi zańy qazaq tiline aýdarylýyna baılanysty Memlekettik Ánurandy qazaqtar óziniń ana tilinde oryndaıtyn zańdy quqyqqa ıe boldy. Ol jaıynda taǵy da Elbasynyń Jarlyǵy oqylyp, qolma-qol qazaqsha kıingen 30-daı qyz-jigit sahnany aınala qorshap turyp, mońǵoldyń Ánuranyn qazaqsha shyrqady. Kóldeneń turyp tyńdaǵan bizdiń kókiregimizdi qýanysh kernedi.

*****

Dál Naýryzdyń tańy atqan kúni Baı-ólke topyraǵy nur shýaqqa bólendi. Kesheden beri teristen oraı soǵyp turǵan Qobdanyń qyzyl jeli sap tıylǵan. Sonaý kóz ushyndaǵy máńgi muzdaq búrkengen aq shaǵyldarǵa qulaǵan kún sáýlesinen shashyrap ushqan kúmis synyqtar kóz qaryqtyrady. Qala irgesindegi Bóken taýdyń basynda aq bas qulja men aq shýlan arqar alyp múıizin shaıqap qoıyp, Naýryz tańyna tamsana qaraıdy.

Aımaq ortalyǵyndaǵy taı shaptyrym alańǵa jaǵalaı kıiz úı tigip tastaǵan. Qudaıǵa shúkir, bul eldiń baılyǵy - et. Qaıda barsańyz, qaınap jatqan qazan-qazan qazy-qarta men úıme-úıme jal-jaıa.

Saǵat tańerteńgi 10.00-de janyna nókerlerin ilestirip, Elbasy N.Enhbaıar keldi. Qasynda báıbishesi bar. Túgeldeı qazaqtyń oıýly shapany men syrmaly bórkin kıgen. Memleket basshysynyń basynda kereıdiń pushpaq tymaǵy. Belinde kisesi salbyraǵan kúmis belbeý. Arshyndaı basyp halyqtyń aldyna shyqty. Ádettegideı dúıim jurtty taǵy da qazaqshalap turyp merekesimen quttyqtady.

Sodan keıin... sodan keıin aǵyl-tegil saltanatty sherý bastaldy. Aımaq ortalyǵynda turatyn 30 myń halyqtyń teń jartysy sherýde júr. Ony ádeıilep eshkim uıymdastyrmaıdy eken. Jyldaǵy ádet. Árkim osy kúni tek qazaqsha kıinip alańǵa shyǵady. Tamasha kórinis, ǵajap sýret...

Alda aq saqaly jelbirep Qydyr ata kósh bastap keledi. Sońyna ergen 100 shaqty qyz-jigit qatar turyp, Qurmanǵazynyń «Saryarqasyn» kúńirentti. Asa taıaǵymen jer tirep toqtaǵan Qydyr ata «Beıbit eldiń berekesi ketpesin!» dep bata berdi.

Osylaı úzdiksiz aǵylǵan alaman sherý týra bir saǵatqa sozyldy. Bári qazaqsha, bári jarasymdy. Qoldaryna kótergeni - ulttyń ataly uran sózderi. Alash arystarynyń altynǵa aıyrbastaýǵa bolmaıtyn naqyldary. Halyqtyń arasynda seksenge kelip beli búgilgen qarttan bastap, aıaǵyn ántek-tántek basqan sábıge deıin bar. Naǵyz halyqtyq mereke.

Óz basym dál osyndaı shattyqqa toly toı bolar dep oılamappyn. Uzynqulaqtyń aıtýyna qaraǵanda, bıyl turmys-jaǵdaıdyń aýyr bolýy sebepti toı sherýin sándeý jyldaǵydan nashar boldy deıdi. Nashary bulaı bolsa, jaqsysy qandaı bolaryn elestete almadyq...

Aqyry sherý de aıaqtaldy. Alańǵa jınalǵan myńdaǵan adamnyń aldynda qazaqstandyq delegatsııa atynan joǵarydaǵy Murat Túsipbaev myrza halyqqa sóz arnap, Naýryz merekesimen quttyqtady. Sońy Shyǵys Qazaqstan oblysynan barǵan ónerpazdardyń kontsertine ulasty.

*****

Aqyry toı tarqarǵa da kelip jettik. Biz biletin derek boıynsha, álemniń 20-dan astam memleketterinde qazaq dıasporalary turyp jatyr. Áleýmettik jaǵdaılary da árqıly. Sonyń biri - Baı-ólke qazaqtary. Óziniń salt-dástúri men tilin jaqsy saqtaǵan. Biraq mundaǵy orta mektep baǵdarlamasynda «Qazaqstan tarıhy» oqytylmaıdy. Osy olqylyqtyń ornyn toltyrý úshin Ulan-batyr qalasyndaǵy Qazaqstan elshiligi stýdent jastarǵa Qazaq tarıhyn oqytýdy qolǵa alyp jatqan kórinedi. Sonymen qatar elshilik janynan 60 stýdent jastardyń basyn qosqan orkestr ashylypty. Aldaǵy maýsym aıynda Ulan-batyr qalasynda qazaqtardyń kishi quryltaıyn ótkizýdi josparlap otyr.

Túıindep aıtqanda, mundaǵy qazaqtardyń jaǵdaıy jaman emes. Elshilik qaraılasyp jatyr. Elbasylary ózi kelip qurmet kórsetip otyr. Tipti toıǵa tigilgen kıiz úılerden dám tapqan N.Enhbaıar myrza qolyn jaıyp, qazaqsha bata aıtyp, bet sıpaǵanyna kýá boldyq. Bul rásimdi búkil qazaq halqyna, Qazaqstannyń Prezıdenti Nursultan Ábishuly Nazarbaevqa qurmeti dep túsindik. Sebebi N.Enhbaıar myrza Qazaqstan basshysyn qatty qadirleıtini týraly halyqpen kezdesý barysynda birneshe dúrkin qadap aıtty.

Sońynda bizdi attandyryp salǵan Mońǵolııa Prezıdentiniń ókili N.Enhbaıar myrzanyń atynan prezıdenttiń qoly qoıylǵan altyn saǵat syılady.

ATYŃ BARDA JER TANY, JELІP JÚRІP...

Tarıh tunǵan ólke

Arqaǵa astana kóship keldi. Alashtyń rýhy oıandy. Dál qazir elorda tórinde oıdan-qyrdan jınalǵan oqymystylar oı tolǵatyp júr. Asa bilimdar, jazýshy aǵamyz Ánes Saraı: «ıApyrmaý, Arqadan aıtýly qalamgerler kóp shyqqan edi, deıturǵanmen, ólke tarıhynyń murtyna balta tımepti, myna dala tunyp turǵan tarıh, búgip jatqan shejire eken», - depti kezekti bir suhbatynda.

Jazýshy bul sózdi tegin aıtpaǵan eken. Oǵan dálel, jýyqta Torǵaı óńirine jolymyz tústi. Bul - shertip qalsań, shejiresi tógilip júre beretin qazynaly aımaq. Sonymen...

*****

...Astanadan aqsham túspeı qozǵalǵan jolaýshy poıyzy mıtyń júrispen órge tartyp keledi. Azdan soń kúzdiń qysqa kúni uıasyna bettep, qyzyl ińir jamyrap, ymyrt úıirildi. Ystyq tonarda qyzǵan ottyń jalyny sharpymaı, sap-sary bop pisken taba nannyń qulja saýyry tárizdi mań dala áp-sátte túnniń qap-qara qoınyna sińip bara jatty...

Sol zamatta biz mingen shaban poıyz yrǵalyp kelip, shaǵyn beketke toqtady. Stansanyń aty - Kolýton eken.

«Dál osy jer Abylaı hannyń jaz jaılaýy bolǵan» deýshi edi ólketanýshy Baıanbaı Husaıynov marqum. Aıtsa aıtqandaı, 1761 jyly qazaq dalasyna barlaý jasaǵan orys tyńshysy F.Gordeev Troıtsk bekinisiniń komandanty P.Rodenge joldaǵan jazba hatynda «Atbasar ózeni boıyndaǵy Kolýtondy qazaqtyń sultany Abylaı jaılap otyr» degen joldar bar.

Qysqasy, han jaılaýyn janaı ótip, ary qaraı kettik. Tań aldynda oıansaq, poıyzymyz Jarqaıyń stansasynda entigin basyp tur eken. Buryndary qulaǵymyz kóp shalǵan tarıhtyń taǵy bir soraby osy aradan qylań berdi. Sonaý 1391 jyly ataqty Aqsaq Temirdiń qusnı hatshysy Álı Sharafatdın óziniń tarıhnamasynda: «Biz Ulytaýdy basyp ótip, Esil ózeniniń boıyndaǵy Jarqaıyń qonysyna keldik», - dep jazdy emes pe?.. Tarıhshynyń ózbek tilinde jaryq kórgen kitaby dál osylaı dep tur. Uly jıhangez Aqsaq Temirdiń tuıaǵy tıgen Jarqaıyńyńyz osy boldy. Arqaǵa attap bassańyz, osy tárizdi ótken kúnniń oqıǵa soraptary tolyp jatyr. Biraq sony biletin adam bar ma bul jaqta!? Ánes aǵam birdemeni bilip aıtqan-aý, tegi... Aldymyzda - Arqalyq!

Torǵaı - tuńǵyshtardyń Otany

Saparlas inim Azamat Esenjoluly: «Aǵa, turyńyz, Arqalyqqa kelip qaldyq», - degen soń, uıqy tyǵylǵan kózimizdi tyrnap ashyp, el qatarly terezege telmire qaldyq. Jańa jer, jańa el, topyraǵy túlep jatqan Torǵaı óńiri - Ybyraı atam mektep ashqan, Álibı, Ahmet, Mirjaqyp, Amangeldiler týǵan jer. Keıingi tolqyn da osal emes. Marqum aqyn Ǵafý Qaıyrbekov aıtqandaı: «Torǵaı - tuńǵyshtardyń Otany».

Beý, «dúnıe - kezek» degen osy eken, keshegi Keńes Odaǵy tusynda dúrkiregen Arqalyqtyń búgingi ahýaly - sal aýrýǵa shaldyǵyp, kóp jyl tar tósekke tańylyp, endi-endi esin jıyp, dertinen saýyǵyp kele jatqan aýyr naýqas sııaqty elestep ketti. Burynǵy 70 myń halyqtan qalǵany - 20-aq myń. Basqasy el aman, jurt tynyshta kóship ketken. «Arqada aıaz bolmasa, arqar aýyp nesi bar» demekshi, bir «aıazdyń» bolǵany anyq. Ol jaǵy atústi sholǵynshylap júrgen bizge beımálim. Ári-beriden soń synap-mineýge tipti haqymyz da joq. Qaıta taýary arzan, oqýy kóp el eken. Bul da jaqsylyq emeı, nemene?

Shaǵyn qalada 1 ınstıtýt, 4 kolledj bar. Elimiz boıynsha eń arzan joǵary oqý orny osynda. Biz barǵan kúni Ybyraı Altynsarın atyndaǵy Arqalyq memlekettik pedınstıtýty ishinen «Torǵaı ólkesiniń damý tarıhy» atty ortalyq ashyldy. Astanadan shaqyrylǵan qonaqtar - tarıhshy Qoıshyǵara Salǵarauly jáne aqyn Qonysbaı Ábildermen birge biz de bata berisip, «baıandy bolsyn» aıtyp shyqtyq.

Murajaıdaǵy mamont hám jylan-sandyq

Arqalyqqa at basyn burǵan adam qaladaǵy «Dala ólkesi tarıhy» oblystyq murajaıyna kirgeni jón. Óıtkeni munda tamashalaýǵa turarlyq dúnıe kóp. Árbir buıym ólke tarıhynan syr shertedi. Toqanaı-Albarbógetten tabylǵan qola dáýir buıymdary, ulttyq etnografııalyq muralar, ártúrli tarıhı oqıǵalardy beıneleıtin shaǵyn maket qondyrǵylar- ótken tarıhtyń elesindeı ystyq. Murajaı úsh qabat úıge ornalasypty. Syrtqy esik kózinde ǵaryshtan kelgen qondyrǵy tur. Anaý aspanǵa bizdiń Baıqońyrdan ushqan oǵlandar, qaıta qaıtqanda, top etip Torǵaı dalasyna túsedi. Bul sodan qalǵan bir belgi.

Munda bizdiń nazarymyz eki dúnıege erekshe aýdy. Olar - erte dáýirde ómir súrgen mamonttyń qańqasy men jylan-sandyq. Alyp mamonttyń qańqasy 1974 jyly Uly Jylanshyq ózeniniń boıyndaǵy «Jyńǵyldy» saıynan tabylǵan. Ony taýyp alǵan aýyldyń jigitteri Arqalyqtaǵy «kóp kitap oqıtyn kisi» Seıit Kenjeahmetovke habarlasqan. «Jyńǵyldydan adam sengisiz iri qaranyń úlken toqbas jiligi tabyldy» dep sálem aıtqan. Sekeń «Ony ne istedińder?» dese, aýyldyń ańqaý qazaqtary «Shaǵyp kórip edik, ishinen jarty qasyq maı shyqpady» dep bastaryn shaıqapty.

Sodan Seıit aǵamyz baryp kórip, «Bul myńdaǵan jyl buryn ómir súrgen, qazirgi pil sııaqty mamont deıtin janýardyń qańqasy, qazaqtar muny «zil» dep ataǵan» dep, azamattarǵa mán-jaıdy túsindirgen. Qysqasy, tabylǵan eki qańqanyń biri - Almatydaǵy Zoologııa ıstıtýtynda tur da, ekinshisi - mynaý. Ortan jiliginiń ózi bir metrge jaqyn, jambas súıegi men omyrtqa qabyrǵalary jaqsy saqtalǵan. Ókinishtisi, ótken jyldary jóndeımiz dep júrip, zildiń qańqa basyn syndyryp alypty. Qalǵandaryn qurap-jamap qabyrǵaǵa qalqıtyp qoıypty.

Al jylan-sandyqty parsylar jasaǵan. Erterekte sandyqtyń betindegi oıý músindes usaq jylan beıneleri jaryqpen oıysyp, qozǵalyp, oınap turatyn deıdi. Bertinde «Oıbaı, myna sandyq eskirdi, arnaıy maman aldyryp, restavratsııa jasaý kerek» delingen. Sodan Máskeýden sheber aldyrǵan. Sheber jylan-sandyqty jóndeýin jóndegen, biraq qozǵalyp turatyn jylandardyń boıaýyn jańalaımyn dep júrip, «óltirip» alypty. Qazir jylany ólgen sandyq sulq túsip tur.

«Súıekke súıek qosý»

Eger sizge tosynnan bireý kelip, «ulan-baıtaq Qazaqstannyń bir túkpirinde qaı ǵasyrdan qalǵan ǵuryp ekeni belgisiz, ólikti jerleýdiń tótenshe dástúri bar eken, olar ólgen adamnyń máıitin arýlaǵan soń, janazasyn shyǵaryp, jer astynda arnaıy jasaǵan sákide saqtaıdy da, kelesi adam qaıtys bolǵanda, burynǵy sákide saqtaýly turǵan ólikti tereń etip qazylǵan «kór qudyqqa» tastaıdy, onyń ornyna jańa máıitti ornalastyrady, ol máıit kelesi ólik kelip, ózin aýystyrǵanǵa deıin aq mataǵa oranyp, sákide jatady» dese, sener me edińiz? Árıne, senýińiz ekitalaı.

Biraq osyndaı dástúr bar jáne kúni búginge deıin jalǵasyp keledi. Bundaı rásimdi qazaq «súıekke súıek qosý» dep ataıdy. Basqa da máni bolýy múmkin. Mysaly, oqymysty babamyz Máshhúr Júsip Kópeev 1931 jyly dúnıeden ótken soń ózin osylaı jerletken. 1956 jylǵa deıin jer asty sákide denesi búlinbeı jatqan. 1952 jyly jazýshy Sábıt Muqanov arnaıy baryp kórgen.

Osy saparymyzda, múmkindigine qaraı, «jer asty kórin» óz kózimizben kórip qaıtýdy josparlaǵan edik. Zırattyń ishine túsip kórmesek te, arnaıy ekspedıtsııamen maman adamdar baryp túsirgen beınejazbany kórdik.

Kór-zırat Arqalyq qalasynan Ulytaýǵa qaraı sozylyp jatqan qara joldyń boıyndaǵy Sarytorǵaı aýylynan 50 shaqyrym qashyqta ornalasqan, burynǵy Jezqazǵan men Torǵaı oblystarynyń shekarasy túıisken jerinde. Dóńesteý qyrqada bıiktigi 4-5 metr búrmeli qyzyl tam tur. Bylaıǵy jurt ony «Mahat sahnasy» nemese «Sahna tam» dep ataıdy. Іshke kiretin esiktiń mańdaıshasyna qurannyń aıat-duǵalary jazylǵan. Tamnyń joǵarǵy syrtqy dódegesin ásem oıý-órnekpen bezendirgen.

Syrtynan qaraǵanda, bul tamdy jer astyndaǵy kórge túsetin qaqpa dep esh oılamaımyz. Al shyn máninde bul tam - kór qudyqtyń qaqpasy.

Jer astyndaǵy jerleý ornynda áıel men erkekti aralastyrmaı, bólek-bólek qoıatyn kórinedi. Bunda tek ǵana bir atanyń balalary jerlenedi. Kór- zıratty ótken ǵasyrdyń basynda Mahat Sarjanuly deıtin usta salǵan. Ustanyń ózi, bala-shaǵalary joǵarydaǵydaı ádispen osynda jerlengen. Sońǵy adam 1994 jyly qoıylypty. Aq matamen oraǵan denesi sákide ashyq jatyr.

Tańdanarlyq dúnıe - ólikterdiń denesi jatqan orynda eshqandaı ıis-qońys joq, kór qudyqtyń túbinde sý aǵyp jatyr, ári ishke salqyn aýa kirip tur. Buny bizge kórdiń ishine kirip-shyqqan murajaı qyzmetkeri Ashat Amanjoluly aıtyp berdi. «Sahna tam» qazir memleket qamqorlyǵyna alynǵan.

«Batpaqqaraǵa baramyz!»

Tús aýǵanǵa deıin qalany aralap tastadyq. Endigi maqsat - kún uıasyna qonbaı turǵanda Amangeldi aýylyna jetip alý. Baǵana ınstıtýttyń bıik baspaldaǵynan tepeńdep tómen túsip kele jatqanymyzda, kóldeneń kezikken Qoıshyǵara aǵamyz: «Al jigitim, endi qaıda barmaqsyń?», - degende, julyp alǵandaı: «Baqpaqqaraǵa baramyz», - degen edik. Kenet Qoıshekeńniń qońyr kózi nurlanyp, múbárák júzine sartap saǵynyshtyń sheli kilkip shyǵa keldi. Biz baıqamaı aıtyp, eski jarany tyrnap jiberippiz. Qoıshekeń «Baıaǵyda shaldar osylaı aıtatyn» dep, irkilip qaldy.

Batpaqqara aýyly Arqalyqtan 150 shaqyrym jerde eken. Buryn Batpaqqara aýdanynyń ortalyǵy bolǵan. 1936 jyly aýdanǵa Amangeldi batyrdyń aty berilip, aýdan men aýyl ortalyǵy «Amangeldi» dep atalǵan.

1929 jyly 4 qarashada munda Keńes úkimetine qarsy úlken kóterilis bolǵan. Ol jaıly ǵalym Talas Omarbekov qadaý-qadaý jazyp júr. Kóteriliske keshikpeı 80 jyl tolǵaly otyrǵandyqtan, aýdandyq gazet atalmysh oqıǵaǵa baılanysty tergeýge tartylǵan adamdardyń tizimin jarııalap jatyr. Jalpy sany - 600. Bolǵan oqıǵany qyryp-jonyp, úrlep jiberse, úp-úlken kóterilis bolyp ketetin túri bar. Solaı bolatyn da shyǵar.

Aýdan ortalyǵynda turatyn Bógetbaı Álmaǵambetov atty qarııa bar. Jasy seksenniń ústinde. Ólke tarıhyn jatqa biledi. Kóp jyl aýdandyq gazetti basqarǵan adam. Qazir eki kózden aıyrylǵan, úıinde otyr. Keshki eleń-alańda qarııaǵa baryp jolyqtyq. Bókeńniń aıtýyna qaraǵanda, «Bul - kóterilis emes, búlik. Ony basqarǵandar - Ábáıdilda Bekjanov, Seıitbek Qalıev, Ybyraı Baımuratov. Úsheýi bir úıdiń qyzyn alǵan bajalar. Ábáıdilda aýdandyq mılıtsııanyń bastyǵy bolǵan. Bar bitirgeni: ortalyq dúkendi tonaǵan. Dúkenniń shashylyp jatqan dúnıelerin halyq talap áketken. Artynan kim ne aldy, bárin úkimet adamdary tizimdegen. Osylaı 600 adamnyń aty tirkelgen. Kóterilistiń bolǵanyn estip, Álibı Jangeldın atamyz shaýyp jetken. Sóıtip, halyqty jazalaýdan aman alyp qalǵan. Basqarǵan 12 adam ǵana jazaǵa tartylǵan». Bul shyndyqty biletin adamnyń sózi.

Bókeńniń budan basqa da ótti-ketti áńgimelerin tyńdap, túnniń bir jarymynda qonalqy ornymyzǵa oraldyq...

Tańerteń erterek turyp, aýyl irgesindegi ataqty Satypaldy ıshan mazaryna baryp, duǵa jasadyq. Ishan 1826-1898 jyldary ómir súrgen. Torǵaıdaǵy dinı aǵartýshylyqtyń basynda osy kisi tur. Ózi Tashkent, Buqarada oqyǵan adam. Batpaqqarada úlken meshit saldyrǵan. Bertinde ıshannyń kúmbezdi mazaryn qulatýǵa adamdar kelip, kúrek-qaılasyn qolyna ustap, attandap kirisken. Qudaıdyń qudireti, álgiler sol jerde, sol mezette bári birdeı ólip ketken.

Ishan meshitiniń qasyna 14 bólmeli úı turǵyzǵan. Sonda bala oqytqan. Aınalasyndaǵy aýyl-aımaq ıshandy kóripkel, áýlıe tutqan. Jańa nızam ornaǵannan keıin, ıshannyń úıin Keńes úkimeti mılıtsııa mekemesine aınaldyrǵan, artynan áıdik túrme jasaǵan. Úlken meshitin klýb jasaǵan. Aqyry 1969 jyly qulatyp tastaǵan.

Endi osy kisiden ataqty Faızolla qarı týady. Bul - Torǵaı tarıhynda óshpes aty qalǵan Faızolla Satypaldyuly. Barlyq ǵumyry qýǵynda, aıdaýda ótken. Kómeıinen jyr saýlaǵan aqyn bolǵan. Jazǵan-syzǵandary «Aıqap» jýrnalynda jarııalanyp turǵan. Ataqty «Ábdiǵapar han», «Toqymbet» dastandaryn aıdaýda júrip jazǵan. 1930 jyly Álibı Jangeldınniń kómegimen qýǵynnan bosap shyǵyp, qolóner buıymdaryn jasaýmen aınalysqan. QazKSR-dyń qurylǵanyna 15 jyl tolǵan mereke tusynda elimiz atynan «Búkil Odaqtyń starostasy» Kalınınge syıǵa tartqan tartý-taralǵyny jasaǵan osy kisi deıdi jurt.

Mine, osylaı, Torǵaıdyń topyraǵyn túrtip qalsańyz, shertip shejire shyǵa keledi. Kóshede kezikken adam saǵan tura qalyp tarıh aıtyp beredi. Eldiń zerdesi myqty. Sózderi mıpazben bastalyp, mysqylmen aıaqtalatyny qyzyq... Baıqaý kerek eken. Aldymen qyzyl sózben jeldetip-jeldetip eliktirip alady da, shama-sharqyńdy bir baıqap, unamasań qańǵytyp qoıa beredi. Artyńda ádemi bir anekdot qalady. Ol anekdot jyl saıyn jańǵyryp, jańaryp otyrady.

Batyrdyń basyndaǵy shyrǵalań

Biz ıshannyńbasynda ıshara jasap, tarıhty túrtpektep júrgende kún arqan boıy kóterilip ketken eken, kelisken jospar boıynsha salyp uryp Amangeldi batyrdyń basyna bardyq. Jaryqtyqqa jaqsylap turyp eskertkish ornatypty, ózin osy eskertkishtiń astyna jerlepti. Qazir halyq arasynda eki udaı pikir bar. Eskertkishtiń artynda buryn kınoteatr bolǵan eken. Ol qazir oıyn-saýyq ortalyǵyna aınalǵan. Qysqasyn aıtqanda, batyrdyń basynda kúni-túni yzyń-shý, dyrdý-dýman. Turǵyndar arasynda «endi ne isteımiz?» degen suraq kún saıyn ulǵaıyp kele jatqan tárizdi. Biz de qalys qalmaı kóldeneń pikir bildirdik. Ol bylaı: eskertkishten alys turǵan Amangeldi batyrdyń murajaı úıin qasyndaǵy toıhanaǵa kóshirip ákelý kerek te, toıhanany murajaıdyń ǵımaratyna qondyraıyq. «Quda da tynysh, qudaǵı da tynysh».

Óıtkeni, batyr babamyzdyń máıiti sońǵy turaǵyna deıin tórt ret kóshirilipti. Alǵash 1919 jyly Torǵaı qalasynda batyr qaza tapqanda ony óltirgender qalanyń shetindegi «Partızan» saıyna aparyp jasyryn jerlegen. Artynan aǵaıyndary múrdeni qaıta qazyp alyp, Begimbettiń Alakólindegi ata-babasynyń qorymyna qoıǵan. 1936 jyly Batpaqqara aýdanynyń aty ózgerip, Amankeldiniń aty berilgende Alakóldegi batyrdyń súıegin qaıta qazyp alyp, aýdannyń shetindegi qorymǵa jerlegen. 1958 jyly taǵy bir saıası naýqan órbip, batyrdy aýdan ortalyǵyna ákelip jerlep, basyna eskertkish turǵyzý týraly bastama kóterilgen. Aqyry tórtinshi ret kóshirip, qazirgi turaǵyna qondyrǵan.

Joǵarydaǵy Bógetbaı qarııa: «1958 jyly bir top qarııa, kóbi batyrdyń burynǵy sarbazdary Amangeldi marqumnyń súıegin qazyp alyp, úlken sandyqqa salyp, ıyqtaryna kóterip «la ılaha ıllalah» dep kósheni kúńirentip, jaıaý ákelip jerlegenin kózim kórdi», - deıdi.

«Men týraly ertegi jazyp júrmeńiz!»

Salqam top ana-mynany aıtyp batyrdyń basynda osharylyp tur edik, belsebet mingen bir jigit qısaıyp kelip, qasymda turǵan Azamatqa sálem berdi de: «Bul aǵa kim bolady?», - dep meni surady. Azakeń meni jeldeı esip tanystyryp jatyr. Ana jigit jańa týǵan tólin ıiskegen kári saýlyq sııaqty bir mekirenip alyp, «Jýrnalıst bolsa, Olgaǵa nege aparmaısyńdar!» dep jymyń etti de, jalt burylyp júrip ketti.

Bul aýylda Olga Vladımırovna (famılııasyn jazyp almappyz) deıtin orys qyzy turady eken. Ol eki jyl buryn «qazaq bolam, qazaq tilin úırenem» dep, Qostanaıdan qashyp kelgen. Qazir Y.Altynsarın atyndaǵy orta mektepte ustaz, ári balabaqshada tárbıeshi bolyp jumys isteıdi. Jańaǵy jigit sony meńzep tur. Bizdi qaıter eken degeni. Sebebi, Olgany kórmekke oblystan jýrnalıster keledi eken.

Jolaı Olgany izdep bardyq. Ózderi bir aýyz oryssha bilmeıtin otbasymen birge turady eken. Bul óziniń qalaýy kórinedi. Alǵashynda bizben júzdesýden qashqaqtady. «Sonaý Astanadan kelipti» degen sózdiń áseri bolar, maıysyp-qaıysyp keldi. Tap-taza qazaqsha sóılestik. Birden shart qoıdy: «men týraly ertegi jazyp júrmeńiz!». Túsinbeı máńgirip biraz turdyq. Qaıdaǵy ertegini aıtyp tur. Úıden mań-mań basyp bir báıbishe shyqty da: «Olganyń sózin aýyr almańyzdar, ótkende oblystyq «Qostanaı tańy» gazeti jer-kókke syıǵyzbaı maqtap, madaqtap maqala jazǵan eken, soǵan ashýlanyp júr» dedi.

Qyzyq, bizdiń qazaq maqtan súıgishteý kelýshi edi, qudaı-aý orysqa ne bolǵan. Onda maqtamaı-aq qoıdyq. Biraq qazaq tilin úırenem dep qashyp kelgeni ras qoı. Qostanaıda júrgende 2-3 jyl qazaqsha úıretetin kýrstarǵa barǵan, qaıta olar til úıretýdiń ornyna mıyn ashytyp jiberipti. Túk te uqpaǵan. Munda kelip adam bolǵan. «Tildik orta kerek» dep shurqyryp júrgen keıbir aǵalardyń aıtyp júrgeni ras sııaqty.

Qutan áýlıe men Keıki batyr mazary

Batpaqqaradan sáske bolmaı shyǵyp, Arqalyqqa qaraı jol tarttyq. Amantoǵaı aýylynan ótken soń qyr basynda qalqaıyp turǵan mazardy kórdik. «Bul ataqty Qutan áýlıeniń zıraty» dedi meniń bilgir baýyrym Azamat. Shopyr bala jyldamdyǵyn azaıtyp, kibirtiktep qaldy. Áýlıeniń qasynan qatty júrýge bolmaıdy deıdi. Basyna baryp aıat oqydyq. Atalyq uly Qutan áýlıe 1690 jyly týyp, 1780 jyly ómirden ótipti. Ólerinde «meniń máıitimdi aq túıege artyp qoıa berińder de, nar shókken jerge jerleńder» depti. Sondaǵy nar shókken jer osy eken.

Taǵy bir qyrdan asqan soń, Keıki batyrdyń týǵan jeri «Tasty» aýylynyń qarasy kórindi. Týra qara joldyń ústine Keıki batyrǵa arnap aǵaıyndary mazar salypty. Jaryqtyq bul batyr babamyzdyń denesi Jalaýlyda, basy Ermıtajda, mazary Tastyda... Búgingi qazaqtyń taǵdyry sııaqty ár jerde bólinip jatyr. Aqyn Járken Bódeshev aıtqandaı: «Jem bolmaı quzǵyn-qasqyrǵa, jem bolmaı qashqyn-pysqynǵa, biz qashan túgendelemiz, bir shańyraq astynda!».

***

Jarty kúndik júrispen bárin tústep-túgendeý múmkin emes. Onymen ólke tarıhyn bútindeı almaısyz. Biz Batpaqqaradan beri qaıttyq. Arǵy jaqta Ahań týǵan Alakól, Mirjaqyptyń Qyzbeli, Ybyraı mektep ashqan Torǵaı dalasy jatyr. Sátin salǵan kúni oǵan da bir soǵarmyz. Dúnıede qazaqtyń jerin aralap, elin kórýden artyq rahat joq shyǵar. Ol úshin ózińniń de el-jer tarıhynan habar-osharyń bolǵany jón sııaqty.

KÚŃІRENDІ QOBYZ, KÚRSІNDІ JÚREK...

QR Prezıdenti N.Nazarbaevtyń tapsyrýy boıynsha Astana qalasy ákimdiginiń qaýlysymen «Saıası qýǵyn-súrgin qurbandarynyń murajaıy» atty MKQK qurylyp, qala irgesindegi Aqmol aýylynda memorıaldyq keshen turǵyzyldy.

Aqmol aýyly 1974 jyldan bastap, ótken 2007 jylǵa deıin «Malınovka» dep ataldy. Odan buryn «26-shy núkte» nemese «Aljır» deıtin úreıli ólke edi. 1937 jyldyń jeltoqsan aıynda «Aljır» lageriniń irgetasy qalanyp, bir jyldan keıin halyq jaýy atanǵan adamdardyń áıelderi ákelingen. Munda 8-15 myńǵa deıin tutqyn áıelder bolǵan.

Murajaı kesheni birneshe kompozıtsııalyq nysanǵa negizdelip salynǵan. Іshki kórinisinde qýǵyn-súrgin qurbandaryna qatysty qujattar jáne ótken ǵasyr basyndaǵy ult zııalylarynyń is-áreketi, halqymyzdyń basynan ótken zobalań jyldar shejiresi, sondaı-aq jeke tulǵalarǵa qatysty zattar men fotoqujattar jınaqtalǵan. Murajaı ujymy bir jyl ishinde 3000-ǵa tarta eksponattar jınapty. «Aljırdyń aıazy» jáne «Aljırlikter týraly estelikter» atty eki fılm túsiripti.

Búginge deıin kelýshilerdiń sany 10 myńnan asypty. Olardyń arasynda sheteldik qonaqtar da bar. Murajaıdyń tynys-tirshiligimen tanysý úshin biz de at basyn burdyq.

«Qasiret qaqpasy»

Mýzeıdiń qarsy aldynda «Qasiret qaqpasy» ornalasqan. Bul aq jáne qara eki tústen turady. Aq tús aǵaryp atqan tań bolsa, qara tús - qabyrǵany qaıystyrǵan qaıǵynyń belgisi. «Osy qaqpadan ótken adam qurbandyqqa ushyraǵan pendelerdiń rýhyna taǵzym etý kerek», - deıdi murajaı qyzmetkerleri.

Oń jaqtaǵy qoladan quıylǵan áıel músini «Kúres jáne Úmit» dep atalady eken. Qaıǵy men qasirettiń qara bulty sanasyn torlaǵan áıel obrazy. Munda áıel zatyna tán qaısarlyq bar. Jany qınalyp, táni azaptalsa da rýhy synbaǵan. Jan dúnıesi úmitke toly. Azaby mol kúnderdiń qatpar-qatpar kóleńkesin túrip tastap, sonaý kókjıekke, alaýlap kún batatyn munarly saǵymǵa qarap otyr.

Sol jaqta - er adamnyń músini. Ol «Álsizdik» dep atalady eken. Nege ekenin qaıdam, júzinde dúnıeden túńilip, eńsesin basqan aýyr muń, ábden qaıraty taıyp, qajyǵandyq baıqalady. Basy salbyrap túsip ketken. Bul kompozıtsııany qurastyrýshylar er adamdy osylaı somdaý arqyly áıeldiń rýhyn asqaqtatýdy kózdegen sııaqty. Áıtpegende, qasıetti jazbalardan «Adam atadan Haýa ana artyq edi» deıtin bir túıir uǵymdy adam balasy áli ushyrata qoıǵan joq.

Al mýzeıdiń syrtqy kespir-kelbeti sonaý baǵzy dáýirdegi altynmen aptalyp, kúmispen kúptelgen saq qorǵandaryna uqsaıdy. Bir sózben aıtqanda, qupııasyn ishine búgip jatqan uly dalanyń ulaǵatty qorǵany sııaqty. Qabyrǵalarynda terezesi joq, kerilgen kerege pishindes. Jaryq shańyraqtan túsedi. Bylaısha aıtqanda, qazaqtyń kıiz úıiniń barlyq modeldik bet-beınesi saqtalǵan.

«Ómir gúli» ósip tur

Sodan tabaldyryq attap ishke enesiz. Beıne bir jasyryn qazynaǵa tap bolǵandaı, úńgip salǵan jer asty jolymen jyljyp tómenge túsesiz. Úńgir joldyń (týnnel) qos qaptalynda qazaq tarıhyna qatysty oqıǵalar jelisi beınelenipti. Keıbirin aq qyshtan oıyp, mánerlep salǵan.

Aldyńyzda aqala ordanyń at shaptyrym aýmaǵyndaı keń zal kósilip jatyr. Kenet qara qobyzdyń muńly úni kúńirenip sala berdi. Sumdyq! Qobyz zar eńirep jylap tur. Yshqynady, kúrsinedi, boz ingendeı bozdaıdy. Qobyz úninde bári bar. ...Bul jany qorlyqtan qutylyp, «barzah álemine» ushqan marqumdardyń azaly úni me eken, álde qasqyr ıtke talanǵan beıbaq áıeldiń qaıǵyly muńy ma eken... O, táńirim-aı, qobyz da osylaı jylaıdy eken-aý!

Keń zaldyń dál ortasynda qara tasty qaq jaryp qyzyl gúl ósip tur. Qyp-qyzyl gúl. Ony «Ómir gúli» dep ataıdy eken. Bul gúldi qobyz úni terbetetin sııaqty. Baıaý basyn shaıqaıdy. Aspanǵa qarap telmiredi. Bizde aspanǵa qaradyq. Sonaý bıikte torǵa shyrmalǵan aq kógershinder. Olar sonda ólgen. Qyzyl gúl aq kógershindi aza tutýda. Átteń deımiz, dóńgelengen dúnıe degenimiz osy eken-aý. Keshegi ataqty «26-shy núkte» nemese «Aljır» lagerinde azaptalǵan ómirdiń búgin izi de joq. Tek ǵana jańǵyryp ańyzy qalǵan. Ony urpaq umytpasyn dep, osy mýzeıdi turǵyzǵan.

«Tarıh zaly»

Mýzeıdiń biz turǵan astyńǵy qabaty «Tarıh zaly» dep atalady. Oń bosaǵada QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaev qol qoıǵan «Qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý týraly» 1993 jyly 14 sáýirde qabyldanǵan zań qujaty tur. Onda: «Qýǵyn-súrgin jyldary aıaýly da abzal azamattarymyzdyń joıylǵany bolshevıktiń betine basylar qara tańba, bizdiń ǵasyrlar boıy umytylmaıtyn qasiretimiz», - delinipti.

Jalpy bul mýzeı tek ǵana «Aljır» lageriniń qurbandaryna ǵana arnalǵan deıtin uǵym joq. Munda qazaq dalasynda bolǵan qaıǵyly oqıǵalardyń barlyǵyn qamtı otyryp, tarıh qoınaýyna sińip ketken ult qaıǵysynyń shynaıy beınesin kórsetýge jasalǵan umtylys desek, qatelese qoımaspyz. Mýzeıdiń ishin alýan túrli, tarıhı mazmundy, mándi, kórnekti eksponattarmen jabdyqtaý áli de júrgizilip jatyr. Bul - bolashaqtyń sharýasy.

Hosh, sonymen taqyrypqa qaıtyp oralaıyq. Tarıh zalyndaǵy keıbir málimetterge kóz jibersek, 1721-1722 jyldary bolǵan «Aqtaban shubyryndy» zamanynda 1,1 mln qazaq qyrylǵan. 1830-1840 jyldardaǵy Kenesary Qasymov, Isataı-Mahambet bastaǵan patsha úkimetine qarsy kóterilis kezinde qanshama adam qaza boldy (Bul týraly málimet joq). 1916 jylǵy ult-azattyq kóterilisi kezinde 275 myń qazaq jazyqsyz oqqa ushqan. 1931-1932 jylǵy asharshylyqta 2,3 mln qazaq ashtan ólgen. Uly Otan soǵysyna qatysqan 350 myń qandasymyz otbasyna oralǵan joq. Soǵys jyldary tyldaǵy aýyr jaǵdaıdan 150 myń adam kóz jumǵan. 1944-1948 jyldary «soǵys tutqyny» retinde 50 myń qazaqstandyq qýǵynǵa ushyraǵan. Qazaq jerindegi polıgonnyń saldarynan 23 myń adam zardap shegipti. 1945-1991 jyldar aralyǵynda Sovet armııasynyń sapynda júrgen 25 myń qazaq azamaty shańyraǵyna oralǵan joq. 1978-1988 jyldary Aýǵanstanda áskerı mindetin atqarǵan 1,5 myń qazaq taǵy da otbasyna oralmapty. Derekter osylaı deıdi...

Kenesarynyń haty

- Joǵarydaǵy dúrkin-dúrkin júzgilgen repressııalardyń túp-tórkini 1822 jyldyń shildesinde Reseı bıleýshileri «Qazaq dalasyn basqarýdyń jańa erejesin» qabyldap, baıyrǵy dástúrli ózin-ózi basqarý júıesin joıyp, terrıtorııalyq jańa qurylym engizgennen bastalǵan, - deıdi mýzeıdiń ǵylymı qyzmetkeri Gúlnár Shaımerdenqyzy.

Rasynda, osy kezde kúlli qazaq dalasyn bes gýbernııaǵa bólip tastady. Tóre tuqymy bılikten shettetildi. Halyq bıligi orystardyń soıylyn soǵatyn qazaq atqaminerlerine kóshti. Osyǵan narazylyq tanytyp, bastabynda Kenesary Qasymov general-gýbernatorǵa hat joldaǵan. Osy hattyń kóshirmesi mýzeıde tur eken. Onda burynǵy jergilikti basqarý isine orys sheneýnikteriniń aralaspaýyn jáne tóre zatynyń bılikten shettetilmeýin suraǵan. Hattyń sońyna Kenekeń mórin basyp bekitken.

«Terip bir aldy-aý asyldy...»

Kelesi buryshta 1906-1917 jyldar aralyǵynda Reseı dýmasyna depýtat bolǵan qazaqtar - Baqytjan Qarataev, Sálimgereı Jóntórın, Muhamedjan Tynyshpev, Shaımerden Qosshyǵulov, Baqtygereı Qulmanov, Álıhan Bókeıhanov, Ahmet Birimjanovtardyń sýretteri ornalasypty.

Alashorda týraly bólimniń qujattary kóp emes kórinedi. Biraq munda Semeı muraǵatynan alynǵan bolý kerek, Halel Ǵabbasovtyń isi, Mirjaqyp Dýlatovtyń atyna jazylǵan kýáliktiń kóshirmesi qatarly dúnıeler ornalasypty. Ásirese, Alash arystarynyń atylar aldyndaǵy, ábden túrme azabyn tartqan, tergeý barysynda túsirgen sýretteri qoıylypty. Uly Ahańnyń, Ahmet Baıtursynovtyń urty opyrylyp túsip, jaǵy sýalǵan, Beıimbet Maılınnyń túte-tútesi shyqqan, Sákenniń túri de túr emes... Bári birdeı «Halyq jaýy» retinde qylmystyq kodekstiń 58-shi babymen atylǵan.

Sol almaǵaıyp zamanda halyq ardaqtylaryn joqtap:

Aspannan túsken jasyndy,

Jasynǵa tiktim basymdy,

Teńizden marjan súzgendeı,

Terip bir aldy-aý asyldy.

Qaptaı da kóshken qaýymnyń,

Qorymy qaldy-aý, o jalǵan,

Ardaǵy ketip aýyldyń,

Tobyry qaldy-aý, o jalǵan, -

dep, joqtaý aıtqan eken. Sumdyq emes pe?!

Tipti 1927 jyly týǵan Sarmantaıdyń Ahmetjany deıtin kúıshi sheri ishine syımaı, «58-shi statıa» deıtin kúı jazyp, ózi de osy statıamen atylyp ketipti.

«Esep kúni» sóıleıtin esik

Ústińgi qabatqa kóterilip kelemiz. Satynyń qos qaptalynda túrme dámin tatqan áıelderdiń portretteri tur. Ekinshi qabat tutastaı «Aljır» lagerine arnalypty. Týra qarsy aldyńyzda - túrmeniń temir toryna jantalasyp jarmasqan, bostandyq úshin arpalysqan adamdardyń qoldary. Óshi ketkendeı som temirdi syǵymdap ustaǵan saýsaqtar. Tordyń arǵy jaǵy qarańǵy tuman, kúńgirt, kóleńkeli ómir, osy tordy bir ustaýǵa qoly jetpeı ketken taǵdyrlar da bar shyǵar. E, dúnıe-aı degen... Sol zamanda týyp, ómir súrgen bolsaq qaıter edik. Elim dep eńiregen erler oqqa ushty. Solarmen birge «sheıit» keter me edik, álde... Osyndaıda sál ımany bar pende balasy bir ýaq búgingi tynysh ómirine «táýba!» degeni jón bolar.

Osy temir tormen japsarlas aýyr qylmystylardy qamaıtyn jeke kameranyń shoıyn esigi tur. Buny mýzeı qyzmetkerleri ádeıi Almatydaǵy eski túrmeden aldyrypty. Bul 1937 jyldary jazyqsyz jazalanǵan Alashtyń ardaqty azamattary otyrǵan túrmeniń «jádigeri» eken. Shirkin, osy esikke til bitip sóıler bolsa ǵoı. Talaı jannyń tabaldyryǵynan attap, aqtyq saparǵa attanǵanyn aıtar edi. Biraq osy esik túbi bir sóıleıdi. Oǵan kúmánim joq. Biraq, ol barlyq dúnıe tarazyǵa tartylatyn «esep kúni» sóıleıdi. Osy mýzeıge nege kelgenin de aıtady. Qazir ol únsiz tur. Osynda tapjylmaı turyp qobyzdyń únin tyńdaıdy.

«Bir tilim nan úshin...»

Burynǵy «Aljır» lageri Jalańash kóldiń jaǵasyna ornalasqan. Túrmedegi áıelderdi qysta kóldiń jaǵasyna aıdap ákelip, qamys shaptyrǵan. Ár adamnyń kúndik normasy bolǵan. Ony oryndaǵan jaǵdaıda ǵana bir tilim qatqan qara nan beredi. Jumys tańnyń tórtinde bastalyp, túngi saǵat on ekige deıin jalǵasatyn bolǵan. Qaıran analar tek bir tilim nan úshin eńbek etken. Eger osy bir tilim nan bolmaǵanda, osy adamdardan túrmeden tiri shyǵatyn birde-bir áıeldiń bolmaýy ábden múmkin edi. Kórdińiz be, bir tilim nan úshin...

Sol áıelderdiń lagerdi aınaldyra otyrǵyzǵan aǵashtary búgin tutasqan qalyń ormanǵa aınalypty. Osy ormandy beıbaq áıelder kóz jasymen sýarǵan. Óıtkeni, qystyń qatty aıazynda egindiktiń qaryn toqtatyp júrip, kóp áıel aryp-ashyp ólgen. Alǵashqy jyldary mezgilsiz ólgen áıelderdiń múrdesin egistiktiń ortasyna shala-sharpy kómgen bolady. Qoldarynda toń jerdi qazatyn qaılasy, ne qaýqary joq áıelder basqa ne isteı alsyn! Artynan ólim-jitim tipti kóbeıip ketken soń múrde saqtaıtyn úlken saraı turǵyzyp, ólgenderdi sonda saqtap, kóktem kelip, kún jylynǵanda neshe júz adamdy bir shuńqyrǵa bir-aq toǵytyp, betin jaýyp tastap otyrǵan. «Osyndaǵy ólgen adamdardyń sany búginge deıin áli belgisiz», - deıdi mýzeı qyzmetkerleri. Sebebi tutqyndardyń aty-jóni bolmaǵan, olardy jansyz zat sııaqty sanmen nómirlegen. Bylaısha aıtqanda, adam emes jaı bir «tsıfr» qaza tapqan.

«Bertinde, - deıdi osy ólkeniń baıyrǵy turǵyndary, - tyń ıgerý kezinde traktordyń shynjyr tabanynda ólgen adamdardyń súıegi topyraqpen birge ılenip jatty. Tún balasynda zarlanǵan aşy daýys oqtyn-oqtyn estiletin». Men oıladym: alǵash osynda attap engendegi zarlaǵan qobyz úni sol shyǵar dep.

Akmol aýlyndaǵy (burynǵy Malınovka) qus fabrıkasynyń irgesin qalaýshylar jer qazyp jatyp, neshe myń adamnyń aq súıekke aınalǵan múrdesiniń ústinen túsken. Tegi ólikterdi «optom» jerleıtin qazan shuńqyrdyń biri bolsa kerek. Sodan álgi jerge bertinde musylmandar men hrıstıandarǵa ortaq eskertkish belgi ornatqan.

Qabyrǵadaǵy hattar

Osy qabatta tutqyn áıelder otyrǵan jeke kameranyń kóshirmesi ornalasypty. Qabyrǵasy ystanyp, qara qoshqyldanyp ketken. Bir buryshta temir bóshkeni qaq tilip jasaǵan dóńgelek pesh. Qystyń aıazdy túnderi beıshara áıelder Jalańash kóldiń qamysyn jaǵyp jan baqqan eken. Árkim óziniń temir kereýetiniń tusyna balasynan, anasynan, týǵan-týystarynan kelgen hatty bostandyq ómirdiń «tábárigi» retinde qabyrǵalarǵa ilip qoıatyn bolypty.

Óıtkeni, bul adamdarǵa eki jylǵa deıin syrtqy dúnıemen hat-habar almasýǵa qatań tıym salynǵan. Odan keıin jylyna bir ret hat jazyp, hat alýǵa ulyqsat etken.

Áıelderdiń omyraýda emizýli sábıleri bolǵan. Osy sábıler úsh jasqa tolǵanda kúshpen «Balalar úıine» alyp ketip otyrǵan. Baýyryndaǵy balasynan aıyrylǵan kóp áıeldiń aqyly aýysyp ketken. Keıbir derekterde Sáken Seıfýllınniń jary Gúlbahram uly Aıannan osy túrme ishinde aıyrylǵan deıdi. Aıaýly Aıanynyń múrdesin soldattarǵa bermeı úsh kún, úsh tún qushaqtap zar eńiregen deıdi.

Qasiret qaıda jatyr...

Tergeý ústeli

Marqum bolyp ketken Keńes Odaǵynyń qyzyl kúreń týy sııaqty mata japqan bıik ústeldi kórdik. Bul «Tergeý ústeli» dep atalady eken. Dál qasynda eńgezerdeı susty soldattyń músini. Qyzyl kórse ókirip shabatyn ıspan buqalary sekildi shabynyp tur. Músindi kim istese de, kelistirip istegen eken. Týp-týra qazaqtyń mıyn kerzi etiktiń ókshesimen ezgilep turǵan ımperııany elestetedi.

Osy ústel basynda barlyq áıel tergeýden ótken. Munda kimder bolmady: Rázııa Meńdeshova, Kúlándam Qojanova, Ázıza Rysqulova, Bıjamal Syrǵabekova, Dámesh Júrgenova, Gúlbahram Batyrbekova, Fatıma Dıvaeva, Galına Serebrıakova, S. Táshtıtova... dep kete beredi.

Bul adamdardan tergeýshilerdiń talap etetini: «kúıeýińnen bas tart, onyń «halyq jaýy» ekenin áshkerele!». Onymen qoımaı, solaı isteseń, basyńa bostandyq beremiz dep kólgirsıdi. Tergeý kezinde ne bir zorlyq-zombylyqtyń bárin kórsetken. Tergeý ústeliniń ústine eki aıaǵyn salbyratyp otyrǵyzyp qoıatyn bolǵan. Ózi júdeý áıelder 4-5 saǵat tapjylmaı otyrǵanda, salbyraǵan aıaqtary kúp bolyp isip, esinen tanyp qulaıdy eken. Bul azaptaýdyń tegi eń jeńil túri bolsa kerek.

Qasiret qaıda jatyr...

Sýretter shertken syr

Myna bir tusqa tutqynda bolǵan áıelderdiń (keıbireýleriniń) sýreti qoıylypty. Osynda Keńes eline eńbek sińirgen ártis, ánshi L. Rýslanovanyń sýreti tur. «Jaryqtyq óte myqty ánshi bolǵan» deıdi biletinder. Túrmeniń jendetteri shaqyryp alyp, «Án aıt!» degende, «Tordaǵy bulbul án salmaıdy» degeni úshin isi odan ári aýyrlap, qatań jazaǵa aýystyrylǵan. Sibirge aıdalǵan. Myna sýrettegi Tatıana Akonına balet bıshisi bolǵan. Túrmeden shyqqan soń Aqmolada qalyp qoıǵan. Temirjolshylar mádenıet úıine jumysqa ornalasqan.

Fatıma Dıvaevanyń sýreti de bar eken. Myna bir kelisti qazaq áıeli kim desek, Temirbek Júrgenovtyń zaıyby Dámesh apamyz eken. Beıimbet Maılınnyń áıeli Kúljamıla ekeýi túrmeniń qoıyn baǵypty. Turar aǵamyzdyń jary Ázıza Rysqulovanyń da sýretin tanydyq. Bul kisini alǵash Máskeýdegi Býtyrkaǵa qamap, artynan Aljırge aýystyrǵan. Ázıza apamyz túrmede bosanǵan. Qyzynyń aty Zıda eken. Bir jyldaı qyzyna famılııa ala almaı qınalǵan. Sebebi, «Rysqulova» deıin dese, «bul halyq jaýynyń famılııasy, keńestik sábılerge mundaı famılııa jaramaıdy» dep, ulyqsat bermegen. Osy qyzy úsh jasyna deıin sheshesiniń qasynda bolyp, artynan Rıga qalasyndaǵy balalar úıine jiberilgen.

...Shýbrıkovalardyń da otbasylyq sýreti ilinipti. Kúıeýi halyq jaýy retinde sottalǵan. Áıeli Aljırdyń dámin tatqan. Balalary jetimder úıine jiberilgen. Munda kóp aıtyla bermeıtin taǵy bir qupııanyń betin ashaıyq. Jetimder úıine jiberilgen halyq jaýynyń balalarynyń barlyǵynyń famılııalaryn ózgertken. Osylardyń ata-anasyn osyndaı kúıge ushyratqan «kún kósemderdiń» famılııasyn asa qurmetpen jetimderge syılaǵan. Ákesin óltirgen kisiniń famılııasyn arqalyp júrý, bul da - qyzyl saıasattyń bir qorlaýy. Sol sııaqty, Shýbrıkovtardyń úlken uly Kostıa osyndaı famılııadan bas tartqany úshin jazalanyp, 16 jasynda maıdanǵa «shtrafbatqa» jiberilgen. Sonda ólsin degeni bolýy kerek. Biraq ajaly joq eken, eki aıaǵynan aıyrylyp aman qalǵan. Qazir aman-esen Germanııada turatyn kórinedi.

Repressııa qurbany, qazaqtan shyqqan tuńǵysh bankır Tórebek Ospanovtyń qyzy Zarına 70 jasqa tolǵanda baryp, áreń degende ákesiniń famılııasyna «Ospanova» bolyp jazylypty. Zarına apamyzdyń anasy Batıma da osy Aljırde otyrǵan.

«Anashym, amanbysyń?...»

Jalpy anasy men balasy birge túrmede otyrǵan jaǵdaı adamzat tarıhynda kóp kezdese bermeıdi. Túrikmen halqynyń ataqty «Kóroǵly» dastanynda Kórekeńdi kórde týǵan deıtin ańyz bar. Myna Aljır túrmesine qaraǵanda kóriń túk emes sııaqty seziledi. Túrmede týyp er jetken bala tym erte eseıetin kórinedi.

Osynda jazasyn ótep, artynan aman-esen el qatarly ómir súrgen apalarymyz aıtqan estelikterde «túrmede týǵan bala úsh jasqa kelgende óz kıimin ózi jýyp kıetin dárejede boldy» deıdi. Úsh jastan asqan soń balalar úıine jiberilgen, onda da halyq jaýynyń balasy retinde kóz túrtki kórgen. Aýyryp-syrqaǵan jaǵdaıda halyq jaýynyń balasy retinde eń sońynda dárigerlik kómek kórsetilgen. Áıtpegende, olardyń óle berýine «ulyqsat» etilgen. Ol úshin eshbir tárbıeshi jazaǵa tartylmaıtyn jazylmaǵan zań bolǵan.

Biraq, Allanyń jazǵan taǵdyryn adam balasy ózgerte almaıdy. Abaı atamyz aıtqandaı: «Alla jaqqan shyraqty adam balasy óshire almaıdy». Demek, túrmede týǵan sábıler balalar úıinde júrip-aq anasyna hattar jazypty. Sol hattardyń birnesheýin kórdik. Bári «Anashym, amanbysyń?...» dep bastalypty. Ary qaraı tolqymaı oqyp kórińiz...

Bul hattardy tapsyrǵan kim?

Oqıǵa bylaı bolypty. 1989 jyly Malınovka aýlynda Aljırde otyrǵan áıelderdiń basyn qosyp, estelikterin jazyp alýǵa áreket jasalǵan. Osy istiń basy-qasynda bolyp, uıymdastyrǵan adamnyń biri Raısa Ramazanqyzy deıtin apaıymyzdy kezdestirdik. Mýzeıdiń beldi qyzmetkerleriniń biri eken. Osy kisi aıtady: «Osyndaı kezdesýdi uıymdastyrmas buryn Aljır túrmesiniń bastyǵy bolǵan Sergeı Vasılevıch degen adamdy taýyp aldyq. Ol Reseıdiń bir qalasynda turady eken. Osy adamda Aljır lagerinde otyrǵan kisilerdiń tizimi boldy. Sol arqyly búkil Odaq kóleminen áıelderdi shaqyrdyq. Baspasózde aıttyq. Hat jazdyq. Sodan 1989 jyly qazan aıynyń 17-19 kúnderi tarıhı kezdesýdi ótkizdik. Barlyǵy 20 adam keldi. Іshinde jalǵyz qazaq Saǵadat Táshtıtova apamyz boldy».

Kezdesý kezinde barlyq adamdardyń aıtqan esteligin Raısa apamyz hatqa túsirip, ózine saqtap qoıǵan. Artynan bir qajetke jaraıdy-aý degen úmiti de bolǵan. Sol iske asty. Qazir sol hattar mýzeı qorynda saqtaýly tur. Joǵarydaǵy bizdiń jeldeı esip baıandaǵan oqıǵalar barysy osy estelikterdiń jelisi ekenin umytpaǵyn, oqyrman!

Kezdesýge kelgen adamdar joǵarydaǵy hattardy tabystapty. Mýzeıdiń bir buryshynda 1989 jylǵy kezdesý kezindegi túsirilgen fotosýretter de qoıylypty. Onda zamanynda aıýdaı aqyrǵan túrmeniń bastyǵy Sergeı Vasılevıchpen birge sol kezdegi tutqyn áıelder qatar jaıǵasyp shaı iship otyr. Dál osyndaı bolady dep eshkim oılamaǵan shyǵar.

«ALJIR» umytylmaıdy

Adamzat barynda Aljır qasireti umytyla qoımas. Óıtkeni osynda jazasyn ótegen adamdar anaý-mynaý emes, saýatty áıelder bolǵan. Tektiniń tuqymdary, 61 ulttyń ókilderi eken. Belgili jazýshy-aýdarmashy, Aljır tutqyny Galına Serebrıakova óz ómiri jaıynda jazǵan shyǵarmasynda: «Meniń kameralastarym qazaqtar, orystar, ýkraındar, evreıler, grýzınder, tatarlar boldy. Sondaı-aq, shetelden bizge qashyp kelgen eki grek, birneshe polıak jáne rýmyn áıelderi birge otyrdy. Men munda kavejedınkalardy da kezdestirdim...» - deıdi.

Soǵan qaraǵanda tutqynda otyrǵan neshe myń áıelderdiń ishinen bostandyqqa shyqqan soń estelik jazǵandary bar shyǵar. Osylardy izdestirip, jınaý aldaǵy kúnderdiń úlesindegi úlken mindettiń biri ekendiginde daý joq.

ІІІ BÓLІM

ÓMІR.ÓNER.ÓNEGE

AMANGELDІ BATYRDYŃ PORTRETІ QALAI SALYNDY?

Sýretshi syry

Qazaq beıneleý óneri tarıhynda óshpes qoltańba qaldyrǵan sýretshilerdiń biri - Ábilhan Qasteev. Sýretshiniń ómir jolyna qatysty derekterge kóz júgirtip baıqaǵan adam - ol kisi de ómirdiń ystyǵyna kúıip, sýyǵyna tońyp óskenin, qaıǵy men qýanyshy qatar almasyp jatatyn ǵumyrdarııanyń asaý tolqyndarymen jaǵalasa júrip, eseıgenin ańǵarady. Tanymal qalamger Paýlo Koel: «Uly dúnıelerdi ómirge ákeletin uly tulǵalar úshin balalyq shaǵy baqytsyz bolǵany abzal», - depti. Odan keıin jazýshy «Nege olaı bolý kerek?» degenderge bylaı dep aıtady eken: «Baqytsyz balalyq aqyldy adamdy danalyqqa jetkizedi, aqymaq adamdy azdyrady. Men osy ekeýiniń ortasynda qalýdy qalamas edim».

Osy támsildi keıde Ábilhan aǵanyń taǵdyr-talaıyna qatysty aıtylǵan ba dep qalasyz. Óıtkeni, úsh jasynda týǵan ákeden aıyrylyp, buǵanasy bekip, qabyrǵasy qatpaǵan segiz jasynda jalshylyqtyń qamytyn kııýdiń qandaı ekenin búgingi júzine «jel tımegen» urpaq qaıdan bilsin...

Boztorǵaı shyryl qaqqan qula tańnan turyp, kún uıasyna qonǵan qyzyl ińirge deıin maldyń sońynda júrgen 13 jyl sýretshiniń dúnıetanymyn ushtady, týǵanda táńir syılaǵan ónerin ósirdi. Onyń ústine sýretshi týǵan Shejin dalasy tabıǵaty ásem ólke. Zańǵar taýdyń omyraýyn jaryp syldyraı aqqan káýsár bulaq, ıisi jupar ańqyǵan aq samyrsyn men gúldi buta búldirgen, kóktemde bókterdi deste oıýmen shymqaǵan qyzǵaldaqtar bolam degen jastyń shabytyn shyńdady, qııalyna qanat baılap, tún uıqysyn urlady. Bertinde óz qolymen jazǵan esteliginde: «Meni sýretshi qylǵan - taýdyń bulaǵy, qoıdyń qulaǵy, apamnyń kıizi, eshkiniń múıizi», - depti Ábilhan aǵa. Osy sózinde zárredeı jalǵandyq joq sııaqty.

Ábilhan aǵa jasy jıyrmadan asqanda baryp beıneleý óneriniń qyr-syryn úırený úshin Almatyǵa atanady. Surastyryp júrip, qylqalam sheberi Nıkolaı Gavrılovıch Hlýdovtyń sheberhanasyna bas suǵady. Jas qazaqtyń tabıǵat bergen týma ónerine tamsanǵan qart sýretshi: «Men qazaq beıneleý óneriniń bolashaq kóshbasshysyn kórdim», - dep, kózine jas alypty-mys. «Qaraǵym, seniń áli de oqyp, úırenýiń qajet!» degen aqylyn aıtyp, óziniń kitabyn syıǵa tartypty. «Kózimdeı kórip júr!» dep qyl qalamyn ustatypty. Biraq, keıbir zertteýshiler aıtyp júrgendeı, «Ábilhan Qasteev sýret salýdy Hlýdovtan úırendi» degenge qosylý qıyn. Al «batasyn beripti» dese, onda jón-aq.

...Qalaı desek te, qazaq ulttyq beıneleý óneriniń alǵashqy qarlyǵashy Á.Qasteevtiń shyǵarmashylyǵynda Amankeldi Imanov beınesi erekshe oryn alady. 1916 jylǵy ult-azattyq qozǵalystyń qaharmany Amankeldi batyrdyń portreti men kóterilis jaıynda keń kólemdi polotnoly sýretterdi salý úshin sýretshi óziniń sanaly ǵumyryn arnaǵan. Bul týraly ǵylymı-kópshilik «Bilim jáne eńbek» jýrnalynyń 1960 jylǵy bir sanynda Ábilhan aǵa: «Meniń Amankeldi batyr taqyrybynda salǵan sýretterim óz tvorchestvomnyń shoqtyǵyna balanatyn eń bıik dúnıeler», - dep suhbat beripti.

Sonymen 1939 jyldan bastap, 1950 jylǵa deıin 11 jyl úzbeı izdenis ústinde júrip Amankeldi batyrdyń birneshe jeke portretterin jasap shyǵarǵan, onymen qoımaı, 1970 jyldardyń sońyna deıin osy taqyrypta «Amankeldi sarbazdary», «Tatyr soǵysy», «Torǵaıǵa joryq», «Kúıik», «Aqshyǵanaq» atty 5-6 polotnoly kórkem sýretter serıalyn dúnıege ákelgen, urys dalasyn beıneleıtin bataldyq janrda kóptegen kartınalar týdyrǵan, dańǵyl qylqalam sheberi Ábilhan aǵa bul taqyrypqa qalaı bardy, qandaı oqıǵalardy bastan keshirdi, osy suraqtar tóńireginde el-jurttan estip-bilgenimiz ben keıbir derekkózderinen alǵan málimetterge súıene otyryp, jaýap izdep kóreıik.

Qajet bolǵan qaharmandar

1936 jyly ult-azattyq kóterilistiń 20 jyldyq merekesine oraı halyq batyry Amankeldi Imanovtyń portretin jasaý týraly úkimetten bastama kóteriledi. Ári qazaq kıno óneriniń tuńǵysh týyndysy «Amankeldi» atty kórkem fılm túsiriledi. Osy fılmde batyrdyń rólin ataqty ártis Ómirzaq Elýbaev somdady. Osylaı Amankeldi batyr obrazy zamanaýı turǵydan saıası ıdeologııanyń qaharmanyna aınaldy.

Onyń syrtynda KSRO basshysy I.Stalın arnaıy tapsyrma berip, halyqty patrıottyq rýhqa tárbıeleıtin qaharmandar tizimin jasatqan. Osy tizimge engen tulǵalardy dáripteý buqaralyq sıpatqa aınalǵan. Bul tizimde qazaq halqy atynan Amankeldi Imanovtyń bolǵany sózsiz.

Mine, osydan keıin Keńes úkimetiniń bolashaǵy úshin kúresken tulǵanyń eskerýsiz qalǵany jaraspaıdy. Halyqtyń aldyna ustaıtyn batyrdyń kórkem beınesi kerek. Keńes úkimeti jolynda qurban bolǵan erlerdi eli osylaı este saqtaıdy...

Osyndaı saıası naýqan qyzý kóterilip jatqan tusta sýretshi Ábilhan Qasteev Máskeýdegi kórkem sýret stýdııasynda bilim alyp júrgen. Osy oqý ornyn 1937 jyly bitirip kelip, 1939 jyldan bastap el qatarly Ábilhan aǵa da Amankeldi batyrdyń portretin salý isine kirisken.

Іrkilissiz izdenis

Halyq batyry Amankeldi Imanovtyń artynda eshqandaı sýret saqtalmaǵan. Endeshe, ózi kórmegen adamnyń sýretin qalaı salady? Sol sebepti, 1936 jyly berilgen úkimet tapsyrmasy úsh jylǵa kesheýildegen. 1939 jyly Qazaqstan Sýretshiler odaǵyna ekinshi ret mindet júktelgen. Ónertanýshy A.Plahotnaıanyń esteliginde, Amankeldi Imanovtyń portretin salýǵa 14 sýretshi qatysty, deıdi. Sonyń biri - biz sóz etip otyrǵan Ábilhan Qasteev aǵamyz.

Halyq súıgen ardager batyrdyń portretin salý úshin Ábilhan aǵa 1939 jyly Torǵaı óńirine atanady. Ondaǵy maqsaty - batyrdyń kózin kórgen sarbazdarymen áńgimelesip, Amankeldige uqsaıdy-aý degen adamdardyń beınesin salý, ári týǵan-týystarymen áńgimelesý, osylaı ózi kórmegen beıtanys adamnyń tarıhı tulǵasyn jasap shyǵarý.

Osy sapary jaıynda sýretshi 1960 jyly jaryq kórgen «Bilim jáne eńbek» jýrnalynyń kezekti sanynda: «Men batyrdyń beınesin izdegende eki túrli tarıhı materıaldarǵa súıendim. Onyń birinshisi: dokýmenttik (arhıvtik) materıaldar, onda Amankeldiniń sýretteri bolmaǵanymen, ózi qurǵan otrıady, júrgizgen jumystary týraly derekter jazylǵan. Sondaı derekter jumysymdy tolyq túsinip alýǵa qajetti boldy. Ekinshisi - batyr týraly halyq aýzyndaǵy ańyz-áńgimeler. Olar Amankeldige baılanysty oqıǵalardy, onyń túr-sıpatyn, kelbetin, is-áreketin, minez-qulqyn qolmen qoıǵandaı etip aıtatyn. Osyndaı materıaldardy mol zertteı kelip, durys túıindegende, izdegen beıneń oıdaǵydaı shyǵatynyn baıqadym», - dep jazypty.

Batyrdyń týǵan jerine barǵan sýretshi sarbazdaryn, týystaryn, kózin kórgen adamdardy jolyqtyrǵan. Árbireýimen jeke-jeke áńgimelesken. Mynanyń murny, mynanyń aýzy uqsaıdy degen adamdardyń barlyǵynyń sýretterin salǵan. Osy adamdardyń profıli (qyry) men fas (bet pishini) uqsastyǵyn tekserip otyrǵan. Batyrǵa uqsastyǵy bar-aý degen 30 adamnyń portretin salyp shyqqan. 40-qa jýyq etıýd, detal jasaǵan.

Bul jumystardy aýyzben aıta salý ońaı. Shyn máninde, iske asýy óte kúrdeli qubylys. Onyń ústine sýretin salýdy jaqtamaıtyn adamdar qanshama. Keıbir keraýyz aǵaıyndar: «Qaraǵym, qolyńnan kelmeıtin iske urynyp neń bar, kelgen izińmen qaıtyp ketkin, arýaqqa shet bolasyń, odan da kózi tiri pendelerdiń betin shımaılasań da bolmas pa edi!» - dep, betin qaıtaryp, qolyn qaǵady. Onyń ber jaǵynda jol kólik qatynasy atymen joq zaman.

Mundaı oqıǵalardyń bir parasy jaıly astanalyq jas jýrnalıst Qymbat Toqtamuratqyzynyń zerttep, zerdelep jazǵan «Qazaqtyń tuńǵysh sýretshisi» atty shaǵyn maqalasynan (Astana aqshamy. 2004 jyl, maýsym) úzindi keltirsek: «...Batpaqqara aýlynda batyrdyń týǵan inisi turady. Sol aǵasynan aýmaıdy, sony baryp kór degen jeleýdi maldanyp, salt atpen jolǵa shyqqan Ábilhan aǵa alaı-dúleı boranǵa urynyp, adasyp ketedi. Ábden áli quryǵanda, attyń basyn bos jiberip, aty yqtasyn saılaýyt jerge kelgende attan qulap túsedi. Qar ústi-ústine borap tur. Bir mezette kózi eriksiz ilinip ketken eken, esin jısa, bireýler ózin qardyń astynan qazyp alyp jatqan sııaqty. Beti-qoly dombyǵyp úsip ketken. Shopan jigit pen áıeli ekeýi eki jaqtap qarmen ysqalap júrip sýretshiniń janyn ajaldan aman alyp qalypty...».

Uzyn sózdiń qysqasy, Ábilhan Qasteev osy jyly (1939) batyrdyń portretin salyp, kelesi 1940 jyldyń jazynda Torǵaı óńirine alyp baryp, adamdarǵa kórsetedi. Kórgen adamdar «áıteýir uqsaıtyn sııaqty» degendi aıtady. Alaıda, bul sýretke ózi qanaǵattanbaıdy. Júzi uqsaǵanymen, qazaq halqynyń qasıetine tán tıptik beınesi ashylmaı qalǵan.

Sodan 1941 jyly Amankeldiniń ekinshi portretin salady. Ol da ózin qanaǵattandyrmaıdy. 1943 jyly úshinshi portretin fas jáne profıldik baǵytta salyp shyǵady. Sońǵy sýrette burynǵy ekeýine qaraǵanda batyrdyń kelbeti daralana túsedi. Bul ekinshi dúnıejúzilik soǵys júrip jatqan kez. 1943 jyly Almaty qalasynda Abaı atyndaǵy opera jáne balet teatrynyń foıesinde sýretshilerdiń kórmesi ótedi. Á.Qasteev sońǵy salǵan Amankeldi batyrdyń sýretin osy kórmege ákelip qoıady. Kórmeni ádeıi aralap kórgen memleket qaıratkeri Álibı Jangeldın dosy Amankeldiniń sýretine qarap turyp: «Myna sýretke qarap, dosymdy eske alamyn. Sýret tupnusqa Amankeldiniń ózine jaqyn. Kelbet uqsastyǵy, minez bitisi, tıptik ereksheligi men belgisi kádimgi ómirdegi Amankeldiniń ózindeı», - dep yqylas bildiripti («Qazaqstan sýretshileri». 1943 jyl, №2).

Kelesi 1944 jyly Amankeldiniń týǵan balasy Shárip Amankeldiuly ortalyq mýzeı kórmesinde turǵan ákesiniń osy sýretin kórip, mýzeıdiń qoltańba kitabyna «Ábilhan aǵanyń salǵan sýretine qarap ákemdi kórgendeı áserde boldym» dep jazypty.

Tyǵylǵan týyndy

Ábilhan aǵa batyrdyń sýretin salýdy báribir toqtatpaıdy. Buǵan deıingi salǵan sýretteri kóńilinen shyqpaı, kúni-túni izdenýmen bolady. Taǵy da el aralaıdy, burynǵy salǵan sýretterin kórsetedi. Áıteýir birdemesi jetispeı turǵan sııaqty. Sóıtip júrip, 1947 jyly Amankeldi batyrdyń jańadan taǵy bir sýretin salyp shyǵady. Bul sýretti QazKSR Mınıstrler kabıneti bekitip, qaýly qabyldaıdy. Portretti Torǵaı qalasynda ashylǵan Amankeldi Imanovtyń memorıaldyq mýzeıine jiberedi.

Bir qyzyǵy, osy sýrettiń basyna da kishigirim «náýbet» tóngen. Joıylyp ketýdiń tabaldyryǵyna baryp qaıtqan. Oqıǵa bylaı bolypty. 1961 jyly Torǵaıdaǵy Amankeldi Imanovtyń memorıaldyq mýzeıiniń dırektory, áıgili halyq aqyny Nurhan Ahmetbekov qatty naýqasqa shaldyǵyp, ol kisiniń ornyna jas azamat Seıit Kenjeahmetov taǵaıyndalady. Sodan Amankeldi batyrdyń týǵanyna 90 jyl tolǵan 1963 jyly «Torǵaıdaǵy batyrdyń mýzeıi jabylsyn, dúnıe-múlki Qostanaıǵa kóshirilsin!» degen solaqaı jarlyq keledi. Mýzeıdi kóshirmes buryn onyń múlki men kórnekilik eksponattaryn tizimdep, hattap-shottaý alý úshin oblystan Pavlıvskıı deıtin qyzmetker keledi. Ol kisi barlyǵyn tizimdep bolyp, qajetsiz zattardy órtep jiberýge nusqaý beredi.

Jabylǵan mýzeıdiń dırektory Seıit aǵamyz anyqtap qarasa, joıylýǵa tıis zattardyń arasynda zamanynda 12 myń rýblge baǵalanǵan Á.Qasteev 1947 jyly salǵan Amankeldi batyrdyń sýreti ketip bara jatyr. Sekeń qostanaılyq áriptesi Pavlıvskııge ary jalynady, beri jalynady, nátıje joq. Kóz aldynda óner týyndysy órtengeli jatyr. Amaly taýsylǵan Sekeń aılaǵa kóshedi. Qonaǵyn óz úıine alyp baryp uıyqtatyp tastap, tún ortasynda sýretti urlap ákelip, óz úıine aparyp tyǵyp tastaıdy.

Arada taǵy bir jeti jyl ótkende, 1970 jyly Torǵaı oblysy qaıtadan ashylyp, oblystyń ekinshi hatshysy bolyp marqum Ózbekáli Jánibekov keledi. 1972 jyly osy kisiniń bastamasymen oblystyq ólketaný mýzeıin ashý isi qolǵa alynady. Osy oraıda, Seıit Kenjeahmetuly joǵarydaǵy oqıǵany bir kezegi kelgende Ózekeńe baıandaıdy. Ózbekáli aǵamyz sol kúni tyǵýly jatqan sýretti aldyryp, mýzeıge qoıdyrady. Bul sýret qazir Arqalyq qalasyndaǵy Dala mýzeıinde aman-esen tur.

Batyrdyń sońǵy beınesi

Sýretshi Ábilhan Qasteev batyrdyń portretin salýdy osymen toqtatyp qoıǵan joq. Egerde basqa bireý bolsa 1944 jyly osy eńbegi úshin «Qazaqstannyń Halyq sýretshisi» ataǵyn alǵannan-aq tizgin tartyp, toqtar ma edi. Ábekeńniń ón boıynda ondaı toqtaý, toqyraý, óz isine orynsyz qanaǵattaný sııaqty keleńsiz qasıetter bolmaǵan syńaıly. Onyń dáleli retinde aıtarymyz: joǵardaǵy salǵan sýretteriniń birde-birine qanaǵattanbaı, 1950 jyly Amankeldi batyrdyń portretin shyt jańa qaıtadan salyp shyǵady.

Bul kartınadaǵy Amankeldi beınesi shynaıy halyq batyry, batyl jaýynger qolbasshy retinde kórinis tapqan. Osy sýretke ózi de qanaǵattanǵan. Halyq ta razy bolǵan.

Sýret Búkilodaqtyq kórkemsýret kórmesine qoıylyp, joǵary baǵaǵa ıe bolady. Ári Máskeýdegi óner baspasynan túrli-tústi boıaýmen basylyp shyǵyp, Búkilodaq kólemine myńdaǵan tırajben taratylady.

Osylaı on jyldan astam terin tógip júrip, batyrdyń shynaıy beınesin tapqanan keıin sýretshi iri-iri polotnoly kartınalar jasady. Sonyń biri - 1970 jyly jazylǵan «Amankeldi sarbazdary» atty bataldy kartına.

Sýrette aqboz atqa mingen batyr qol bastap keledi. Artynda - sarbazdary. Onyń arǵy jaǵynda - dúbirge bólengen Torǵaı dalasynyń bir sheti... Jóńkigen qosyn, jelbiregen qyzyl tý...

Búgingi orta mektep oqýlyqtaryna enip, ulttyq entsıklopedııalardyń bárinde beınelengen Amankeldi batyrdyń beınesi osylaı dúnıege kelgen eken.

SÚIІNBAI AQYNNYŃ SÝRETІ QALAI SALYNDY?

Sóz-sýret

Bul 1971 jyldyń basy bolatyn. Qazaqstannyń Halyq sýretshisi Ábilhan Qasteev óziniń otyz jyl shyǵarmashylyq ǵumyryn arnaǵan halyq batyry Amangeldi Imanov týraly sýretter serıalyn jańa aıaqtap, bir sátke tynys tapqan óliara kúnder edi. Bir jyl buryn sýretshi aǵamyz «Amangeldi sarbazdary» atty bataldy kartınasyn salyp, shırek ǵasyr kóz maıyn sorǵalatqan sapaly týyndysyna sońǵy núkte qoıǵan-tyn.

Ábilhan aǵa óziniń estelikterinde «Amangeldi batyrdyń portretin salý barysynda túıgenim - ómirden ótip ketken tarıhı tulǵalardy dál beıneleýge, onyń shynaıy bitimin jasap shyǵarýǵa bolatynyn túsindim» deıdi. Endi mine osy úrdisti ary qaraı damyta túsý úshin sýretshige taǵy birneshe tarıhı tulǵalardy tiriltsem degen talpynys paıda bolady. Sondaǵy tańdap alǵany - Súıinbaı aqyn.

Dana jazýshy Muhtar Áýezov «Jetisý aqyndarynyń altyn dińgegi» dep baǵa bergen Súıinbaı Aronulynyń artynda sýreti qalmaǵan. Ol bylaı tursyn, ol kisini kózi kórgen adamdardyń ózi joqtyń qasy bolatyn. Aqynnyń ómirden ótkenine 70 jyldyń júzi bolyp qalǵan kez edi.

Sonymen, Ábilhan aǵa 1971 jyldyń kóktemi jańadan qyltıyp, kóbik qardyń baýyryn tesip qyzǵaldaq búr jarǵan, taý bókterindegi alma taldardyń saǵaǵy jipsigen, tamyryna jyly raı júgirgen kóktemniń shýaqty kúnderdiń birinde Súıinbaı aqynnyń aýylyna qaraı attyń basyn burady.

Qolyndaǵy bir japyraq qatty qaǵazǵa jazylǵan «Súıinbaı aqyn 1822 jyly qazirgi Almaty oblysy, Jambyl aýdanynyń jeri Maıtóbe jaılaýynda týǵan» degennen basqa ilip alar derek joq. Áıteýir ataqty aqyn Jambyl Jabaevtyń pir tutqan ustazy ekenin biledi. Qaıran Jákeń «Meniń pirim Súıinbaı, sóz sóılemen syıynbaı» degen ǵoı. Shákirti Jambyl joıqyn aqyn bolǵanyna qaraǵanda, Súıinbaı tegin adam emes...

Osylaı oısoqty bolyp, joq izdegen Ábilhan Qasteev Mıchýrın aýylynda turatyn 88 jastaǵy qarııa Myrzabaı Sataevtyń úıine keledi. Dál osy jerde Ábekeńdi táńir jarylqaıdy. Myrzabaı aqsaqal Súıinbaı aqyndy kózi kórgen adam eken. Qarııa:

- Súıinbaı keýdesine túsken salaly aq saqaldy, qyran qabaq, qyr muryndy, adamǵa tike qaraǵanda janary ótkir, qasy qalyń aq túsken, keń mańdaıly, boıy suńǵaq edi, - dep sýrettep beredi («Lenınshil jas» gazeti, 1972 jyl, maqala avtory - S.Dáýituly).

Bul aıtylǵan sóz dál osy arada sýretshiniń júregine jattalyp qalǵan syńaıly. Óıtkeni, búgingi bizge jetken beıne men joǵarydaǵy sóz-sýrettiń arasynda aıyrmashylyq shamaly.

Aqyn rýhy

Ábekeń jaryqtyq sheberhanasyna kelip, ózi estigen joǵarydaǵy sóz-sýret boıynsha arýaqty aqynnyń shtrıh beınesin tańbalap tastamaq bolady. Ǵajap, qolyna qaryndash ustap aq qaǵazǵa aqynnyń sulbasyn túsire bastasa boldy, tula boıy qaltyrap toqtamaıdy. Tipti degbiri ketip, kóńil túkpirinde bir úreı paıda bolady (Ábilhan aǵa. - Almaty, 2004, 88-bet).

Bul árbir shyǵarmashylyq adamnyń ómirinde sırek bolsa da kezdesetin qubylys, úlken istiń aldyndaǵy kezekti tolqý nemese sýretshiniń ishki dúnıesindegi boljaýly daıyndyq pen qaǵaz betindegi beıne sáıkes kelmeı, sodan týatyn daǵdarys shyǵar. Múmkin, basqa birdeńe bolar... Aqynyń artynda qalǵan sóz kıesi me eken...

Sonymen, qysqasy, Á.Qasteev sýretti salmaı turyp, aldymen Súıinbaı aqynnyń shyǵarmasymen tolyq tanysyp shyǵýdy jón sanaıdy.

Sóıtse, Súıinbaı qatardaǵy qalyń aqynnyń biri emes eken. Jyrlaryna erlik pen órlik tunǵan. Bul rýh qalaıda aqynnyń portretinen kórinip turýy kerek. Súıekeń:

Bóri basy - uranym,

Bórili meniń baıraǵym,

Bórili baıraq kóterse,

Qozyp keter qaıdaǵym, -

depti. Onymen qoımaı, qyrǵyz aqyny Qataǵanmen aıtysqanda:

Almas qurysh qylyshpyn,

Altynnan soqqan sabymdy,

Narkeskenge jolyqtyń,

Shasharmyn sýdaı qanyńdy, -

deıdi. Sumdyq emes pe?!. Endi osydan keıin Súıinbaı beınesin rýh qushaǵyna bóleý kerek. Odan aqynnyń, sonyń ishinde dala danalyǵy sińgen qazaq aqynynyń beınesin urpaq kóretin bolsyn. Maqsat osy.

Úkijannyń áńgimesi

Á.Qasteev aqynyń sýretin salyp júrip, Jambyl aýdanynda Súıinbaıdyń Malybaı degen balasynan týǵan Úkijan atty nemere qyzy bar degendi estıdi. Úkijan apa sol kezdiń ózinde 87 jasqa aıaq basqan, qazaqsha aıtqanda, «tórinen kóri jýyq» jan eken. Sýretshiniń jumysyna rızashylyq bildirip, atasy týraly bilgenin bylaısha aıtyp beredi: «Atamyz óte balajan adam edi. Uzyn aq saqaly boldy. Biz aldyna otyryp alyp, saqalyn tarap oınaıtynbyz. Aıaǵyna oratylǵan aq shapanyn jelbegeı jamylyp, aq saqaly jelbirep kele jatatyn. Keıde ózimen-ózi bolyp, qońyrtóbeniń basynda dombyra shertip otyratyn. Birde maǵan «Qaraǵym, Úkijan, suıyq zatta qalyp joq. Mysaly, qymyzdy tostaǵanǵa quısań dóńgelip shyǵa keledi, tórt burysh aǵash aıaqqa quısań tórt burysh bola salady. Ylaıym, osyndaı óziniń bet-beınesi joq suıyq bolǵannan saq bolǵaısyń!»- degen edi».

Úkijan apadan «atańyz Súıinbaıǵa kimniń bet álpeti dóp keledi?» dep suraǵanda, «Mynadan aýmaıdy dep» óziniń balasy Toǵyzbaıdy kórsetipti. Sodan Ábekeń Toǵyzbaıdan tartyp kóptegen adamnyń sýretin salyp shyǵady. Amangeldi batyrdyń portretin salǵan tájirıbesine súıenip, jeke adamdardyń kelbetterinen detaldar qurastyrady, júzdegen etıýdter jınaıdy. Aqyry bir jyldyń ishinde Súıinbaı Aronulynyń sýretin salyp shyǵady.

«Armysyń, Súıekem!»

Aqynyń salynǵan sýretin beınelep aıtaıyq... Sútteı aq saqaldy, eki ıyǵyna eki kisi mingendeı eńseli. Qabaǵy bıik, oı tunǵan qońyr kózdi. Mańdaıy jazyq, júzinde danalyq tunǵan, qyr muryndy. Jelbegeı jamylǵan aq shapanynyń aldy ashyq, kelbetinen qylaýdaı pendelik izi baıqalmaıdy, tek dala aqyndaryna tán asqaq rýhtyń taby esip tur. Kúlli tirshilik ataýlyǵa búgejektemeı týra qaraıtyn sııaqty. Ómirde bolyp jatqan zorlyq-zombylyq, dúnıeaýı talas-tartys eliktirmeıtin, jany taza, asqaq aqynyń obrazyn ańǵarasyz.

Sýretshi dańǵyl aqynnyń beınesin salý arqyly óziniń júreginde tunyp jatqan kókeıindegi kisiliktiń beınesin somdaǵan sııaqty. Súıinbaı tek obekti ǵana. Bul - bizdiń pikir!

Sonymen, Ábilhan aǵa salyp bitken sýretin eń aldymen Úkijan apaǵa kórsetedi. Atasynyń sýretin kórgen keıýana «Bul meniń atamnan aýmaıdy eken. Óshkenim jandy, ólgenim tirildi» dep jylaǵan kórinedi.

Odan keıin Ábekeń sýretti alyp, Súıinbaı aqyndy kózi kórgen joǵarydaǵy Myrzabaı aqsaqalǵa keledi. Sýretti kórgen Myrzakeń uz-a-q qarap turyp: «Armysyń, Súıekem!» dep tizerlep otyra ketip sálem beripti. «Meniń bala kezimde Súıekeńdi ákem jaryqtyq qonaq etip edi, endi men qonaq eteıin!» dep kórshi-qolań, aqsaqal-kóksaqaldardy shaqyryp, toı jasapty. Qonaq shaqyrýǵa attanǵan bozbalalarǵa «Súıinbaı aqyn keldi!» dep aıtyńdar dep tapsyrypty.

Keńes ýaqytynda oqýlyqtardyń betine shyqqan, táýelsizdik tusynda alǵash 1993 jyly aınalymǵa engen tól teńgemizdiń «úsh» teńgeliginde beınesi salynǵan aqyn Súıinbaı Aronulynyń sýreti osylaı dúnıege kelipti.

BІRJAN SALDYŃ BEINESІ

Qazaq saz óneriniń maıtalmany, dástúrli Arqa ánderiniń negizin qalaǵan dúldúl ónerpaz Birjan sal Qojaǵululynyń artynda sýreti qalmaǵan. Onyń júregin jaryp shyqqan «Temirtas», «Aqqum», «Kókek», «Láılim shyraq», «Tentek», «Aıtpaı», «Janbota», «Adasqaq», «Asyl-Aqyq», «Aq serkesh», «Máti-Dáýlen», «Altyn baldaq», «Telqońyr», «Kerkekil», «Ǵashyq jar», «Jambas sıpar», t.b. ánderi - qazaq óneriniń altyn qazynasyna qosylǵan, baǵa jetpes baılyq.

Bul saldyń ózi - óleńshi, aty - Birjan,

Sandaltyp, Orta júzdi ánmen qyrǵan, -

dep ózi sıpattaǵandaı, shyn máninde «aqqýǵa aspandaǵy ánin qosqan» ánshiniń ómir tarıhyn zertteýshilerdiń aıtýyna qaraǵanda, Birjan sal 1831 jyly týǵan. Ákesiniń aty - Turlybaı. Biraq Birjan sal atasy Qojaǵuldyń qolynda ósip, sonyń tárbıesin kórgen. Óz ákesimen onsha juǵysa qoımaǵan. Tipti bir óleńinde:

Usynsam, qolym jetpes týǵan aıǵa,

Aıtsam da, aryz jetpes bir qudaıǵa,

Jylyna bes júz teńge tapsam-daǵy,

Jaqpadym ózim ákem Turlybaıǵa, -

deıdi (Ahmet Jubanov. Zamana bulbuldary. - Almaty, «Daık Press» baspasy, 2001, 35-bet).

Sondaı-aq, ánshiniń ólgen jyly týraly eki daı pikir bar. Burynǵy Qazaq Sovet entsıklopedııasynda Birjan sal 1897 jyly ómirden ótken depti. Biraq ánshiniń 1889 jyly týǵan úlken uly Temirtastyń 1928 jyly aıtyp qaldyrǵan esteliginde «Ákem 1894 jyldyń kókteminde jazǵa salym qaıtys bolǵan» depti. (A.Jubanov Zamana bulbuldary. - Almaty, 2001, 60-bet). Marqumnyń zıraty - Stepnıak qalasynan eki shaqyrym jerde.

Birjan saldyń artynda shyrqaý kókke shanshylyp, qyryq qubylyp, alty qyrdyń astynan estiletin ánderi qaldy. Bir ókinishti jaǵdaı, saldyń sýreti saqtalmaǵan.

Osy olqylyqtyń ornyn toltyrǵan adam - qazaq beıneleý óneriniń úlken tulǵasy Ábilhan Qasteev. Ataqty qylqalam sheberi Birjan saldyń sýretin 1965-1966 jyldary salǵan tárizdi. Al ánshi beınesiniń ómirge kelýine atsalysqan adam -ánshiniń Qarta Qańtarbaıuly deıtin jamaǵaıyn, juraǵaty.

Akademık-jazýshy Sábıt Muqanovtyń ulttyq muraǵat qoryna ótkizgen dúnıeleriniń ishinde Qarta Qańtarbaıulynyń oǵan jazǵan haty saqtalypty (1634- qor, 1-jazba, 151-is). Sonda bylaı delingen: «...men Birjannyń sýretin saldyrýdy oılanyp, sýret salatyn ónerpazdarǵa aqyldasyp, erteden tanys adam, sýretshi Qasteev Ábilhan joldasqa tapsyryp edim. Ábilhan joldas eńbek etip, ýádesin oryndap, saldyń sýretin salyp berdi».

Endi «saldyń sýreti qalaı salyndy, bul rette ol neni basshylyqqa aldy» degenge kelsek, taǵy da Qarta Qańtarbaıulynyń deregine júginemiz. Bul adamnyń esteligine qaraǵanda, 1918 jyldan bastap Birjan saldyń eki uly - Temirtas pen Qalkenniń qasynda birge bolǵan.

Saldyń úlken uly Temirtas ákesi ólgende segiz-toǵyz jastaǵy bala eken. Osy Temirtas Birjanulynyń aýyzsha aıtyp qaldyrǵan joǵarydaǵy esteligi boıynsha, ákesi dúnıeden ótken tusta bul shańyraqta bir at, bir bıe, eki sıyr, onshaqty qoı ǵana qalypty. Zamanynda alty alashtyń ardaǵyna aınalǵan ánshiniń bul bir ábden kedeılengen kezi eken. Ákesi qaıtys bolǵan soń, Temirtas 1916 jyly maıdannyń qara jumysyna alynady.

Qarta Qańtarbaıuly jáne Almatydaǵy Qurmanǵazy atyndaǵy konservatorııa dotsenti, ónertanýshy Habıdolla Tastanov pen zertteýshi Altyn Ketegenovanyń jazǵanyna qaraǵanda, Birjannyń úlken uly Temirtas naǵashy jaǵyna tartqan, dene bitimi iri, uzyn sıda boıly, keń mańdaıly eken. Biletinder ony anasy Ápishten aýmaıdy deıtin kórinedi. Al saldyń áıeli Ápish uzyn boıly, ashań júzdi, keń oılaıtyn, aqyldy adam bolypty. Birjan sal bir óleńinde:

Úsh kezge boıyń jetken bıik arshyn,

Úsh júzden tańdap alǵan ǵashyq jarsyń.

Imenbeı aq tósińnen aımalatshy,

Bir ıiskep, shybyn janym saıa tapsyn, -

degenine qaraǵanda, áıeli ajarly adam bolǵan sııaqty.

Al saldyń ekinshi uly Qalken orta boıly, júzi araıly, qaǵylez jigit eken. Qarta Qańtarbaıuly jazýshy S.Muqanovqa jazǵan hatynda: «Qalkendi kórgen jurt «oıpyrym-aı, myna balasy saldyń aýzynan túsip qalǵandaı eken-aý. Dene bitimi, bet ajary, qasy men qabaǵy, erni, murny, boıyna deıin saldan aýmaıdy» dep tańyrqaǵanyn talaı estidim», - deıdi.

Soǵan qaraǵanda, Qalken ákesine uqsaǵan. Ol 1930 jyldary dúnıeden ótken. Áıeli basqa adamǵa turmysqa shyǵyp ketken. Bul áıeldi 1962 jyly ónertanýshy Habıdolla Tastanov taýyp sóılesip, atasy Birjan sal týraly kóp dúnıeler jazyp alǵan. Osy saparynda Habıdolla aǵamyz Temirtastyń sýretin taýyp ákelgen. Bul sýret keıin akademık Ahmet Jubanovtyń kitabyna kirgen.

Sonymen, Birjan saldyń sýretin Á.Qasteevke saldyrý úshin Qarta Qańtarbaıuly Qalkenniń fotosýretin izdep, burynǵy Kókshetaý oblysy, Eńbekshilder aýdany, Stepnıak aýylyna barǵan. Bul 1962 jyldyń jazy. Sabylyp, sarylyp kóp izdegen. Endi úmitin úzip, ne isterin bilmeı qınalyp turǵanda, sol aýyldyń baıyrǵy turǵyny - Evdokııa Evseevna Bırıýkova deıtin orys áıeli 1924 jyly Qalkenmen birge túsken eki bólek fotosýretin ákelip ustatady.

Fotosýretter qolyna tıgen Qarta Qańtarbaıuly salyp uryp sýretshi Qasteevke keledi. Endi Á.Qasteevtiń esteligine úńileıik: «Birjan saldyń sýretin salý úshin basty birneshe shartqa júgindim. Birinshiden, saldyń bet-álpeti balasy Qalkenniń sýretinen aýmaýy kerek. Ekinshiden, jasy 35 pen 40-tyń arasynda bolsyn. Bul tus - ánshiniń dáýreni júrip, seleýli dalany ánimen terbep turǵan, keremet kezi. Úshinshiden, sýrette sal-seriniń barlyq sıpaty kórinip turýy shart. Qolynda úkili dombyra, sáni men saltanaty jarasqan erekshe kıim úlgisi degendeı...» (Ábilhan aǵa. - Almaty, 1994, 70-bet).

Sýrettiń sıpaty mynadaı. Basynda - úkili kámshat bórik. Qolynda - úkili dombyra. Jasy 40-tar shamasynda, óneri asyp-tasyp sabasyna túsken, ániniń qyry men syry qatar tolysqan, múshelengen qur attaı qylpyp tur.

Osy sýretti salý barysynda Ábekeń ataqty «Birjan - Sara» aıtysynda Saranyń aýyzmen aıtylatyn:

Kámshat bórik, kúlderi belbeýi bar,

Kók torǵyn shapandy adam qarsy júrdi, -

degen tirkesti sýretke aınaldyrǵan. Odan keıin Birjan saldyń ómiri men shyǵarmashylyǵyn zerttegen adamdar «Birjan án salǵanda, moınyna aq torǵyn oramal orap alatyn» degendi elden estip, kóp jazypty. Sol sebepten, sýrette saldyń moınynda aq torǵyn oramal salynǵan.

Dúldúl ánshiniń artynda talaı mura qaldy. Ózi týraly:

Balasy Qojaǵuldyń Birjan salmyn,

Eshkimge zııanym joq júrgen janmyn,

Kisige ózim degen bas ımeımin,

Ózim ánshi, ózim sal, kimge zarmyn?! -

degenindeı, saldyń Sara qyzben aıtysy ámbebap týyndy retinde qazaqtyń óner tarıhyna shegelendi. Ataqty kompozıtor Muqan Tólebaev óziniń «Birjan - Sara» operasynda ánshiniń shyǵarmalaryn tolyq paıdalandy. Sondaı-aq, 1941 jyly ataqty Zınovıı Kompaneets «Qazaq rapsodııasy» atty halyq orkestrine ánshiniń «Jambas sıpar» ánin arqaý etse, E.Brýsılovskıı ózi jazǵan operalaryna Birjan ánderin paıdalandy.

Solarmen qatar, tanymal qylqalam sheberi Ábilhan Qasteev ánshiniń sýretin salyp, onyń beınesin tiriltti.

QAMYT

Biz ne kórmedik. Qazaq jurty, qazaq halqy ne kórmedi. Bul oqıǵalar sonyń bir úzigi ǵana.

* * *

Sábet úkimeti bórkin teris aınaldyryp kıip, ómirden ozǵan kúni bizdiń aýyl qatty qaıǵyrdy. Ásirese soǵys ardagerleri keńesiniń tóraǵasy sol kúni-aq tósek tartyp jatyp qaldy.

Aýyldy aýyr muń basty.

Osy sovhozǵa baıaǵyda kolhoz tusynan eńbegin sińirgen ájelerimiz qabyrshaq erinderi dirildep, bir-bir tamshy kóz jastaryn yshqynyp shyǵaryp tastady (baıaǵyda Stalın ólgende bir jylaǵan). Osy sátti kútip turǵan eńbekshi qaýym uıymdasqan túrde úsh dúrkin ''Oı, baýyr-em...'' dep daýys saldy.

Oqıǵanyń sharyqtaý kezeńi bolsa kerek, mektep oqýshylary men balabaqshadaǵy beıkúná sábıler ata-analarynyń qatty abyrjýyna tańdanyp, pysyqtaý bireýleri joramal jasap, ana qoıly aýyldaǵy Áńgelek ata ólgen ǵoı dep tuspaldady. Joq, jaǵdaı odan da qıyn eken. Kúlli adamzatty ''zor baqytqa keneltýshi'' Sábet úkimeti ólipti. Jaǵdaı qıyn...

Aýyldy erteńinde de aýyr muń basyp turdy.

Kelesi kúni de osylaı boldy. Oblys, aýdan jaqtan eshqandaı nusqaý bolmaǵan soń, bizdiń aýyl beldi bekem býyp, taıly-taıaǵymen aqyldaspaqqa Mádenıet úıine jınaldy. Jınalystyń kún tártibinde: ''Endi ne isteımiz?'' jáne ''Kimge ba suramyz?'' degen eki másele qaralatyn boldy. Kezekten tys aýyl quryltaıynyń tóraǵalyǵyna saılanǵan burynǵy partkom ornynan aýyr qozǵalyp, bar denesimen burylyp, tórde ilýli turǵan oraq pen balǵanyń alqyzyl beınesine qarap, uzaq kúrsindi. Jurt kúńirendi. Partkom asa aıanyshty únmen bylaı dedi: ''Ýa, halqym qaıǵylaryńa ortaqpyn, ólmektiń artynan ólmek joq''... Sóz osymen támám. Kún tártibindegi birinshi másele sheshilgen sııaqty.

Ekinshi másele - ''Kimge bas uramyz?''. Túsinikti. Bizdiń aýyl bireýge bas urmasa, ózdiginen ómir súre almaıdy. Kompartııa joq, Lenın joq, Sovet odaǵy joq, qaıtpek kerek. Jınalys eki kúnge sozyldy. Kórshi aýyl, aýdanǵa attanǵan shabarmandar esh jańalyq ákelmedi. Olar da kúızeliste eken...

Jıynnyń úshinshi kúni. Túski úzilis jarııalandy. Jurt japyrylyp syrtqa shyǵyp jatqan. Partkomnyń ''Taptym, halqym!'' degen qýanyshqa toly aşy daýsy qara túnekti tilip, jarq etken naızaǵaıdaı estildi. Jurttyń sanasynda úmit sáýlesi oıandy. Jasaýraǵan janarlarynda ushqyn oınap, baıaǵydaı ''uly patrıottyq'' qandary qyzyp sala berdi. Aýyldyń kánigi aryzqoıy, jurt ''shpıon'' atap ketken bákene shal ''Ýra'' dep urandady. Ásirese, ''Ýranyń'' daýsyn estise, es-tústen aıyrylyp, otqa túsip ketetin soǵys ardagerleri taıaqtaryn laqtyryp jiberip, barlyǵy sahnaǵa shyǵyp ketti. Entigip áreń tur. Jurt bir mezet tynyshtalǵanda baıaǵy partkom taǵy da ''Taptym!'' dedi. Jurt biraýyzdan ''Neni?'' dedi entigip. Partkom sıqyrly júzin qubyltyp, masattanyp, maqtanyp, suq saýsaǵyn shoshaıtty. Artyna burylyp, kók tirep turǵan suq saýsaǵyn jáıimen túsirip, tórdegi oraq pen balǵaǵa baǵyttady. ''Osy, - dedi, - budan bylaı ólgen odaqty eske saqtaý úshin ''oraqty'' ıip doǵa jasap, ''balǵany'' baý istep, Qamyt kıemiz. Bizdi osy Qamyt qutqarady. Jurt sál oılanyp qaldy. Mektepte tarıhtan sabaq beretin aýyl ''qyńyr Qadyr'' atap ketken muǵalim: ''Ýa, partkom, qamyttyń jańasyn jasap qaıtemiz, burynǵy qamytymyzben júre bersek bolmas pa?'' - dep saýal tastady.

Buryn baıqamaǵan ekenbiz, qarasaq - búkil aýyl qamytpen júrippiz. Ony qashan, qaıda, nendeı sebeppen kıip alǵany eshkimniń esinde joq. Jurttyń biletini Kókirek-Ata áýletiniń qamytyna 300 jylǵa taıaǵan eken. 1981 jyly osy qamyttyń kıgizilgenine 250 jyl bolǵan uly qurmetti búkil Respýblıka bolyp 30 kún toılaǵany el esinde qalypty.

Kim bilgen, ''oraq-balǵaly'' qamyttyń jalpy formasy birdeı bolǵanymen, úlkendi-kishiligi ár túrli eken. Eń úlken, eń ádemi, altyn jalatqan, eginniń bıdaıyǵymen kómkergen ''Altyn qamytty'' el aǵalary, qurmettiler ǵana kııýge quqyly. Osy ''Altyn qamyt'' úshin kúlli Qazaq dalasyna asa kúshti joıqyn maıdandar uıymdastyrylypty. Maıdan alańynda qalamgerler, ǵalymdar, óner adamdary, erekshe kózge túsip, qyrǵyn talas-tartys bolyp turypty. ''Altyn qamytqa'' aıtylǵan madaq-maqtaýlar, oda-dastandar jeldeı júıkip, kóldeı kólkipti. Qara halyq bolsa ózderiniń ''Qara qamytyna'' shúkir etip, óser urpaǵyn ''Altyn qamyt'' maıdany úshin oqytyp-toqytyp, óskende qyzyǵyp kórýdi muratym dep ishteı tynǵan da qoıǵan...

Osy kúnnen bastap aýylda ''Qamyt jańalaý'' naýqany bastaldy. Aqsaqaldar: ''Qaraqtarym! Bizdi qaıtesińder, eski qamytymyz jetip jatyr'', - dep bas tartty. Ustazdar qaýymynan baıaǵy ''qyńyr Qadyr'' bastama kóterip, ''obşem qamyt kımeı ómir súreıik'' degen eken. Ony partkom sol kúni atyp jaralady. El bolsa: ''Ózine de obal joq, baıaǵyda Ahań, Jaqań degender qamyt kımeımiz dep atylyp ketken edi'', - dep, jaralynyń betine aýyl túgeldeı túkirip shyqty.

Besinshi kúni degende aýyl tynyshtaldy. Árkim óziniń burynǵy qamyttaryn qaıta kıip, iske kiristi. Aýyldaǵy saıası ahýaldan seziktengen kompartııa músheleri komıssııa quryp, mektep oqýshylarynyń, balabaqshadaǵy sábılerdiń qamytyn tekserip shyqty. Bári durys. Qamytta turǵan eshteńe joq, tek qarnymyz toısa boldy...

Bir kúni oqys oqıǵa boldy. Aýyldyń shet jaǵyndaǵy Úshkirdiń úlken balasy eski qamyt kııýden bas tartypty. Ony qolǵa túsirý úshin attanǵan ''Aýyldyq keńes'' músheleri ornyn sıpap qaldy. Aýdanǵa qashyp ketipti. Onda da toqtamaı, Almaty arqyly Túrkııaǵa ótip ketken. Elden uıat boldy. Masqara boldy. Ol bala qamytsyz qalaı ómir súredi, á!...

Bul basy ǵana eken. Eki kún ótpeı taǵy jańalyq boldy. Brıgádir Mámbettiń qaladaǵy balasy sheteldik bir uıymǵa kiripti de, solardyń qamytyn kıipti. Óziniń qamytyn bireý-mireýge kerek bolar dep aýylǵa berip jiberipti. Qajeti joq bolsa, temir jınaýshyǵa ótkize salsyn! Muny estigen úlken ájesi daýys salypty. Qansha degenmen, zamana aǵymyn paıymdaıtyn, eski men jańadan habary mol brıgádir Mámbet kóńil aıtyp kelgenderge: ''Bul - basy, keshikpeı ár shańyraq shaıqalady, daıyn bolyńdar'', - depti taısalmaı tike qarap.

* * *

Arada alty jyl ótkende brıgádrdiń aıqany aınymaı keldi. Aýylǵa aldymen Úshkirdiń Stambýlda oqıtyn balasy at basyn burdy. Birden meshitke baryp ýaǵyz aıtypty. Esigender aıtady, áńgimesi áserli eken dep. Ózimen birge birneshe móshek qamyt ala kelipti. "Islam - din baýyr - túrik - qazaqtyń dosy" taqylettes áserli sózderine eltigen keıbireýleri burynǵy qamyttaryn tastap, jańa qamyt kıip alypty. Aýyl ony «Túrik qamyt» dep atap ketti. Shynynda, bul - ádemi qamyt. Burynǵy qamytty (aýyl ony qamyt túri kóbeıgendikten, "Orys qamyt" dep ataǵan edi) bosatyp jerge qoıýǵa, monshaǵa barǵanda ýaqytsha úıge qaldyrýǵa eshkimniń quqysy joq bolatyn. «Túrik qamyt» olaı emes eken. Uıyqtaǵanda sheship tastaısyń. Ári jeńil, tipti keıbir qysyltaıań jaǵdaıda oryndyq etip otyrýǵa da bolady. Rahat. Ári arzan.

Osylaı kún ótken saıyn qamyttyń ne bir túrlerin aýylǵa ákelýshiler kóbeıdi. Qamyt tańdaıtyn dárejege jettik. Rahat. Qytaıdan taýar tasıtyn saýdagerler arqyly "Qytaı qamyty" keldi. Ony moınyńa ajyrǵylap jatpaısyń, suq saýsaǵyńa kıgize salasyń. Aýyldaǵy alypsatarlar eshkimge dabyra qylmaı-aq, baıaǵyda saýsaqtaryna ilip alypty. «Jeńil-jelpi osy qamyt ońtaıly sııaqty» dep júr aýyldaǵylar. Ári bolashaǵy zor deıdi. Sińirgen eńbegine qaraı, júzik - bilezikke, bilezik - alqa qamytqa aınalady eken. Bárekeldi.

Sodan bir kúni baıaǵy Qadyr muǵalim bir áýlettiń qamyt jańalaý toıynda búırekten sıraq shyǵaryp bylaı depti: «Bizdiń qazaqqa qamytsyz ómir súretin zaman kelgen joq pa, egerde qamytsyz ómir súre almaıtyn bolsańdar, ózimizdiń «Qazaq qamytty» nege kımeske... Jańa qamytqa qoly jetpeı, eski «Orys qamytty» qomsynyp júrgen bir top: «Kıemiz «Qazaq qamytty»! Qazaq emespiz be, atalarymyz batyr bolǵan''... - dep óre túregelipti.

Halyqtyń súıispenshiliginen qýat alǵan Qadyr muǵalim erteńinde-aq eldegi eń úlken qalaǵa attanyp ketti. «Qazaq qamyt» taýyp kelmek úshin. Qandaı patrıot, shirkin. Jıyrma kún ótkende aryp-ashyp, júdep-jadap, súıegin súıretip aýylǵa áreń keldi.

Eki urty opyrylyp, ortasyna túsipti. Burynǵy «qazaǵym» degende ushqyn atatyn kózindegi shoq sónip, kúlimsi kúlge aınalypty. Sebebi: Qadakeń úlken úmitpen úlken qalaǵa barǵan. Úlken kisilerge óldim-taldym degende kirgen. Sodan ne deısiz ǵoı, ulttyq «Qazaqı qamyt» týraly aıta bastaǵanda-aq, sóziniń artyn tyńdamaı, mańdaıynan bir-aq uryp taldyrǵan. Esin túrmede jınaǵan. Úlken qaladaǵy úlken kisiler bizdiń aýyldyń túsine kirmegen gaýhar tastan jasalǵan qamyttar kıip alypty. «Amerıka qamyt», «Aǵylshyn qamyt», «Evreı qamyt», «Káris qamyt», «Reseı qamyt»... Tipti keıbir qoly jetkenderde ekiden-úshten bar eken. Qajet kezinde, qajetti jerge, qajetti elge aýystyryp kıe beredi.

Qadyr muǵalim osylaı dedi.

* * *

Sodan bir kúni Táýelsizdiktiń taǵy bar dóńgelek datasy toılandy. Bizdiń aýyl túrli-túrli qamytqa sartyldap u-z-aq bıledi...

JAŃA BASTYQ

Sol kúngi ujymnyń jınalysynan tótenshe qaýly qabyldadyq. Ol mynadaı: bizge dál búginnen bastap qol astyndaǵy qyzmetkerlerdi alalamaıtyn, óndiris esebinen ózine kottedj turǵyzyp almaıtyn, mekeme qarjysyn anda-munda shashyp, saýdaǵa salyp jibermeıtin, aldy-artyn aınaldyryp aǵaıyn-týys, aýys-qıys, jaǵympaz-jaqybaılarmen qorshap qorǵan salmaıtyn, jalǵan aqpar berip mınıstrlikti aldamaıtyn bastyq kerek.

Aqyry otyz kún oılanyp, qyryq kún tolǵanyp júrip bir sheshimge keldik. Bizge adamzat áýleti bastyq bola almaıdy eken. Endeshe, adam emes Robot basqarsyn. Sheshim shyqty. Óndiris esebinen mıllıon dollar qarjy jumsap, Máskeý qalasyndaǵy «Adam robot» jasaıtyn ortalyqqa tapsyrys berdik.

***

... Jańa bastyq jaman emes!

Ántek qazaqsha sóılemeıdi. Alǵash tapsyrys bergende, mıyna qazaq tilin engizý óte qymbat turatyndyqtan jasata almadyq. Bizdi rýǵa, júzge bólmeıdi. Áıelderdiń sulýlyǵy oǵan esh áser etpeıdi. Óndiristi aralaǵanda japa-tarmaǵaı jalpańdap týflıin súrtpeımiz.

... Jańa bastyq jaman emes!

Ómiri artyq-aýys shyǵynǵa jol bermeıdi. Áıtse de, Reseıdiń paıdasyna baılanysty qarjylyq qujattarǵa tezirek qol qoıyp jiberetini bar. Tegi jasap jatqan kezde Máskeý jaqtan arnaıy jibergen «deffektisi» bolsa kerek.

Sodan bir kúni Naýryz merekesi kelip jetti. Bastyq únsiz. Ol kisi úndemegen soń - ujym tynysh. Sebebin anyqtasaq, bastyqtyń basqarý baǵdarlamasyna ulttyq-tanymdyq dúnıeler engizilmepti. «Naýryz merekesin toılaý týraly» faıl joq. Endi ne istedik?

Máskeýdegi robot ortalyǵyna habarlasyp kórsek, bastyqtyń mıyna jańa baǵdarlama engizý úshin keminde alty aı qajet. Ári robottyń mıyna qazaqtyń ulttyq-tanymdyq dúnıelerin engizý úshin qaýipsizdik keńestiń ulyqsaty qajet eken. Naýryz bolsa kelip qaldy. Oılanyp, tolǵanyp Gonkongke, Sıngapýrge, Tokıoǵa habarlasyp, aqyry japondyqtarmen kelisimge qol jetkizdik. Tez arada arzan baǵamen bir ret qoldanatyn baǵdarlama jasap beretin boldy.

Bir apta ótkende japondyqtar jibergen sirińkeniń qorabyndaı «qara qobdıshany» bastyqtyń mıyna ornalastyryp, buıryǵyn kúttik. Sóıledi. «Naýryz - kóktem merekesi» dep, bir toqtady. Biz qýanyshtan dý qol soqtyq. Durys aıtady. Tipti osy óndiriste ǵumyr boıy jumys jasap kele jatqan jalǵyz qazaq Músilim aqsaqal eńkildep jylap jiberdi. (qaıtsin-aı ómirinde alǵash ret mekeme basshysynyń qazaqsha bir aýyz sóz aıtqanyna kóńili bosaǵan ǵoı). Bastyq ári qaraı áńgimesin jalǵastyryp: «Ol kezde mal tóldep, aǵashtar búr jaryp, aryqtan sý aǵady», - dedi. ıApyrmaı, myna kisi qosalqy sharýashylyqtaǵy jylqylardy qulyndat, aýladaǵy qar basyp jatqan aǵashtardy búrlet, aryq jasap sý keltir dep buıyrsa, ne istedik... Arqada kóktem sáýirdiń sońyna qaraı keletinin qalaı túsindirdik... Qap!. Qudaı ońdaǵanda, bastyq olaı demedi, týra iske kóship: «Uzyndyǵy úsh metr, jýandyǵy otyz santımetr, alty aǵash daıynda!», - dedi. Óte durys. Altybaqandy aıtyp tur.

Ekinshi tapsyrma: «Qýattylyǵy jeti attyń kúshine teń tros arqan ázirlep, terbelis buryshy 60 gradýstan aspaıtyn etip aǵashtarǵa ornalastyrý kerek!». Bul da bolatyn sııaqty. Úshinshi tapsyrma: «Kólemi eki sharshy metr, qalyńdyǵy bir detsımetr, jan-jaǵy qursaýlanǵan taqtaı qajet». Tapsyrma túsinikti. Eshkimniń terbelgisi kelip turmasa da, «Altybaqan» jasaıtyn boldyq. Bastyqtyń mıyna solaı jazylypty.

Qyzmetkerler ár nárseni aıtyp shýyldaı bastap edi, bastyqtyń mańdaıyndaǵy «qyzyl shyraq» janyp, qulaq túbindegi qońyraý syńǵyrlady. Bul bizge «tynyshtalyńdar» degen belgi. Bárimiz sap tıylyp, qaıta qulaq túrdik. Qyzyq bolǵanda, bastyq biz túsinbeıtin bir tilde sóıleı bastady. Sebebin anyqtasaq, kóne parsy tilinde sóılep tur eken. Áı, japondar-aı!... Bizdiń tapsyrysty jedel oryndaý úshin orta ǵasyrlyq qytaı jazbalaryndaǵy derekterge qarap, ejelgi parsylardyń naýryz ǵurpyn sol tilge aýdaryp jibere salǵan. Ony bizdiń robot bastyq saqyldap saırap otyr. Áıteýir uıalǵan bolýy kerek, qazaqtyń «Altybaqanyn» 18 ǵasyrda Altaı ólkesin aralaǵan japon saıahatshysynyń esteliginen alyp qystyrypty. Onyń ózin halyqaralyq arbıtrajǵa aıtyp júrip, áreń dáleldedik...

Sodan bastyq ań-tań. Mıyndaǵy baǵdarlama boıynsha: shyǵystan álemdi nurǵa bólep tań atyp keledi. Mysyrdan qurma alyp kele jatqan kúmis qońyraýly kósh-kerýen... , baqshadaǵy palma aǵashyna uıa salyp jatqan kóktem qustary... , shahardyń ishindegi toǵamdar sýǵa tolǵan... , aq bas dıhan ketpenin kóterip, táńirden nesibe tilep duǵa oqyp jatyr... Al, sóıte tura, kóz ornyna ornalasqan shamdardyń qazirgi aýa raıy týraly bergen aqparaty boıynsha: dalada qyrbaqtap qar jaýyp jatyr... , batystan sekýndyna bes metr jyldamdyqpen jel soǵýda... , syrtqa aýlada qoqys terip júrgen kepterden basqa qus ataýly kórinbeıdi... , kóktemgi egis jumysy endi bir aıdan soń bastalady...

Eki túrli keri aqparattyń tuıyqtalyp, shaǵylysýynyń áserinen bastyqtyń mańdaıyndaǵy «qyzyl shyraq» janyp-sónip turyp aldy. Bul óte qaýipti, ary qaraı jumys isteýge bolmaıdy degen belgi. Endi on mınýt keshiksek, pálen mıllıonǵa jasatyp alǵan bastyǵymyzdyń basy atylatyn túri bar. Shuǵyl shara qoldanyp, qalamyzdaǵy Reseı elshiliginen adamdar shaqyrdyq. Kelgen adam qupııa kodty bizdiń bastyqtyń qulaǵyna sybyrlap edi, bastyqtyń shamy óship burynǵy qalpyna keldi. Osy sátte japondyqtardy da qosa shaqyryp, taǵy da qyrýar aqsha tólep, «qara qobdıshadaǵy» buıryqty bir aı, on kún ótken soń bergizetin etip shegerttik.

Osylaı biz Naýryzdy mamyr aıynyń basynda ótkizetin bolyp, bastyǵymyzdy aman alyp qaldyq.

... Jańa bastyq jaman emes.

MÚShEL ERTEGІSІ

Erte, erte, ertede eken. Alǵash Jer jaratylypty. Odan Kún paıda bolypty. Sodan jer betine alǵashqy kúnniń nury túsip, tańerteń kókjıekten kórinedi delinipti. Osy bir ulanasyr jańalyqqa oraı jer betindegi barlyq jan-janýarlar «Jylbasy» saılaýyn ótkizbekke jınalypty. «Jylbasy kim bolady?» degen máselege kelgende úlken daý týypty. Keıbireýler: «Jalpy jan-janýarlyq referendým ótkizeıik» depti. Oǵan basqalar: «Myna tyshqan tuqymdastar óte kóp, bular daýystyń kóbin alyp ketedi», - dep, kónbepti. Barlyq mysyq tuqymdastar «Ondaı bolsa, biz Jolbarysqa daýys beremiz» depti. Qustardyń barlyǵy Búrkitke daýys beremiz dep jarylypty. Daý ýshyǵa túsipti. Osylaı ókiletti organdaǵy on eki orynǵa qandaı partııalardan kimder saılanatyny sheshilmeı, jan-janýarlar qatty qınalypty.

Aqyry bir sheshimge kelip, raýandap atqan Tań nuryn kim buryn kórse sol «Jylbasy» bolsyn delinipti. Muny estigen Túıe keńk-keńk kúlipti. Onymen qoımaı boıyna senip, «Áýre bolmańdar, «Jylbasy» myna menmin!» depti. «Biz de qatysamyz» dep qustar shý shyǵarypty. Oǵan jan-janýarlar kónbepti. «Sender bıikke ushyp shyǵyp, bárin kóresińder, biz usha almaımyz» depti. Sonda Taýyq: «Men qus tektespin, biraq usha almaımyn ǵoı» dep jylapty. «Seni eskereıik» depti jan-janýarlar.

Barlyǵy bir tóbege jınalyp alyp Tańdy kútedi. Túıekeńniń pasyqtyǵyna yzalanǵan Tyshqan onyń órkeshine órmelep shyǵyp alypty. Qara basqanda, Túıe qalǵyp ketip, Tyshqan bárinen buryn tań nuryn kórip, «Jylbasy» atanypty. Endi qalǵan barlyq jan-janýarlar «Tyshqan óz komandasyn qalaı jasaqtaıdy?» dep, sony kútipti. Bul óte-móte mańyzdy másele edi. Keıbir yqpaldy toptar araǵa bireýlerdi salyp, asa kóp mólsherde para usynypty. Biraq Tyshqan myrza: «Men elge adal qyzmet etemin, sybaılas jemqorlardy mańyma jolatpaımyn, ásirese anaý pasyq Túıe maǵan jýymasyn!» - depti. Namystanǵan Túıe kıller-Mysyqqa para berip, Tyshqanǵa qarsy aıdap salypty.

Osylaı birneshe aıǵa sozylǵan daý-damaıdan soń Tyshqan óz komandasyn jasaqtapty, áıteýir. Sodan: «Eshkimmen qaq-soǵy joq, anaý-mynaý dep kúı talǵamaıtyn, ursyp-ursyp qoısań myńq etpeıtin, saýaty da shamaly Sıyrdy ekinshi jyl bolsyn», - depti. Іsh-syrtqa aıbar, dushpanǵa sus bolsyn dep Barysqa úshinshi jyldy usynypty. Sharýaǵa jumsaǵanǵa qolaıly, qol-aıaǵy jyldam Qoıan tórtinshi jyldy, kóne tarıhty kóp biletin, shejire Ulý besinshi jyldy, jorǵalaǵanda jymyn sezdirmeıtin, alda-jalda oppozıtsıonerler bas kóteretindeı bolsa, ystyq kórpesiniń ishinde shaǵyp óltiretin Jylan altynshy jyldy, habar taratýǵa yńǵaıly Jylqy jetinshi jyldy, qolynan túk kelmese de, dalaǵa syr shashpaıtyn, ósek-aıańǵa joq Qoı segizinshi jyldy, oıyn-saýyqqa qumar, ish-syrttan kelgen meımandarǵa óner kórsetýge sheber Meshin toǵyzynshy jyldy, odan keıin qus ataýly «bizge bılik tımedi» demesin degen nıetpen qus tektes Taýyqty onynshy jylǵa saılap, bul sorlyǵa kún saıyn Tań raýandap atqanda aıqaılaıtyn mindet júktepti. Onysy Tyshqan myrzanyń bılikti jeńip alǵan Tań shapaǵynyń qurmetin eske túsirýdiń amaly eken. On birinshi jylǵa basqalardy ańdyp, ótken-ketkenge ǵaıbat aıtyp, tyń tyńdaýǵa úıir Itti taǵaıyndapty. Sońǵy on ekinshi jylǵa ári-beri oılanyp, eń qajetti qazynanyń kiltshisi etip, Dońyzdy bekitipti.

*****

Arada bir jyl ótken soń 12 jyldyń ıesi atanǵan janýarlar jınalyp, ózderine júktelgen mindetter men atqarǵan sharýalary jaıynda esep beretin quryltaı ótkizipti. Barlyǵynyń basshysy Tyshqan murty tikireıip, úshkir quıryǵymen ústeldi tyqyldatyp sóz bastaıdy.

­- Qurmetti jyl múshesi atanǵan hanymdar men myrzalar! Sizder barlyq jan-janýarlar úmit artqan ıgi jaqsylar qatarynan bolasyzdar. Sondyqtan da sizderge júktelgen mindet asa jaýapty. Mindetterińizdi zańǵa saı, demokratııalyq úrdisterdi basshylyqqa ala otyryp, jan-janýararalyq tatýlyqty saqtap, adal atqarýlaryńyzdy suraımyn. Al búgingi basqosýdyń tarıhı mańyzy zor. Alda atqaratyn jumystar jaıynda aqyldasamyz, - deıdi. Qalǵandary «Láppaı, taqsyr!» dep, bas ızeıdi.

Osy sátti utymdy paıdalanǵan Tyshqan kún tártibine ózi jek kóretin Mysyqtyń máselesin qaraýdy usynady. «Kelip túsip jatqan aryz-shaǵymdarǵa qaraǵanda, Mysyq myrza úı janýarymyn dep, adam balasyna birtaban jaqyndyǵyn paıdalanyp, Tyshqan ataýlyǵa zor qaýip tóndirip tur. Búginnen bastap Mysyq Tyshqandarǵa jolamaıtyn bolsyn. Qaýly qabyldaımyz!».

Tyshqannyń pikirin Mysyqtan qorlyq kórip júrgen Taýyq pen Qoıan birden quptapty. Saýatsyz Sıyr da «durys» degendeı yńǵaı bildiripti. Burynnan Mysyqpen qyrǵı qabaq It bolsa, Mysyqtyń bul qylyǵyn «qylmys» dep taýyp, isin sotqa ótkizýdi usynypty. Tyshqannyń yqpalynan shyqpaıtyn Qoı, Ulý bastaǵan birnesheý únsiz maquldaıdy. Dońyz bolsa: «Maǵan báribir, tek qarnym toısa boldy» dep qarap otyrady. Biraq Barys kónbeıdi. Ol: «Myna bizder, Arystannan bastap mysyq tuqymdastar áýletinen taraımyz. Tyshqanǵa bola bizdiń tekti tuqymymyzdy, záýzatymyzdy tálkekke salýǵa qarsymyn!» - depti. Barystyń ashýlansa qatty ketetin minezin biletin basqalary abdyrap qalypty. Taǵy Barys aıtypty: «Tyshqan myrza! Sizdiń alaıaqtyǵyńyzdy áshkerleıtin mende Túıeniń aryzy bar. Qajet bolsa jeke málimdeme jasaımyn!» (Jylbasy úshin bolǵan tartysty órshitip otyr).

Tyshqannyń da osal jeri osy edi. Barystyń artynda aǵaıyny Arystan turǵanyn eskerip, basqalary alǵashqy pikirinen qaıta bastapty. Taýyq «qaljyńdap edim» dese, Qoıan qoryqqannan máseleni basqa jaqqa aýdaryp, momyn Qoıdy «mindetin jaýapsyz atqaryp júr» dep synaıdy.

Qoı bolsa qyzaraqtap, ótken jyly pálen tonna jún ótkizgenin, et josparynyń oryndalýyna óz úlesin qosqanyn alǵa tartyp, qolyndaǵy qalyń papkasyn ortaǵa laqtyryp tastaıdy. «Odan da myqty bolsańdar, dúnıeni búldirip júrgen Qasqyrdyń máselesin nege qaramaımyz?» deıdi.

Jylbasy Tyshqan oılanyp qalady. Baıqasa, jyl músheleriniń arasynda Qasqyrǵa jamaǵaıyn eshkim joq sekildi. Tyshqan ústeldi tyqyldatyp basqalardyń pikirin suraıdy.

«Qoı durys aıtady, Qasqyr ábden mazamyzdy aldy» deıdi Jylqy, Sıyr, Dońyz bastaǵan top. Barys «Ózderiń bilińder, tamaǵyma ortaqtasyp júrgen sol qýdy qurtsańdar jaman bolmas» degendeı, Mysyq babasyna arasha túskenine qanaǵattanyp, múlgip otyra beredi. Meshin bolsa kóptiń pikiri qalaı baǵyt alsa, solaı qulaı ketetin ádetine basyp, qur yrjalaqtaıdy.

Aqyry jyl músheleri bir aýyzdan Qasqyrdy el ishinen alastatý týraly qaýly qabyldapty. Muny estigen Qasqyr: «Qap, áttegen-aı, áýeli «Jylbasy» saılaýyna alys rýlas Itti usynǵansha, ózim ótsem, bulaı sorlamas edim» dep, komıssııaǵa Itti jyl múshesinen shyǵaryp tastaý týraly aryz túsiripti. Onda Ittiń jasaǵan urlyǵy, jegen aqshasy týraly málimet bar deıdi biletinder.

Aman bolsaq, keler jyly Ittiń máselesin qaraıtyn kezekti quryltaıǵa da qatysatyn bolamyz. Oǵan deıin jemqor It mol para berip, isti japtyryp tastamasa bolǵany.

*****

Keler jyly quryltaıǵa taǵy keldik. Ittiń máselesi týraly tipti sóz bolǵan joq. It myrzanyń shetelge elshi bolyp ketýine baılanysty is jabylǵan deıdi. Onyń ornyna Itekeńe eldiń tynyshtyǵyn saqtaýǵa qosqan úlesi úshin «Qaharman» ataǵy berildi. Soǵan baılanysty erteń It myrza arnaıy qonaqasy ótkizedi eken. Dastarhannyń shyǵynyn Qasqyr óz moınyna alypty. Soǵan qaraǵanda aǵaıyn-týǵandar emes pe, tatýlasqan sııaqty. Bizdegi ýaıym basqa: «It osy ulanasyr dastarhanyna shaqyra ma, joq pa. Qalyp qoıyp masqara bolmaıyq...».

SÁBETBAI ShALDYŃ ULDARY

Erte-erte ertede Sábetbaı degen shal ómir súripti. Onyń tórt áıelinen on bes uly bolypty. Báıbishesinen Orysbaı atty jalǵyz ul, kishi báıbishesinen Belarys, Úkiraına, Látip, Lıtip, Esten, Moldaban atty arystaı alty uly, úlken toqalynan Gúrjan, Arymjan, Ázirbaıjan atty úsh ul, kishi toqalynan Ózbekbaı, Tájikbaı, Qyrǵyzbaı, Túrikpen, Qazaqbaı atty taǵy bes ul súıipti.

Kúnderdiń kúninde Sábetbaı qarııa on bes ulyn on bes otaý etip, uıasyna qondyryp, ámirin eki etpeıtindeı jarlyq túsiripti. Onymen qoımaı, naǵashy jurty bólek, ıisi bóten uldaryn qyz berip, qyz alysyndar, qandaryń aralasyp bolashaqta álemde joq jańa býdan tuqym ósirińder dep elirtipti. «Ásirese anaý Qazaqbaı shapanyń jelpildep kóshe bermeı, qoldaǵy malyndy ortaǵa sal, otyryp baqsań janyn shyǵyp ketpeıdi» dep aqyrypty. Úlken uly erketotaı Orysbaıǵa kishi toqaldyń balalaryna bas-kóz bol dep tapsyryp qoısa kerek. «Ánebireý Qazaqbaıdyń jeri kóp, soǵan egin sal, óndiris ornat, shuraıly mekenderin ıemdenip al, sodan zııan kórmeısiń» dep aqyl qosypty úlken ulyna Sábetbaı shal.

Sodan kúnderdiń kúni bolǵanda, shaldyń qaharynan qorqyp, Qazaqbaı óristegi malyn, boıyndaǵy janyn ortaǵa salyp jiberip, meshin jyly týǵanda ashtyqtan kózi qaraýytyp jyǵylyptty. Ony Orysbaı aǵasy endi ólip qalǵan shyǵar dep, kómeıin dep jatqanda, kirpigi qozǵalypty. Sý isherligi bar eken, bir aıaq, bir qoldan jan ketip, áıteýir tiri qalypty. Osy aýrýdan keıin Qazaqbaı baıǵustyń tili kúrmelip, uǵylmaıtyn, aǵasyna eliktep oryssha sóılep, samogon ishetin ádet taýypty (qaıǵysyn basqysy kelgen shyǵar). Osylaı on bes uly er jetip, saltanaty artqan Sábetbaı shal burynǵy saqalyna sary shirkeı uıalaǵan kúnin umytyp, alys-jýyqtaǵy kórshi-qolandarǵa ákireńdeıtindi shyǵarypty.

Bir kúni batystaǵy Kerman aýylynyń jigitteri attaryna minip, soıyl shoqparlaryn jalandatyp: «Tap ákeńdi ... Sábetbaı qaqbas, seniń kózine shel biteıin degen eken. On bes ulyńmen qosyp at quıryǵyna súıretip óltiremiz», - dep Sábeń aýylyna tutqıyldan tıisipti. Shal da qarap qalmaı on bes ulyna «Attan» salypty. Jan berip, jan alysqan alapat shaıqas bastalypty. Osy maıdanda Qazaqbaı Kermen aýlynyn birneshe batyrlarymen jekpe-jekke shyǵyp, onymen qoımaı, Sábetbaı shaldyn ordasyna basyp kirgen jaýlardy túre qýyp, asa erlik kórsetipti. On bes uldyń arqasynda Sábeń ata jaýyn jeńip, jaıratyp salypty. Mártebesi odan saıyn arta túsipti. Meımanasy asyp, at jeter jerge meniń úkimimdi tyńdasyn dep keýde soǵypty. Shaldyń bul qylyǵy sonaý qıyr jatqan Ámerıkan myrzaǵa unamaı, Ol: «Sábetbaı bet aldy ottamasyn!» - dep bir toıda aıtyp salypty. Oǵan ashýlanǵan Sábetbaı shal báıbisheden týǵan uldaryn shaqyryp alyp: «Davaı, anany qorqytatyn qarý jasandar!» - depti. Uldary: «Ol qaýipti ǵoı, ony qalaı saqtaımyz, qaıda qoıamyz?» - dese, shal: «Basymdy aýyrtpandar, Qazaqbaıdyn úıine aparyp saqta, sonda syna, ózi dimkás neme, ólse óle bersin!» - dep aqyrypty.

Qaharly qarııanyń sózin buljytpaıtyn uldary alapat qarý jasap, Qazaqbaıdyń aýlyna ákep, tars-turs jaryp, álemniń záresin ushyrypty. Úreılengen Ámerıkan myrza da qarap jatpaı, qanatty oq oılap taýyp «kelseń, kel» dep shirenipti. Sábeń qarııa táýbesin jıyp tastap, kóptiń kózinshe qarsy kelgendi tildep, aıtqanymen júrmegen keıbir kórshi- qolańdarǵa qamshy úıirip, jigitterin jiberip, úıir-úıir jylqylaryn aıdatyp alatyndy shyǵarypty.

Kúnderdiń kúni bolǵanda, kúnási ábden tolǵanda, meshin jyly 74 jasynda Sábetbaı shaldy jazylmas dert meńdep, isip-keýip jatyp qalypty. Shaldyń janazasyna qatysyp, duǵa jasaıyq dep, on bes uly alqaqotan otyrypty. Sol jyldyń qońyr kúzinde qarııanyń naýqasy kúsheıip, áne-mine kúp etip jarylyp ketýge shaq qalypty. Sodan bir kúni qan-jyn, nájisin shashyratyp jarylyp ketipti. Sumdyq alapat ıis shyǵyp, búkil álem aýzy- murnyn bitepti. Áreń shydap otyrǵan uldary jan-jaqqa tura qashypty. Topyraq salýǵa jaramaı, bet-betimen ketip, mal semirgen qońyr kúzdi paıdalanyp, jeke-jeke týlaryn tigip, toı jasapty.

Sorly Qazaqbaı bolsa kóppen birge qasha almaı qalyp (baıaǵy meshin jylǵy jabysqan dertten keıin kemtar bolyp qalǵan ǵoı), qaqbas shaldyń shashyraǵan nájisi túgelimen basyna tógilipti. Sol túrimen el kózine kórinýge uıalyp, ábden qys túskende áreń tazalanyp, jeltoqsan aıynyń ortasynda ol da týyn tigip, jeke shyǵypty. Shyǵýyn shyǵyp alsa da, shaldyń shańyraǵyn ıelenip qalǵan Orysbaı aǵasynyń qabaǵyna qaraı-qaraı áıteýir el qataryna qosylypty. Keıbir: «Basqasy basqa, tap osy Qazaqbaı úı bola almaıdy», - degenderdiń ózi «molodets» dep maqtapty. Erkindik ne istetpeıdi deseńizshi. Buryn shaldyń qaharynan jasqanyp, óz múlkine óz bıligi bolmaı kelgen Qazaqbaı, oı shirkin, qolyndaǵy baryn satsyn kelip. Bir shısha araqqa - bir qoı. Baspa-bas, barter... ákesin tanytypty. Aıtpaqshy Qazekeniń áıeli tolǵatyp egiz ul týypty. Myna qyzyqty qarańyz, onysy - sıam egizi eken. Bireýiniń shashy sary, ekinshisiniń shashy qara - ekeýi eki tilde sóıleıdi. Biri -oryssha, ekinshisi - qazaqsha. Qudaıdyń qudireti-aı degen, olar bir-birinsiz ómir súre almaıdy. Operatsııa jasap ajyratýǵa taǵy bolmaıdy.

Іshten shyqqan urpaǵyn dalaǵa tastaıtyn emes, Qazaqbaı balalarynyń qamyn oılap, hat-habardy eki tilde jazyp, jınalys bolsa eki tilde sóılep, basqalar bir kisilik esikten kirse, ol eki kisilik esik jasap (balalary qatar kirý úshin),eki tósek, eki kórpe , eki úı... ómir súrip jatsa kerek.

Uzynqulaqtan estýimizshe, Qazaqbaıdyń jańaǵy sıam egizderinen endi qandaı bala týady, birin-biri súıretip qashanǵa deıin ómir súredi dep álem tańdana qarap otyrǵan sııaqty.

Shynynda qandaı bala týady eken?..

JOL-JÓNEKEI JAZBALAR

Arba kimdiki?

«Jaz aılarynyń birinde kámeletke tolǵan múgedek balalarǵa qatysty jıyn ótedi, oǵan qolyna «qarǵa sańǵyǵan» baıshikeshter qatysyp, syı-sııapat jasaıdy» degen habar qolymyzǵa tıgen soń, qasymyzǵa fototilshini qanjyǵalap alyp, attanyp kettik.

Kelsek, keń zalǵa ózimiz sııaqty aq qoıan, kók qoıan jýrnalıster jınalyp qalǵan eken. Teletúsirýshiler beınekameralaryn quryp, qyraǵy fototilshiler avtomat asynǵan jaýyngerler sııaqty ázir tur. Qara jarysqa úırenip qalǵan bul qaraqtarǵa «táıt!» deseńiz boldy, satyr-kútir, jarq-jurq...

Sonaý shette qalamynyń tumsyǵyn tizesiniń ústindegi jarǵaq bloknotqa tirep qoıyp, «saqqulaq» jýrnalıster marǵaý qozǵalyp, samarqaý kóz tastaıdy. Bir zamanda aıqara ashyq turǵan syrtqy esikten baj etip, jıyndy uıymdastyryp júrgen «aq laq» qyz sekirip, kirip keldi. Onyń bir aýyz «kelip qaldy!» degen úreıli daýsynan selk etip «oıanǵan» bizder tez jınalyp, naızamyzdy tiktep otyra qaldyq Sóıtsek, kele jatqan «aq laq» qyzdyń bastyǵy eken.

Osylaı jıyn bastaldy. Bastyq janashyr keıipte til qatty. Bir zamanda zaldyń ortańǵy qos esigi aıqara ashyldy. Arǵy jaǵynda áskerı kolonnanyń tizbegi sııaqty samsaǵan arbalar. Bárinde tańylyp, bir-bir bozbala otyr. Dereý sanap jiberip, janarynda tereń muń tunǵan beıbaqtardyń júzine qarasaq, túgeldeı qazaq eken. Otyrǵan arbalarynyń artqy súıenish arqaýyna soqyr adam oqıtyndaı etip, «mılost Iısýsa Hrısta»dep jazyp qoıypty. Bul jazý arbany kimniń syıǵa bergenin bildirip tur.

Sóıtip turǵanda, qazaqtyń «Kimniń arbasyna otyrsań, sonyń jyryn jyrlaısyń» deıtin maqaly sart etip oıymyzǵa orala ketkeni. Tuqymy qurǵyr, osyndaı apaq-sapaqta adamnyń oıyna qaıdaǵy birdeńeler ilige ketetini nesi eken.

Sary shaldyń álegi

Taǵy birde alyp-ushyp shaqyrǵan jerge bardyq. Dóńgelek ústel ótkizgeli jatyr eken. Uıymdastyrýshy - qaladaǵy qaptaǵan qoǵamdyq uıymdardyń biri. Taqyryby - aıta-aıta tilimiz temir tatyp ketken (Jumataı Sabyrjanuly) «memlekettik tildiń mereıine» qatysty.

Sonymen, jıyn bastaldy. Abaı atam aıtpaqshy: «Jartasqa bardym, kúnde aıǵaı saldym, odan da shyqty jańǵyryq». Sheshender men kósemder aǵyl-tegil aqtaryldy. Jınalǵandardyń ishinde qoǵamdyq uıymdardyń ókilderi de bar eken. Jıyn qazaqsha óte bastaǵan tusta keıbir ulttyq ortalyqtardan kelgen ókilder shyǵyp júre berdi. Olarǵa qarap jatqan biz joq, aýyzdy kereqarys ashyp qoıyp, zarlap jatyrmyz.

Sodan bir ýaqytta, aıaǵyn ántek-tántek basyp áreń júrgen, aq balyqtyń qabyrshaǵyndaı juqa ǵana, ulty basqa japyraq sary stýdent «qazaq tili dep aıta bergennen túk te kógermeıdi» degen maǵynada myńq etip birdeme aıtyp qaldy. Іshine ábden tildiń sheri qatyp, tik ishegi muzdap qalǵan tanymal professor aǵamyz turdy da, álgi nemeresindeı japyraq saryǵa qaratyp, jarty saǵat oryssha túsindirme aıtyp shyqty. Aıaǵynda jylarman boldy. Aǵamyzdy áreń toqtatyp, álgi stýdentke qarasaq, ol jyrq-jyrq kúlip, sotkasymen «zmeıka» («jylan jutqan») oınap otyr.

Jamyraı shýlap jatyp, jıyndy endi aıaqtaýǵa jaqyndaǵan sátte, manadan beri óli jandaı únsiz, meńireý adamdaı múlgip otyrǵan, kommýnıstik partııanyń qalalyq ókili, sary shal aqyryp ortaǵa shyqty. Júzi órt sóndirgendeı tútigip ketken. Kózine baıaǵyda qamshy tıip jasqanshaqtap qalǵan úlken aǵalarymyz basyn búrkep ala qoıdy.

Bir zamanda ashýyn áreń basqan sary shal: «Bul ne sumdyq, zańda orys tili memlekettik tilmen qatar qoldanylady dep jazýly tur, meniń quqymdy nege taptaısyńdar, jıynnyń kóbi qazaq tilinde ótti, mundaı beıbastaqtyqqa men jol bere almaımyn», - dep shirensin kelip. Onymen toqtamaı, «ultaralyq qatynasqa syzat tústi» degende, jıyndy uıymdastyryp otyrǵan ókildiń kózi sharasynan shyǵyp ketti. Aldyndaǵy stakandaǵy sýdan jutyp-jutyp jiberip, qaqalyp-shashalyp sóz bastady.

Qysqasy, el-jurt bolyp, áreń degende sary shaldyń ashýyn bastyq. Aqyrynda, «baıqamaı qazaq tilinde jıyn ótkizip qoıyppyz, Qudaı keshse, siz de keshirersiz!» dedik. Áıteýir, áreń qutyldyq!

Jıyn tarqaǵanda, basqaryp otyrǵan adam oryndyǵynan úsh umtylyp tura almaı qaldy. Sóıtsek, qoryqqandyqtan qol-aıaǵynan jan ketip, uıyp qalypty. Ony súıemeldep kómekshileri alyp ketti.

«Bul - meniń jarym» dep qazaqsha aıtshy, qalqam!

Baıaǵy dóńgelek ústel. Taqyryp qandaı deseńizshi: «Jastardyń patrıottyq tárbıesin qalyptastyrý». Uıymdastyryp otyrǵan - sheteldik bir uıym. Jınalǵandar - ártúrli qoǵamdyq mekeme ókilderi. Osylardyń arasynda ortalyq meshitte qyzmet atqaryp júrgen ımam baýyrymyz da otyrdy.

Qaptaǵan baıandama, qyzyl jalqyn sózder. Biraq, arada alty aı ótse de, osyndaǵy ımam baýyrymyz aıtqan bir aýyz sóz esimnen ketpeı júrgeni.

Ol bylaı boldy. Baıandamashylardan soń jıynnyń kún tártibi boıynsha pikir almasý bastaldy. Sondaǵy ımamnyń sózi: «Astana meshitterine kelip, jańa úılengen jastar nekesin qıdyrady. Árıne, barlyǵy - qazaqtyń ul-qyzdary. Neke qııý tártibi boıynsha, shańyraq kótergen eki jas bir-birine «Bul - meniń bolashaq jarym» dep, bir aýyz súnnetke saı til qatýy tıis. Búgingi jastar osy bir aýyz sózdi aıta almaıdy. Bolashaq jaryna, shańyraǵynyń shyraǵyna osy bir aýyz sózdi aıtýǵa jaramaıdy. Sebebi, bul beıbaqtar ana tilinen maqurym...»

Bir qyzyǵy, osyǵan selt etken bir adam bolmady. Óıtkeni, bárimizdiń kúndelikti kóriniske etimiz úırenip ketken. Shyǵystyń uly oıshyldarynyń biri Rýmı aıtqan eken: «Adamzat úshin eń úlken qaýip - bolashaǵyna tónip kele jatqan qaterdi sezine almaý, oǵan boı úıretý». Qazir biz aq pen qarany, dos pen jaýdy, jaqsy men jamandy aıyra almaıtyn kúıge jetip qalǵan sııaqtymyz. Abaıshylasaq: «yrjyńshyl, qyljaq, boıkúıez...»

«Aýzyń bylǵandy, balam!»

Óz basym jantaq jeıtin jýrnalıstiń (Sherhan Murtaza) bir kúnin maı shaınaǵan baıshikeshtiń bir jylyna aıyrbastamas edim. Kópti kóresiń, kókeıge túıesiń, sál-pál tanymyń bolsa, qaınaǵan tirshiliktiń ortasynda júrip, ǵıbrat úırenesiń.

Ásirese, dúıim jurtqa esimi tanymal aǵalardyń bylaıǵy el bile bermeıtin qyrlaryn ańǵarasyń. Solarǵa qarap bir aǵamyz kóp aıtatyn: «Bulbul qus tańnan keshke deıin án salady da, kesh batqan soń jerge túsip, ashtan ólmeý úshin boq shoqıdy» deıtin máteli eske túsedi-aý.

Hosh, sonymen taǵy bir jıynǵa qatysyp, arasynda úziliske shyqtyq. Jýrnalıster bar, konferentsııaǵa qatysqan ǵalym aǵalarymyz bar, zaldyń esik kózinde ornalasqan uzyn ústelden dám tattyq. Aǵalarymyz otyrysta sóz bolǵan taqyryptan áli de bolsa shyǵa almaı, shaı urttaı otyryp jalǵastyryp jatty. Sóıtip turǵanda, áńgimeniń aýany úıdegi nemerelerge qaraı aýysyp ketti. Balalarynyń bárin amalsyz oryssha oqytyp, ana tilinen alshaqtatyp alǵan aǵalarymyz ne aıtar eken dep qulaq túrdik.

Sondaǵy bir abzal aǵamyzdyń aıtqany: «Úıdegi nemeremdi bir aýyz oryssha sóz aıtpaýǵa úıretip jatyrmyn, baıqamaı áńgime arasyna bir aýyz oryssha sóz qosylyp ketse, oıbaı balam «aýzyń bylǵandy» deımin, ol júgirip baryp, aýzyn shótkilep, jýyp-shaıyp keledi».

Mine, tárbıe degen osy, bar ekensińder-aý qazaqtyń qara shaldary!

«Eske alýdyń» qıyny-aı!

Kúzge salym, qońyrqaı kúnderdiń birinde, tańerteń jumysqa erterek kelip, endi ǵana kompıýterimdi ot aldyryp, jaıǵasyp otyrǵam. Esikten ımene basyp, bir áıel kirdi. Qazaqsha qatty qınalyp sóıleıdi eken. Ol kisiniń aralas-quralas tilinen túsingenim: bir jyldyń aldynda ákesi dúnıeden ótipti. Aldaǵy juma kúni jyldyǵyn bermekshi eken. Soǵan baılanysty ákesine «eske alý» jazyp ákelipti. Qysqasy, sony bir teksertip almaq.

Jan-jaǵyna jaltaqtap bir qarap aldy da, basqa jan balasynyń joqtyǵyna taǵy bir kóz jetkizip baryp, qolyna eki búktep ustaǵan aq paraqty usyndy. Shyny kerek, oqyp jiberdim de, ne kúlerimdi, ne jylarymdy bilmeı qaldym. Basymdy kóterip, qasymdaǵy qaryndasqa qarasam, eki kózi botalap áreń tur eken. Aıap kettim. Nege?

Bul adam ákesin qatty jaqsy kóredi eken. Sol sebepti ákesiniń jyldyǵyna arnap jaqsy sózben «eske alý» jazǵysy kelgen. Ózi oryssha oqyǵan beıbaq barǵan da, gazetterge shyqqan týǵan kúnge qatysty quttyqtaýlardy kóshirgen. Ólgen adamǵa, tiri adamnyń quttyqtaýyn jazǵanda ne bolady. Oılap qarańyz!

Jazǵan sózderi qazir de jadymda tur. Biraq ony aıtqym kelmeıdi. Qaıta qaza tapqan ákesin qalaıda qazaqsha eske alam dep, shyryldap júrgen áıelge rıza boldym.

Barlyq jumysty jıyp tastap, kúńirentip «eske alý» jazdym. Núktesin qoıdym da, oqyp berdim. Áıel aǵyl-tegil jylady. Men sol kúni óte saýapty bir is tyndyrǵandaı kóńildi júrdim.

Osyndaı da bolady eken.

«Atańdy asyraısyń ba, shyraǵym?»

Sary ústelge tumsyqty tirep qoıyp, býy burqyraǵan maqala jazyp jatyr edik, esiktiń arǵy jaǵynan «Bul «Astana aqshamy» gazetiniń redaktsııasy ma?» degen solǵyn daýys estildi. «Iá, izdegen redaktsııayńyz osy». Sálden keıin esikten aq shýlan saqaly temeki tútinine ystanyp qońyr sarǵysh tartqan egde jastyń adamy kirip kele jatty. Jamyraı sálem berdik. Aqsaqal «Assalaýdy...» kópten beri estimegen adamdaı ańtarylyp qaldy. Azdan keıin tilin kálımaǵa keltirip, aýzy kúbirlep meziret jasaǵandaı boldy. Bizge sol da jetip jatyr, qaıtadan tumsyqty shanshyp qoıyp maqalaǵa kirisip kettik.

Sálden soń dál mańdaıaldy qarsydan kúńirengen ún shyqty. Selk etip basymyzdy kótersek, kúrsingen álgi qarııa eken. Biz beıbaq «Sizge ne kún týdy?» degendeı jáýdireı kóz tastadyq. Sóıtsek, aq shýlan saqaldy qarııanyń jalǵyz uly bar eken. Ol ózi úlken qyzmette isteıdi deıdi. Kelini orys pa, álde polıak tektes býdan tuqymnan. Qysqasy, ul men kelin shaldy syıǵyzbaıdy. Bizge muńyn shaǵyp, bir aýyz aryz-armanyn aıtqaly kelipti. «Sonda aıtpaǵyńyz ne?» dedik. Tegi osy saýaldy kútip otyrǵan bolýy kerek, qarııa julyp alǵandaı: «urpaqtaryńnyń urpaǵyn oryssha oqytpańdar!» - dep saldy. Aıtýyn aıtsa da, ózine de ońaı tımedi-aý, aýyr kúrsindi. Ár deminen jalyn sharpıdy. Kúıinish, álde ókinish oty. Osyny aıtty da ketýge yńǵaılandy. Ańtarylyp biz qaldyq. Tabaldyryqtyń ústinde turyp: «Óz ultynyń tálim-tárbıesin almaǵan bala atasyn osylaı jylatatyn bolady», - dedi.

Aq shýlan saqaldy atamyz ketkennen keıin otyryp alyp oılandyq. Qudaı-aý, bizdiń bala kezimizde shal men kempirler qum sapyryp oınap júrgen qara domalaqtardyń kez kelgenin shaqyryp alyp, meıirlenip turyp mańdaıynan ıiskeıtin. Jerdiń jeti pushpaǵy syıyp keterlik tereń qaltasynan jarty shaqpaq tátti alyp, álgi boqmurynnyń qolyna ustatyp turyp: «Bul úlkeıgende bárimizdi asyraıdy», - deıtin. Sonda álgi kózi-basy topyraqtan kórinbeı turǵan beıbaq balanyń kózinde ot janatyn. Tanaýyn bir tartyp qoıyp, «Iá, bárińdi asyraımyn» dep dik etkizetin. Óziniń shalbary tesilip, quıryǵy kórinip júrgeni oıynda joq. Mine, qazaq bala bitkendi osylaı tárbıeleýshi edi.

Odan keıin qazaq balasy úshin «ata men ájeniń tárbıesi» deıtin ǵalamnyń eshbir oqýy jetpeıtin qural bar. Qazirgi jurtynyń muratyn joqtap, halqynyń qadirin túsinip, obal men saýapty aıyryp júrgen azamattardyń barlyǵy derlik ata men ájeniń tárbıesin kórgender. Senbeseńiz, osyndaı adamdardyń ózinen surap kórińiz, «men atam men ájemniń qolynda óstim» degen jalǵyz jaýap alasyz. Osyndaı shal men kempirdiń balalaryna taǵdyryńyzdy oılanbaı tapsyrýǵa bolady. Óıtkeni, ony táı-táı basqan sábı kezinen bastap atasy «Osy balam erjetkende meni asyraıdy» dep ábden sanasyna shegelep tastaǵan. Onyń mıynda «men ata-anaǵa qyzmet isteýim kerek» degen faıl baıaǵyda «kodtalyp» qalǵan. Ony óshirý múmkin emes.

Endi bylaı bolsyn, siz erteńnen bastap balańyzǵa «Atańdy asyraısyń ba, shyraǵym?» dep surap kórińizshi, ol ne aıtar eken. «Qorqamyn keıingi jas balalardan» (Abaı).

Quda bolýdyń hıkaıasy

Taıf Táýkeev deıtin jetpisti eńserip qalǵan aǵamyz bar. Bul kisiniń basqa qazaqtardan aıyrmashylyǵy - qyp-qyzyl ultshyl. Ámbe qazaǵy aıly aspannyń juldyzyndaı jamyrap ketken Qyzyljar qalasynyń mańynda turady. Qashan kórseńiz, eki aıaqty kósilip tastap, bireýlermen qyzylsheke daýlasyp otyrǵany. Sondaǵy aıtatyny mynaý: «Nege qazaqsha sóılemeısińder?».

Úsh-tórt jyldyń aldynda aýdanda úlken jınalys bolǵan eken. Jańadan kelgen aýdan ákimine aqsaqaldar «Qaraǵym endigimiz uıat, budan bylaı apparatyńdy qazaqsha sóılet!» depti. Ákim qos alaqanyn jaıyp «qazaqsha biletin kadr joq» dep múláıimsıdi. Top ortadan Tákeń yrshyp turyp «Men barmyn, káne qyzmetiń, ákele ǵoı, istep jibereıin» depti. Sasyp qalǵan ákim myrzanyń janary jypylyqtapty. Kýá bolǵandar «kúlkige bir kómildik» dep, esterine túsken saıyn ezý tartatyn kórinedi.

Osy Taıf aǵamyz ótken jyly kelin túsiripti. Bul óz aldyna taǵy bir hıkaıa. Ony óz aýzynan estidik. Balalarynyń kenjesi, shańyraqtyń ıesi bolatyn uly bir kúni «Áke, keshikpeı kelin ákelemin» depti. «Oıbaı, mynaýyń jaqsy jańalyq ǵoı, kelin qaı jaqtan, qalqam?». «Qostanaıdan». Tákeńniń júregi zyrq etipti. «Ol jaqtyń qazaǵy «orysbaılaý» bolýshy edi, endi meniń kelinimmen oryssha sóılesýim qalǵan eken ǵoı». Osyny oılaǵanda, Tákeńniń qany oınap shyǵa kelgen. Ashýlanǵanda eki kózi ıt qýǵan eshki bastanyp, juqa qabaǵyna shanshyla qalýshy edi, dál sóıtipti. Sheke tamyry kógerip, bóbejigi búlkildep turyp, Tákeń ulyna «Balam, kelin qazaqsha bile me?» depti. Balasy bolar-bolmas basyn shaıqaıdy. Túsinikti.

Osylaı Taıf aǵamyz, óz sózimen aıtqanda, «qarsy shabýylǵa» daıyndalǵan. Quda bolýdyń josparyn jasaǵan. Sóıtip, arada apta ótkende qasyna kempirin ertip, qorjyn-qospaǵyn arqalap Qostanaıǵa kelgen. Qudasy qarsy alady. Tákeńde ún-tún joq. Úıden attanarda kempiri aıtqan: «Áı, Taıf, sen jónsiz sóılep, qudalardy renjitpe, ańdysyn baıqaıyq. Sen sóıleıtin kezde men belgi berem, oǵan deıin tynysh otyr». Tákeń qarap otyr, qudalardyń arasynda qazaqsha sóılep júrgen bir jan bolsashy. Shaı ishildi, qorjyn sógildi, tynys keńidi. Tákeń kempirine qarap qoıady, «belgi» berýdi umytqan sııaqty. Aqyry tózimi taýsylǵan Tákeń aǵytylyp ketipti. Tórde shirenip otyryp: «Meniń kelinim qaıda? Shaqyryńdar!» - deıdi. Qudalar jaǵy qyzdy izdep abyr-sabyr. Bir páleniń bastalǵaly kele jatqanyn basqasy bilmese de jeńgemiz biledi, ol kisi «belgi» berip álek. Ony eskerýden Tákeń baıaǵyda ketip qalǵan.

Kelin keldi. Tákeń ornynan kóterildi. «Meniń kelinim sen be, qaraq!». Kelin únsiz, basyn ızegen bolady. «Ondaı bolsa, - deıdi Tákeń, - meniń shańyraǵymdy attaǵan sátten bastap, bir aýyz oryssha sóılemeıtin bolasyń. Eger olaı isteý qolyńnan kelmese, seni ot ornyńnan qozǵamaıyn. Qazir attanam».

Tákeń osylaı degen de, sazaryp otyryp qalǵan. «Aıtqan úkimińizdi estigen qudalar jaǵy qaıtty?» dep Tákeńnen suradym. Olar «ýjas, ýjas» depti.

Kelin shyraq aqyldy eken, ári qaıyn atasynyń osyndaı ámir túsirýi múmkin ekendigi jaıynda habardar da bolsa kerek. Kóziniń jasyn tógip turyp, atasyna «Ámirińizge quldyq!» depti. Osylaı kelindi beri qaratyp alǵan Tákeń qudalarǵa qaraı shabýylǵa ótipti. «Qurmetti qudalarym, symbatty qudaǵılarym, erteń men sizderdi toıǵa shaqyram. Meniń alystan sonaý Qytaı elinen týystarym keledi. Olar sizderdi kórip «Taıf oryspen quda bolypty» deıdi ǵoı. Bul sózdi estigenshe, meniń ólgenim artyq. Ne aıtasyzdar?». Qudalar jaǵy únsiz. Tyǵyryqqa baryp tirelip qalǵan sııaqty. Sodan Tákeń eki jaqqa tıimdi mynadaı usynys túsiripti: erteńnen bastap toıǵa keletin qudalar qazaqsha úırenedi. Olar úırenip bolǵannan keıin Tákeń ulanasyr toıyn jasaıdy. Toıdyń ótetin ýaqyty qudalardyń til úırenýine baılanysty belgilenedi.

Týra eki aıdan keıin qudalar jaǵynan «toıdy bastasyn, biz daıynbyz» degen usynys kelipti. Osylaı bir arqa-jarqa qazaqı toı ótipti. Qyzdyń áke-sheshesi qosylyp turyp, Altaı qazaqtarynyń eski qara óleńin aıtqanda, Tákeń aǵyl-tegil jylapty. Toıdyń erteńinde Taıf aǵamyz qudasyn qushaqtap turyp, «Allanyń osy bergenine shúkir, quda, men búginnen bastap namazǵa jyǵyldym» deıdi. Arada alty aı ótkende qudasy da namazǵa jyǵylypty degen habar jetti.

Adamǵa mysyq shapqany qalaı?

Uly Otan soǵysy aıaqtalǵan soń, dúıim jurt Jeńispen birge Abaıdyń 100 jyldyq mereıtoıyn respýblıka kóleminde atap ótkeni belgili. Negizgi toı Semeıde ótedi. Toıdyń bas palýanyna taǵaıyndalǵan báıgeni arysqa túspeı-aq Qajymuqan atamyz alady. Jasy 74-ke aıaq basqan Qajekeńdi halqy qurmettep, kúrestirmeı-aq bas báıgeni bergen. Sodan balýan atamyz eline baryp úlken toı jasaıdy. Sebebi, Qajymuqan balýan Abaıdyń balasy Turaǵulmen dám-tuzy aralasqan dos bolyp, Kókbaı Janataıulyn aqylshy tutqan adam.

Joǵarydaǵy balýannyń toıyn kórip kýá bolǵan jergilikti jerdiń qalamgeri Ádiham Shilterhanov kólemdi áńgime jazǵan. Osynda oqyrmandy eleń etkizerlik mynadaı bir epızod bar. Oqıǵa Qajymuqan balýannyń óziniń aıtýy boıynsha berilipti. Uzyn-yrǵasy bylaı: Ońtústik óńirde, Arystan bab kesenesiniń Syr jaq betinde Qanyttoǵaı deıtin nýly-sýly, qamys-quraqty jer bar. Sol ólkede alyp kúsh ıesi Baqtııar deıtin balýan ómir súrgen. Bul kisini Qajekeń ózi kózimen kórgen, baryp sálem bergen. Qajekeń aıtady eken: «Baqtııar balýan qıyn zamanda týyp, beınettiń astynda ótken adam eken. Ár qabyrǵasynyń úlkendigi úsh eli. Aıaq-qolynyń iriligi menen bes ese. Kúshi de artyq. Átteń, baǵy janbaǵan adam».

El aýzynda Baqtııar balýannyń jolbarysqa qylysh siltep, qaq aıyryp tastaǵany jaıynda aıtylatyn áńgimeniń anyq-qanyǵyn bilmekke qumartqan Qajekeń osy oqıǵa týraly balýan aǵasynan suraıdy. Sondaǵy Baqtııar balýannyń aıtqany: Qanyttoǵaıda meniń jas kezimde jolbarys bolǵan. Ań patshasynyń jymyn biletin bylaıǵy jurt toǵaı arasyndaǵy jolmen ólse de júrmeıdi. Tek meniń ákem ǵana qoryqpaı jolbarystyń jymyn kesip óte beretin. Azamat jasyna jetken soń men de sol jolmen júrip kórmekke bekindim. Júrdim, maǵan jolbarys shapty. Qylyshymdy sýyryp aldym da, shaýyp tastadym. Sodan úıge kelip, ákeme aıtym.

- Áke, men jolbarysqa tap boldym.

- Balam, ony ne istediń?

- Qaq bólip shaýyp tastadym.

Ákem bir túrli kúńirenip ketti. «ıApyrym-aı, bul ne sumdyq, adamǵa mysyq shaba ma eken? Men olaı-bulaı júrgende, basyn eki butynyń arasyna qysyp alyp, qybyr etpeı jatatyn. Onyń shapqanyna qaraǵanda, urpaǵym usaqtalyp ketken eken ǵoı. Mysyqtyń aıbaryn qaıtaratyn mysyń joq netken jansyń!» dep renjip, qapalanyp jatyp qaldy.

Burynǵy qazaqtar osyndaı bolǵan..

ANASYN AıALAǴAN AQYN

Alǵash Arqa tósinde baıraqty qala Astana boı túzegende, arý shahar Almatydan alǵashqylardyń biri bolyp at basyn burǵan - aqyn aǵamyz Qaırat Jumaǵalıev edi. Ol tusta zaman qandaı?! Sortańda ósken nalaly gúldeı japyraǵy sarǵaıǵan qazaq rýhanııaty áli búr jarmaǵan bolatyn. Soltústiktiń sýyq yzǵary Esildiń muzyn qaryp, shashaqty basy terbelgen seleý shóptiń saǵaǵyna qonaqtaǵaly qaı zaman...

Árıne, alǵash kelgende bas qala da «sýyq» bolatyn. Osy yzǵardy júregimen jylytyp, tońyn eritken osy Qaırat aǵalar. Bir kúnderi bul dáýrendi asa maqtanyshpen eske alatyn bolamyz.

Amandyq-saýlyǵyn bilmekke aǵamyzdyń ardaqty shańyraǵyna bas suǵyp shyqtyq. Alqa-qotan otyryp, áńgimeniń tıegin aǵyttyq. Sózimiz jarasty, nıetimiz toǵysty... Aldaǵy kúnderi táńir jazsa tógiltip turyp jazatyn taqyryp tabyldy... Qaırekeńniń eki sóziniń biri - «Qaıran, meniń anashym». Óz basym osy az ǵana ǵumyrymda anasyn dál osyndaı ardaqtaıtyn adamdy kórgen joqpyn hám kórmeýim de múmkin.

Basqasy basqa, jetpistiń jelkesine tuıaq iliktirgen aqsaqal áńgime barysynda «anashym» dep úsh dúrkin kóziniń jasyn tókti.

Birinshi kózdiń jasy

Ótken joly bir kezdesý ústinde Aqseleý Seıdimbek aǵamyz aıtqan edi: «Qaırat ekeýmiz bir-bir ananyń etegine oralyp ósken beıbaqtarmyz», - dep. Sol sııaqty, «Anashym meni aýzyna tistep júrip adam qyldy» deıdi Qaırat aǵa. Sonaý bir jyldary «qoı ústine boz torǵaı jumyrtqalap», jaǵasy jaılaýǵa, yrysy qoınaýǵa tolǵan qasıetti qum Narynnyń baýyrynda jatqan elge jalǵyz kúni jaı tústi. Kúlli jurtty túp qoparyp kóshirdi. Osylardyń arasynda segiz jasar Qaırat aǵamyz ben anasy ekeýi de ketti.

Týǵan jurtynan aıyrylǵan anasy:

Kóshkende qum Naryndy qııa almadym,

Kól qylyp kóz jasymdy tyıa almadym,

Esimdi kópke deıin jııa almadym,

Ústine qara jerdiń syıa almadym, -

dep jylapty.

Kóshken eldi júk poıyzǵa tıep alyp, jarty aı jol júrip, ońtústiktegi Jetisaıǵa ákeledi. Jergilikti jerdiń tabıǵatyna sińise almaǵan halyqtyń balalary ish aýrýyna shaldyǵyp, qynadaı qyrylady. Segiz-toǵyz jastaǵy Qaırekeń de syrqatqa shaldyǵyp, bútin eki aı tósek tartyp jatady. Jalǵyzynyń yńyrshaǵy aınalyp, hal ústinde jatqan kespirine nalyǵan anasy:

Qudaıdan surap alǵan shybynym-aı,

Baǵýǵa shybynymnyń qıynyn-aı!

Qarǵamdy qanattyǵa qaqtyrma dep,

Júremin bir Allaǵa syıynyp-aı!

Іshinde kóp qoıymnyń qońyr saýlyq,

Qosaqtap saýlyqtardy kúnde saýdyq,

Qudaıdan jatyp-turyp men tileımin,

Denine qaraǵymnyń bergeı saýlyq, -

dep zarlaıdy eken.

Osyny aıtyp otyryp, aǵamyzdyń ózi jylap jiberdi. «Men anamnyń kóz jasynyń arqasynda tiri qaldym» deıdi.

Ekinshi kóz jasy

Osylaı bir ajaldan aman qalǵan Qaırat aǵa Jetisaı jerinde orta mektepti bitirip, birge oqyǵan 25 balanyń ishinen jalǵyz ózi Almatyǵa oqýǵa attanbaq bolady. Qaıran ana jalǵyz sıyryn satyp, pulyn balasynyń qaltasyna salyp beredi.

«Meniń Almatyǵa attanbaq bolǵanym, aýylda kádimgideı dúrbeleń týǵyzdy» deıdi Qaırekeń. Óıtkeni, ol aýylda buǵan deıin Almatyǵa baryp oqýǵa túsken «júrek jutqan» adam bolmaǵan eken. Sodan el bolyp aǵamyzdy astanaǵa attandyryp salady. Ulyn shyǵaryp salyp turǵan anasy: «Mańdaıyma táńir jazǵan jalǵyzym-aı, aldyńda arqa súıerlik aǵań, artyńda aıaq tireıtin iniń bolmady-aý. Tumsyqtyǵa shoqytpaı - qanatyńdy jetildirdim, qarǵam, tuıaqtyǵa tyrnatpaı - qaýyrsynyńdy qaraıttym, qarǵam. Endi mine, atyńnyń aıylyn tartyp minip, alys saparǵa attanǵanda, menen basqa shyǵaryp salatyn aǵań nemese iniń joq, osyny oılaǵanda baýyrym ezilip, júregim julynar boldy-aý», - dep zarlapty.

Osyny aıtqanda Qaırat aǵam taǵy da eńkildep jylady.

Úshinshi kóz jasy

Shirkin ómir bir ornynda turmaıdy. Sonysymen de jaqsy. Qaıǵyny umyttyrady, sherdi tarqatady, jarany jazady, jandy emdeıdi, jalǵyzdy kóp qylady, jarlyny baı qylady...

Iá, bul taǵdyrdy da aǵamyz bir kisideı basynan keshiripti. Oqý bitirgennen keıin «Jazýshy» baspasyna kishi redaktor bolyp ornalasady. Qazaq jazýshylarynyń tarıhynda 24 jasynda tańdamalysyn shyǵarǵan aqyn. Búginge deıin orys, qazaq tilderinde otyzǵa tarta jyr jınaǵy jaryq kóripti. Aǵamyz aýdarma salasynda da ónimdi eńbek etken. Ataqty frantsýz jazýshysy Aleksandr Dıýmanyń «Monte Krısto» kitabynan bastap, ondaǵan orys jáne shetel jazýshylarynyń shyǵarmasyn qazaq tilinde sóıletti. «Oıpyrym-aı, aǵa, mynandaı kóp kitapty qalaı aýdaryp júrsiz?» dep surǵanymda: «Úlken otbasyn asyraý úshin aqsha kerek ǵoı»,- dep zilsiz jymıdy. Osy jyly jymıystan sol dáýirdiń izin ańǵarǵandaı boldyq.

Bir áredikte aǵamyz aıtyp qaldy: «Men jaqsylardyń sharapatyn kóp kórgen adammyn». Men «Olar kimder edi?» dep suradym. Aıtalyq, úlken aqyn Qalıjan Bekhojın. Osy kisiniń aýlasyndaǵy shaǵyn úıde Qaırekeń pátershi bolyp turypty. Qalıjan marqum aqysyna kók tıyn suramaǵan. Qaıta kún aralatyp inisine kelip: «Káne, keshe qandaı óleń jazdyń, maǵan berip qoı», - dep, qaltasyna salyp alyp ketedi eken. Erteńinde Qalekeń inisiniń óleńderin qoltyqtap alyp, redaktsııalardy aralaıdy. Barlyq qazaq basylymdaryna taratyp beredi. Qudaıǵa shúkir, Qalıjandaı aǵanyń bedeliniń arqasynda Qaırekeńniń jyrlary gazet-jýrnaldyń betinen túspepti. Buıyrǵan qalamaqysyn alyp turady. Osynyń bárin qaıran Qalekeń Qaırat qarajattan taryǵyp qalmasyn dep isteıtin kórinedi. Qazir osyndaı aǵalar bar ma, osy?

Sóz arasynda aǵamyzǵa taǵy bir saýal tastadym: «Oqý bitirip, Almatyǵa ornalasqan soń, aýyldaǵy anańyzdy qalaı kóshirip aldyńyz?» Aǵamyz oılanyp qaldy. Azdan keıin: «Sol joly anamdy alǵash ret ádiletsizdikten qorǵadym», - dedi. Sebebi bylaı eken: anasyn kóshirip almaqqa aýylǵa barsa, kolhoz bastyǵy jibergisi kelmeıdi. Oǵan da maqta teretin kisi kerek. «Seniń anańnyń kozhozǵa bereshegi bar, ketpeıdi» depti. Qaırekeń ornynan atyp turyp: «Myna jalǵanda jar degen jalǵyz anam bar, meni odan kim aıyrǵysy kelse, sol adamdy qınalmaı-aq óltire salýǵa ázirmin» depti. Bastyq ta - adam balasy, birden túsinip, ózi shyǵaryp salypty.

«Anańyz Almaty sekildi úlken qalaǵa qalaı baýyr basty?» dep, tóteden taǵy bir suraq qoıdym Qaırekeńe. «Anam - deıdi Qaırat aǵa. - Almatyǵa kelgen soń qaıta týǵandaı boldy. Kúni-túni tynym tappaı, zyr júgiredi. Sóıtip júrip, barlyq sharýasyn án salyp isteıdi. Buryn ondaıyn baıqamaǵan ekem. «Nege kúni-túni án salyp júretin bolǵansyz?» dep suradym. Anam jaryqtyq basyndaǵy jaýlyǵyn sánimen túzep aldy da, maǵan jańa kórgendeı u-z-a-aq tesilip qarady. Sodan keıin aıtty: «Men ǵumyr boıy seni kúnde kórip júretin kúnge jetsem dep Alladan tiledim. Sol tilegim oryndaldy. Men án salmaǵanda, kim án salady dedi».

Osy sózdi aıtqanda Qaırat aǵam úshinshi ret jylady.

ІV BÓLІM

SUHBAT. SYR. SAǴYNYSh

«QAZAQTYŃ QASIETTІ QARA ShAŃYRAǴYN ATAMEKENGE UShAQPEN ÁKELDІM»

Bazylhan Buqatuly - fılologııa ǵylymdarynyń doktory, altaıtanýshy ǵalym. Mońǵol-qazaq tilderiniń salystyrmaly tarıhı grammatıkasy jaıly qundy eńbek jazǵan. Qazir Baı-ólke aımaǵynyń ortalyǵynda turady. Ǵalymnyń 70 jasqa tolǵan mereıtoıy qarsańynda arnaıy at basyn buryp, sálem berip, suhbat júrgizgen edik.

- Balalyq shaǵyńyzdan esińizde qalǵan ne bar, aqsaqal?!.

- Men 1937 jyly týǵan adammyn. Jeti jasymnan bastap shaldardyń sózine qulaq túrdim, mándi-maǵynaly dúnıelerdi esime saqtaýǵa tyrystym. Bir kúni aýylǵa bitimi bólek bireý keldi. Basynda pushpaq tymaq. Janary ótkir. Bet álpeti maılanǵan. Tý bıeniń qys asyryp saqtaǵan kúreń qazysy sekildi. Qylaý shalmaǵan qara murty istik sııaqty kókke shanshylyp, maqamdap-maqaldap sóıleıdi eken. Sóıtsem, bul álgi ataqty aqyn Aqtan Babıuly eken. Marqumnyń murty erekshe esimde qalypty. Baıaǵyda, 1968-shi jyly jazýshy Sábıt Muqanov osy Qobda kereılerine kelip qaıtqan. Sonda Aqtan aqyndy syrtynan kórip: « Eı, sen Aqtansyń ba?» depti. «Aqtanmyn, meni qalaı tanydyń?», - degende, Sábeń kúlip: «Murtyńnan tanydym», - degen ǵoı. Sondaı bir murty bar adam edi.

- Aqtan aqyndy alǵash ret kórgendegi áserińizden esińizde qalǵan birdeńe bar ma?

- Aqtan marqum aǵytylyp sóılep otyrdy. Ásire dastanshyl jan edi, bir qydyrý jyr aıtyp tastady. Manadan beri eki qulaǵy qalqıyp, qadalyp otyrǵan maǵan da bir nazar salyp, «Bul kimniń balasy?» dedi. Bizge jamaǵaıyn, ózi taqyr kedeı, yńyrshaǵy aınalyp, jaq súıegi kónniń terisin qyrǵan qara bákiniń qyryndaı juqarǵan, shoınaq shal bolýshy edi, - sol meniń atymnan jaýap berip: «Bul bala, qarasıraq jetim sorly, sheshesi ekeýi aýqatty úılerdiń otyn jaǵyp, kúlin tasyp kún kórip júr. Óte zerek, osydan birdeme shyǵady», - dedi. Aqtan marqum: «Oqýǵa barasyń ba, qalasań, mektep basshysyna aıtyp tizimdeteıin», - dedi.

Aqańnyń qoıny-qonyshy tolǵan dápter eken. Jaı-juqa qańyltaq dápterler emes, bylǵarymen tystalǵan kúreń dápterler. Bireýinde «Er Tarǵyn» jyry, ekinshisinde «Qalqaman - Mamyr», «Er Táýke» dep kete beredi. On shaqty bar-aý deımin. Kóbi Shákárim qajynyń jyrlary. Olaı bolatyn sebebi, Aqtannyń ákesi Babı tobyqty Qunanbaı qajy áýletine jıen bolyp keledi. Babıdyń sheshesi Káripjan degen adam - Shákárimniń týǵan apaıy, Qudaıberdiniń úlken qyzy. Osyny kóp adam bilmeıdi. Aqtannyń aqyndyq darynynyń ushyǵy osynda jatyr.

- Sodan mektepke bardyńyz ba?

- Jeti jasymda mekteptiń tabaldyryǵyn attadym. Aqqol degen kishkentaı aýyl, osynda bastaýysh mektep bar-tyn. Sonda baratyn boldym. Bizdiń úı mektepten shalǵaı edi. Sheshem marqum kórshiniń jýas taıyn surap berdi. Toqym tartyp, yzǵan qurbaý jipten úzeńgi jasap, minip aldym. Ymyrt jabyla Aqqolǵa keldiq. Shettegi dińgekke taıymdy baılap, jan-jaǵyma qaraǵyshtap tursam, kıim kıisi bólek, júris-turysy erekshe er adam kele jatyr eken. Artynda taǵy bir áıel bar. Ol da kózime birtúrli oǵashtaý kórindi. Sóıtsem, bul kisiler Qazaqstannan kelgen Tóleýbaı Qordabaev degen muǵalim men áıeli eken.

Bul ýaqytta orys pen nemis qyran japqandaı soǵysyp, aıdaladaǵy Monǵolııa orysqa jaqtasyp jinigip jatqan kez edi. Eldiń jaǵdaıy máz emes. Jatatyn jerimizdegi kórpe-jastyqtyń ishine shóp-shalam nyǵap qoıǵan eken. Shóp kórpeni jamylyp jattyq. Bizdi Lýdaryń degen kisi oqytty. Latynsha oqydyq. Tamaq tapshy. Maldyń sútinen maı tartyp alady da, ony soǵysqa jiberedi. Bizge qalǵan kók sýyn qaınatyp, qurt jasap beredi. Ondaı qatty qurtty kórmedim. Barmaqtaı maltany tańnan keshke deıin qajalaǵanda taýsylmaıdy ǵoı.

Osylaı ildebaılap kóktemge iliktik. Bir kúni mektepke kelsem, bir talaı adam jınalyp qalypty. Dabyrlap sóılesip jatyr. «Ońbaǵan, anaý Kermen degen patshany orystar jeńip ketipti» dep, daýryǵady shal-shaýqandar.

- Ulanbatyrǵa oqýǵa qashan attandyńyz?

- 1945 jyly aımaq ortalyǵyndaǵy 7 jyldyq mektepke joǵarylap keldim. Osynda 3 jyl oqyp, 1948 jyly Ulanbatyr qalasyndaǵy muǵalimder daıarlaıtyn arnaıy oqý ornyna bardym. Oqý orny buryn qytaılar salǵan jaman aǵash úı eken. Іrgesi syzdanyp, aǵashtyń shirik ısi qolqańdy qabady. Buryn ondaıǵa úırenbegen taýdyń balasy bizge qıyn boldy. Ústimizge qotyr shyǵyp, búrge talap, mazamyz ketti.

Mektebimiz úkimet úıiniń janyna ornalasqan. Ashanadan úkimet úıi kórinip turady. Tamaqtanǵanda qarap otyramyz. Saıası bıýro músheleri bir-bir súlik qara mashınalarymen kelip túsip jatady.

Eń qıyny, qazaq balalary jemis qosylǵan nemese eti bar tamaqty jemeımiz. Elde júrgende úlkender «mongoldardyń aýylyna baryp tamaq jemeńder, olar kápir, astary haram» dep aıtatyn. Sonyń kesirinen tamaq ishýden qaldyq. Qalada baıaǵydan kele jatqan uıǵyrlar bar. Kóbi nan, toqash istep satady. Solardy jaǵalaımyz. Sodan úlken másele qozǵaldy. «Qazaqtar tamaq izdep jaıylyp ketetin boldy, sabaq oqymaıdy, ne isteımiz?». Máseleniń bir sheti ortalyq partııa komıtetine jetedi. Sebebi, bul arada ult máselesi turǵan joq pa.

- Úkimet tarapynan qandaı bir shara qoldandy ma?

- Sol kezdegi Monǵol eliniń parlamenti esebindegi Uly Quryltaıdyń múshesi, ári osynyń ústinen bılik júrgizetin Kishi Quryltaı deıtin bolýshy edi, sonyń basqarma múshesi, qazaqtan shyqqan alǵashqy qaıratker áıel Jamıla Ápsalamqyzy degen apaıymyz bar-tyn. Odan basqa, Syrtqy ister mınıstrliginde Ábikeı Tólekeuly degen úlken qyzmette taǵy bir qazaq azamaty bar eken. Keıin 20 jyl Qurylys mınıstri bolǵan Tileıhan Orynuly partııanyń joǵary mektebinde oqyp júr eken. Solar kelip bizdiń jaǵdaımen tanysty. Olardy úkimetten jibergen kórinedi.

- Qandaı sheshim qabyldady?

- Myna monǵoldar ózi aınalasyna túsinistikpen qaraıtyn jurt emes pe, Baı-ólkeden kelgen 70 oqýshyǵa bólek arnaıy ashana ashyp, musylmansha tamaq istep beretin boldy.

- Siz jańa attaryn ataǵan Jamıla apamyz týraly el-jurt habardar. Marqumnyń urpaq-juraǵaty atamekenine kóship baryp, Aqmola oblysy, Bulandy aýdanynda jap-jaqsy ómir súrip jatyr. Al, Ábikeı Tólekeuly jaıynda bilmeıdi ekemiz, ol kim bolǵan?

- Bul adam - monǵol qazaqtarynan shyqqan alǵashqy dıplomat. 1928 jyly Qytaı jerinde týǵan eken. 1930 jyldary Qobda betine (Monǵolııaǵa) asyp barǵan, sodan oqyǵan-toqyǵan, aqyry Uly Otan soǵysy jyldary Partııa joǵary mektebin úzdik bitirip, úlken qyzmetter atqarǵan adam.

1955 jyly 27 jasynda Máskeýdiń aýyl sharýashylyq akedemııasyna oqýǵa baryp, úsh jyldan keıin aýyr naýqastan kóz jumǵan. Máskeýde jerlengen. Marqum orystyń bir qyzymen kóńil qosqan kórinedi. Bertinde 1990 jyldary týystary izdep baryp, zıratyn tapty. Baıaǵydaǵy orys qyz kempir bolǵan, áli sol zıratty kútip-baptap ustap otyr eken dep keldi.

- Sumdyq eken...

- Nesi sumdyq?

- Máskeýlik orys qyzynyń mahabbatqa adaldyǵyn aıtam da...

- O! Mine! Jazýshymyn deısińder, jazatyn dúnıe osy.

- Sodan Ulanbatyrda oqyp jatyrsyzdar...

- Aqyry, úkimeti bar, oqý-aǵartý ýálıi bar, aqyldasa jatyp, bizderdi bes tehnıkýmǵa bóldi. Men muǵalimder mektebinde oqıtyn boldym. Sabaq bastaldy. Qalaıda qatardan qalmaı oqý kerek. Til bilmeımin. Muǵalim sabaqty tildeı qaǵazǵa jazyp beredi. Álgini Quran sııaqty jattap alam. Sabaq suraǵanda syldyratyp aıtyp berem. Eń bolmaǵanda, umytyp qalǵan jerimdi «umytyp qaldym» dep aıtatyn da til joq. Muǵalim baıǵus kitapty ákelip, meniń múdirip qalǵan jerimdi kórsetedi. Áıteýir árip tanımyn, arǵy jaǵyn ilip áketem. Sóıtip júrip, jylǵa jetpeı til úırenip aldym. Osynda úsh jyl oqyp, 1951 jyly bitirip aýylyma keldim. Bastaýyshtyń muǵalimi degen dıplomym bar.

- Eńbek jolyn qalaı bastadyńyz?

- Meni ortalyqtan shalǵaı ornalasqan Qujyrty degen sumynǵa jiberdi. Sonda baryp, «Men monǵol tilinen sabaq bereıin» dedim. Mektep basshysy kártámis adam eken, «Seniń oǵan qabiletiń jete qoımas» degeni. Meni de ózi sııaqty tilden maqurym dep oılasa kerek. Túste bári as ishýge ketken kezde qabyrǵada ilýli turǵan «sabaq kestesine» qarasam, ózderinshe monǵolsha jazǵan eken, 150 sózdiń 53-i qate. Qaryndashpen qatelerdi durystap túzedim de, ketip qaldym.

Úıge baryp shaı iship kelsem, muǵalimder men jóndegen qateni kórip, tań-tamasha bolyp tur eken. Mektep bastyǵy «Mynany kim shımaılaǵan» deıdi, basqalary bastaryn shaıqaıdy. «Men túzedim» dedim. Sóıtsem, ony jazǵan taza monǵol adam eken. Qazaqtar bolsa, monǵol óziniń sózin ózi qate jazady dep oılamaǵan ǵoı. Sodan men aıttym: «Alǵash qalaǵa oqýǵa barǵanda til bilmeı qatty qınaldyq. Balalar eń aldymen monǵoldyń tilin oqý kerek eken. Ózi saýatsyz muǵalim, bir aýyz til bilmeıtin qazaq balasyna qalaı til úıretedi».

Osylaı qazaq mektebine monǵol tilinen sabaq úıretip, eńbek jolymdy bastadym. Bes jyl ótken soń men de el sııaqty joǵary bilim alaıyn dep, qalaǵa keldim. Ýnıversıtetke baryp monǵol tili mamandyǵyna emtıhan tapsyraıyn desem, oryn joq. Aınalyp, tolǵanyp júrdim de, matematıka mamandyǵy boıynsha emtıhan tapsyrdym. Úsh sabaqtyń ekeýinen «bes», bireýinen «tórt» alyp qabyldandym.

- Biraq siz matematıkany oqymaı, monǵol tiline aýystyńyz emes pe?

- Ol kezde ýnıversıtetke qabyldanǵan oqýshylardy mınıstrdiń ózi basqarǵan komıssııa bir-birden qabyldap, arnaıy sóılesetin. Meni de sóıtti. Sol jerde zarlap qoıa berdim. «Men monǵol tilin oqıyn dep kelgen edim, oryn tolyp ketipti. Amalsyz matematıkaǵa ketip baramyn, sizderden bir qaıyr bolmas pa eken?» dedim. Komıssııa oılanyp qaldy. Sol jerde otyryp mınıstrdiń ózi ýnıversıtettiń rektoryna telefon soqty. «Monǵol tili mamandyǵy boıynsha buryn-sońdy qazaq balasy oqydy ma?» dep surady. Ana jaqtan «joq» degen bolý kerek. Mınıstr maǵan qarady da, «Oqysyn!» dep buıyrdy.

- Ǵylym jolyna qalaı tústińiz?

- Ýnıversıtetti 1960 jyly bitirdim. Osynda qalyp ustaz bolaıyn degen armanym bar edi. Men bitirgen jyly oryn bolmaı, bir jyl kútýime týra keldi. Endi qaıda baraıyn dep oılanyp júrip, Ulanbatyrdaǵy memlekettik radıodan qazaq tilinde habar taratylatyn bolypty degendi estidim. Aptasyna eki ret 20 mınýttan efırge shyǵady. Oqylatyn mátinderdi árkim bir daıyndap berip júr eken. Sodan meni memradıonyń bastyǵy Zýndýı degen adam shaqyryp, shtat ashyp berdi. Meniń mindetim monǵol tilinde daıyndalǵan jańalyqtardy qazaqsha aýdaryp, efırge shyǵarý.

Bir kúni qytaıdyń radıo habaryn tyńdap otyrsam, monǵoldy jamandap jatyr eken. Nege ekenin qaıdam, sol kezde monǵol men qytaı araz boldy. Oıbaı qytaı bizdi jamandap jatyr, qazaqtardyń únin shyǵarmaıdy dep aıtty. Buǵan shara qoldanbasaq bolmaıdy. Efırdiń saǵatyn qosaıyq, shtat kóbeıteıik dep, jazyp alyp bastyqqa bardym. Sol kúnniń erteńinen bastap, aptasyna bes ret, otyz mınýttan efırge shyǵatyn boldyq. Kadr daıyndaý qajet boldy. Alty aıdyń ishinde bárin daıyndap berip, ózim Ǵylym akademııasyna syp ete tústim.

- Akademııaǵa baryp ǵylymmen aınalystyńyz ba?

- Ol kezde akedemııanyń dabyraıǵan aty bolmasa, oryn jetispeı jan-jaqta tarap júremiz. Men barǵan «Tiltaný» bóliminde onshaqty adam istedik. Stalın atyndaǵy kitaphananyń ishinde keń zalda topyrlap otyramyz.

Bastyqtarymyz jaǵdaıymyzǵa tanyssyn dep, birinshi hatshy Tsedenbaldy shaqyrǵan eken. Bir kúni keldi. Bizderdiń qandaı salany zertteıtinimizdi, mamandyǵymyzdy surap shetimizden tanysyp shyqty. Kezek maǵan kelgende bastyqtar qatarlasyp, «Bul qazaq azamaty bir-eki jyldyń ishinde «Monǵolsha - qazaqsha» sózdik jasaımyn dep, eńbektenip jatyr» dedi. Marqum Sekeń: «Bul degeniń jaqsy dúnıe emes pe. Sen jigit osy joldan taıma! Bolashaqta monǵol men qazaqtyń tilin toǵystyratyn qaıratker bol!» dep, batasyn berdi.

Birinshi hatshy kelip-ketkennen keıin barlyq joǵary oqý oryndaryna arnaıy oqytylatyn birlesken monǵol tiliniń oqý quralyn jasaý jóninde qaýly shyqty. Monǵol tiliniń fonetıkasyn, sıntaksısin, morfologııasyn, sózdik qoryn zerttep úlken oqýlyq jasadyq. Osynyń avtorlarynyń biri boldym. Odan keıin aldymen «Qazaqsha - monǵolsha» sózdik qurastyrýǵa kiristim. Ony bastyraıyn desem Ulanbatyrda qazaq árpi bar baspahana joq. Baıólkedegi shaǵyn baspanyń shamasy kelmeıdi. Sondaǵy qınalǵanym áli esimnen ketpeıdi. Amalym taýsylyp, aqyry birinshi hatshy Tsedenbalǵa hat jazdym.

- Jasaǵan sózdigińizdiń sóz qory qansha edi?

- Onsha kóp emes, leksındik birlik - 30 myń sóz de, bassóz - 20 myń bolatyn.

- Álgi Tsedenbalǵa jazǵan hatyńyzǵa jaýap keldi me?

- Orynbasaryna tapsyrǵan eken. Ol kisi mádenıt mınıstriniń birinshi orynbasary, ózimizdiń aýyldyń qazaq jigitine tapsyrypty. Endi kelip álgi aýyldas baýyrym jatyp kep kergimeı me. Oǵan redaktor sen bol dep, atyn qystyryp qoıdym. Ol zamanda ekiniń biri bile bermeıdi, qazaq tilindegi mektep oqýlyqtary Almatyda basylatyn. Biraq, ishine Ulanbatyrda basyldy dep qol qoıatyn. Kitabymdy osy tizimge kirgizýge kúshimdi saldym. Shamam jetpeı qoıdy. Qatarynan eki jyl alynyp qaldy. Ortalyq partııa komıtetine qaıta hat jazdym. Aıtpaqshy, Almatyda basylatyn kitaptar tizimin úkimet bekitedi eken. Áıteýir soǵan kirgizip bergeni. Kóp tırajben basylyp shyqty. Alǵashqy danasy shyqqanǵa deıin ózim de baspahanada júrdim.

- Siz monǵol tiliniń zertteýshisi ǵana emes, túrki jazýlaryn zertteýmen de aınalystyńyz emes pe?

- 1980-1990 jyldar aralyǵyn qamtyǵan Monǵol - Sovet birlesken mádenı-tarıhı ekspedıtsııasyn quryp, birlesip jumystaý týraly baǵdarlama boldy. Sonyń bir tarmaǵy Monǵolııa jerindegi túrki jazba eskertkishterin keshendi túrde zertteý jumysy edi. Osynyń jumys quramyna kirdim. Bizdi áıgili túrkitanýshy S. Klıashtornyı bastap alyp júrdi. Jalpy Monǵol jerinde burynnan Reseı jáne Eýropa ǵalymdaryna belgili 7-ǵasyrda jazylǵan 8 úlken jazý bar. Osynyń barlyǵyn qaıta saraptap shyqtyq. Ári ǵylymǵa áli belgisiz birneshe usaq jazýlar taptyq. Bir maýsym júrdik. Kelsem, meni jumystan bosatyp tastapty. Qaıda baram, baıaǵy qazaǵymnyń qutty ordasy Baıólkege kelip, orta mektepte muǵalim bolyp ornalastym.

- Monǵolııa Ǵylym akedemııasy sizdi ne sebepten jumystan bosatty?

- Olar «ket» degen soń, ózim aryz jazyp kettim. Ketken sebebim, qyspaq kórsetip bolmady. Aldynda monǵol - qazaq túbir sózderiniń 40 myń sózden turatyn sózdigin jasaǵan edim. Osyndaǵy túbir sózder birdeı kelip tur. Monǵol tiliniń túp-tórkini qazaq til quramynan shyqqan degen oı túıdim. Ári onymdy ashyq aıta bastadym. Sodan jaman monǵoldar jaqtyrmady. Qýyp shyqty. Shydatpady, kúzdegi jıyn-terin kezindegi aýylsharýashylyq jumysyna elden buryn men ketemin, kóktemde tól alý naýqanyna tizim jasaǵanda men birinshide turamyn...

- Aqyry siz aqıqat izdep Almatyǵa ketpedińiz be?

- Almatyǵa keldim. Іsmet Keńesbaev degen tilshi ǵalymǵa kelip jaǵdaıdy aıttym. Ol kisi aıtty: «Saǵan shaqyrý qaǵazyn jazyp bereıik, barlyq jumysyńdy alyp úsh aıǵa issaparǵa kel!». Sóıtip júrgende, Qazaqstanǵa el kóshe bastady. Men de osy kóshten qalmaıyn, keteıin dep oıladym. Týra sol tusta Monǵolııanyń jolaýshylar tasymaldaıtyn áýe kompanııasy AQSh-tan «Boıng» ushaǵyn satyp aldy. Meniń bir balam osy kompanııada jumys isteıtin. Soǵan: «Sen bastyqtaryńa aıtsańshy. Satyp alǵan ushaqtaryn Orta Azııaǵa, sonyń ishinde Qazaqstanǵa ushyrsyn!» dedim. Ondaǵy oıym alda-jalda Almatyǵa ushatyn bop jatsa, qatyn-balamdy otyrǵyzyp, jetip almaqpyn ǵoı. Qudaı sátin salyp, álgi «Boıng» alǵashqy saparyn Almatydan bastaıtyn bolǵany. Bir kólik jaldadym da, bala-shaǵany ertip alyp, onymen qoımaı, segiz qanat kıiz úıimdi - shańyraq, kerege, ýyq, úzik, týyrlyq, oraýly shıi, dıametri 5 metr eden taqtaıymen qosa, bárin tıep alyp, Almatyǵa top etip túse qaldym.

- 3-4 metr ýyq ushaqqa qaıtyp syıdy?

- Oıboı, ushaqtyń ishi keń saraı eken. Bir jaq buryshyna syıdy da ketti. Úıdiń kıizderin búktep-búktep ortasyna úıip qoıdyq. Osylaı, qaraǵym, men qasıetti qazaqtyń shańyraǵyn «Boıng» ushaǵymen atamekenge ákelgen adammyn.

- Almatyǵa kelip túskennen keıin kıiz úıdi qaıda aparyp tiktińizder?

- Aldymen ushaqtan úıdi túsirip alyp, artatyn kólik izdedim. Áýejaıdyń arnaıy mashınasy bar eken. Biraq ol artyp alyp áýejaıdyń syrtyna ǵana aparyp tastaıdy, ary qaraı aparýǵa tıisti emes. Oǵan aıttym: «Sen qansha dollar alasyń, bereıin. Myna úıdi baratyn jerimizge deıin jetkizip tasta!» dedim.

- Dollaryńyz kóp pe edi?

- Qaıdaǵy, shetelden baı qazaqtar kelip jatyr eken dep aıtsyn degen ózimniń aramza qýlyǵym emes pe. Jaqsy azamat eken, úıdi aıtqan jerge jetkizip berdi. Aldynda kelgende tanysyp ketken Kákim deıtin jigit bar-tyn. Úıi qalanyń syrtynda turady. Sonyń úıiniń janyna ákelip úıdi tigip tastadyq. Qyzyq boldy. Kákim men áıeli jumystan úılerine kele jatyp qarasa, tap irgesinde úlken shar sııaqty áppaq domalaq birdeńe tur. Olar buryn mynadaı kıiz úıdi kórmegen adamdar. Ǵaryshtan birdeme qulap túsken shyǵar dep oılapty. Ózderi qorqyp, baryp bilińdershi dep balalar jiberipti. Ózim baryp shaqyryp keldim.

- Siz jańa monǵol-qazaq tilderindegi túbir sózderdiń maǵynasy birdeı dedińiz. Endeshe, osydan 800 jyl buryn jazylǵan monǵoldyń «Qupııa shejiresi» qaı tilde jazyldy dep oılaısyz?

- Búgingi biz oqyp júrgen «Qupııa shejire» qytaı tilinen monǵol tiline aýdarylǵan nusqasy ǵoı. Áıtpegende, monǵol tilinde jazyldy degen ondaı kitap joq. Al qytaı tilindegi túpnusqasy Pekınde saqtaýly deıdi. Osyndaǵy túpnusqadaǵy sózder qazaq-monǵol tilderinde birdeı. Estýimshe, Pekındegi túpnusqanyń kóshirmesi Ulanbatyrda bar deıdi. Óte qupııa jaǵdaıda saqtalǵan. Qupııalaıtyn sebebiniń ózi kúmándi. Óıtkeni, sondaǵy sózderdiń kóbi kóne túrki-qazaq sózi bolar dep oılaımyn.

- Osy shejire jazba qaı kezden bastap kópshilik nazaryna ilikti?

- Zerteýshiler osynyń alǵashqy nusqasy 1368 jyly Qytaıda ıÝan ımperııasy qulaǵannan keıin sońǵy han Toǵantemir Daıdýdaǵy (Pekındegi) ordasyn tastap qashqanda, sonda qalyp qoıýy múmkin degen boljam bar. Alǵash qandaı tilde jazylǵany ázirge belgisiz kúıinde. 1240 jyly shejireniń sońǵy núktesi qoıylǵan. Kóp zertteýshiler ıÝan ımperııasy qıraǵannan keıin paıda bolǵan Mın ımperııasynyń patshasy Húnú zamanynda, dálirek aıtsaq, 1382 jyly qytaı tiline aýdarylǵan degen pikirde. Sodan 1866 jyly qytaıtanýshy orys ǵalymy P. Kafarov (1817 - 1887) Pekındegi kitaphanadan urlatyp alyp, orys tiline aýdaryp kitap etip shyǵarǵanǵa deıin Eýropa bilgen joq.

- «Monǵoldyń qupııa shejiresin» kimniń jazǵany jaıly qandaı boljamdar bar?

- «Monǵoldyń qupııa shejiresi» 1805 jyldan bastap zerttelgen. Ony zerttegen qytaı oqymystylary Gý Gýan - tsı, Lı Ven-tıan degen adamdar. Kúni búginge deıin osy shejireni «Kim jazdy?» degen pikir-talas toqtaǵan joq. Alǵash japondyq ǵalym Kanaı ıAsýzo buny jazǵan naımannyń Taıan hanynyń hatshysy bolǵan, 1204 jyly Shyńǵystyń qolyna túsip, ordanyń is basqarýshy qyzmetin atqarǵan Tatatunǵa degen pikirdi 1911 jyly aıtqan bolatyn. Odan basqa ártúrli pikir aıtqan ǵalymdar da bar. Mysaly, akademık Ts.Damdın-súrenniń pikiri boıynsha: «Qupııa shejirede 12 ǵasyrdyń oqıǵalary ústirt jazylǵan da, 13 ǵasyrdyń alǵashqy jartysy - 1200-1240 jyldar aralyǵyn naqty dáleldermen jazady. Al Monǵol ordasynan tys bolǵan oqıǵalardy qysqa ǵana aıtyp ótken. Osyǵan qarap jazǵan adamnyń orda mańynda bolǵanyn baıqaımyz. Ol Shyqaı-qudyq bolýy ábden múmkin. Bul kisi kóne uıǵyr, túrki jazýyn jaqsy bilgen. Ári ordanyń shejiresin hatqa túsirýge mindetti bolǵan». Osy pikirdi P.Poýha, taǵy basqa oqymystylar maquldaıdy.

Sondaı-aq, Ógedeı hannyń oń qoly atanǵan Jyńǵaı jazdy deıtinderdiń pikiri basym. Orys ǵalymy N.Mýnkýev pen akademık Sh.Bıra bul shejire ortaq týyndy degendi aıtady. Qalaı desek te, joǵarydaǵy Tatatýnǵa naıman, Shyqaı-qudyq tatar, Jyńǵaı kereı taıpasynyń adamdary. Báribir osy dúnıe bizdiń jaqtan túbi alys ketpeıdi.

- Qazir de ǵylymmen aınalysyp júrsiz be?

- Men bir jaǵynan, altaıtanýshymyn. Altaı tektilerdi (túrki, monǵol, tungus-manchjýr, japon, koreı) zerttegen ǵalymdar eki udaı pikirge jarylyp júr. Biri bári bir tekten shyqqan dese, ekinshileri bulardyń tilderi jeke-jeke paıda bolǵan, óte kóp jyldyq aralasýdyń nátıjesinde ortaq elementter paıda bolǵan deıdi. Osy máselede zertteý jasap jatyrmyn.

- Sizdiń boljam qandaı?

- Osy altaı tórkindes tilderdiń shyǵý tegi jóninde óz boljamym bar. Ǵylym alǵashqy adamdy Afrıkada paıda boldy dep keldi. 1974 jyly Orhon ózeniniń boıynan tabylǵan meshin-adamnyń qańqasyn zerttegende 2-3 mln jyldyń aldynda ómir súrgeni anyqtaldy. Menińshe, altaı tórkindes tildermen sóıleıtin halyqtardyń o bastaǵy atasy osy meshin-adamdar. Osylardyń alǵashqy tobyrynyń sóılegen tili - birtindep evolıýtsııalyq damý satysynan ótip, búgingi tildik júıege jetken. Qazir osy tilde 600 mln adam sóıleıdi.

- Aqyry siz qazaq-monǵol tilderiniń shyǵý tegi bir degen pikirden aınymaı kelesiz, osyny dáleldep bermeısiz be?

- Osyny dáleldeýge 40 jyl ǵumyrymdy arnadym. Aqyry qazaq jáne monǵol tilderiniń fonetıkalyq, morfologııalyq, sıntaksıstik, leksıkalyq jaǵyn salystyra otyryp, «Qazaq jáne monǵol tilderiniń salystyrmaly tarıhı grammatıkasy» deıtin 2 tom eńbek jazyp shyqtym. Osy kitaptardy oqyǵan adam sózsiz moıyndaıtyn bolady.

2007 jyl, mamyr aıy

«ShETELDE TÝYP, ALMATYDA OQYǴAN QAZAQPYN»

Qabıdash Qalıasqaruly - Taldyqorǵan qalasyndaǵy І.Jansúgirov atyndaǵy Jetisý ýnıversıtetiniń professory. Týyp-ósken jeri - Mońǵolııanyń Baı-ólke aımaǵy. 1958-1962 jyldary Almatydaǵy Abaı atyndaǵy Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtynda bilim alǵan. Mońǵolııa qazaqtarynyń folklorlyq muralaryn jınap, ǵylymı aınalymǵa eńgizgen alǵashqy ǵalym. Ári aqyttanýdyń negizin qalaýshy.

Shákárim shyǵarmalary jetpisinshi jyldary Baı-ólkede jaryq kórdi

- Qabake, Qazaqstanmen qarym-qatynas ornamaǵan ótken ǵasyrdyń 50-shi jyldarynyń sońynda atajurtqa kelip ınstıtýtta bilim alýǵa múmkindik qalaı týdy?

- Men 1958 jyly orta mektepti bitirdim. Sol tusta, shamasy 1956 jyldan bastap mońǵol eli qazaq kadrlaryn Qazaqstanda daıyndaý kerek deıtin sheshim qabyldap, oqýǵa balalar jiberetin boldy. Osy dúrmekpen kelip qaldyq. Men shetelde týyp, Almatyda oqyǵan alǵashqy qazaqtardyń birimin.

- Siz áıgili aqyn Aqyt Úlimjiulynyń ómiri men shyǵarmasyn alǵashqy bolyp zerttegen ǵalymsyz. Osyǵan sebep bolǵan ne?

- Bul - óz aldyna bólek áńgime. Bala kezimizde aýyldaǵy úlkender «bul Ahań qajynyń óleńi» dep sybyrlasyp aıtyp otyratyn. Biraq ashyq aıta bermeıdi. Sóıtsek, ol kisi «halyq jaýy» retinde Qytaıda atylǵan eken. El sodan qorqyp qalǵan. Keıbireýler Aqyt qajynyń óleńderin aıtyp-aıtyp keledi de, «E, bul halyqtyń jyry ǵoı» dep, aıaǵyn sıyrquımyshaqtatyp qoıa salady.

Sodan Almatyǵa oqýǵa keldim. Kitap dúkenine barsam, áıgili tilshi-ǵalym Sársen Amanjolovtyń «Voprosy ıstorıı kazahskoı dıalektologıı» deıtin oryssha jazylǵan kitaby tur eken. Sony satyp aldym.

- Oryssha biletin be edińiz?

-Qaıdaǵy bilgen. Biraq kitaptyń ishinde qazaqsha silteme, túsiniktemeleri bar eken. Sony oqyp, qaryq bolyp júrmin emes pe. Paraqtap qarap otyrsam, qazaqsha tórt jol óleń tur:

«Ashýshań adam aqyrǵaq,

Zeıinsiz adam zekirgek...» -

dep bastalypty. Osyndaǵy «aqyrǵaq», «zekirgek» degen sózderdi qara árippen jazyp qoıypty. Tómendegi siltemesinde men bul sózdi «Aqyt Úlimjioǵly Qarymsaqov Altaıskııdiń shyǵarmasynan aldym» depti. Mynaý meniń bala kezimde jyryn jasyryn jattap ósken Aqyt atam emes pe eken degen oıǵa qaldym. Sóıtsem dál ózi eken.

- Ǵalym Sársen Amanjolov Aqyttyń bul óleńderin qaıdan alǵan?

- Kitaptyń sońynda «Aqyttyń bul óleńderi Ulttyq kitaphananyń qoljazbalar qorynda tur» degen siltemesi bar eken. Men osy izben Aqyttyń qoljazbalaryn kóreıin dep ustazym Málik Ǵabdýllın aǵama bardym. Qoljazba qoryna kirýdiń ózi qııamet eken. Mákeń maǵan «kirýge ulyqsat» deıtin qaǵaz jasatyp berdi. Bardym. Esiktiń kózinde otyrǵan bákene qyzmetker qolymdaǵy sýmkamdy sypyryp alyp qaldy. Tórde sary kidir tartqan birneshe áıel otyr. «Osylaı da, osylaı, qorda Aqyt Úlimjioǵyly degen aqynnyń kitaptary bar eken, sony kóreıin dep keldim» dedim.

- Qorda Aqyttyń qandaı kitaptary bar eken?

- Bes kitabyn alyp keldi. Alǵashqysy 1897 jyly basylypty. Umytpasam mynalar:

1. Tárjúma - ı Ahıd bın Úálád Gúlimji Altaıskıı (Qarymsaqov).

Bastyrǵan Muhamad - Nájıb Galıakbarov. Qazan. Ýnıversıtet

baspasy. 1897 j. 44 bet. Dastan.

2. Qıssa - ı Jıhan - sháh Tamýz - shah ýglı. Ahıd Gúlimji uǵly (Qarymsaqov). Bastyrǵan Qusaıynovtar. Qazan. Ýnıversıtet baspasy. 1902 j. 34 bet. Dastan.

3. Áhýal - ı Qııamát. Ahıd bın Gúlimji uǵly (Qarymsaqov) Bastyrǵan Karımovtar. Qazan. 1908 j. 20 bet. Óleńder.

4. Mınahib pıran Gazız - an. Ahıd Gúlimji uǵly (Qarymsaqov) Qazan. 1909 j. Ýnıvetsıtet baspasy. 32 bet. Qıssa.

5. Ábıat Gahıdııa. Ahıd bın Gúlimji uǵly (Qarymsaqov) Bastyrǵan Hýsaınov balalary. Qazan. 1909 j. 14 bet. Óleńder.

Osy kitaptardy kórip, bárin belgilep aldym. Aqyttyń osyndaı mol dúnıesi qoldarynda tursa da, jergilikti fılologtar pálendeı zertteı qoımapty. Bul kitaptar jaıynda aıtylǵan pikirdi de kezdestire almadyq. Áli de solaı.

- Siz oqý bitirip elge barǵan soń,jurt arasynan Aqyt qajynyń jyrlaryn jınaýmen aınalystyńyz. Halyq arasynda aqynnyń jyrlary tolyq saqtalyp pa?

- Elge baryp surastyryp kórsem, ekiniń biri Aqyttyń óleńderin aǵytyp qoıa beredi eken. Bári bilip tur. Sodan Baı-ólke aımaǵynyń 12 sumynyn aralap, aqynnyń jyrlaryn jınadym. Túk bilmeıdi-aý degen taýdaǵy shopannyń áıeli tórt jol óleńin jatqa aıtady. Tipti Aqyt qajy oqytqan alǵashqy 13 shákirttiń kóbisiniń kózi tiri. Ataqty shejire, aqynnyń shákirtteri - Muzbaı, Nuǵan aqsaqaldar kádimgideı tańdy-tańǵa jalǵap jyr jyrlaıdy.

Jalpy alǵanda, Aqyt qajy Shınjan-Altaı ólkesine asyp ketip, qaıta kelgen bir-eki jylyn eseptemesek, aqynnyń 35 jyl ǵumyry mońǵol jerinde ótken. Bala oqytqan. Ol kisiniń shyǵarmasynda mońǵolııalyq qazaqtardy «Qobda qazaqtary» dep aıtady.

- Aqyt shyǵarmalarynyń basty ereksheligi qandaı?

- Aqyt shyǵarmalarynyń basty ereksheligi - ol kisi óleńdi ıslam sharıǵatyn halyqqa ýaǵyzdaý isine paıdalanǵan. Bylaısha aıtqanda, arab tilindegi din sharıǵat ilimderin jamaǵatqa jetkizý úshin jyrlaý tásilin qoldanǵan. Óıtkeni, sol zamanda eldiń esin alatyn búgingideı laı teńiz aqparat joq. Halyq estigen-bilgenin birden qulaǵyna quıyp ala qoıady. Bir ǵajaby, Aqyt neni jazsa da «bisımallasyz» bastamaǵan. «Bisımalla sóz basy ...» dep kete beredi.

- Siz Aqyt aqynnyń shyǵarmalaryn basqa da kóp dúnıeler jınadyńyz emes pe?

- Halyqtyń aýyz ádebıet úlgileriniń barlyǵyn jınadym. Qazir qolymda eshqaıda jaryq kórmegen bes tomdaı dúnıe tur. Osylardy jınastyrý isine ózimniń oqýshylarymdy paıdalandym. Mysaly, besinshi klastarǵa - ertegi, altynshy klastarǵa - maqal-mátel, jetinshi-sezinshi klastarǵa - batyrlar jyryn, joǵarǵy klastarǵa - aıtystardy jına dep bólip qoıdym.

Oqýshylar jazda kanıkýlǵa aýylyna ketkende tapsyrma berip jiberem, kúzde sabaq bastalǵanda qoldaryna ilikkenderin kóterip arsalańdap jetedi. Artynan halyqtyń ózi qulaǵdar bolyp, qoldarynda saqtalǵan birli-jarym dúnıelerin ákelip beretin boldy. Sonyń ishinde óte kóp saqtalǵany Aqyttyń jyrlary. Mysaly, qajynyń jazǵan búkil dastandarynyń tolyq jınaǵy Qadyr deıtin aqsaqaldyń qolynan shyqty. Jaryqtyq ony býyp-túıip qoınyna tyǵyp júredi eken. Útir-núktesine deıin kóshirip aldyq.

- Jıǵan-tergenderińizdi jınaq etip bastyrdyńyz ba?

- Jınaǵan dúnıelerimdi iriktep-suryptap, janrlyq taraýlarǵa bólip, 1969 jyly «Mońǵolııa qazaqtarynyń aýyz ádebıeti» deıtin monografııalyq jınaq etip bastyrdym. Kelesi 1970 jyly qalǵan jıǵan dúnıelerdi «Halyq aqyndary» degen atpen kitap etip shyǵardym. Biraq buǵan Aqyt qajynyń týyndylary engen joq. Óıtkeni, ol óz aldyna bir kitap bolatyn boldy. Aımaqtyq baspahananyń shamasy belgili - juqa sarǵysh qaǵaz, túrtip qalsań tesilip ketetindeı úlbirep tur. Sapasy da onsha emes.

- Osy 1970 jyly Baı-ólkede jaryq kórgen jınaqqa Shákárim Qudaıberdiulynyń «Qalqaman - Mamyr» atty dastany tutas endi...

- Shákárim qajynyń shyǵarmalary shettetilip, ózi «halyq jaýy» retinde alastatylǵanyn bizdiń jaq bile bermeıtin. Biletin - men jáne menimen qaraılas, Qazaqstanda oqyp, bilim alǵan birneshe azamattar ǵana. Olar: «Qabıdash mynaýyń basyńa pále bolyp júrmeı me?» dep eskertken syńaı jasaıdy. Men aıtamyn: «Biletin sender aıtyp qoımasańdar, kim bilip jatyr. Pále shyqsa, senderden kórem!» dep ózderine ses kórsetken bolamyn.

- Eger jergilikti úkimet orny bilgen jaǵdaıda qalaı bolar edi?

- Túk te istemeıdi. Shákárim jaý bolsa, Keńes eline jaý. Oǵan aıdaladaǵy mońǵoldyń qatysy qansha. Ony da eskerip bilip otyrmyn emes pe...

- Bul jınaqty Qazaqstanǵa ákelip, múıizi qaraǵaıdaı professorlarǵa kórsetpedińiz be?

- Kitaptyń jıyrma shaqtysyn qushaqtap, Almatyǵa alyp keldim. Atyn atamaı-aq qoıaıyn, qazir bári derlik marqum bolyp ketti abyz aqsaqaldar, jınaqtaǵy Shákárimdi kórip, qulaqtaryn qaıshylap, osqyrynyp, úrke bastady. Jetekshim Málik Ǵabdýllın marqum: «Iá, Qabıdash qaraǵym, buny qalaı túsinemiz?» - dep qoıady. Men aıtamyn: «Shákárim sizderge jaý ma, joq pa, ol bizdiń el úshin esep emes. Bul mońǵolda shyqqan kitap. Sondyqtan buny shetelde bolyp jatqan oqıǵa dep qarańyzdar». Sonda da aǵalarymnyń túnergen túrine qarap ishim qorqyp tur. Ózim halyq jaýynyń balasymyn. Ákem 1937 jyly ustalyp, atylyp ketken. Mońǵolııaǵa «myna jigitteriń búldirip jatyr» dep hat jazyp, uıatqa qaldyrýy ábden múmkin ǵoı.

- Biraq ondaı bolmaǵan shyǵar?

- Dál oǵan barmady. Osylaı bir dúrligip aldyq ta, shymǵa sińgen sýdaı basylyp qaldyq.

- Siz kandıdattyqty «Aqyttanýdan» qorǵadyńyz ba?

- Joq. Men Aqyttanýdyń alǵashqy súrleýin negizdegenim bolmasa, taqyrybym basqa bolatyn. M.Áýezov atyndaǵy ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń ǵylymı keńesinde qorǵadym. Keńes múshesiniń quramynda aqyn Ábdilda Tájibaev ta bar eken. Buryn syrttaı kórgenim bar. Sol kisi óz sózin barlyqtaryńyz aıtqan pikirge tolyq qosylamyn dep bastady da, oqys tór jaqqa burylyp: «Sizder jyly úıde otyrasyńdar. Jaǵdaılaryń jaqsy. Ǵylymmen aınalysýǵa barlyq múmkindikteriń bar. Sóıte tura, baıqap otyrsam, qazaqtyń Abaıdan keıingi áýlıe aqyny Aqytty bilmeıtin kórinesińder» dep saldy.

Osy jerde alǵash ret Aqyt máselesi qozǵaldy. Ǵalymdar «Oıbaı-aý, ol kisi týraly materıaldy qaıdan tabýǵa bolady?» dep bir-birinen surasyp jatyr. «Kimge ne kerek, bárin men taýyp bereıin» dedim. «Oıbaı, sóıte ǵoı, aınalaıyn!» dep, bári shýyldasyp qaldy. Artynan izdep, suraǵan adam bolmady. Ábden bertinde, 1992 jyly bizdiń elge ǵalym Tursynbek Kákishev bardy. Osy Tursekeń buǵan deıin jaryq kórgen Aqyttyń óleńderin, qıssa-dastandaryn jıyp-terip, qoltyǵyna qysyp alyp ketti.

Dańǵyl aqyn - Aqtan Babıuly

- Siz «Aqyttanýdyń» syrtynda mońǵolııalyq aqyn-jyrshy Aqtan Babıulynyń shyǵarmasyn alǵashqy bolyp zerttep, ǵylymı baǵa bergen joqsyz ba?

- Aqtan Babıulyn mońǵolııalyq qazaqtardyń 1960 jylǵa deıingi Jambyly desek durys. Óte alǵyr, sózge urymtal, oqys sýyryp salyp aıta beretin dańǵyl aqyn. 1940 jyly Baı-ólke aımaǵy ornaǵan tusta Qazaqstannan adamdar kelip, baspahana ashyp, gazet shyǵaraıyq dese, ustap alar birde-bir tilshi joq. Sodan aımaq bastyqtaryna barsa, olar aıtatyn kórinedi: «Oıbaı, Qytaıdan jýyqta qashyp kelgen Aqtan deıtin jyrshy bar, Qyzylqaıyń jaqta óleń aıtyp qańǵyp júr, sony ustap alyp, tilshi jasańdar!». Ózi kóringen bastyqty óleńge qosyp ıt áýresin shyǵarady eken, myqty bolsa gazetterińe maqala jazsyn degenge keledi. Sodan Aqtan aqyndy Qobda betinde tuńǵysh ret jaryq kórgen «Órkendeý» gazetine tilshi etip qoıady.

- Qazaqstannan baryp alǵashqy baspa isin uıymdastyrǵan adamnyń aty kim?

- Atyn umytyp otyrmyn. Estýimshe, Qazaqstanǵa kelgennen keıin jalaly bolyp, atylyp ketken dep estımin. Osy kisi aımaqtyń barlyq is-qaǵazdaryn latyn árpine kóshirip jibergen. Óıtkeni, Qazaqstannan alyp barǵan baspa mashınasy túgeldeı latynsha bolǵan. Osy kisi alǵash ret 1940-shy jyldardyń basynda «Mońǵolııa qazaqtarynyń óleńi» deıtin kitap shyǵarǵan. Osy kitaptyń bir danasy meniń qolymda.

- Ol qalaı qolyńyzǵa túsip júr?

- Kitapqa Aqtan aqynnyń 13 óleń kirgen eken. Bir qyzyǵy, bul kitap eshqaıda taratylmaǵan Sebebi, Aqtan aqyn aımaqtyń ıdeologııa jónindegi hatshysyn balaǵattap tastapty. Osydan keıin álgi hatshy Aqtanǵa óshigip, kitapty tarattyrmaı tastaǵan. Artynan baspahanaǵa jańadan úı turǵyzǵanda, onyń tóbesine salatyn qumnyń astyna tóseıtin eshnárse tappaı jańaǵy óleń kitapty tóbe taqtaıdyń ústine jaıyp, syrtynan batpaq quıyp tastaǵan. Ákimshilik «ońbaǵan» kitaptyń kózin joıdyq dep sheship qabyldap qoıǵan.

Bertinde men baspahanaǵa bas redaktor bolyp bardym. Álgi jaǵdaıdy bilmeımin. Baspahananyń eski úıin buzyp, jańadan qurylys salatyn boldyq. Úıdi buzyp jatyp, tóbedegi kómilgen kitaptyń ústine túspeımiz be. Aq shań boratyp, qatty jel soǵyp turǵan. Kitaptar jelmen birge aspanǵa ushyp joǵaldy. Bir-bir kitaptyń artynan qýyp biz kettik. Basymdaǵy qalpaǵymdy alyp uryp kórdim ustatpaıdy, sodan ústimdegi kúpáıkemdi sheship alyp, kóbelek qýǵan bala sııaqty bir zamanda jalp etkizip ústinen túsirdim-aý. Osylaı jelmen jaǵalasyp júrip bir kitapty ustap qalǵam.

1992 jyly el qatarly Qazaqstanǵa kóshkeli jatyp, túbi kerek bolar-aý dep, «Órkendeý» gazetiniń alǵashqy sandarynan bastap túgendep, aımaqtyq kitaphana muraǵatyna ótkizip kettim. Sonda sholyp qaraımyn ǵoı. Aqtan barlyq maqalalaryn óleńmen jazypty.

Shynyn aıtý kerek, 1960 jyldary Almatydan oqyp barǵan ózimizdiń jigitter Aqtandy aqyn emessiń dep, shetke qaǵyp jiberdi. Kezinde halyq moıyndap, memleket basshysy Choıbalsyn arqadan qaqqan abyroıy túsip qaldy. Biraq bul kisini aqyn retinde tolyq moıyndaǵan - mońǵol jazýshylary. Kezinde Aqtannyń «Búrkit» poemasyn «Mońǵol ádebıetiniń ozyq týyndysy» dep baǵalady. Mońǵol tiline aýdaryp, jeke kitap etip taratty. Úzindileri orta mekteptiń ádebı oqýlyqtaryna endi. Áli de solaı oqytylyp jatyr.

- Alǵash Aqtan aqynmen qalaı tanystyńyz?

- 1963 jyly Almatydan Abaı atyndaǵy Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtyn bitirip barǵan soń, Aqtan aqynmen shyǵarmashylyq baılanys jasaıyn degen oı keldi. Onyń ber jaǵynda Altaı-Qobda qazaqtarynyń aýyz ádebıet úlgisin zertteý úshin Shınjan-Altaı qazaqtary týraly bilý kerek. Ol kezde eki el arazdasyp, barlyq qatynas tars jabylyp qalǵan. Ondaǵy qazaqtar tarıhyn jaqsy biletin Aqtannan basqa adam joq. Sonymen, eriksiz Ahańdy izdep úıine barsam, joq eken. Aýrýhanaǵa túsipti. Bardym. Tym jaqtyra qoıǵan joq. «Sender Qazaqstannan oqyp keldik, kózimiz ashyldy deısińder me, ne ottap júrsińder!» dep, boqtap áketti. Men ún-túnsiz tura berdim. Ári-beriden keıin jumsaryp: «Nemenege keldiń?» - dedi. «Sizben áńgimeleseıin dep». Myna támpish qara áńgimelesýge tatı ma ózi degendeı bir alaıyp qarap alyp: «Áńgimege zaýqym joq, seniń ıtteriń qoń etimdi qaýyp alyp, sodan shirip óleıin dep jatyrmyn», - dep, irge jaqqa qaraı aýnap tústi. Negizi qyljaqbas adam dep estıminmin, men qarap turmaı shaldaýyr sózben shaıqasa kettim. Ahań jaryqtyq qyzyq adam edi «Óı, mynaý boqtasqanǵa tatıtyn jigit kórinedi ǵoı ózi» dep, basyn kóterip otyrdy. Osylaı tanystyq.

Ómiriniń sońyna taman dúrkin-dúrkin dert meńdep, jaǵdaıy onsha bolmady. Óleńdi arab árpimen jazady. Ony oqıtyn adam az. Sodan Ahańa aıtym, siz óleńdi jazbaı-aq aıta berińiz, men qasyńyzǵa jazyp otyratyn hatshy qoıyp bereıin. Aldynda Almatyda oqyǵanda, Jambyl aqynnyń qartaıǵanda qasynda hatshysy bolypty degendi estigenim bar, sony istep júrgen túrim. Qazaq ádebıetinen orta mektepte sabaq beremin, sony paıdalanyp joǵary klass oqýshylaryn bir-birden kezekke qoıdym. Osylaı kóp dúnıesin jazyp alyp qaldym.

- Osylaryn jeke kitap etip shyǵaryp bere aldyńyz ba?

- Barlyq óleńderin jınap, tańdamalysyn shyǵaryp berdim. Biraq Ór-Altaıdyń ardager ulany Qara Ospan týraly sumdyq dastany bar edi, sony aımaqtyq partııa komıteti aldyryp tastady. Mońǵolııadaǵy qazaq aqyndary ishinen alǵash ret tolyq jınaǵy shyqqan osy Ahań boldy.

«Abaı men Shárip keldi, aýsyl men saryp keldi»

- Ótken ǵasyrdyń 30-shy jyldary mońǵolııalyq qazaqtar arasyna baryp jumys istegen Abaı Qasymov pen Shárip Ótepov týraly ne bilesiz?

- Qazaqstandyq Komıntern ókili Abaı Qasymov pen komsomol Shárip Ótepovter 1930-shy jyldardyń basynda barǵan. 1935 jylǵa deıin halyq ishinde aǵartýshylyq, saýattandyrý jumysyn júrgizgen. 1936 jyly qaıta shaqyrtyp alǵan. Bul kisiler alǵash kelgen jyly Qobda betindegi eldiń malyna «saryp» deıtin aýrý kelip, kóp mal qyrylypty. Sol sebepti eldiń aýzynda «Qazaqstannan Abaı men Shárip keldi, malǵa saryp keldi» deıtin mátel qalǵan.

Abaı Qasymov áıeli Tashenkemen birge barǵan. Tashenke marqum - Járkent óńiriniń týmasy. Ekeýi Qyzylqaıyń degen jerde muǵalim bolyp júrgende ,jańa týǵan tuńǵysh sábıi shetinep ketedi. Tashenke apaı balasynyń qaıǵysyna shydamaı, kókteı solyp, qap-qara bolyp kúıik shalypty. Tym balajan adam eken. Onyń ústine, ıt baılasa toqtamaıtyn qıyr jonǵa shyǵyp ketken taǵy qazaqtyń ortasyna kóndigý ońaı deısiz be. Jany shyrqyrap, ózin qoıarǵa jer tappaı qınalady. Osy jaǵdaıdy kózi kórgen kórshisi Túrkistan deıtin adam óziniń jańa týǵan qyz balasyn sharanasynan sypyryp alyp, Tashenkeniń qolyna ustatypty. Jas sábıdiń ıisin ıiskep baryp, áıeldiń jany qalǵan deıdi biletinder.

- Álgi qyzdy sol kúıi Qazaqstanǵa alyp ketken be?

- Ol balany Qazaqstanǵa alyp ketken. Aty Roza eken. Komınternniń balasy esebinde 1939 jylǵa deıin Máskeýde tárbıelengen. 1939 jyly Abaı Qasymovty Almatyda atqan. Sheshesi 1940 jyly belgisiz sebeppen taǵy da Almatyda qaza tapqan. Ákesi atyldy, sheshesi óldi, jetim qalǵan Rozanyń taǵdyry adam aıtqysyz qıyn bolǵan sııaqty. Onyń ústine «halyq jaýynyń» qyzyn kim jolatady.

Osylaı Roza Qasymqyzy taǵdyrdyń taýqymetin kórip júrip boıjetken. Astana mańyndaǵy Ereımentaý aýylynda turyp jatyr.

- Shyn ákesi Túrkistan týǵan qyzynyń taǵdyry jaıly bile aldy ma eken?

- Qaıdaǵy bilgen?! Túrkistan aqsaqaldyń ózin 1938 jyly «halyq jaýy» dep tanyp, Mońǵolııada atyp tastaǵan.

- Shárip Ótepov te qýǵyn kórdi me?

- Ol kisini de kóp jylǵa sottap jibergen. Men Almatyda oqyp júrgende, Shákeńniń úıi Tımırıazev kóshesinde turdy. Baryp sálem berdim. Úıine qonaqqa shaqyrdy. Sonda aıtyp otyrdy: «Baı-ólke aımaǵynda jumys istep júrgende, kenet Qazaqstanǵa shaqyrtty. Kelgen jerde sottap jiberdi. Sodan Hrýşevtiń zamanynda biraq bosap shyqtym», - dep.

Artynan Qobda betinde ótkizgen ómiri jaıly «Jalyndaǵan jastyǵym - komsomolym» deıtin kitap jazdy. Ol týyndysy 1981 jyly «Jalyn» baspasynan kitap bolyp shyqty. 1970 jyldardyń basynda aımaq ákimshiligi Shárip Ótepovty Baı-ólkege shaqyryp, úlken qurmet kórsetti. Úkimettiń «Altyn Juldyz» ordenimen marapattady.

- Alǵash Baı-ólke aımaǵy ornaǵan tusta oqý-aǵartý isin jolǵa qoıý maqsatymen Qazaqstannan onshaqty muǵalim barady. Osy adamdardyń halyq aǵartý isine sińirgen eńbegi erekshe. Solar týraly ne bilesiz?

- 1940 jyly Baı-ólke jeke aımaq bolyp ornaǵannan keıin, eki eldiń Bilim mınıstrlikteri arasynda shart jasasyp, nátıjesinde Qazaqstannan 10 muǵalim Baı-ólkege barǵan. Bir qyzyǵy, barlyǵy birdeı qazaq tili men ádebıetiniń mamandary eken. Sóıtse, Máskeýden Qazaqstannyń bilim mınıstrligine «mońǵol deıtin eldiń azamattary qazaq tilin úırenýdi qalaıdy, adam jiberińder» depti. Osylaı kelip qalǵan. Sodan aımaqtyń basshylary «Biz qazaqtyń tilin sendersiz-aq bilemiz. Bizge fızıka, hımııa, arıfmetıka, geografııa úıretetin adamdar kerek. Áıteýir kelip qalǵan ekensizder, bosqa jatpaı, alys aýyldarǵa baryp mektep ashyńyzdar, bala oqytyńyzdar» deıdi.

Ol zamandy bilesiz, partııanyń mindeti kúshti. Álgi adamdar bir-bir túıege minip alyp, alys aýyldarǵa ketedi. Osylardyń barlyǵy úsh jyldyń ishinde barǵan jerlerine mektep ashyp, bala oqytyp, úlken ister atqardy. Qazirgi baı-ólkelik aǵaıyndar aldymen osylarǵa qaryzdar.

Uly Otan soǵysy bastalǵanda barlyǵyn maıdanǵa shaqyryp alyp ketedi. Jeti muǵalimdi Qazaqstanǵa da keltirmeı, týra Barnaýyl arqyly maıdanǵa jiberedi. Qalǵan úsheýin Almatyǵa alyp keledi.

- Osy on adamnyń biri til biliminiń tanymal ǵalymy Tóleýbaı Qordabaev emes pe?

- On adamnyń biri - Tóleýbaı Qordabaev keıin Qazaqstanǵa aty máshbúr ǵalym boldy. Jaryqtyq Aqqol degen jerge baryp mektep ashqan, taýdan qyzyl qaraǵaıdy jaıaý tasyp júrip, bastaýysh mekteptiń qurylysyn óz qolymen salǵan. Kepken qaraǵaıdy jańqalap, parta,ústel jasaǵan. Qasynda jary birge bolǵan.

Ózderi osylaı qınalyp júrgende, jańa týǵan balasy shetinep ketken. Tóleýbaı aǵamyzdy bertinde aımaqqa shaqyryp, qonaq etip jiberdik. Osy kelgen saparynda 40 jyldyń aldynda qaıtys bolǵan balasynyń zıratyn dál taýyp baryp, duǵa oqydy.

Sábeń jylaǵan kún

- Qaba, sizdiń úıdegi Roza Amanqyzy Bekbosynova apamyz - burynǵy Taldyqorǵan oblysy, Sarqant aýdanynyń týmasy. Jeńgemizdi Qobda betine qaraı qalaı alyp qashtyńyz?

- Roza ekeýmiz ınstıtýtta bir topta, bir partada otyryp oqydyq. Alǵash kórdim de, «Іzdirastı» dep qaldym. Ol meni oryssha biledi eken dep oılap qaldy. Osylaı tanystyq.

Sol zamanda Keńes Odaǵynyń azamattary sheteldiktermen úılenýge bolady deıtin zań bar eken. Ásili, Mońǵol men Keńes Odaǵy qushaq aıqastyryp, eńiregen dos boldy. Onyń da paıdasy tıgen shyǵar, oqý bitirgennen keıin jeńgeńdi taý-tastyń ortasyndaǵy tuıyq aralda jatqan aýlyma aldap-sýlap aparyp aldym.

- Barǵannan keıin Roza apaı mońǵoldyń azamattyǵyn aldy ma?

- Eger ol kisi mońǵoldyń azamattyǵyn alyp qoısa, myna jaqtaǵy tórkinine kelip-ketý toqtaıtyn boldy. Onyń ber jaǵynda meniń de Almatymen qatynasym aýyrlaıtyn kórindi. Sol sebepti apaıyń ol eldiń azamattyǵyn qabyldamady. Sol durys bolǵan eken. Ony qaıdan bilip júr deseńiz, maǵan deıin Mońǵolııanyń Reseıden oqyǵan zııalylary orystyń qyzdaryna úılengen. Solar osylaı iste dep aqyl qosty.

- Nekelerińiz Almatyda qıyldy ma?

- Almatyda úılendik. Neke kýálik alaıyq dep ZAGS-ke barsaq, sondaǵy orys qyzdar aıtady: «Áıelińiz sizdiń famılııany alý kerek», - dep. Sodan jaman tilimmen oıbaı saldym. «Bul ne sumdyq! Bizdiń aýylda kelin atasynyń atyn ataý degen asa aýyr qylmys sanalady. Búıtip qor qylmańdar, úırengen ózderiń atalaryńnyń atyn ataı berińder!» dep, jatyp kelip týladym.

- Jaryńyzdy Baı-ólkege alǵashqy ret qalaı alyp bardyńyz?

-Rozaǵa shetelge shyǵatyn pasport bermeı, basy bútin alty aı qańǵydym. Zorǵa degende pasport qolǵa tıdi. «Qazaqstannan áıel ákelem» dep aýylǵa aıtyp qoıǵam. «Qabıdash, Qazaqstannan qatyn ákelgeli jatyr» dep aǵaıyndar qystaı qyrylyp qala jazdapty. Roza jeńgeń ekeýmizdi kádýilgi aımaq bolyp qarsy aldy. El-jurt ulanasyr toı jasady. Sodan eki jyl boıy aımaqtyń halqy kún aralatpaı ekeýmizdi qonaqqa shaqyrady. Tanymaıtyn, túsinde kórmegen adamdar kúnde tańerteń kelip turady. «Áı, qaraǵym, anaý alystan kelgen kelinge úıden dám tatyraıyq, jalǵyz keldi ǵoı, elin-jerin saǵynyp júgen shyǵar» dep qıylady. Halyq Rozany han kóterdi.

- 1966 jyly Baı-ólkege jazýshy Sábıt Muqanov bardy. Qalaı qarsy aldyńyzdar?

- Sábeń Keńes elinen kelgen arnaıy delegatsııanyń orynbasary eken. Bastyǵy Hoholov deıtin býrıat shatys orys. Jazýshynyń osy sapary týraly mońǵol eli jasaǵan úsh tabaq derekti fılm bar. Bir tabaǵy 10 mınýttan. Sonyń bireýi basy bútin qazaq on jyldyq orta mektebindegi jazýshynyń kezdesýine arnalǵan. Ony uıymdastyrǵan - jeńgeń ekeýmiz. Úlken plakatqa «Sovettik sózge qalamy kórmegen áste muqalyp, muny jazǵan adamy - kádimgi Sábıt Muqanov» dep jazyp, ilip tastadyq. Óleńderin klass saıyn jattattyq. Kez kelgen oqýshy shyǵarmasynan julyp alyp úzindi oqyǵanda, Sábeń shalqasynan tústi. Sóz bergende: «Aınalaıyndar-aý, meni ol jaqtaǵy qazaq jaqsy bile me desem, sender olardan da jaqsy biledi ekensińder», - dedi. Tebirengeni sonshalyq, kózine jas aldy. Erteńinde aımaqtyq drama teatrynda aqyn-jazýshylarmen kezdesti. Sonda taǵy da osy sózdi aıtty.

«KÓShPENDІ ELDІŃ PERZENTІMІN»

Qarjaýbaı Sartqojauly - tanymal túrkitanýshy ǵalym. Qazir L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetinde ǵylymı jumyspen aınalysady. Ótken 90-shy jyldary Baı-ólke qazaqtary atynan Mońǵoldyń Uly Quryltaıyna depýtat bolyp saılanǵan tulǵa.

- Qarjeke, siz týra Naýryz meıramy kúni týǵan ekensiz, qutty bolsyn!

- Meniń týǵan jerim - Altaıdyń teriskeıi. Kúreńsal qyrqalar adyrlap kelip, oıpatqa qulaǵan tusta Úıirti, Úsigen deıtin eki ózen bar. Bizdiń qystaý sol eki ózenniń quıǵanynda-tyn. Ol zamanda bizdiń el Qobda betine (Altaı taýynyń teriskeıi, Monǵolııa jeri) ábden úırenip, mekendep qalǵan kez. Ǵasyrlar boıy úzilmeı kele jatqan kóshpendi ómirdiń túlegimin. Mal órisin qýalap, shóptiń shúıginine qaraı qańbaqsha aýnap kóshken eldiń balasymyn.

Anamyz maǵan deıin segiz qursaq kótergen eken. Bir-ekeýi erte shetinep ketipti. Men kenjesimin. Týra Naýryz kúni týyppyn. Qobda betiniń batystan oraı soǵatyn qyzyl jeli báseńsip, qys jaýǵan qalyń qardyń baýyry sógilip, erte kúzde kómilip qalǵan sıyrdyń qý tezegi qaýdyrap, qar astynan shyǵyp jatqan tus. Sheshemniń maǵan aıaǵy aýyr. Aýyldan uzap shyqpaıdy. Dese de qarap otyrý ádetine enbegen anam, týra Naýryzdyń atqan tańymen birge turyp, bes-alty sıyryn qystaýdyń qarsy aldyndaǵy buıratqa óristetip jiberip, tezek terýge bettepti. Aýyl irgesindegi Úsigenniń muzynan ótip, qarsydaǵy qyratqa taıap qalǵanda, tolǵaǵy qysady. Aýyldan alystap ketken, amal joq, sol arada bosanypty. Balasy shyryldap aq qardyń ústinde býy burqyrap jatypty. Qolyna ilikken qyrly taspen balanyń kindigin egep kesip, qaptaǵy tezekti tógip tastap, jańa týǵan nárestesin orap úıine ákelipti. Sol bala myna men bolamyn.

- Sol sebepten atyńyzdy «Qarjaýbaı» dep qoıǵan ba?

- Aıtaıyn... Jańaǵy sheshemiz úıge kelgen soń kórshiler jınalyp, meniń kindigimdi durystap qaıta kesipti. Endi balaǵa at qoıý kerek bolǵan. Kindigimdi kesken áıel: «Bul bala «Naýryzkóje» kúni týdy atyn «Naýryzbaı» dep qoıaıyq», - depti. Úlken aǵam turyp: «Qardyń ústinde týdy ǵoı «Qarjaýbaı» bolsyn», - degen eken, aqyry úlkender osy atty qolaı kóripti.

- Siz de kóshpendi eldiń dástúri boıynsha jasyńyzda jyrmen aýyzdanǵan shyǵarsyz?

- Naq solaı, oıpyrym-aı, ol bir ǵajaıyp zaman edi. Sheshem marqum jaqsy jyrshy boldy. Dál sanyn bilmeımin, óte kóp jyrlardy jatqa aıtatyn. Ámbe, qazaqy qara óleńdi mánerlep salatyn aıtysker edi. Anamnyń jatqa aıtatyn jyrlaryn aǵalarym qalyń dápterge kóshirip jazyp qoıdy. Osyny keshke qoıdy qoralap tastap, alqa qotan otyrǵan kezde tyńdaımyz. Jyrlaýshy óleń mánerin jorǵa naqyshyna keltirip alyp zýlatady dersiń. Es bilgennen bastap «Shákim - Shákirt», «Zylıqa - Sámen», «Alpamys», «Qobylandy», «Qyz Jibek» dastandaryn jattap óstik.

Jyrǵa degen asa qumarlyqtan da shyǵar, ekinshi klasta oqyp júrgende «Manas» jyrynyń 4 tomyn, «Myń bir túnniń» 4 tomyn bitirdim. Mekteptiń kitaphanasy óte baı boldy. Tórtinshi klastyń sońyna deıin kitaphanadaǵy barlyq kitapty oqyp taýystym. Osy jyly mektepte jatqa taqpaq oqýdan jarys ótti. Elý taqpaqty jatqa aıtyp, báıgeden birinshi bolyp keldim.

- Alǵash mektepke qalaı barǵanyńyz esińizde me?

- Bul 1954 jyly bolatyn. Qońyr kúz. Jaılaýdaǵy el etekke túsip, «Shalqar» kóldi jaǵalaı kúzeýlik jurtta otyrǵan. Qolymda shybyrtqy, qozy-laq qaıyryp óriste oınap júr edim, jaraý qula at mingen bir adam tasyrlatyp shaýyp maǵan keldi. Kózine kózildirik salǵan, jelbiretip shash qoıypty. Shash ósirgen adamdy alǵash ret kórip turmyn. Qalada úlken bastyqtardyń shashy bolady dep estıtinbiz, shoshyp kettim. «Sartqojanyń balasy sensiń be?» dedi. Men «ıá» dedim. «Qozy-laǵyńdy aýlyńa qaraı aıda!» dep buıyrdy. Aıtqanyn oryndadym. Sodan keıin: «Kel, meniń artyma minges», - dedi. Qoryqqanymnan atyna mingesip aldym. Jaıyp júrgen qozy- laǵym dalada qaldy. Álgi adam eki qolymdy belbeýine orap baılap aldy da, jetpis shaqyrym jerdegi sumyn ortalyǵyna qaraı tartyp otyrdy.

Osylaı jalań aıaq, ústimde kıim de joq, mekteptiń tabaldyryǵyn attadym. Erteńinde úlken aǵam izimnen jetip, kıim ákelip berdi.

- Ne sebepten dalada júrgen jerińizden mektepke suraýsyz alyp ketti?

- Bizdiń úıdiń joǵary jaǵynda kúzeýde otyrǵan Qamza degen baı boldy. Myń jylqysy, bes myńdaı qoıy bar. Sonyń menen eki jas úlken balasy bar-tyn. Sony sabaqqa áketpek bolǵanda, ákesi kelgen kisige jaqsy at berip: «Balama tımeńder, josparlaryń oryndalmaı jatsa, qozy jaıyp júrgen Sartqojanyń jetimin alyńdar», - dep jiberipti.

Osylaı jeti jasymda mektepke bardym. Qazir jataqhana deımiz, ınternatta turdym. Jas balamyn, úıdi saǵynamyn. Bir kúni sheshem keldi. Mańdaıymnan ıiskep, ákelgen qurt-maıyn berip ketti. Qarap turmyn, sheshem alystaı-alystaı, aqyry noqattaı bop kórinbeı ketti. Shydamadym, aýyl jaqty betke alyp, tura kelip qashtym. Biraz uzaǵan soń, burylyp artyma qarasam, mekteptiń dırektory qara kók atpen josyltyp kele jatyr. Sekirip ózenniń jar qabaǵynyń astyna kirip kettim. Qarap jatyrmyn, dırektor ashýly kórinedi, aǵyp ótip ketip, qaıta aınaldy. «Osy jardyń astyna jasyryndy» dep, sóılep júr, izdep júr. Aqyry taýyp aldy. Qolyndaǵy buzaý tis qamshymen jon arqamdy josyltyp tartyp-tartyp jiberdi. At baýyryna alyp, jaıaý qýyp keldi. Búkil bala qyzyqtap qarap qalypty. Men paqyrdyń aıdalyp kelgenin kórgender qashýdyń ne ekenin túsinse kerek.

- Odan keıin de tártip burǵan kezderińiz kóp shyǵar?

- Tórtinshi klastan bastap mońǵol tiliniń sabaǵy kirdi. Bir aýyz sóz bilmeıtin edik. Osy pándi oqytýǵa jańadan Aýǵanbaı deıtin aǵaı keldi. Symbatty, uzyn boıly, tip-tik júredi. Murny qyran búrkittiń tumsyǵy sııaqty ıilgen, ári qolaǵashtaı úlken. Balamyz, aǵaıdyń shoqpardaı tanaýy qyzyq kóringen bolý kerek, eki judyryǵymdy túıip, ózimniń murnymnyń ústine japsyra ustap aldym da, júgirip baryp, ustazymnyń aldyna tura qaldym. Tepkilep dalaǵa qýyp shyqty. Kelesi sabaqqa kelsem, jýrnalǵa jaýyngerdeı tiziltip bes «2» qoıyp tastapty.

Sodan kúnde sabaqqa daıyndalam. Kún saıyn suranam. Shirkin-aý, suramaıdy ǵoı. Qorytyndy shyǵýǵa taıady. Bes «ekimniń» murty buzylmaı tur. Demalysqa bir kún qalǵanda, jeltoqsannyń 30-y kúni «kel beri» dedi. Otyrǵyzyp qoıyp, ary surady, beri surady, jazbasha synaq aldy. Basyn shaıqap-shaıqap turdy da, qatarynan bes «5» qoıyp, qorytyndysyn «beske» shyǵaryp jiberdi. Jarty jyldyń ishinde bir qarpin bilmeıtin monǵoldyń tilin ájeptáýir úırenip kettim.

- Siz qaı jyly Ulan-Batyrǵa oqýǵa bardyńyz?

- 1962 jyly sumynnyń jeti jyldyq orta mektebin úzdik bitirip, óziń aıtyp otyrǵan el astanasyna oqýǵa attandym. Myna qazirgi kolledj sııaqty, aǵash, jıhaz isimen aınalysatyn úsh jyldyq tehnıkým. Osynda oqydym. Osy úsh jylda qaladaǵy eń úlken Stalın atyndaǵy kitaphananyń ishindegi barlyq qazaqsha kitaptardy oqyp bitirdim. «Abaı joly» romanyn taýyp oqydym. Kitaphana túngi on ekige deıin jumys isteıdi, men qyzmetkerlermen kitaphanany birge jaýyp shyǵamyn. Óstip júrip, úsh jyl óte shyqty. Tehnıkýmdy bitirip, «jıhaz tehnology» degen tabaqtaı dıplomdy qushaqtap aýylǵa keldim.

- Mońǵolııa qazaqtarynyń ákimshilik ortalyǵy - Baı-Ólke aımaǵyna keldińiz. Qandaı jumysqa ornalastyńyz?

- Aımaq ortalyǵynda qurylysshylardy oqytatyn kásiptik-tehnıkalyq oqý orny bar edi, kelip sabaq úırettim. Jumystan keıin jumysshylar oqıtyn «keshki mektep» deıtin boldy. Eki jyl oqytyp, «10 jyldyq bilim aldy» dep attestat beretin. Túndeletip júrip, sony bitirip aldym. Onsyz joǵary oqý oryndaryna qabyldamaıdy.

Maqsatym qaıtadan Ulan-Batyrǵa baryp, ádebıetshi nemese jýrnalshy oqýyna túsý. Jolym bolmady. Aǵasy bastyq bireý aldymdy orap ketti. Basqa oqýlardyń bári bitip ketipti. Amal joq, Ulan-Batyrǵa kelip «geolog- ınjener» mamandyǵy boıynsha konkýrsqa qujat tapsyratyn boldym. Kitap kóp oqyǵanymnyń paıdasy tıdi-aý deımin, otyz neshe mońǵoldyń ishinen top jaryp birinshi keldim.

Arman adyra qaldy, geolog-ınjener oqýyna tústim. Mońǵolııada birden-bir jalǵyz ýnıversıtet bar edi, sonda oqıtyn boldym. Rektory ataqty bıolog ári jazýshy D. Tsegmed degen adam edi. Mońǵolııany BUU-ǵa múshelikke qabyldatqan ataqty ǵalym. Qoǵam qaıratkeri, bedeldi kisi. Birinshi kýrstyń sabaǵy bastalǵan soń, qazan aıynyń aıaǵyna taman rektorǵa bardym. Aıttym, «osylaı da, osylaı meniń ınjener bolýǵa yqylasym shamaly, óleń jazam, armanym - ádebıetshi bolý, kómektesińiz» dedim. Ol kisi «Bıyl oqý jyly bastalyp ketti. Osy oqýyńdy óte jaqsy oqyp shyq ta, kóktemde maýsym aıynyń 15-ine taman kel. Aýystyryp bereıin» dedi. Allanyń ámiri-aı degen, osynda oqyǵan bir jylymnyń artynan dala kezip, músin tastardy izdegende paıdasy qatty tıdi.

- Maýsymnyń 15-inde bardyńyz, aýystyryp berdi me?

- Týra aıtqan kúni bardym. Arada jylǵa salym ýaqyt ótip ketti, umytyp ketti me, kim bilsin. Umytpapty, salǵan jerden «zachetnaıa knıjkany» suratty. Kórip jiberip: «Oý, sen jaqsy oqypsyń ǵoı. Qaraǵym, myna geolog degen jazýshy bolýǵa taptyrmaıtyn mamandyq. Jazýshylyqpen qosa aınalysa beresiń. Men de júrmin ǵoı. Aýyspaı-aq qoı», - desin. «Mundaı múmkindik kúnde týa bermeıdi, ne bolsa da aqyryna jetip tynaıyn» dep óz pikirimnen qaıtpadym. Sodan kadr bóliminen bireýlerdi shaqyrty. Birinshi prorektory Batmýnke degen kisi-tin, sony qosa shaqyrtty. Batmýnke artynan rektor, Mońǵolııanyń Ortalyq Partııa Komıtetiniń birinshi hatshysy, Mınıstrler Kabınetiniń basshysy boldy.

Bárin jınap alyp, «Myna turǵan Qarjaýbaı degen talantty qazaq balasy. Túbi bir jerden jaryp shyǵady. Óleń jazady eken. Osy balaǵa Máskeýdiń Lomonosov atyndaǵy ýnıversıtetinen keletin jalǵyz «jýrnalshy» mamandyǵyn berińder!» dedi. Qosshylary bir aýyzdan «maqul» dedi. Meniń arqamnan qaǵyp jol bolsyn aıtty. «Men erteń Kýbaǵa issaparmen ketip baramyn. Bir aı shamasynda sonda bolam. Kezikpeı qalsaq, jolyń bolsyn!» dedi.

Korıdorǵa shyǵa bergenimde, «Maǵan kire shyq!» dep manaǵy birinshi prorektor shaqyrdy. Bardym. Qýanyshtan azdap qoqılanyp ta ketken shyǵarmyn. Prorektor túsin sýytyp: «Sen neǵylǵan adamsyń, basqa el oqýǵa túse almaı júrse, sen mamandyq tańdaısyń, bul ne degen bassyzdyq», - dep aıǵaılasyn. «Mundaı bolsa, rektor ketpeı turǵanda qaıta kirip, máseleni sheship alaıyq» dep, esikke qaraı júgirdim. «Toqta-a-a!» dep aıǵaı saldy: «Jaman-jaqsy bolsyn, men birinshi prorektormyn. Meniń bir aýyz ýájimdi kótermeıtin netken beıshara adamsyń» degende, sorly basym ózim uıalyp qaldym. «Erteń kelersiń» dep shyǵaryp jiberdi.

Erteńine keldim, qabyldamady. Búrsigúni keldim, taǵy sol. Sandaltyp júrgizip qoıdy. Bir kúni ózim oqıtyn geolog-ınjener fakýltetinen izdep jatyr degen habar jetti. Barsam, armııa qataryna shaqyrǵan qaǵaz kelip tur. Odan qutylý degen joq. Ne isteıin. Ortalyq partııanyń úni, eldegi birinshi gazet - «Únende» jýrnalshy Jamsa degen tanys mońǵol aǵa bar edi, júgirip sonda bardym. Bárin aıttym.

«Áskerı kýáligiń qaıda?». «Ózimde». «Shaqyrý qaǵazyń qaıda?». «Minekı». Qolymdaǵy bar-joq qaǵazdarymdy Jamsa aǵam papkasyna salyp alyp, áskerı komıssarıattyń bastyǵy Sosyr degen generalǵa ketti. Ekeýi aýyldas ári armııada birge bolypty. «Sen, - dedi Jamsa aǵaı, - ýnıversıtetke de barma, áskerı komıssarıatqa da kórinbe». Sodan tas búrkenip, jasyrynyp jattym.

- Sodan ne boldy?

- Ne bolýshy edi, densaýlyǵynda aqaý bar, ásker qataryna jaramaıdy degen qaǵaz istep berdi. Qaǵazymdy qoınyma salyp alyp, aıańdap ýnıversıtetke keldim. Geologııa-mıneralogııa ǵylymdarynyń doktory Lhagva-súren degen professor bar edi, aldymnan sol shyqty da, «Eı, qazaq áskerden qashyp júrsiń be, endi sottalasyń» dep masaırap tur. «Oıbaı-aý, ondaı jaman sóz aıtpańyz, qashyp nem bar, densaýlyǵym jaramaı qaldy, uıat boldy» dep, qolymdaǵy qaǵazdy kórsettim. Oqyp kórdi. «Mynany qara, generaldyń ózi qol qoıypty» dep, tań-tamasha boldy da qaldy. Dúnıeni jańǵyryqtyryp, qarq-qarq kúlip men turmyn...

- Álgi «Lomonosov» qaıda qaldy?

- Endi ne ister eken dep manaǵy taǵdyrym qolynda turǵan prorektorǵa keldim. Kelsem, meniń qamqorshym rektorym alys sapardan áli oralmapty. Barlyq sheshim birinshi prorektordyń qolynda. Sodan oılandym: «Eı, Qarjaýbaı múıiz suraıym dep júrip, qulaqtan aıyrylyp qalma. Lomonosovyń kózden bulbul ushqan eken. Bolmasa, osy ýnıversıtet ishindegi kez kelgen gýmanıtarlyq oqýǵa aýysý jaǵyn qamda». Burynǵy jalyn joq, ildebaılap prorektorǵa da jettim-aý. Meni kórdi de: «Máskeýge jibere almaımyn, oqyǵyń kelse, ýnıversıtettiń «mońǵol tili» mamandyǵyna oqy. Oqymasań, jolyń anaý», - dep esikti kórsetti. Namystanyp kettim. «Óte jaqsy oqymasam, atym óshsin» dep, jylap jiberdim.

- Durys, Qarjeke! «Mońǵol tili» mamandyǵyn oqyp júrsiz. Al endi kóne túrki jazýyn zertteýge ne sebep?

- Manaǵy geologym jaıynda qaldy. Mońǵol tili mamandyǵyn birinshi kýrsynan bastadym. Jyl sońynda ýnıversıtet boıynsha úlken ǵylymı konferentsııalar ótedi eken. Osyǵan «Mońǵol tiliniń metaforasy» degen taqyrypta baıandama jasap, ekinshi oryn aldym. Sol eki ortada birinshi prorektor J.Batmýnke rektor bolyp shyǵa keldi. Qorytyndy jıynǵa rektordyń ózi kelip, marapattardy tapsyrdy. Bir zamanda «Sartqojanyń Qarjaýbaıy ekinshi oryn» dep jarııalady. Rektor «Bul álgi tentek Qarjaýbaı ǵoı, sabaq qalaı?» dedi. Tisimdi shyqyrlatyp turyp, «Óte jaqsy» dep sańq etkizdim. Basyn shaıqap, «Jigit ekensiń!» dedi rektor.

Jyl saıyn ártúrli taqyryptar boıynsha baıandamalar jasap, birinshi orynnan túspedim. Besinshi kýrsta oqıtyn jyly Qyzylorda ınstıtýtynyń professory Á.Qońyratbaevqa hat jazyp jiberdim. Osy hat keıin Qońyratbaevtyń 10 tomdyǵyna kiripti. Hatta aspırantýrada oqýǵa járdemdesińiz degem. Ol kisi bizdiń rektordyń atyna jaýap jazypty. Ony men bilmeımin...

Meniń dıplom jumysym «Tuı-uquq eskertkishiniń tili» degen taqyrypta jazyldy.

- Buǵan deıin kóne túrki jazýynan habaryńyz boldy ǵoı?

- 1965 jyly «Bilim jáne eńbek» jýrnalyna Ǵubaıdolla Aıdarovtyń «Kúltegin degen kim?» deıtin maqalasy shyqty. Osynda kóne túrki jazýynyń álippesi berilipti. Osyny jattap aldym. Ári baıyrǵy túrki eskertkishteri týraly jaqsy málimet berilgen eken. Barlyǵy Mońǵol dalasynda deıdi. Osy meni qatty oılandyrdy.

Ýnıversıtette baıandamalar jasap tanyla bastaǵan ekinshi kýrstaǵy kezimde asa iri polıglot ǵalym, professor Choı. Lývsanjav degen 12 til biletin ǵulama adam bir kúni meni shaqyryp alyp: «Sen ǵylymǵa beıimi bar bala ekensiń, ámbe qazaqsyń, mońǵol tilin zerttep júrsiń, kóne túrkini bilesiń be?», - dedi. «Árpin bilemin». «Jaz» dedi. Jazdym. «Qandaı kitap oqýdy bilesiń be?». «Joq». «Qandaı sózdik qoldanýdy bilesiń be?». «Joq».

Álgi kisi aıtty: «Balam, myna mońǵol dalasyndaǵy barlyq eski jazýlar- seniń ata-babańnyń jazýy. Sen mońǵol tilin zerttep áýre bolma. Onsyz da ózimiz zertteımiz. Kóne túrkimen jaǵalas!». Onyń jolyn bilmeıtinimdi aıtyp edim, «Ózim kómektesem» dedi. «Eki kúnnen soń kel» dedi. Bardym. Ústeliniń ústine men kórmegen kitaptardy úıip qoıypty. V.V.Radlov, S.S.Malov, A.N.Bernshtam, N.A.Batmanov, V.V.Bartoldtyń eńbekteri jáne kóne túrki sózdigi turdy. «Al, Qarjaýbaı, osy kitaptardy oqısyń. Bir jylǵa óz atyma jazdyryp aldym. Daq túsirýge bolmaıdy. Keler jyly dál osy kúni maǵan emtıhan tapsyrasyń» dedi.

Kitaptar oryssha. Ony túsinbeımin. Endi ne isteý kerek? Orys tilin úırenýge kiristim. Qaǵazdy tildeı-tildeı etip japyraqtap alyp, árbirine 30-40 orys sózderin jazyp, sabaqtan tys ýaqyttarda bir qaltamnan alyp, oqyǵanymdy ekinshi qaltama salyp jattaı bastadym. Sózdik qorym kóbeıip qaldy. Endi grammatıka kerek. Avtory Pýlkına degen orys tilin úırenýshilerge arnalǵan oqýlyq bolýshy edi, sonymen aıýdaı alystym. 3-4 aı degende buldyr-saldyr túsinetin boldym. Ózim biletin Ǵ.Aıdarovtyń álippesi kóp kómektesti.

Jyl ýaǵynda aıtqan kúni ustazyma bardym. Jaqsy adam edi jaryqtyq, «Kelip qaldyń ba?» dep kúldi. S. Malovtyń kitabyn ashyp qoıdy da, suraqty qarsha boratty. Kádimgideı, toqtamaı 2 saǵat emtıhan aldy. «Meniń bilerim osy. Endi qalǵanyn óziń izdep tap, jolyń bolsyn» dedi. Qolymnan jetelep alyp kitaphananyń bas dırektoryna ákeldi. Barlyq kitaptardy oqý bitirgenge deıin úıde ustaýǵa ulyqsat alyp berdi. «Jaqsydan - sharapat» degen osy shyǵar...

- Dıplom jumysyn «Tuı-uquq eshkertkishiniń tili» degen taqyrypta qorǵadyńyz...

- «Tuı-uquq» eskertkishiniń basyna baryp, kóne jazýdy birneshe ret kóshirdim. Sodan 1973 jyly Mońǵol Ǵylym akademııasynyń uıymdastyrýymen sotsıalıstik júıe elderi arheologtarynyń «Kóshpeli órkenıettiń roli» atty halyqaralyq úlken konferentsııasy Ulan-Batyrda ótetin boldy. Qazaqstannan ataqty ǵalym Álkeı Marǵúlan kele jatyr degen soń, ańdyp júrip áýejaıǵa bardym. Nebir qasqalar men jaısańdar kútip aldy. Arasynda shapqylap men júrmin. Bes juldyzdy «Ulan-Batyr» qonaq úıine kelip ornalasty. Janynda túrikmenniń Ataǵaraev degen ǵalymy bar. Ekeýiniń asaı-múseılerin tasyp zyr júgiremin. Bir apta birge boldym.

Qorǵaǵaly jatqan dıplom jumysym jaıly aqyl, keńes suradym. Keterinde «Maǵan erekshelep ne aıtasyz?» dedim. «Sen baqytty qazaqsyń. Osy eskertkishterdi kórýdi bizge buıyrtpaı tur. Árbir barǵanyńda erinbeı qaıta-qaıta kóshire ber, kóshire ber», - dep tapsyrdy. Ushaqqa otyrǵyzyp jiberdim. Kele jatyp oılap qoıam: «Álekeń aljyǵan shyǵar, onsyz da san ret qaıtalap kóshirip aldym, qaıta-qaıta kóshirgende maı shyǵa ma?». Bir kúni baryp taǵy kóshirip keldim. Otyrdym da alǵashqy eki kóshirmeni salǵastyryp kórsem, tipti birine-biri uqsamaıdy. Tań qaldym. Jyndanǵan shyǵarmyn. Qaıta baryp kóshirip kelsem, onym taǵy bólek. Sodan altynshy, jetinshi ret kóshirgenderim bir-birine uqsaı bastady. Adamnyń kózi úırený kerek eken. Daǵdylaný qajet eken.

Álekeńniń bir aýyz sózi maǵan ómirlik sabaq boldy. Artynan basqadaı jazýlardy kóshirgende kóp septigi tıdi.

Sodan dıplom qorǵaıtyn boldym. Alǵashqy kúni kezegim kelip turyp, kire almadym. Ekinshi kúni de solaı boldy. «Áli kiretin bolǵan joqsyń» deıdi. Úshinshi kúni ýnıversıtettiń rektory bar, Ǵylym akademııasynan adamdar bar, oǵan gazet tilshileri erip alǵan - on bes adam saý etip jetip keldi. Meniń taqyrybym buǵan deıin tyń dúnıe edi. Osylarǵa kórsetý úshin kúttirgen bolýy kerek. Maǵan «kirsin» degen buıryq keldi. Ǵylymı jetekshim Mońǵolııa Ǵylym Akedemııasynyń akademıgi, ataqty leksıkograf, Lenıngrad ýnıversıtetiniń túlegi, ári túrkitanýshy Lývsan-dendev degen edi, ony da shaqyrtyp aldy.

Komıssııa hatshysy «20 mınýt sóıleısiń» dep ýaqyt kesip berdi. Sóıledim. Artynan jetekshim sóıledi. Bári dán rıza. Rektor ózi shyǵyp sóıledi. «Men bul balany jaqsy bilemin. Lomonosovqa ketem degende, jibermeı alyp qalǵam. Osynym durys bolǵan eken. Bolashaq túrkitanýshy daıyndap tastappyz. Qazaqstannyń Qyzylordadaǵy joǵary oqý ornynan kelgen hat bar. Osyny tabys eteıin. Ǵylym akedemııasyna jumysqa ornalassyn. Aspırantýrasyn solar sheshsin» dep, hatty tapsyrdy. Ǵylym akademııasyna jumysqa baratyn boldym, álgi arada.

- Biraq barǵan joqsyz ǵoı. Oǵan ne sebep boldy?

- Menen keıin birge oqyǵan, kýrstas dosym Qýanǵan degen azamat qorǵaýǵa shyqty. Mońǵol tilin jaqsy biledi. Biraq óte bir aktsentpen sóıleıtin. Onyń ústine ǵylymı jumysynyń syrtqy muqabasyna badyraıtyp turyp «Jumahanuly Qýanǵan» dep jazyp qoıypty. Dekan turdy da, álgige shúılige ketsin. «Sen nege «uly» dep jazasyń, qaıdan shyqqan ultshylsyń» dep tyqsyryp áketti. Qýanǵan týmysy momyn jigit edi, únsiz qaldy. Qorǵaýshyǵa qatysty stýdentterdiń de pikir aıtýǵa quqyǵy bar bolatyn. Sony alǵa ustap, artqy jaqta stýdentter arasynda otyrǵan men kelip ekeýiniń arasyna kıliktim. «Nege jazbaıdy, jazýǵa tıis, mysaly Nıkıta Hrýşevtiń atyn mońǵolsha jazǵanda, «ev» degenin tastamaı jazady emes pe?» dep, Sovet eliniń basshysyn ustaı jyǵyldym. Dekan tútigip ketti.

Osy oqıǵany aıaqsyz qaldyrmaı, meni jamandap Ǵylym akademııasyna aryz túsirgen. Onyń ústine meni jumysqa qabyldaıtyn adam tanysy bolý kerek, aınalyp Baı-ólkeme keldim. Orta mektepke muǵalim boldym. Qys ótti. Kóktemde Ǵylym akademııasynan maǵan «tez jetsin» degen hat keldi. Barsam, baıaǵyda buıryǵym shyǵyp qoıypty. Osylaı bir jola túrkini zertteýge oıystym. Úzbeı, 23 maýsym dala kezdim.

- Oljas Súleımenovpen kezigip, ol kisini Tonykók eskertkishine ertip barǵan kezińiz osy shamada ǵoı?

- Bir kúni jumysta otyrsam, Jazýshylar odaǵy shaqyryp jatyr degen habar keldi. Barsam, Oljas kelipti. Qasynda Sibirdiń nıvh halyqtarynan shyqqan jazýshy V.Sangı jáne eki majar jazýshysy bar eken. Oljekeń túrki jazýlaryn kórgisi kelgen eken, meni jolbasshylyqqa barasyń dep qosyp jiberdi.

Oljekeńde qazaqsha joq. Anda-sanda «aınalaıyn» dep basymnan bir sıpap qoıady. Meniń oryssham shamaly. Ekeýmiz buldyr-saldyr túsinisemiz. Tuı-uquq eskertkishine tartyp kelemiz. Jolaı dóńesteý jerge Oljekeń toqtady. Tóbeniń basyna shyǵyp turyp, tebirendi. «Mynaý meniń babalarym jortqan jon. Ana qaptaǵan qalyń qaraǵaı Tuı-uquqtyń jer qaıysqan sarbazy. Arǵymaqtar aýyzdyǵymen alysqan dala. Tebingisi ter qatyp, ata jaýmen shaınasqan, qaıran meniń babalarym...», - dep, kúńirendi dersiń. Keremet áserlendim, kózimnen jas yrshyp ketti.

Odan keıin Tuı-uquqtyń tasyn qushaqtap súıdi. Qarap turdym. Kóne túrkishe bir-eki jolyn baptap oqyp shyqty. Ony oryssha aýdaryp aıtty. «Bul - meniń babalarym sózi» dedi. «Eı, Sangı, seniń babalaryńda osyndaı bar ma?» - dep surady. Ana kisi basyn shaıqady. Vengrlerden surady. Olar «joq» dedi. «Biz ekeýimizde bar» dep, meni kórsetti. Turyp-turyp, «Tastyń myna jerleri nege búlinip qalǵan» dedi qabyq shytyp.

- Aldynda, siz kóshirip júrgen kezde bútin be edi?

- Búp-bútin bolatyn. Tórt jyl buryn eskertkishten 4-5 shaqyrym jerge Keńes eliniń dıvızııasy ornalasqan bolatyn. Erikken soldattar tasty nysana qylyp atyp búldirip tastaǵan. Oljekeń sony surap tur. «Sizdiń orys soldattar atyp tastaǵan» dedim, julyp alǵandaı. Namysshyl adam eken, kúreńitip ketti. Bardy da, dıvızııany aıaǵynan tik turǵyzdy. Generaldardyń eki aıaǵyn bir etikke tyqqandaı boldy. Sodan bastap atqyshtar sap tıyldy.

- Qarjeke, kók túrikter jyl basyn qaısy aıdan bastap eseptedi eken?

- Osyny kóp zerttedim. Olar aı ataýlaryn - birinshi aı, ekinshi aı, úshinshi aı dep sanmen ataǵan. Endi birinshi aıy qaı kezden bastalady, osyny izdedim. Ǵylymda «Moǵoın shıne ýs» dep atalǵan eskertkish tastaǵy jazýda: «Selenga ózenin úshinshi aıdyń 25-inde salmen keship óttik» degen sóz bar. Osyny naqtylaý úshin Selenga ózeni qaı kezde tolyq erip, salmen júretin múmkindik bolady, sony birneshe jyl qaıtalap zerttedim. Týra altynshy aıdyń (maýsym) 25-terinde ózen tolyq muzdan arylyp bitedi eken. Endi alty aıdan úsh aıdy alyp tasta, týra úshinshi aıdyń 25-i emes pe. Bul kádimgi - Naýryz. Kók túrikter jyl basyn Naýryz aıynan bastap eseptegen.

- Kóne túrki jazýlaryndaǵy aıtylǵan salt-dástúrler búgingi bizdiń turmysymyzdan kórinis bere me?

- Týra bizdiki. Mysaly aıtaıyn, Kúlteginniń úıden súıegin shyǵarǵaly jatyr. Kıiz úıdiń soltústiginen daýys shyqty deıdi. Ol - qazan jaq. Onda áıelder otyrady, «Daýys shyqty» degeni - joqtaý. Joqtaý bar ma, bar. Ekinshiden, jetisin, qyrqyn, jyldyǵyn berý sol kezde bolǵan. Úshinshi, tabaqqa múshelep jilik salyp, bas tartý kók túrkilerde bolǵan, ol bizde áli bar. Bilge qaǵannyń kesheni tolyq qazyldy. Qaǵan men qatyny Búbý begimniń músin tasynyń aldyna jozy tas qoıylǵan. «Dastarhan tas» dese de bolady. Osy tas ústinde kúmis tabaqqa salyp, on eki múshesi jiliktep tartylǵan qoıdyń basy shyqty. Syıly qonaqqa bas tartý búgin bar ma, bar.

Qazirgi 38 túrki tuqymdas halyqtarda bas tartatyn qazaqtar ǵana. Kók túrkilerdiń barlyq rıtýaly qazaqtarda saqtalǵan. Ekinshi - tili. «Baıyrǵy túrki alfavıtiniń shyǵý tegi» degen eńbek jazyp bitirdim. Sodan fonetıkasyn, leksıkasyn, sózdik qoryn, aqparattyq mańyzyn salystyrdym, bul til qypshaq til tobyna jatady degen qorytyndyǵa toqtadym. Kók túrkige qatysty eskertkishterde 780 túbir sóz bar eken. Osynyń 60 paıyzy qazirgi qazaq tiline ózgerissiz sáıkesip tur.

- Siz Ǵ.Aıdarovty ustazym deısiz, nelikten?

- Men 1981 jyly Máskeýge, Lenıngradqa baryp, jeltoqsannyń 4-i kúni Almatyǵa ushyp keldim. Ǵalym Erden Qajybek pen búgingi «Arys» qorynyń prezıdenti Ǵarıfolla Ánes jáne túriktanýshy Amanqos Mekteptegi úsheýi qarsy aldy. Erteńinde Ǵylym Akedemııasyna alyp keldi. Sol jerde Ǵubaıdolla aǵaımen tanystym. Qaýqyldaǵan aq kóńil adam eken. «Sizdi izdep keldim» dedim. Jaryqtyq, «meni de izdeıtin adam bar eken» dep qatty qýandy. Sóıtsem, ol kisi shákirt tárbıeleı almadym dep renjip Túrkimenstanǵa kóshýge bel býyp otyr eken. «Oıbaı, nege kóshesiz, shákirt degen myna men, meni qaıda tastaısyz?» dedim. Jaryqtyq oılanyp qaldy. Otbasynda asa bekzat jandar eken. Bir aı birge jumys jasadyq. Men keterde: «Balam, men eshqaıda kóshpeıtin boldym, maǵan bir shákirt jetedi. Qazaqstanda qaldym», - dedi.

Sol joly Ǵubakeń túrkitanýdyń kóp qyr-syryn aıtyp berdi. Ol kisiniń taspen tikeleı jumys isteıtin múmkindigi bolmady. Bolǵanda keremet dúnıe jasaýy ábden múmkin edi.

- Qarjeke, Qazaqstanǵa qalaı kelip qaldyńyz, kimder sebepker boldy?

- 2002 jyly Baı-Ólkedegi ǵylymı zertteý ortalyǵynyń jumystarymen Ulan-Batyrǵa baryp kelip, úıde demalyp jatsam, telefon shyryldady. Kótersem, Aqseleý Seıdimbek aǵam eken. «Ne istep jatyrsyń» deıdi. «Demalyp jatyrmyn» dep qoıam. Ahań: «Bul demalatyn zaman ba, Myrzataı men Imanǵalı iniń munda otyr, sóıles» dep, telefondy Imanǵalı Tasmaǵambetovke berdi. Týrasyn aıtqanda, Imekeń «kelip-ketińiz, aqyldasatyn sharýa bar» dedi. Bul aqpan aıynyń 27-shi juldyzy edi. Úsh kúnnen soń ushaqpen Almatyǵa kelip, erteńinde poıyzben Astanaǵa tartyp kettim. Osylaı astanalyq bolyp shyǵa keldim.

«ÁLEM BІRІNІShLІGІNDE QAJYMUQANNAN KEIІN JÚLDE ALǴAN QAZAQ EKENMІN»

Baqyt Odnaıuly - shetel qazaqtary arasynan shyqqan dara tulǵalardyń biri. Dańqty balýan. Sporttyń erkin kúres túrinen Álem kýbogy (1981 jyl) jáne Álem birinshiliginiń (1986 jyl) kishi qola júldegeri. Mońǵol eliniń tórt dúrkin chempıony, halyqaralyq dárejedegi sport sheberi (1986 jyl), Mońǵolııa sportyna eńbek sińirgen qaıratker (2007 jyl). Baqyt balýan - sporttyń erkin kúres túrinen álemdik dodada Qajymuqan atamyzdan keıingi júlde alǵan qazaq.

- Baqyt balýan, sizdi mundaǵy el jappaı bile bermeıdi, sol sebepti ózińizdiń ómir tarıhyńyz, sporttaǵy jetken jetistikterińiz jáne kórgen-túıgen dúnıelerińizben qalyń qazaqty habardar etpek nıetimiz bar, qalaı qaraısyz?

- Óte durys qaraımyn. Mende elden erek, asyp-tasyp bara jatqan eshteńe joq, taǵdyr jazǵan qara kúshtiń arqasynda «aralap talaı jerdiń dámin tattym...» degendeı, osy bir shalqar dúnıeniń topyraǵyn basyp, buıyrǵan násipti terip jep, júrip jatyrmyz.

- Sizdiń esimińizdi ne sebepten «Baqyt» dep qoıǵan?

- Men 1954 jyly týyppyn. Ol kezde jaryqtyq ájem tiri eken. Bir áýlettiń shańyraǵyna buıyrǵan jalǵyz ul bolǵandyqtan, atymdy ne dep ataryn bilmeı ábigerge túsipti. Ájem «baýy berik bolsyn!» aıtyp kirip-shyqqan kóldeneń kók attyǵa «balama jaqsy at qoıyp ket!» dep jabysady eken. Sóıtip otyrǵanda, bizge jezdeı bolyp keletin qaljyńbas aǵamyz bar edi, sol kelipti de «Bul jamannyń aldynda Dáribas, Táttibas degen apaılary bar emes pe, endeshe, bunyń aty «Moıtybas» bolsyn» dep at qoıyp ketipti. Ájem jaryqtyq «Nemereme ıttiń atyn qoıyp ketti» dep qatty ashýlanypty. Arada taǵy bir apta ótkende, bizdiń úıge «qutty bolsyn!» aıtyp qazirgi qadirli qarııa, til biliminiń úlken ǵalymy, alǵashqy altaıtanýshylardyń biri, ǵylym doktory Bázilhan Buqatuly kelgen eken. Osy kisi maǵan «Baqyt» dep at qoıypty.

- Sportqa qaı kezden bastap den qoıdyńyz?

- 1971 jyly 10 jyldyq orta mektepti bitirgen soń, eshbir oqýǵa túse almaı dalada qaldym emes pe. Sodan bir bastyq aǵam astanadaǵy aýylsharýashylyq ınstıtýtyna meni qabyldaýdy ótinip, resmı hat jazyp berdi. Ulan-batyrda apa-jezdem turatyn. Salyp uryp sonda bardym. Álgi ınstıtýt meni mańyna jolatpady. Apaıym «til úıren, elmen tanys» dep, ózi jumys isteıtin un óndirisine «elektrıktiń kómekshisi» etip jyly-jumsaq orynǵa ornalastyryp qoıdy. Osynda júrip, óndiristiń voleıbol komandasy quramynan oryn aldym. Jattyqtyrýshymyz meni boıym uzyn bolǵandyqtan, osydan voleıbolshy shyǵady dep oılasa kerek.

- Sizden voleıbolshy shyqty ma?

- Sporttaǵy alǵashqy medaldi osy voleıboldan aldym. 1973 jyly jastar arasyndaǵy respýblıkalyq birinshilikte bizdiń komanda júldeli úshinshi orynǵa ıe boldy.

- Alkúresti qashan bastadyńyz?

- Kúresti men 20 jasymda bastaǵan adammyn. 1974 jyly erkin kúreske kelip qatysyp, eki aıdyń ishinde jastar arasyndaǵy birinshilikte top jardym. Іle Soltústik Koreıanyń Phenıan qalasynda ótken «Olımpıada úmitteri» atty halyqaralyq jarysqa qatysyp, alǵashqy altyn medalǵa qol jetkizdim. Osylaı meniń kúrestegi kúnderim bastaldy.

- Erterekte jaryq kórgen esteligińizden oqyǵan sııaqty edim, qazaqtan shyqqan tanymal rejısser Sultan Qojyqovpen qalaı ushyrasyp júrsiz?

- 1981 jyly Grýzııanyń astanasy Tbılısı qalasynda erkin kúresten «A» klastyq halyqaralyq týrnır ótti. Dál kilemge shyqqaly turyp, áıgili rejısser Sultan Qojyqov aǵaman tanystym. Marqumdy burynda «Qyz Jibek» fılminiń rejısseri retinde biletin edim. Meniń qazaq ekenimdi estigen jerde eńirep jetti. Anadaı jerden kele jatyr. Qushaǵyn jaıyp jibergen, oıma tósi qarshyǵanyń oıyndy buǵaq eti sııaqty búlk-búlk etedi. Arshyndap kelip: «Aı, baýyrym-aı, arysym-aı, batyrym-aı, bar ekensińder ǵoı, qazaqtyń atyn shyǵaryp júrgen senen aınalaıyn!» - dep kelip bas saldy. Kújireıip turǵan meni sholpyldatyp súıip jatyr. Qasymdaǵy mońǵol palýandary ań-tań... Eki qazaq súıisip jatyrmyz. Kilem men kúres jaıynda qalǵan.

- Sodan...

- Sodan esimdi jısam, bapkerim «kilemge shyq» dep ursyp jatyr eken. Menimen kúresetin túrik balýany baıaǵyda kilemge kelip alǵan, meni kútip tur. Onyń salmaǵy 130 keli. Kóziniń aǵy aınalyp, jıegi qyzaryp ketken, qańtardaǵy jaraǵan býra sekildi bireý eken. Tegi kezinde Keńes elinen qashqan kavkazdyqtardyń tuqymy bolar dep joramaldadym, basy qazandaı, ústi basyn jún basqan taýdyń jabaıy aıýy sııaqty yńyranady-aı kelip.

Kilemge bettep bara jatyp, artyma burylyp qarasam, Sultekeń aǵam shóke túsip otyryp qalypty. Eki alaqanymen betin basyp alǵan. Shamasy, meni álgiden jeńiledi-aý dep oılasa kerek, táńirisine jalbarynyp jatyr. Shirkin, qan degen bólek qoı, shıyrshyq atyp shyǵa keldim. Tóreshiniń ysqyryǵymen qosa qarsylasyma qaraı oqsha atyldym. Beıshara beıqamdaý adam eken, syp etip aıaǵyna ótip kettim. Ash belinen oraı ustap, ózim shalqaıa berip, oń qaptalǵa jastap laqtyrdym. Top etip eki upaı qorjynyma túse qaldy. Qaıta beldestik, ekinshi kezeń teń aıaqtaldy. Aqyrǵy beldesýde artyna shyǵyp ketip, taǵy bir upaı aldym. Anda-sanda anaý shette typyrshyp turǵan Sultan aǵama kózimniń qıyǵyn salyp qarap qoıam. Jaryqtyq máz-máıram, arqa-jarqa. Meniń jeńisime áıeli ul tapqandaı qýandy.

- Sultan Qojyqov aǵanyń «Qajymuqan» atty kórkem fılm túsirýge ázirlik jasap júrgen kezi ǵoı bul, sizge Qajymuqannyń rólin somdaý týraly usynys boldy degen ras pa?

- Ras. Sultekeń keshkisin meni qonaqqa shaqyrdy. «Grýzııa» meımanhanasynyń 22-shi qabatynda ornalasqan eken. Kól-kósir dastarhan jaıdy. Sonda: «Qyz Jibek» arqyly qazaqtyń qyzyn tanyttym, Qajymuqan arqyly ulyn asqaqtatpaq oıym bar, - dedi. «Balýannyń rólin oınaýǵa kóp adam synǵa túsedi, sen de qatys», - dedi. Sýretimdi alyp qaldy. Habarlasýymdy ótindi. Men ol kisiniń ótinishin oryndaı almadym. Onyń ártúrli sebebi bar.

- Baqa, sportta qııanat kóp bolady dep jatady, sondaı jaǵdaı basyńyzdan ótken joq pa?

- Bir jyly erkin kúresten Azııa birinshiligi Úndistanda ótetin boldy. Baratyn komanda quramyna men de kirdim. Ol zamanda dúnıe kapıtalızm-sotsıalızm bolyp ekige bólinip alǵan, saıası teke tirkesip turatyn. Úndistan kapıtalıstik el bolǵandyqtan, baratyn sportshylar quramy Ortalyq komıtette qaralyp, bekitiledi. Osy tizim boıynsha Syrtqy ister mınıstrligi shetelge shyǵatyn pasport pen vıza beredi.

Qazirgi tanymal dıplomat Saıran Qadyruly Syrtqy ister mınıstrliginde qyzmet atqaratyn. Úıge Sákeń keldi súıinshi surap: «Oıbaı, Baqyt, sen Azııa birinshiligine baratyn boldyń, bizge tizim kelip tústi, ishinde seniń aty-jóniń júr». Sodan ápke-jezdemde es qalmady. «Úndistan ystyq el, kún ótip ketpesin» dep ápkem ádemi aq sur kostıým alyp kıgizip qoıdy. Erteń attanady degen kúni aǵaıyn-týǵandardy shaqyryp, kishigirim toı jasady.

Tańerteń erte áýejaıǵa kelsem, bizdi bastap baratyn bastyqtar: «Baqyt sen barmaıtyn boldyń, ornyńa basqa balýan barady. Sen áli jassyń, bolashaǵyń alda!» - dep mańyrap tur. Ómirimde osylaı qulazyp kórmegen shyǵarmyn. Sendelip, kók soqqan teke sııaqty áýejaıda qalyp qoıdym. Úıge baratyn bet joq... Osyndaı kúnder de ótken bizdiń bastan...

- Shynyńyzdy aıtyńyzshy, sportta qazaqy qanyńyzǵa tartyp, namysqa basqan kezińiz boldy ma?

- Taǵy bir jyly mynadaı oqıǵa boldy. Alpystan astam ataqty balýan jınalyp, mońǵoldyń ulttyq kúresinen jarysqa tústik. Tańerteń bastalǵan kúres tús aýǵanda baryp ortalady. Eń sońynda eki balýan qaldyq. Sodan ary arbastyq, beri arbastyq, alystyq-julystyq, eki saǵat damyl tappaı kúresip jyǵysa almadyq. Kórermen jalyǵa bastady. Sony boldyrmaıyn dedi me, jaqyn jerde ornalasqan áskerı bólimniń úrmeli aspaptar orkestri kelip, quıqyljytyp mýzyka oınady. Bir kezde qulaǵyma óte tanys bir áýen sharyqtaı jónelgeni. Baıyptap tyńdasam, Abaıdyń «Kózimniń qarasy» eken. Shirkin, syńsyp tur. Qý medıen dala, qumy kóship, kıigi júgirgen gobıdyń quba shólinde Abaı atamnyń áni. Qudaı-aý, tula boıyma tylsymnan bir kúsh kelip quıyldy. Ánniń shýmaǵy bir kóterilgen tusynda men de qarsylasymdy tik kóterip alyp basymnan asyryp laqtyrdym. Dalanyń qaıraq qumyn qaýyp jyǵylǵan áli qarsylasym aıtady: «Myna qazaqty qarashy, qazaqtyń áni estilip edi, ózinen-ózi qutyrynyp ketti», - dep. Oǵan qarap turǵan men joq, basynan attap, taırańdap júre berdim. Osyndaı da qyzyq bolady eken.

- Jalpy jarysqa shyǵardyń aldynda mońǵol balýandary burqandaryna jalbarynyp, medet surap jatady. Sizde sondaı bir ádet bolady ma?

- Jastaý kezimde qyzyq bir ádetim boldy. Kúreske shyqqaly turyp ishimnen Qobylandy batyrdyń jyryn sýyldatyp oqımyn kelip. Týra jyrdyń býyrqanyp-bursanatyn jerine kelgende, maıdanǵa (kilemge) atyp shyǵam. Sol ekpinmen baryp aıqasa ketem. Keıin osy ádetim ózinen-ózi qalyp qoıdy. Qazir sondaı jyrdyń qýatymen saıysqa túsetin bala bar ma osy!..

- 1980 jyly ótken Máskeý olımpıadasyna qatystyńyz...

- Álemniń talaı myqtylarymen beldesip, jyǵyp ta, jyǵylyp ta júrdim. Bunyń bári - meniń myqtylyǵym emes, Qudaıdyń bergen qýaty. Keıde osyǵan da táýba deımin. Óıtkeni, buǵan jetken de bar, jetpegen de bar. 1980 jyly Máskeý olımpıadasynda kúrestim. Men kúresetin salmaqqa álemniń 33 eliniń 151 palýany qatysty. Salmaǵym 100 keliden joǵary bolatyn. Úshinshi beldesýde Soslan Andıevten jeńildim. Ol olımpıada chempıony boldy. 1981 jyly AQSh-tyń Tolıdo qalasynda ótken Álem kýbogyna jáne 1986 jylǵy Álem birinshiligine qatysyp qola júldege ıe boldym. Bunyń bári - óz aldyna bir-bir úlken hıkaıa.

- Siz erkin kúresten Álem kýbogy men Álem birinshiliginen medal alǵan ǵalamdaǵy tuńǵysh qazaq ekensiz. Taǵdyr sizge osyndaı ǵajaıyp múmkindik syılapty. Osy kúresterińiz jaıynda tarqatyp áńgimeleýge qalaısyz?

- Keıbireýlerin tipti umytyp ta qalyppyn. Men úshin 1981 jyly Álem kýbogy jolyndaǵy kúres esten qalǵysyz boldy. Sebebi, jarystyń ózindik ereksheligi bar edi. Búgingideı komandalar betpe-bet kúresip, esep aıyryspaıtyn. Árbir salmaqtaǵy balýandardyń jekeleı kórsetkishi boıynsha komandanyń upaıy esepteletin. Sodan opyr-topyr kúres bastaldy. Bir zamanda ańdasaq, bizdiń komanda men taǵy bir komandanyń upaı teńesipti. Eldiń bári kúresip bitken. Kúrespegen 100 keliden joǵary salmaqtaǵy jalǵyz men qalyppyn. Sonymen, álgi eldiń balýanymen kúresýim kerek boldy. Kim jeńedi, sonyń komandasy Álem kýbogynyń qola júldegeri atanbaq.

Buǵan deıin Mońǵolııa komandasyna mundaı múmkindik týmaǵan. Báriniń kózi jaýdyrap maǵan qaraıdy. Áriptesterimniń janarynan: «Baqyt, bizdi jerge qaratpa!» degen janaıqaıdy oqydym. Osylaı bir surapyl shaıqas bastaldy.

- Bul balýanmen buryn-sońdy beldesip kórip pe edińiz?

- Joq. Tanymaımyn da. Biletinim, qarsylasymnyń musylman ekendigi ǵana. Kilemniń eki shetine kelip turdyq. Allaǵa syıynyp ortaǵa shyqtym. Tóreshi ysqyryp qaldy. «Bısmıllahı rahman-rahım» dep tura umtylyp edim, qarsylasym ózinen-ózi sileıip qaldy. Osy sátti ońtaıly paıdalanyp, belinen oraı tartyp tóńkerip tastadym da, es jıǵyzbaı parterde jumarladym. Eki jaqtyń da jankúıerleri oıbaılap jatyr. Oǵan qaraıtyn biz joq, qan maıdandy salyp jatyrmyz. Beldesýdiń sońyna deıin teń kele jatyrmyz. Aqyrǵy maıdan bastaldy, bir-bir upaı alyp taǵy teńesip qaldyq. Ýaqyt bitýge 10-20 sekýnd qalǵanda «Bısmıllamdy...» aıtyp, Allaǵa jalbyranyp belge atyldym. Qarsylasym taǵy sileıip qalǵandaı boldy. Sony paıdalanyp aıaǵyna ótip úlgerdim. Tóreshi meniń qolymdy kóterdi. Áriptesterim kelip meni kilemnen tik kóterip áketti.

Erteńinde álgi balýan meni izdep keldi. Bylaı taman shaqyryp alyp: «Sen musylmansyń ba?» dep surady. Men: «Alhamdýlla musylmanmyn»,-dedim. Qolymdy alyp quttyqtady, qushaqtasyp kóristik. Sóıtsem, meniń jeńip ketýime bir aýyz «Bısmılla» degen sóz sebep bolǵan eken. Musylman baýyrym kápirmen beldesemin dep oılap shyǵypty. Eki ortada men «Bısmılla» dep tarpa bas salǵanda eki ret sileıip qalýynyń máni sol eken.

- Kúreste osy sııaqty jaǵdaılar kóp kezdesti me?

- 1980 jyldardyń ortasynda Iran eliniń astanasy Tegeran qalasynda erkin kúresten halyqaralyq dárejedegi úlken jarys ótti. El qatarly men de qatystym. Jeńil salmaqtaǵy eki jigitimiz altynnan alqa taqty. Keshkisin bólmeniń esigin bekitip alyp, ony «jýyp» tastadyq. Erteńinde men kilemge shyqtym. Qysqasyn aıtqanda, sydyrtyp otyryp fınalǵa entikpeı jettim. Qarsylasym jergilikti jerdiń balýany. Jartylaı fınalda bolgar balýanymen kúresip zorǵa jeńgen bolatyn. Baıqaımyn, silesi quryp tur eken, aıaǵynan ustap op-ońaı aýdaryp tastadym. Sol-aq eken, kúlli zal qıqýlap qoıa berdi. Kórermenniń jany shyǵyp barady...

Úzilisten keıin qarsylasym namysqa shapty ma, bilmeımin, ólispeı berispeıtin keıip tanytty. Naǵyz maıdan bastaldy. Kúrestiń aıaqtalýyna 10 sekýnd qalǵanda qarsylasymdy bir jaq janyna qaraı bóksere tartyp, shatqaıaqtatyp tórt taǵanǵa túsirip, bir upaı aldym. Dúnıe azan-qazan bolyp ketti. Aqyry men jeńdim. Bul namys degendi qoısańshy, álgi balýan kilemde jatyp alyp, óksip-óksip jylady. Aıaýshylyq tanytyp qolynan tartyp turǵyzyp jatyp baıqadym, ókinishten bolar, butyna jiberip qoıypty.

- Qazaqtyń dańqty balýany Ábilseıit Aıhanovty aǵa ári ustaz tutatyn kórinesiz, onyń sebebi qalaı?

- Ábilseıit Aıhanov aǵammen alǵash 1983 jyly oıda joqta ushyrastym. Osy jyly qyrkúıek aıynyń 11-14 aralyǵynda Kıev qalasynda erkin kúresten álem birinshiligi ótti. Osyǵan álemniń 25 elinen 150 balýan qatysty. Men besinshi oryn ıelendim. Ábil aǵa kelip meni qushaǵyna basty. Aq batasyn berdi.

Odan keıin 1984 jyly Aýǵanstan eliniń quramasyn bastap Ulan-batyr qalasynda ótken jarysqa kelip qatysty. Úıime shaqyryp, dám tatyryp jiberdim. Aıtpaqshy, Ábil aǵa alǵash ret Ulan-batyrǵa 1963 jyly kelip kúresip, jeńis tuǵyryna kóterilgen eken. Osy saparynda qalanyń ortalyq parkine óz qolymen aǵash otyrǵyzypty. Sony baryp kórdik. Máýelep ósip ketken, japyraq jaıyp kóktep tur.

Úshinshi ret aǵamen 1986 jyly Kabýl qalasynda ushyrastym. Aýǵanstanda Sáýir tóńkerisiniń segiz jyldyǵyna oraı úlken halyqaralyq jarys ótti. Men óz salmaǵymda 1-oryn ıelendim. Taǵy sol Ábil aǵam aıqara qushaqtap baýyryna basyp turyp, kózine jas aldy. Men de kózimdi sýlap ısharat jasap qoıdym. Dál osy kúni Kabýlda qyrǵyn soǵys bastalmaı ma. Babrak Karmaldyń úkimetin qulatyp, Najıbýlla bılikti qolyna aldy. Qala ishindegi qyrǵyn atysqa qaramaı, Ábil aǵa meni áýejaıǵa deıin shyǵaryp salyp, oq borap turǵan qoınaýda qala berdi. Ábilseıit kókem, osyndaı batyr adam.

- Baqa, bolashaq balýan baýyrlaryńyzǵa arnap ne aıtar edińiz?

-Meniń sporttaǵy ustazym - erkin kúresten álem chempıony, olımpıadanyń kúmis júldegeri H. Baıanmýnke degen edi. Osy kisi «Eı, Baqyt, balýan bolam deseń erinbeı eńbek et, tókken terdiń bodaýy áste dalaǵa ketpeıdi. Búgin bolmasa erteń ıgiligin kóresiń. Kúreske kúsh emes, aldymen aqyl kerek. Sabyr men qaıratyń teńelgende naǵyz balýan bolasyń!» deıtin.

Odan keıin birtýar balýan Aleksandr Medvedtiń «balýan bolýdyń bes sharty» deıtin naqylyn esimnen bir sát shyǵarmadym. Ol «balýan adam - shahmatshydaı súńǵyla, shtangısteı kúshti, marafonshydaı tózimdi, 100 metrge júgiretin jelaıaqtaı shapshań, tsırktiń akrobatyndaı epti bolý kerek» deıdi eken.

Endi osy ekeýine qosyp meniń aıtarym: «Aldymen adal eńbek et, qalǵanyn táńirden tile!».

«TAǴDYR MAǴAN MOŃǴOL ǴARYShKERІNE USTAZ

BOLÝDY JAZYPTY»

Adamzat tarıhynda asa eleýli oqıǵalar kóp. Sonyń biri - adam balasynyń ǵaryshqa qanat qaǵýy. Osyndaı baqyt orys azamaty ıÝ. Gagarınniń maıdaıyna buıyrypty. Ol 1961 jyly sáýirdiń 12-si kúni tórtkúl dúnıeni dúr silkindirdi. Tuńǵysh ǵaryshkerge ýchılışede sabaq bergen ustazy Jaqypbek Ysqaqov degen aqmolalyq qazaq bolyp shyqty. Bul kisi bertinde, osydan 4-5 jyldyń aldynda dúnıeden ótti. Marqumnyń ómir tarıhy jaıly Janbolat Aýpbaev aǵamyz táptishtep turyp jazdy.

Endi myna qyzyqqa qarańyz: Gagarın ushqannan keıin týra 20 jyl ótkende monǵolııalyq J. Gúrragchaa deıtin azamat Keńes eliniń ǵaryshkeri V. Jánibekovpen birge 1981 jyly ǵaryshqa ushty. Bul monǵol halqy úshin óte bir tarıhı oqıǵa retinde máńgi este qaldy. Osy monǵol ǵaryshkerin áskerı ónerge baýlyǵan ustazy, tuńǵysh komandıri taǵy da qazaq azamaty eken. Aty jóni - Qusan Rústemuly.

Ǵaryshqa baryp, qaıta oralǵan J. Gúrragchaa aldymen komandıri Qusanǵa baryp sálem beredi. Árıne, jalǵyz emes. Janynda serigi V.Jánibekov, odan qaldy eldiń qorǵanys mınıstri bar. Osy aqparat sol sátte shartarapqa tarap jatty. Mańdaıyna bitken jalǵyz ǵaryshkeriniń jar degende jalǵyz ustazy qazaq bolǵanyna monǵol aǵaıyndar da tańdanyp bastaryn shaıqaǵan bolar. Onyń ústine «Jánibekov» degen famılııany olar «qazaq» dep túsingeni haq edi.

Ol kúnder de ótti. Monǵol armııasynyń ofıtseri, memlekettik joǵary nagradalar - «Jaýyngerlik Qyzyl Tý», «Altyn Juldyz» ordenderiniń ıegeri, zapastaǵy polkovnık, sport sheberi, radıo-telegrafıst Qusan Rústemuly az ýaqyt buryn atajurtyna oraldy. Qazir Qaraǵandy oblysy, Buhar Jyraý aýdany, Baımyrza aýylynda qarapaıym ǵumyr keshýde.

- Qusan aǵa, ómir tarıhyńyz jaıly qysqasha aıtyp berseńiz?

- Men óz áýletimizde jalǵyz ul boldym. El qatarly mektepke baryp, 1964 jyly Monǵolııanyń Qobda aımaǵynda 10 jyldyq orta mektepti bitirdim. Osy jyldyń kúzinde shabadanymdy súıretip, el astanasy Ulan-batyrǵa barmaımyn ba? Armanym - medınstıtýtqa oqýǵa túsý. Qudaı qoldap emtıhannan ótip kettim. Kúzde oqý bastaldy. «Men urlyq istegende, aı jaryq boldy» degendeı, osy jyly KSRO men Qytaı arasynda saıası shıelenis, kıkiljiń bastalyp, eki-úsh jerde shekaralyq qaqtyǵystar oryn aldy. Osy jaǵdaıǵa baılanysty Monǵol eli «aǵasy» Keńes odaǵyna «jany ashyp», tóteden kelip ol da kıkiljińge aralasty. Anaý-mynaý joq, ásker jasyndaǵy saýaty bar azamattardyń barlyǵyn armııaǵa shaqyrdy. Qosaq arasynda men de kettim. Medınstıtýttyń birinshi kýrsyn da aıaqtaı almadym.

- Qandaı áskerı bólimshege bardyńyz?

- Monǵol armııasynyń kem-ketigi bútindelip, joq-jitigi saılanyp jatqan kez. Jańadan orta qashyqtyqqa ushatyn raketa, radıolokator baılanys áskerı bólimi ashylǵan eken. Osyǵan tek joǵary oqý oryndarynda oqyp júrgen jastardy shaqyrý qajet bolǵan. Óıtkeni, bul salaǵa ekiniń biri jaraı bermeıdi. Meni osyǵan jiberdi. Alǵashynda 6 aılyq radıo-telegrafıst mamandyǵyn oqydym. Bes-alty jyldyń ishinde qatardaǵy jaýyngerden vzvod komandıri, rota komandıri bolyp shyǵa keldim.

- Úkimet sizge Keńes odaǵyndaǵy Áskerı baılanys ınstıtýtyna oqýǵa joldama berdi emes pe?

- Jańa aıtym ǵoı, men bir áýlettiń jalǵyz uly boldym dep. Onyń ústine úılengen edim. Kári ata-anam qolymda boldy. Osylardy tastap Keńes eline oqýǵa kete almadym. «Rahmet, bara almaımyn!» dep kesip aıttym da, qyzmetimdi múltiksiz atqaryp júre berdim.

- Monǵoldyń ǵaryshkeri J. Gúrragchaa sizdiń qolyńyzǵa qalaı túsip júr?

- Jetpisinshi jyldardyń basy bolatyn. Óbirqanǵaı ólkesinde ornalasqan radıolokator polkynda rota komandıri mindetin atqaryp júrgen edim. Kezekti áskerı shaqyrýǵa baılanysty bir top jańadan kelgen soldattardy qabyldap aldym. Osylardyń arasynda bolashaq ǵaryshker J. Gúrragchaa da bar edi. Qaǵylez qatqan qara jigit. Bir ereksheligi - óte bilimdar, ári ıman júzdi, keń peıildi azamat ekeni birden ańǵarylatyn. Qudaıdyń ózi adamnyń peıiline beredi emes pe.

Jas soldatty 45 kúndeı radıst jáne radıotelegrafıst mamandyǵyna úıretip, daıyndyǵy ázir bolǵan soń jumysqa jiberdim. Mamandyǵyn tez meńgerip ketti. Sol tusta dostastyq armııalar arasynda, óz aramyzda ártúrli deńgeıdegi radıotelegrafıstter jarysy ótip turatyn. Sondaı saıystarǵa birge qatysyp, meniń komandam quramynda Gúrragchaa da óner kórsetip júrdi. Bul jyldary áskerlerdiń mindet óteýi 3 jyl bolatyn. Ekinshi jylynda Gúrragchaa serjant shenin alyp, aýysymǵa shyǵyp, jaýapty mindetter oryndap júrdi.

- Jarystarda top jarǵan kezderińiz boldy ma?

- Ózim jekelengen jarystarda úzdikter qatarynda kórinip júrdim. Osy sala boıynsha «sport sheberi» ataǵyn aldym. Shákirtim Gúrragchaa dál báıgeden ozyp kele qoıǵan joq, aldyńǵy toptyń arasynda shylbyrǵa ilinip júrdi. Radıotelegrafıst qıyn mamandyq. Kóp jyl daǵdylaný kerek degendeı. Oǵan shákirtimniń sheberligi jetisse de, tájirıbesi jetpeı jatatyn.

- Ǵaryshker shákirtińizben arańyzda bolǵan este qalarlyq qandaı bir oqıǵany aıta alasyz ba?

- Radıolokatorlyq baqylaýda otyrý - óte jaýapty jumys. Tipti kirpik ilýge ulyqsat joq. Birde osyndaı mindet serjant Gúrragchaaǵa júktelgen eken. Ol tań aldynda mindetin atqaryp kelip, etigin sheshpesten tóseginde qısaıyp jatyp, uıyqtap qalypty. Qyrsyqqanda, sol kúni tań atpaı polk komandıri Gennadıı deıtin polkovnık kazarmalardy aralap shyǵady. Uıyqtap jatqan serjanttyń ústinen túsedi. Polkovnıktiń sheshesi orys, ózi de orysqoldy tikbaqaı adam edi. «Bul netken beıbastaq soldat» dep oıbaı salypty. Meni shaqyryp jatyr degen soń, bardym. «Myna soldatty úsh táýlikke gaýpvahtaǵa jap!» dedi. «Oıbaı, qup!» dep, men qala berdim. Biraq sol jigitke tıispedim. Polkovnıktiń buıryǵyn oryndamadym.

Arada kóp ýaqyt ótken joq, bir kúni Gúrragchaa kelip: «Sizben ońasha aqyldasatyn sharýam bolyp turǵany», - dedi. «Ne aıtaıyn dep eń?» «Keńester eliniń áskerı ushqyshtar mektebine kýrsant qabyldap jatyr eken, baq synap kórsem qaıtedi? Qandaı kómegińiz bar?» deıdi. Bolar balanyń betinen qaǵyp nem bar. «Jaraıdy!» dedim. Ózim polktiń jastar odaǵynyń bıýro múshesi edim. Dereý Gúrragchaany komsomoldyqqa qabyldatyp, óz qolymmen qatynas qaǵazyn toltyryp berip, shyǵaryp saldym. Sol ketkennen ǵaryshker bolyp oralǵanda, bir-aq kezdestik.

- Osy kezdesýińiz jaıynda jaqsylap aıtyp berseńiz?

- Onyń aldynda Gúrragchaanyń KSRO elinen áskerı ushqyshtar mektebin bitirip kelgenin, Nalaıh degen jerde qyzmet atqaryp júrgenin estıtinmin. Odan keıin ǵaryshkerler daıyndaıtyn ortalyqta jattyǵyp jatyr eken degen habar jetti.

Sodan 1981 jyly 20 naýryz kúni «Monǵol azamaty ǵaryshqa ushady eken» degen dúmpý estildi. Ol tusta men ózim týǵan Qobda aımaǵyndaǵy 123-shi áskerı bólimde saıası qyzmetker edim. Polktyń partııa bıýrosynyń múshesimin. Bizge joǵary jaqtan jedel túrde eki úlken papka keldi. Túngi saǵat 12.00-den keıin qaısy papkany ashý týraly buıryq keledi, sony kútińder deıdi. Bizdiń mindet aıtqan papkany ashyp, tań atqansha ǵaryshkerdiń beınesi bar plakattardy ilip tastaý. Sodan kútip otyrmyz. Saǵat túngi 12.00-den asyp barady. Aldymyzda eki qupııa papka. Bir zamatta №1 papkany ashsyn degen buıryq keldi. Ashyp jibergende súıikti shákirtimniń jarqyn júzi jarq etip aldymnan shyǵa keldi. Birden tanydym. «Oıbaı, mynaý meniń tárbıelegen áskerim ǵoı» dep aıǵaılap jiberdim. Áriptesterim sener-senbesin bilmeı, ańtarylyp qaldy. Sodan úıime qaraı júgirdim. Úıde Gúrragchaanyń soldat kezinde menimen qatar túsken fotosy bar edi, sony alyp jettim. Qasqaıyp turyp kórsettim. Jan-jaǵymnan japa-tarmaǵaı quttyqtaýlar bastaldy.

Sodan Gúrragchaa ǵaryshtan orala salysymen ,búkil eldi bútindeı aralap shyǵatyn boldy. Janynda serigi V. Jánibekov bar. Osy sapar qalaıda men qyzmet etip jatqan 123-shi bólimsheden bastalatyn boldy. Týra sáýirdiń basy bolatyn. Qyrǵyn daıyndyq bastaldy. Joǵarydan «Ǵaryshkerdiń rota komandıri Qusan Rústemulynyń saltanatty mıtıngide sóıleıtin sózi» degen daıyn mátin kelip tústi. Osy mátindi jattap alǵan shyǵarmyn.

Saltanatty jıynǵa parad mýndırimdi kıip alyp jetip bardym. Ne kerek, Gúrragchaa meni kórgen jerde tik kóterip qushaqtap turyp, eki betimnen alma kezek súıdi. Men kózime jas aldym...

- Artynan baılanystaryńyz bolyp turdy ma?

- Nege bolmasyn. Bertinde shákirtim eldiń qorǵanys mınıstri boldy. Men zeınetker edim. Ardager ofıtserlerdiń kezekti jıynyna arnaıy shaqyryp, úkimet atynan maǵan bergen ordendi óz qolymen tabystady.

«ATAJURTYMA ASYL QAZYNALARDY JETKІZDІM»

Dolda Keneshuly - ShUAR-nyń Altaı aımaǵynda týyp ósken. Kóp jyl aýyz ádebıet úlgilerin jáne dombyra, sybyzǵy kúılerin jınaýmen aınalysqan. Nátıjesinde ulttyq mýzykamyz jańadan 128 sybyzǵy, 300-ge tarta dombyra kúılerimen tolyqty. Ult rýhanııatynyń janashyry Imanǵalı Tasmaǵambetov myrzanyń qoldaýymen joǵarydaǵy mádenı muralar 7 kitap bolyp jeke-jeke jaryqqa shyqty.

- Dolda myrza, ótken ǵasyrdyń 60-shy jyldary Qytaı elinde «Tórt kónege qarsy» deıtin saıası naýqan bastalyp, halyqtyq muralarǵa qyrǵıdaı tıgen joq pa edi?

- 1960 jyldardan bastap Qytaı elinde «solshyldyq» deıtin saıası aýrý paıda boldy. 1930 jyldary Keńes elinde júrgizilgen kollektıvtendirý sekildi Qytaı elinde de 1958 jyldan bastap ortaqtastyrý naýqany bastaldy. Ol zorlyqpen iske asyryldy. Halyqty bir qazannan as ishýge úıretti. Tamaqty normamen taratty. Aıtqanǵa kónip, aıdaǵanǵa júrip úırenbegen halyq qatty kúızeldi. Asharshylyq bastaldy. Adam shyǵyny boldy.

Halyq muralary «eskiniń qaldyǵy» retinde qýdalaýǵa ushyrady. Aıtqan adam qylmysqa tartyldy. Saqtaǵandar sottalyp jatty. Jaǵdaı qatty ýshyqty. Dúrbeleńniń arty 1966 jyldan bastap «Mádenıet tóńkeris» deıtin naýqanǵa ulasty. «Jyǵylǵanǵa judyryq» halyq tipti kúızelip ketti. Basqasy basqa «eskiniń qaldyǵy» dep dombyra bitkendi syndyryp, kózin joıdy. Kóneden kele jatqan keli men kelisapty, qylaıaǵy kempir men shaldardyń aıaǵyna kıip júrgen kebis-másisine deıin jıyp alyp órtedi.

Biz alǵash mektepke barǵanda Qazaqstannyń bilim berý baǵdarlamasyna sáıkes oqýlyqtarmen oqyǵanbyz. Oqýlyqtar arab grafıkasymen Qazaqstandaǵy «Jańa ómir» baspasynan basylyp shyǵatyn. Kitaphanalarda keńestik qazaq qalamgerleri Ǵabıden Mustafınnyń «Shyǵanaǵy», Sábıt Muqanovtyń «Botakóz», Ǵabıt Músirepovtyń «Qazaq batyry» sekildi týyndylar tolyp turatyn. Osynyń bárin órtep jiberdi.

- Osyny istep júrgen kimder?

- Ózimizdiń qazaq azamattar. Oqymaǵan nadan adamdar ǵoı...

- Alǵash 1949 jyly Qytaıda jańa úkimet ornaǵan tusta jaǵdaı ózgeshe edi ǵoı?

- 1949 jyly qazirgi Qytaı úkimeti ornaǵan kezde jaǵdaı jaqsy bolǵan. Ol tusta biz balamyz. Artynan bildik, osy jylymyq jyldary halyq muralaryn úkimet jınattyrǵan eken. Arnaıy adamdar taǵaıyndaǵan. Asqar Tatanaıuly deıtin ǵalamat shejire, kókiregi dańǵyl ǵulama aǵamyz bar edi, osy kisi bas bolyp jınaǵan kórinedi. Bertinde aǵamen kórshi otyrdyq. Asqar marqum el arasynan jınaǵan kitaptaryn qýǵan bastalǵan jyldary ólgen áıeliniń zıratyna birge kómip áreń saqtap qalypty. Al, ıe bolmaǵandar aıyrylyp qaldy.

- Moa-ze-dýn ólgennen keıin halyqtyq murany qamqorlyqqa alý jumysy qaıta jalǵasty emes pe?

- 1976 jyly memleket basshysy Moa-ze-dýn ólip, saıasat qaıta jumsardy. Ketken qatelikterdi túzeý naýqany júrdi. Ulttyq mádenıetke jan bitip, halyq dombyrasyn qaıta sherte bastady.

- Sizdi biletinder bala jastan halyqtyń aýyz ádebıetimen sýsyndap ósken, ata-anasy kózi ashyq adamdar bolǵan deıdi. Ári Zaısan jaqtyń týmasy kórinesizder...

- Ákem Kenesh 16 jasynda qazan tóńkerisi tusynda Zaısan jaqtan Qytaıǵa ótip ketken. Sheshem ekeýin Zaısanda turǵanda atastyrǵan kórinedi. Taǵdyrdyń jazýymen arǵy betke baryp úılenipti. Ákeı saýaty adam boldy. Keshke maı shamnyń jaryǵymen nebir qıssa-dastandardy oqyp beretin. «Álı batyr», «Muhamed-Qunapııa», «Kerbala soǵysy», «Qobylandy batyr» t.b. Dastandardy tyńdap otyryp-aq jattap alam. Ózim hat tanymaımyn. Úıge qonaq kelse qıssa jazylǵan kitaptardy ashyp qoıyp, oqyp otyrǵan adam sııaqty zýlatamyn. Bilmeıtin kisiler meni shyn oqyp otyr eken, dep qalady. «Qubylyp býryl gýledi, tabany jerge tımedi...» dep ketemin-aý.

Taǵy bir ónerim 5 jasymnan bastap dombyra shertip úırendim. Doldaı degen ózi aqyn, dombyrashy jamaǵaıynymyz boldy. Bizge qudandaly adam edi. Jaryqtyq bertinde óldi. Osy kisi maǵan qý taqtaıdan úsh burysh «bala dombyra» jasap berdi. Ákem rıza bolyp, bir qoıyn óńgertip jiberdi.

Bizdiń úıge qonaq kóp kelýshi edi. Kimi kelse de tyńqyldatyp kúı shertip beremin. Qanshalyqty jaqsy shertip jatqanymdy kim bilsin, áıteý qonaqtardyń kóńili hosh. Keıbir kóńili túskender ózderi biletin kúılerin shertip kórsetedi. Bir demde qaǵyp alamyn.

Ol kezde aýylda toı kóp, «qyz uzatý», «shildehana» degen sııaqty. El tań atqansha óleń aıtady. Artynan halyqtyq muralardy jınaǵanda qulaǵyma sińip qalǵan osy dúnıeler kóp septigin tıgizdi.

- Qytaı elinde ómir súrgen ataqty aqyn Smaǵul Qalıuly sizdiń atańyz ba?

- Ataqty aqyn Smaǵul Qalıuly ákemniń nemere inisi. Altaı aımaǵyna aty shyqqan úlken aqyn. 1979 jyly 80 jasynda dúnıeden ótti. Dýtyń (aımaq ákimi) Sháriphan Kógedaev Altaıdy bılep turǵanda ózine qarasty 7 aýdannyń ıgi jaqsylaryn jınap alyp Smakeńe óleń aıttyrady eken. Qytaıdyń jańa úkimeti ornaǵanda sizderdegi Jambyl Jabaev sııaqty Smaǵul atamyzdy qatty dáriptedi.

- Altaıdyń arǵy betinde Arǵynbek Apashbaıuly degen úlken aqyn ótkenin bilemiz. Ózi Zaısan-Tarbaǵataı óńiriniń týmasy eken. Osy kisiniń bizge belgisiz qandaı týyndylary bar?

- Qytaı elinde Qurmanbek Zeıtinqajyuly deıtin aıtys aqyny bar. Ózi Arǵynbek Apashbaıulynyń balasy sıpatyndaǵy adam. Arǵynbek aqyn barlyq jazǵan dúnıelerin osy kisige tapsyrǵan eken. Sonyń bárin aldym. Óte kóp dúnıe bar. Qazir umytyńqyrap otyrǵanym. Bertinde Altaı aımaqtyq Baıyrǵy shyǵarmalar keńsesiniń bastyǵy qyzmetin atqaryp turǵanymda Arǵynbek Apashbaıulynyń bir kitabyn shyǵardym.

- Altaı qazaqtarynda turmys-salt jyrlarynyń túrleri kóp saqtalǵan ba?

- Jarapazannyń birneshe túri bar, ásirese Qazaqstanda kóp kezdese bermeıtin tórt túlik týraly jyrlar jaqsy saqtalǵan. Kóris pen joqtaýdyń túrleri, syńsý men saryn, qylaıaǵy baqsynyń jyn shaqyrý saryny, odan keıin tis qaqsap aýyrǵan adamdy emdeıtin «qanqurt shaqyrý» jyry deıtin de bolady eken. Eshteme qaldyrǵam joq. Qolyma ilikkkenin ala berdim, papkaǵa sala berdim.

- Jańa siz Altaı aımaqtyq Baıyrǵy shyǵarmalar keńsesinde bastyq boldym degendi aıtyp qaldyńyz. Ol ne nárse?

- Mundaı mekeme eki-aq jerde boldy. Іle qazaq avtonomııaly raıon ortalyǵynda, odan keıin Altaı aımaǵynda. Mindeti - parsy, arab, shaǵataı tilinde jazylǵan kóne qoljazbalar men kitaptardy jınaıdy. Osy jumysqa kelýim jaqsy oraı týǵyzdy. Buryn teatrda júrip bastaǵan isimdi jalǵastyryp áketim.

- Buryn teatrda ártis bolyp pa edińiz?

- Meniń nezigi mamandyǵym teatrdyń ártisi. 1963 jyldyń qazan aıynda Altaı aımaǵynda fılormanııa ashyldy. Kadrdyń tapshy kezi. Osyǵan orta mektepte oqyp júrgen ónerli oqýshylardy qabyldap, tárbıelep-oqytý máselesi qaraldy. Men emtıhan tapsyryp ilinip kettim. Sabaǵym jaqsy bolatyn synyp jetekshisi «jibermeımin, jalǵyz jaqsy oqýshymdy alyp ketetin boldyńdar» dep qasarysyp baqty. Oǵan qaraǵan joq alyp ketti. Jıyrma bala bardyq, bárimiz bir synypta oqımyz, tamaqty ortaq qazannan ishemiz, tártip qatty boldy.

Keıin saqa ártis atanyp jumys istep júrgen kezde «tómenge túsip halyqtan turmys úırený» deıtin boldy. Halyq shópti qalaı shabady, maldy qalaı baǵady, attyń júrisi qandaı bolady, osynyń bárin bilip shyǵarmaǵa arqaý etesińder, deıdi. Óner adamdary únemi tómenge túsip el ishinen birdemeler úırenip keletin boldyq. Osyny paıdalynyp halyq arasynan eski kúıler men jyrlardy jınaı bastadym.

- Kúılerden basqa ne jınadyńyz?

- Oıý-órnektiń túrlerin jınadym. Sýretti jaqsy salamyn. Kózime túsken eski oıýlardy kóshirip alamyn. Biraq osyny jalǵastyra almadym, úzilip qaldy.

- Qansha jyr-dastan qolyńyzǵa tústi?

- Kóp ǵoı. Alǵashqy kezde jınaǵan dúnıelerimdi kóshirip, bir esesin ózime qaldyratyn múmkindik bolmady. Kóshirip alaıyn deseńde búgingideı kserks joq. Artynan osy úlken ókinish boldy.

- Eń kóp qazyna qaı óńirde basym saqtalǵan eken?

- Qytaıdyń Shyńjan ólkesinde úsh qazaq aımaǵy bar. Meniń týǵan elim - Altaı aımaǵy. Sol sebepti men tek Altaı óńirin ǵana jınadym. Tarbaǵataı, Qulja jaǵyna kóp bara almadym. Jalpy Qytaı qazaqtarynda baıyrǵy qazyna Altaı aımaǵynda kóp saqtalǵan. Sonyń ishinde Kóktoǵaı, Shińgil halqynda óte mol. Adamdary da talǵampaz, ishki qazynasyn qajetsiz syrtqa shasha bermeıtin sekemshil keledi. Qolyndaǵy dúnıesin ońaı-ospaq bere qoımaıdy.

- Halyq qolyndaǵysyn bermeıtin bolsa siz qalaı alyp júrsiz?

- Meniń Smaǵul aqynnyń balasy bolǵanym, ári qaıyn atam Taıyr Belgibaıulynyń kúıeý balasy bolǵanym halyqtyń maǵan senim artýyna septigin tıgizdi. El arasynda Taıyr atamyzǵa degen qurmet erekshe bólek. Barǵan jerimde «Taıyrdyń kúıeý balasy» dep tanystyryp qoısa jetip jatyr. Halyq: «Oıbaı, Tákeńniń balasynan nesin aıaımyz» dep, jyrtylyp aıyrylady.

Taıyr Belgibaıuly úsh aımaq tóńkerisine eńbek sińirgen adam. Kelisken kelbeti bar, ánshi, dombyrashy, sal-seriligimen ataqqa shyqqan. Keıin 1950 jyldary aımaqtyq oıyn saýyq otaýynda jumys istepti. 1954 jyly Shyńjan qazaqtary ómirinen «Qasen - Jamıla» deıtin kórkem fılm túsirdi. Stsenarın jazǵan Ýań-ı-hý deıtin qytaı men Buqara Tyshqanbaev ekeýi. Kınoda Jaqannyń rólinde Tákeń oınaıdy. Fılmniń mýzykasyn jazǵan shanhaılyq Shı-hý-saı myrza jergilikti qazaqtarǵa fılmdegi oqıǵaǵa qatysty kúı tabyńdar deıdi. Tákeń qazirgi halyq kúıi atalyp júrgen «Sal kúreńdi» jasap alyp barady. Kúıdi estigen qytaı qýanyp ketip: «mine meniń izdep júrgen mýzykam osy» depti. Kınoda Qasen men Jamılá qashyp taý arasyna kirip ketetin sıýjet bar. Sondaǵy oryndalatyn kúı osy. Jaryqtyq dombyrany ala salyp, ózim shertip berdim dep otyratyn.

- Halyq arasynan kóne muralardy jınaý isine úkimet tarapynan qoldaý boldy ma?

- Árıne, Altaı aımaqtyq Baıyrǵy shyǵarmalar keńsesiniń bastyǵy bolyp turǵanymda bizben qanattas Ult isteri basqarmasy jáne Din isteri basqarmasy deıtin boldy. Din isteri basqarmasy bir jyldary meshitterge sanaq júrgizdi. Moldalardan emtıhan alyp, synnan ótkenderin ımamdyqqa taǵaıyndady. Osy iske men ádeıi aralastym. Qalaı aralasty deısiz ǵoı, halyq arasynda saqtalǵan kitaptardy, aýyzsha aıtylyp júrgen jyrlardy túgeldeı jınap tapsyrý jóninen moldalarǵa úkimet atynan tapsyrma bergizdim. Keıbireýlerine tizim jasap ustatyp qoıdym. Moldany halyq syılaıdy «oıbaı, moldakeń surap jatyr!» dep qazaqtar qolyndaǵysyn ákelip beredi.

- Sol tusta Altaı aımaǵynda qansha meshit boldy?

- Tek Altaı aımaǵynda 100-den astam meshit boldy.

- Bul qaı jyldary?

- 1986-shy jyldar shamasy.

- Altaı aımaǵynda osy shamada qansha qazaq boldy?

- 250 myńnyń shamasynda. Sol kezdegi statıstıkalyq málimetterdiń bári bar mende.

- Sodan ımamdarǵa tapsyrma berip qoıdyńyz...

- Moldalar meshitti ustap turý úshin úkimettiń tapsyrmasyn buljytpaı oryndaıdy. Juma namazǵa jınalǵan jamaǵatqa aıtyp, mindetteıdi. «Qoldaryńda ne bar ákelip berińder! Nemese estip bilgenderiń bolsa jazyp ákelińder!» deıdi. Osylaı meniń qolyma ǵaıyptan kóne kitaptar jınalyp qaldy. Árbir murany arhıvke ótkizip katolog jasap otyrdym. Budan basqa taýdaǵy malshy-qosshylarǵa baryp úgit-nasıhat aıtatyn top boldy. Solarǵa qosylyp alyp, el kezip ketemin. Adam barmaıtyn sonaý Báıtik, Qaptyqqa deıin araladym. Otardaǵy malshylarǵa sheıin baryp mura jınadym.

- Kóne dombyra kúılerin qalaı jınadyńyz?

- Kúıdi alǵash aımaqtyq fılormonııaǵa kúıshi bolyp kelgen kúnnen bastap jınadym. Arada biraz jyl úzilip qaldy. Onyń sebebin basynda aıttym. 1970 jyldary Altaı aımaǵynda aqyndar aıtysyn ótkizý qolǵa alyndy. Shyńjan tarıhynda tuńǵysh ret uıymdasqan túrde keń kólemdi aqyndar aıtysy 1974 jyly Altaıda ótti. Ony ótkizý týraly aımaq basshysynyń qaýlysy shyqty. Aıtysty basqaryp ótkizý gazethananyń bastyǵy Shabdan degen aǵamyzǵa júkteldi. Meni kómekshilikke taǵaıyndady.

- Bul tek Altaı aımaqtyq aqyndar aıtysy ma?

- Alǵashqy aıtysqa tek Altaı aımaqtyń aqyndary ǵana qatysty.

- Altaı aımaǵynda neshe aýdan bar?

- Aımaqta 7 aýdan boldy. Aıtys aımaq ortalyǵynda Altaı qalasynda ótti. Osyǵan bir top ánshi-kúıshiler jınaldy. Olardyń mindeti - aıtys arasynda án aıtyp, kúı shertý. Іshinen Maqsat Kádirhanuly degen azamattyń ónerine súısinip teatrǵa qabyldadyq Qazir ataqty rejısser boldy. «Kórikti meken» deıtin fılm túsirdi. Ony ózderińiz bilesizder. Bıǵazy deıtin jigit kelip halyq ánderin oryndady. Menen eki-úsh jas úlken eken. Bıekeńnen asa kóp halyq ánderin jazyp aldym.

Jyl ótken saıyn aımaqtyq aqyndar aıtysy turaqtandy, deńgeıi de kóterildi. Qazir birneshe júz kıiz úı tigip ótkizetin dárejege jetti. Munda ulttyq kıimder báıgesi, kıiz úılerdiń jarysy qatar ótetin dástúr qalyptasty. Úsh aımaq aqyndary túgeldeı qatysatyn boldy. Oǵan qosyp sybyzǵyshylar, kómekeı jyrshylar, qıssa-dastan jattap aıtatyn jyrshylar tutas kelip qatysady. Aıtystyń osyndaı joǵary dárejege kóterilýine aımaq bastyǵy Qadys Jánábiluly, aımaqtyq mádenıt bastyǵy Zaqan deıtin azamatar kóp eńbek sińirdi.

- Óteıboıdaqtyń «Shıpagerlik baıanyn» taýyp ǵylymı aınalymǵa engizgen Qadys Jánábiluly osy kisi me?

- Óteıboıdaqtyń «Shıpagerlik baıanyn» alǵash tapqan adam myna menmin.

- Qalaı?

- Alaqaq Býyrshyn jaqta Egiztóbe deıtin aýylda, bir úıde eski kitap bar degendi estip, izdep bardym. Úı ıesiniń aty Nurtaı eken. Aýylda dáriger kórinedi. Ómirimde mundaı qyrys adamdy kórsemshi, úıindegi eski kitapty kórsetkenimen bermeı qoıdy. Kún-túni jalynyp shamam jetpedi. Sodan aımaqtyq úkimet keńsesine baryp baıandadym. Osyndaı baǵa jetpes qazyna bar eken, alý kerek dedim. Kim barsa da bermedi. Aqyry siz aıtyp otyrǵan Qadys aǵaı baryp alǵan kórinedi.

- Jańaǵy Nurtaı degen kiside «Shıpagerlik baıannan» basqa kóne kitaptar joq pa eken?

- «Tekti el» deıtin kóne kitap bar eken. Qazaqtyń rýlyq - shejire baıany sekildi kórindi. Kórsetti, biraq bermedi. Ony eshkim áli alǵan joq.

- Sybyzǵy kúılerine keleıik. Qazaq topyraǵynda notaǵa túsken sybyzǵy kúıleri 30-dyń mańaıynda eken. Al, siz jınaqtap bastyrǵan kitapta 121 sybyzǵy kúıi bar. Úlken jetistik emes pe?

- Men Qazaqstanda bar-joǵy 30 shaqty sybyzǵy kúıi bar ekenin bilgen joq edim. Meniń jınaǵan sybyzǵy kúılerim óte kóp. Sodan qaıtalanǵanyn alyp tastap, uqsastaryn biriktirip jarııalaǵanda 121 bolyp tur ǵoı. Altaıda áıgili sybyzǵyshylar boldy. Qaba boıynda Іrkitbaı, Qısabek, Jetimek degen sybyzǵyshylardyń kúıi kóp saqtalǵan. Shińgilde Súndethan degen ataqty sybyzǵyshy boldy. Ony kózim kórdi. Bir kózine noqala túsken aqkóz adam eken, óte kóp kúı jazyp aldym. Qabadan Jumaqan degen sybyzǵyshyny kórdim. Tartysy sumdyq. Іrkildegen semiz adam, sybyzǵy tartqanda bas terisiniń quıqasy birge oınap turady. Keremet. Jukeńnen birtalaı kúı jazyp aldym.

- Bul kúılerdi qalaı jazyp alasyz, qytaısha notaǵa túsirip alasyz ba, álde..

- Ol kezde notaǵa túsirgem joq. Magnıtafon alyp baryp taspaǵa jazam da alam. Qaıran dúnıeniń kóbin arhıvke ótkizip jiberdim ǵoı. Bertinde baryp eki ese jazyp, birin ózime saqtaǵanym bolmasa. Myna ákelgenderim burynǵy jınaǵanymnyń jurnaǵy ǵana. Júzdegen kassetadan qolymda qalǵany jıyrma shaqty bolar-bolmas.

- Qazaqstanǵa alǵash ret qashan keldińiz?

- 1991 jyly Mońǵolııadan Qazaqstanǵa qaraı el kóshkende Qobda betindegi týystarymyz osy jaqqa ótipti. 1997 jyly solar shaqyrý jiberip alǵash ret Qazaqstannyń bosaǵasyn atadym. Kelsem M.Áýezovtyń 150 jyldyq toıy bolyp jatyr eken soǵan qurmetti qonaq retinde qatystym.

Odan keıin 2002 jyly Dúnıejúzi qazaqtarynyń ІІ Quryltaıyna delegat bolyp keldim. Sonda Elbasy Nursultan Nazarbaev aıtty: «Sizder Qazaqstanǵa kelgende ózderińiz turǵan eldiń bilimin, tehnologııasyn ala kelińizder, qazaq rýhanııatyna úles qosyńyzdar!» dedi. Osy sóz kókeıimnen ketpeı qoıdy. Elge qaıtaıyn degen oı keldi. 2005 jyly birjola kóship keldim.

- Kelgen soń joǵardaǵy jıǵan-tergen dúnıelerińizdi bireýge kórsetý kerek boldy. Solaı ǵoı?

- Kimge ne aıtarymdy bilmeımin. Kúnde otyryp alyp teledıdardan aqparat tyńdaımyn. Qarap otyryp Imanǵalı Tasmaǵambetov deıtin halyq muralaryna jany ashıtyn azamat bar degendi estip qaldym. Sol úgittiń áseri me, Imekeńge birtúrli ishim jylıtyn boldy. Ol kezde Imanǵalı Nurǵalıuly Almaty qalasynyń ákimi. Oılanyp otyrdym da ózime jamaǵaıyn azamat aqyn Ulyqbek Esdáýletke bardym. Aqyldastym. Qolymdaǵy zattardy Imanǵalı Nurǵalıulyna kórsetsem qaıtedi, dedim. Ulyqbek inim qup kórip: «Oıbaı, ol kisini men jaqsy tanımyn, odan artyq adam tappaısyz» dep, sanyn shapalaqtap qýandy.

Osylaı Imekeńniń atyna hat jazyp qolymdaǵy kassetalardyń bárin berip qoıaa berdim.

- Ne dep hat jazdyńyz?

- Oqyp bereıin be?

- Qulaǵym sizde!

-«Qurmetti Imanǵalı Nurǵalıuly myrza! Jońǵar handyǵy joıylǵannan keıin Shyńjan ólkesiniń batys bóligi bos qaldy. 1760 jyldan bastap osy ólkege qazaqtar qonystandy. Qazir 200 jyldan asyp barady. Olar ádet-ǵurypyn, ulttyq qundylyqtaryn joıǵan joq. Tilin taza saqtaǵan. Dástúrli mýzyka óneri men aýyz ádebıet úlgileri murty buzylmaı tur... Óz basym halyq muralaryn jınaýmen kóp jyl shuǵyldandym. 100-ge jýyq qıssa - dastan, 50-diń ústinde arab, parsy, shaǵataı tilderinde jazylǵan qoljazba, kóne basylym kitaptar, ondaǵan myń shýmaq óleń-jyrlar, halyq án-kúıleri, maqal-mátel, ańyz-áńgimeler jınadym. ...2005 jyly atamekenge birjola kóship keldim. Osy jınaǵan dúnıelerimdi sizdiń qolǵa tabys etýge bekindim. Qalaı bolsa da qazaqtyń muralary emes pe, ulttyq qorymyzǵa qosylyp keıingi urpaqtar kádesine jarar degen nıetpen sálem joldaǵan Dolda Keneshuly, 2007 jyly, sáýir» dep, hatymdy aıaqtadym.

- Sodan hat ketti, jaýap kútip jatyrsyz?

- Sodan 2007 jyldyń mamyr aıynda Imanǵalı Tasmaǵambetov myrza shaqyryp jatyr degen habar jetti. Qasyma Ulyqbek Esdáýlet baýyrymdy ertip alyp keldim. Imekeń qatty rıza bolyp otyr eken. Dereý kitap etip shyǵaraıyq, dedi. Maǵan kóp rahmet aıtyp shyǵaryp saldy. Sodan 2007 jyly 10-mamyrda jazýshy Ulyqbek Esdáýlet, sazger Aıtqalı Jaıymov, dombyrashy Bilál Ysqaq, sybyzǵyshy Edil Qusaıynovtardan quralǵan jumys toby jasaqtaldy.

Meniń kúı jazǵan lentalarym óte eski bolatyn. Aldy 20 jyldan asyp ketken. Imekeń aqsha bólem lentany búldirmeıtin jańa qural alyńdar, dedi. Osylaı jumys bastaldy. Aqyry Imekeńniń arqasynda «Atamura» baspasynan jeti kitap bolyp shyqty.

- Sizdi án jazyp, kúı shyǵaratyn sazger dep estidik...

- «Týǵan jer» degen bir ánim bar. Bes-alty jyl oılanyp júrip jazdym. Estigen jurt keremet eken, deıdi. Ózim shyǵarǵan kúılerim bar. Alǵash kúıdi 1976 jyly jazǵam. Іshi tar bireýler «bul kúıde Qazaqstan kúıiniń saryny bar» dep, pále jaýyp, janym áreń qalǵany. Eki el qatty óshtesip turǵan zaman edi ǵoı. Taǵy bir kúı qurastyryp júrmin. Onyń atyn «Astana» qoıaatyn shyǵarmyn.

AVTOR TÝRALY:

Beken QAIRATULY 1963 jyly Monǵolııanyń Baı-ólke aımaǵy Qobdangol aýylynda týǵan. 1984 jyly Ulan-batyr qalasynda Sýhe-batyr atyndaǵy Áskerı joǵary ınstıtýtty bitirgen. Kásibı ofıtser, mamandyǵy - artıllerıst. 1991 jyly Qazaqstan Respýblıkasyna qonys aýdarǵan. 1995 jyldan bastap baspasóz salasynda qyzmet jasap keledi. Astana qalalyq «Astana aqshamy» gazetiniń bólim meńgerýshisi qyzmetterin atqaǵan. Qazaqstan Jýrnalıster odaǵy syılyǵynyń laýreaty, Mádenıet qaıratkeri.


Сейчас читают
telegram