BEK: Temirjoldardaǵy júk aınalymy Qytaıdan keıin ekinshi orynǵa shyqty
Eýrazııalyq damý bankiniń sarapshylary osyndaı qorytyndyǵa keldi. Olar «Biryńǵaı ekonomıkalyq keńistiktiń temirjol tasymaly naryǵynyń damý keleshegi» atty taqyrypta zertteý júrgizgen bolatyn. Onda sarapshylar júktik jáne jolaýshylyq temirjol tasymalynyń keleshegine, atalmysh saladaǵy reformalar, básekelestikter jáne ıntegratsııalyq úderisterge taldaý jasaǵan.
BEK memleketteriniń jalpy qoldanystaǵy barlyq kólik túriniń 43 paıyzdan astamy temirjol kóliginiń úlesine tıesili eken.
Ásirese, Qazaqstanda júk tasymalynyń kólemi serpindi túrde artýda. Búgingi tańda BEK aıasynda temirjoldardyń jalpy uzyndyǵy sońǵy málimetter boıynsha 105 myń shyqyrymǵa jetken.
Qazirgi tańda júk tasymaly naryǵynda jyljymaly quramnyń menshik ıeleriniń sany da arta túsken. Mysaly, bir ǵana Reseıdiń ózinde 700 jýyq operator-kompanııalar jumys istese, Qazaqstanda júk vagondary parkiniń 94 paıyzy jeke bızneske tıesili. Al Belarýs elinde vagondyq parktyń 75 paıyzy Belarýs temirjol kompanııasynyń menshiginde.
Júk vagondarynyń sany Biryńǵaı ekonomıkalyq keńistik aıasynda 2008 jyly 600 myń bolsa, 2013 jylǵa qaraı olardyń sany 1120 myńǵa jetken.
Degenmen, Reseıdegi ekonomıkalyq báseńdeýdiń saldarynan 2014 jyly júk tasymalynyń kólemi edáýir tómendeıdi. Al 2015 jyldan bastap kerisinshe, arta bastaıdy. Sóıtip, 2020 jylǵa qaraı temirjol tasymalyndaǵy júk aınalymy Biryńǵaı ekonomıkalyq keńistikte 2,7 trln. tonna-shaqyrymdy quraıdy. ıAǵnı ósim 9,4 paıyzǵa jetedi.
Jalpy, Biryńǵaı ekonomıkalyq keńistik aıasynda jolaýshylyq temirjol tasymaly naryǵy ár baǵytta damıtyn bolady. Reseıde 2014-2015 jyldary jolaýshy tasymaly qysqaratyn bolsa, Qazaqstanda kerisinshe, arta túspek. Al 2020 jylǵa qaraı jolaýshylar tasymalynyń kólemi 2013 jylǵa qaraǵanda 32 paıyzǵa artyp, 1.6 mlrd. adamdy quraıdy dep kútilýde.
