«Báıterek» monýmentinde ym-ıshara tilinde ekskýrsııasy uıymdastyrylady

NUR-SULTAN QazAqparat - «Báıterek» monýmentinde 2019 jyldyń jeltoqsan aıynan bastap estý qabileti erekshe azamattarǵa arnalǵan ym-ıshara qımylmen túsindiriletin ekskýrsııa uıymdastyrylady, dep habarlaıdy QazAqparat «Astana-Báıterek» monýmenti baspasóz qyzmetine silteme jasap.

«Qoljetimdi orta» sharasy eki kúnge – QR Tuńǵysh Prezıdenti kúnine (1 jeltoqsan), sondaı-aq 1992 jyly BUU Bas Assambleıasynyń 47-shi sessııasynda belgilengen Halyqaralyq múgedekter kúnine (3 jeltoqsan) oraılastyryldy.

Іs-sharaǵa Nur-Sultan qalasynyń Mádenıet jáne sport basqarmasynyń ókilderi, «Qazaq sańyraýlar qoǵamy» QB, «Qazaq zaǵıp jandar qoǵamy» QB ókilderi, sondaı-aq atalǵan jobalardy júzege asyrýda jumys istegen mamandar qatysady.

Shara aıasynda berilgen taqyryptaǵy beınerolıkter kórsetilip, estý jáne kórý erekshelikteri bar azamattarǵa arnalǵan «Báıterek» monýmentinde ekskýrsııa uıymdastyrylady.

Jyl saıyn «Báıterek» jarty mıllıonnan astam qonaqty qabyldaıdy – bul Qazaqstannyń azamattary, sondaı-aq jaqyn jáne alys shetelden kelgen qonaqtar. Monýmentke kelýshilerdiń qatarynda erekshe qajettilikteri bar adamdar da joq emes.

Aıta keterligi, kedergisiz ortany qurý jáne «Astana-Báıterek» obektisine halyqtyń barlyq toptarynyń, onyń ishinde múmkindikteri shekteýli azamattardyń qoljetimdiligin qamtamasyz etý maqsatynda monýmenttiń bazasynda alǵash ret tıflokomment jasaý (aýdıodeskrıpteý) boıynsha áleýmettik mańyzy bar joba – kórý boıynsha múgedekterdi qabyldaýdyń psıhologııalyq erekshelikteri men qajettilikterin eskere otyryp, kórneki aqparattyń sóıleý sıpaty iske asyryldy. Usynylatyn aýdıogıdterde 8 tilde (qazaq, orys, aǵylshyn, ıspan, frantsýz, arab, qytaı, túrik) dybys joldarymen qatar zaǵıp jáne nashar kóretin adamdarǵa arnalǵan 3 dybys joly (qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderinde) qarastyrylǵan.

Eske sala ketsek, buǵan deıin HQO-da memlekettik qyzmetter ym-ıshara tilinde kórsetiletin habarlaǵan edik.