Baıanaýyl jartastaryndaǵy beıneler: aqıqatyn kim aıtady
Baıanaýyldyń Qarajar taýlaryndaǵy tereń shatqalda ǵalymdarǵa beımálim eski jartas sýretteriniń qupııasy shógip jatyr. Jergilikti halyq muny áldebireýler qoldan salǵan dese, keıbir tarıhshylar ol neolıt dáýirinde túsirilgen dep esepteıdi. Shatqaldaǵy ejelgi beıneler kollektsııasy shyn bolsa, memleket qaraýyna nege alynbaıdy?
Baıanaýyl — san ǵasyrlyq tarıhy bar, aty ańyzǵa aınalǵan alyptar men ǵulamalardyń, qasıet tunǵan áýlıelerdiń eli ári ańyzdar toǵysqan meken. Jasybaı kóliniń jaǵasynda ornalasqan Dravert qýysyndaǵy eski jartastaǵy sýretterdiń mán-mańyzyn arheologter ashyp kórsetip berse, endi bir jerlerdegi kóne beıneler áli kúnge ǵalymdardyń zertteýine suranyp tur.
Jýyqta Pavlodar oblystyq Buqar jyraý atyndaǵy ádebıet jáne óner mýzeıi men Baıanaýyl aýdandyq ákimdigi birlesip uıymdastyrǵan ólketaný ekspedıtsııasynda qyzyq jaıtqa tap boldyq. Aýdan ortalyǵyn Qaraǵandy oblysymen jalǵaıtyn úlken tas joldyń boıynda Qarajar dep atalatyn eldi meken bar. Bul jerde Pavlodar oblysyndaǵy jalǵyz taý-shańǵy kesheni — Myrzashoqy ornalasqan. Keshen qysta ǵana jumys isteıdi.
Ańyzǵa súıensek, ataqty Buqar jyraý Qalqamanuly osy Myrzashoqy taýynyń bıiginen turyp, Maldybulaqqa deıingi jerdi bólip bergen eken. Sonda oń jaǵy — Qarjas, sol jaǵy — Aıdabol rýlaryna tıesili bolsyn dep úkim aıtypty. Sol Myrzashoqy taýymen qatarlas jatqan Qarajar taýlarynda erekshe syr búkken, aınalasyn jartas qorshaǵan shatqal bar. Shatqaldaǵy jaqpar tastardyń beti tolǵan sýret. Munda Kúndi aınalǵan bıshiler, jyrtqysh jáne mıftik ańdar, Kún beıneli qudaılar men baqsylardyń sýretteri, úlken qońyzdyń, qaraqurt pen ózge de jándikterdiń beınelerin ushyrastyrýǵa bolady.
Shatqalǵa kire beriste eń áýeli Kúndi aınala bılep júrgen adamdar men ańdardyń sýretteri ushyrasty. Arasynda ejelgi baqsynyń, úlken qustyń beıneleri bar.
Bul jerden taıaq tastam jerde, ábden shóp basqan soqpaq boıyndaǵy qoıtasta qaraqurttan qashyp bara jatqan áıeldiń beınesi óte jaqsy saqtalǵan. Bul keskindi áldebir sýretshi keshe ǵana salyp ketkendeı, óte aıqyn baıqalady.
Kelesi kezekte adamdar men túrli ańdardyń, úı janýarlarynyń keskinderin kórýge bolatyn shym-shytyryq sýretke tap toldyq. Qazaqtyń kóne nanymynda tabıǵattaǵy barlyq jaratylys bir-birimen tamyrlas dep atalmaıtyn ba edi. Bul beıneden sondaı dúnıetanymdy ańǵarýǵa bolatyndaı.
Odan keıingi qanatty adamdar, geometrııalyq keskinder, alyp qońyz ben sý astyndaǵy jándik tárizdes, báıterek ústindegi jolbarys (nemese sileýsin), kóz tańbalary jáne ózge de túsiniksiz beınelerdiń barlyǵy ár jerde shashyraı ornalasqan.
Adam túgili, mal aıaǵy basa qoımaıtyn tylsym jerdiń qupııasy bizdi rasymen tańǵaldyrdy.
Kóne tas ǵasyryndaǵy tarıhtyń qatparlaryna qatysty jádigerler osy ýaqytqa deıin nege zerttelmegen? Zerttelse, kitap pen baspasóz betterinde, ǵalamtorda nege joq? Bul suraǵymyzdy tarıh ǵylymynyń doktory, professor Jambyl Artyqbaevqa qoıǵanymyzda ǵalym bul sýretter jaıyn jaqsy biletinin, arheologııalyq jádigerler týraly «Baıyrǵy beıneleý óneriniń abyzdyq mazmuny» eńbeginde baıandaǵanyn jetkizdi.
«Baıan taýlarynyń bári de granıt, sıenıt, porfırıt, taqta tas sııaqty taý jynystarynan túzilgen. Osy kúngi bederi mezozoı dáýirinde, ıaǵnı mıllıondaǵan jyldar buryn qalyptasqan delinedi. Mezozoı erasy tómennen joǵary qaraı trıas, ıýra, bor kezeńderi bolyp bólinedi. Ol shamamen jerdiń 165 mıllıon jyldyq tarıhyn qamtıdy. Baıanaýyl óńirinde qadym zamanda quz-jartas, taǵy tas betine qashalǵan petroglıfterdi de, sonymen birge qyzyl-qońyr boıaýmen salynǵan sýretterdi de kezdestirýge bolady. Jasybaı kóliniń oń jaq jaǵalaýynda, bıik jarlaýyt tastyń qýysyna qyzyl-kúreń tústi josamen salynǵan sýretterdi alǵashqy ret ǵylymı ortada jarııalaǵan Reseı geografııalyq qoǵamynyń Batys-Sibir bólimshesiniń ókili P. L. Dravert edi», — deıdi ǵalym.
Negizi Baıanaýyl taýlary «Jaqsy aýla» jáne «Jaman aýla» bolyp ekige bólinedi. Jergilikti ólketanýshy Muhamedqaıyr Sháripovtiń aıtýynsha, joǵaryda aıtqan Myrzashoqy Jaqsy aýlaǵa enip tur. Al Jambyl Artyqbaevtyń joǵaryda atalǵan eńbeginde shatqaldyń ornalasqan jeri Jaman aýla dep kórsetilgen:
«Baıanaýyl ejelgi beıneleý óneriniń tamasha sýretteri Jasybaı kóliniń shyǵys jaǵynda, Jaman aýla taýynyń shatqaldarynda kezdesedi. Kún shuǵylasynyń astynda tizbektele bılep júrgen adamdardyń beınesi arasynda oqshaýlaý erekshe tulǵalar ańǵarylady. Olardyń bastarynyń ornynda jan-jaǵyna sáýle shashqan kún beınesi bar. Alqyzyl shapaqtar áleminiń tórt buryshyna sáýlesin shashyp tur. Sýretterdiń ishinen erkek jaýyngerler ózderiniń qudiretti qarýymen kózge túsedi. Tas betinde qyzyl-kúreń boıaýmen salynǵan kýlttik sýretterdiń arasynda báıterek basyndaǵy jolbarys, kóz tańbalary, qaraqurt (12 sýret) t. b. beıneler bar. Bıik taý shyńdaryna, qııa jartastarda beınelengen kún shuǵylaly adamdar men mıftik sıýjetterdi boıaýmen salý ońaı bolmaýy tıis», — dep jazady tarıhshy ǵalym.
«Men ol aýylda boldym. Sýretterdiń bárin de qaradym, bári de neolıt dáýirinde josamen salynǵan. Kúndi aınala bılep júrgen adamdardy erte zamandaǵy abyz-sýretshi keremet kórsete bilgen. Mine, sán osy Kúnge tabyný saltanatyna baılanysty týǵan sóz. Qazirgi kúni maǵynasy qarapaıymdanǵan, ıaǵnı ádemilený, jaqsy kıiný t. b. Bertingi zamannan ol jerde sýret joq. Sýret mazmuny sońǵy zamandardy kórsetpeıdi. Bul sýretterdi saqtaýdy oılastyrý kerek, 10 myń jyldyq tarıhy bar», — dep áńgimesin jalǵaı tústi J. Artyqbaev.
Alaıda jergilikti turǵyndar men ólketanýshylar bul shatqaldyń rasymen neolıt dáýiri kezeńine jatatyny kúmán týdyrady dep otyr. Mysaly, Baıanaýyl ulttyq parkiniń ınspektor-nusqaýshysy, elimizdiń úzdik ólketanýshysy Altynbek Qurmanov ol jerdegi beınelerdi ótken ǵasyrdyń sońyna taman áldebireýler qoldan salýy múmkin degen kúdigin jetkizdi. Zamanynda Álkeı Marǵulan Baıanaýyl taýlarynyń barlyǵyn súzip, arheologııalyq zertteý jumystaryn júrgizgen. Sol tusta Qarajar taýlary áıgili arheologtiń nazarynan tys qalýy múmkin emes dep esepteıdi ol. Al Toraıǵyrov ýnıversıteti Á. Marǵulan atyndaǵy arheologııalyq ǵylymı zertteý ortalyǵynyń basshysy, óńirge tanymal arheolog Vıktor Merts:
«Bul — zamanaýı ımıtatsııalar. Eń áýeli, keıbir sýretterdegi boıaý eski emes, jaǵylǵanyna kóp jyl ótpegeni ańǵarylady. Ekinshiden, ol jerde túrli stılderdi ushyrastyrýǵa bolady. Máselen, bizdiń jerimizge jat afrıkalyq, avstralııalyq túrleri de kezdesedi. Men ol jerdi zertteı kele, áldebir áýesqoı sýretshi salǵan degen túıinge keldim. Bálkim ol adam túrli sýretterdi jınastyryp, bar ónerin osy shatqalǵa tókken. Sol arqyly óziniń týǵan ólkesin tanytqysy kelgen bolýy múmkin», — degen pikirin aıtty.
Jergilikti adamdardyń aıtýynsha, Qarajar aýylynda Oljabaı Álibaev esimdi ónerli adam turǵan. Sýretshiliginde shek joq desedi. Keıbireýler sol salýy múmkin degen dolbaryn jetkizdi. Biraq aýyl turǵyny Esen Júsipbaev álgi sýretshi eldi mekenge 2000 jyldardyń basynda kóship kelgenin, al sýretti el úlkenderi ótken ǵasyrdyń 80-90-jyldary stýdentter salyp ketken dep aıtatynyn baıandady.
«Sol tusta stýdentter jaz boıy shatqalda shatyr tigip jatypty. Aýyldan alys ári soqpaǵy qıyn jer. Ol jerge atpen kirý múmkin emes. Jergilikti halyqtyń kóp kele bermeıtinin paıdalanyp, áldebireýler salyp ketken dep oılaımyn», — deıdi ol.
Qarajardaǵy jartas sýretteri osylaısha búginde ǵalymdar aýzynda daý týdyryp tur. Shatqaldy arheologter keńirek zerttep, aqıqatyn ashady degen úmit zor. Tastaǵy beıneler shynymen neolıt dáýirine tıesili ekeni dáleldense, Baıanaýyl aýmaǵynda taǵy bir týrıstik baǵyt ashylyp, al memleket atalǵan jerdi qaraýyna alatyny anyq.
