Batysqazaqstandyq jastar «Bastańǵyda» bas qosty
Ata-babadan mura bolyp qalǵan salt-dástúrdi jańǵyrtýdy maqsat etken «Bastańǵyǵa» Batys Qazaqstan oblysy ákiminiń orynbasary Baqytjan Narymbetov, BQO qoǵamdyq damý basqarmasynyń basshysy Nurdildá Oraz jáne aýdan ákimi Qalııar Aıtmuhambetov arnaıy kelip, jastarmen kezdesti. Emen-jarqyn ótken júzdesý barysynda jastardyń ulttyq qundylyqtardy dáripteýge qosar úlesi, jastar saıasatyn damytýǵa memleket tarapynan kórsetilip jatqan qoldaý-kómek týraly sóz boldy.
Ár aýyldan jınalǵan qyz-jigitter keń dalanyń tósine kıiz úı tigip, qazan-oshaǵyn saılap, umytylǵan ǵuryptardy eske túsirdi.
Bul sharanyń ereksheligi – halqymyzdyń umyt qalǵan jón-joralǵysyn jastarǵa úlkender emes, jastardyń ózi kórsetti. Alańnyń buryshtarynda tigilgen kıiz úı, býy burqyrap, burq-sarq qaınaǵan samaýryn, qos burymdy, búrmeli etekti boıjetken, qıqýlatyp kókpar tartqan jigitter – osynyń bári jaılaýǵa qonys tepken qazaq aýylynyń mamyrajaı tirligin elestetkendeı boldy.
Meımandardy án-kúımen qarsy alǵan jastar kóne dástúrlerdi bylaısha jańǵyrtty. Aldymen kúıeýinen ruqsat alyp, ózara saýyq qurǵan kelinshekter «Abysyn asynan», aýyldan kóshken aǵaıynnyń kórshilerine usynǵan «Ajyrasý kójesinen» dám tatqyzdy. Úsh-tórt jigit baı aǵalarynan «Deńgene» dámetip barsa, aýyldyń qyz-kelinshekteri birlesip, kıiz basyp, «Qoı basty» saltymen kómekke kelgenderge tátti taǵam taratyldy. Taǵy bir dástúr – qanjyǵasy maılanǵan ańshynyń jolyn tosqan qyz-jigitter ony «Maılansyn» dep qarsy aldy. «Batyrdan saýǵa, ańshydan syralǵy» degen mátel osy «Syralǵydan» qalsa kerek.
On eki qanat aqshańqan kıiz úıdiń janynda da án aıtyp, taǵam daıyndaǵan jastardyń da óz mindeti bar eken. Olar úlken dastarhan jaıyp, ony umytyla bastaǵan dámmen toltyrdy. Úıge kelgen qonaqtar órme tas, qarma, úlpershek, kómbe, syrbaz qýyrdaqtan aýyz tıdi.
«Ádette qazaqy dástúr, ulttyq qundylyqtarymyzdy Ulystyń uly kúninde ulyqtap, eske túsirip jatamyz. Búgin aýyl-elden jınalǵan jastar osy merekeni sebep etpeı-aq, árkez ata-babalarymyzdan mıras bop qalǵan salt-dástúrimizdi urpaqqa sabaqtastyrý kerek ekenin kórsettik. Bir-birimizben tanysyp, keremet jyp-jyly kóńil-kúı ornady. Bizdiń maqsatymyz – mán-maǵynasy tereńnen tamyr tartatyn dástúrlerimizdi jańǵyrtý, jańasha tynys berý», - deıdi Bazartóbeden «Bastańǵyǵa» kelgen Laýra Qubasheva.
Sonymen qatar, alańda jastar bir-birimen buqa tartysyp, sadaq atyp, teńge ilip, aýdaryspaqtasyp, asyq oınap, urshyq ıirip jarysty.
Oblys ákiminiń orynbasary B. Narymbetov aqjaıyqtyq qyz-jigitterdiń belsendiligin atap ótip, mundaı bastamany keńinen qoldaýǵa bolatyndyǵyn jetkizdi.
«Aldymen ıdeıa týyndaıdy, sosyn ol sizderdeı eljandy, ultyn súıer jastardyń arqasynda júzege asyp, keremet bastamaǵa aınalady. Mine, biz de búgin osyndaı jarqyn istiń kýási boldyq. Ulyqtalǵan salt-dástúrlerdiń bári ár jasqa nasıhattalýy kerek. Ol úshin úlken uıymdastyrý jumysy bastalady. Sizderdiń bastamalaryńyzdy ári qaraı Youtube-te, telearnada arnaıy joba etip, ilip áketsek, nur ústine nur. Aqjaıyq aýdanynyń qyz-jigitteriniń ıdeıasynan osyndaı úlken jumys bastaý aldy desek, ózderińizdiń mereıińiz», - degen Baqytjan Haberuly áleýmettik sala, jastar saıasatyndaǵy oń ózgeristerdi tilge tıek etti. Sonymen qatar, ol aýdandaǵy jastardyń kóshbasshylaryna óziniń Alǵys hatyn tabystady.
